Ilmastikutingumuste muutudes muutuvad ka ventileeritavad õhuhulgad. Selle ventilatsiooni korral tuuakse välisõhk ruumidessesissepuhkeklappide ja piiretes olevate pilude kaudu. Mida külmem ja tuulisem on väljas, seda rohkem õhku voolab läbi hoone. Lisaks on piirete läbivoolukohad ebaühtlaselt jaotunud, mistõttu eri ruumides võivad olla väga erinevad õhuvoolud. Paigaldades klapid neisse ruumidesse, kus ei ole väljatõmbekanaleid, saab õhu juhtida läbi kogu elamu puhastest ruumidest saastunud ruumide poole. Joonis 1: Väikemaja loomuliku ventilatsiooni põhimõte Veevarustus ja kanalisatsioon Vesi tuleb minu unistuste majja kõige odavamal viisil puurkaev. Kaev oleks majast natuke eemal, aga see on kallim. Soodsam oleks teha maja ligidale, aga minu jaoks ei ole ainult tähtis maksuvus, on ka tähtis ilu. Kanalisatsiooni probleemi lahendaksin ma septikuga ( joonis 4). Joonisel 4: 1. plastkaas
· Heiteveepuhastis eraldatakse kõigepealt mehhaaniliselt suurem praht ja liiv, setitakse muda. Seejärel lagundatakse bakterite jt mikroorganismide abil orgaanilised ained, setitakse välja muda ja lastakse puhas vesi veekogusse. Reoveepuhastus · Linnades ja suuremates asulate toimub reovee kogumine ja töötlemine tsentraliseeritult. · Maapiirkondades või väikeasulates, kus puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon saab reoveepuhastust ühe või mitme elamu tarvis väga edukalt läbi viia septikust ja imb või filterväljakust koosneva puhastussüsteemi abil. · Eramajades, suvilates, olmekompleksides ja ka väiksemates ettevõtetes saab kasutada kogumismahutit. JOOGE TERVISEKS!!!
ha metsamaad ja 3 ha linnade ja muude asulate maad. §221.(3) MRS 35. Kes viivad läbi maareformi? Maareformi viivad läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. §38.(1) MRS 36. Kelle kulul toimub maa erastamine? Maa erastamine toimub ostja kulul. §23.(5) MRS 37. Kui suures ulatuses on maad õigus ostueesõigusega erastada väljaspool linna või tiheasustusega ala piires asuva elamu omanikul? Väljaspool linna või tiheasustusega ala piire asuva elamu omanikul, kes on Eesti kodanik, on õigus ostueesõigusega erastada tagastamise käigus vabaks jäävat maad kuni 50 ha ulatuses või endise kinnistu piires, kui see oli suurem 50 ha-st, tingimusel, et kinnistu moodustatakse elamu juurde ning sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi. §221.(2) MRS 38. Kes otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise?
Enim on nõutud lokaalse maaküttega elamud. Krundi pindala on eelistatult ~ 1 5002 000 m2. Selliste elamute hinnatase on olnud ~ 140 000 200 000 eurot. Kõrgema kvaliteedi ja hinnaklassiga elamute tehinguid (hindad vahemikus 200 000 250 000 eurot) toimub Tartu linnas ja selle naabervaldades aasta jooksul pigem harva. [20] Võrreldavad pakkumised KV.ee-s: 1. Kambja vald, Pühiküla küla. Maksumus: 150 000 eurot, krundi pind on 18 046m2 ja maja suurus on 165,4m2. Elamu seisukord hea. Majal on kaks korrust, millest teine korrus on hetkel välja ehitamata, kuid vajadusel annab juurde lisaruumi ja avarust. Hoone ehitust on alustatud 2004.a. Hoone planeering : tuulekoda, esik, katlaruum, saunakompleks, elutuba, köök, kaks magamistuba, majapidamistuba ja garaaz. Elutoast pääseb majatagusele puitpõrandaga terassile. Maja seintel topeltsoojustus. Aknad- PVC ,kahekordne pakettklaas .Puit vahelaed ja trepid .
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tallinna Hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 1 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson j...
Kohalik omavalitsus Omavalitsus on valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus. Eestis on kohaliku omavalitsuse üksusteks vald ja linn. Hetkel on Eesti Vabariigis 31 omavalitsuslikku linna ja 193 valda ning 15 maakonda. Kohaliku omavalitsuse põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse regist...
3) Miilisest piirkonnast nad Eestisse tulid? põhja ja idarannik 4) Mis keelt nad rääkisid? soome-ugri keelt 5) Millisesse rassi kuulusid? Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. 6) Millal nad Eestisse tulid? umbes 3000 a. e. Kr. 7) Milliseid oskusi nad endaga kaasa tõid? Kammkeraamika kultuuri elanikud kasutasid paremini töödeldud ja lihvitud tarberiistu. Surnud maeti asula territooriumile või isegi elamu alla. Surnutele pandi kaasa töö ja tarberiistu, luust kujukesi, ehteid. Luust ja merevaigust vooliti mitmesuguste loomade, lindude aga ka inimeste kujukesi, mis viitab toonaste elanike heale ja kõrgele kunstitasemele. Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? uued hõimud venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e. paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Savipotid olid
21. Ehitusalusest pinnast väljaulatuvad detailideväliskontuurid joonestataksekihile «HOONE»ning kinnitatakse hoone põhikontuuri külge. 22. Mitmekorruseliste hoonete puhul näidatakse plaanil maapealsete korruste arv. Kontuuri sisse paralleelselt hoone pikema küljega märgitakse enam kui ühekorruseliste hoonete korral korruste arv ja leppelühend «H», mille alla lisatakse selgitav tekst (nt elamu puhul «E»; «hotell», «kirik», «garaaz» jne). 23. Maa-aluste tehnovõrkude uurimine toimub ainult M 1:500 M 1:1000 teostatavate uurimistööde korral või M 1:2000 puhul tellija erinõudel. 24. Maa-alused, sealhulgas veealused, tehnovõrgud kantakse maa-ala plaanile hierarhilises järjekorras välimõõtmiste, kaevude uurimisandmete, teostusmõõdistamise andmete, trassiotsijaga saadud tulemuste, tehnovõrgu valdajalt saadud andmete ja varasemate
Araabia meri Mere asend Araabia meri on ääremeri. Meri asub India ookeani loodeosas. Lääneosas asub Adeni laht ja loodeosas Omaani laht. Asub Araabia ja Hindustani poolsaare vahel. Mere nimi Meri on saanud nime selle järgi, et ta asub Araabia poolsaare juures ning on ümbritsetud Araabia riikidega. Suurus Araabia mere suurus on umbes 3 862 000 km² Sügavus Mere suurim sügavus on 5200 meetrit. Vee soolsus Araabia meri on väga soolane meri. Mere soolsus on kuni 36,5 %. Vee temperatuur ja jääolud Araabia meri ei jäätu talvel, kuna talved on seal soojad ja puhuvad kirde mussoonid. Suvel mussooni suund muutub ja hakkavad puhuma edelatuuled, esineb palju paduvihmu ja ka torme. Temperatuur tõuseb augustis kuni 30 kraadini Vee liikumine Araabia meres pole pidevaid hoovusi. Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sr...
ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või isegi väikestel saartel 5. Jahi-ja tööriistade valmistamisoskus olid varasemaga võrreldes tublisti arenenum 6. Paremini tuntakse ka kammkeraamika elanike matmiskombeid, sest osa, ilmselt tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla( kaasa anti neile mõni noake,- kõõvits ja ehteid) 7. Seda ajajärku võib vaadelda küttide, kalastajate ja loodusandide korjajate ühiskonna õitsenguna Nöörkeraamika kultuur: 1. Umbes 3000 a paiku eKr hakkas Eestis levima uus arheoloogiline kultuur uut tüüpi asulakohtade, esemete ja kombestikuga 2. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, millest tuligi selline nimetus 3. Iseloomulik tunnus oli veel venet ehk paati meenutavad kivikirved 4
27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust. Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades. Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
KORDAMISKÜSIMUSED 2.7-2.9 ja 3.3 1. Vaadake üle ministrid, millist ministeeriumi keegi juhib. Andrus Ansip peaminister Mart Laar kaitseminister Rein Lang kultuuriminister Jaak Aaviksoo haridusminister Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks. Enamusvalitsus-üheparteiline valitsus, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendi kohtadest. Vähemusvalitsus- mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus. Sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põ...
Leidub hetki, mil peategelane Santiago (vanamees) meenutab oma eelnevaid kalalkäike või mõnda unenägu. Teose ekspositsioonis kirjeldatakse ühe Kuuba kaluriküla elu ja raamatu peategelast ning tema olukorda, samuti ka kohalikke elanikke, eriti üht teismelist poissi, kes Santiagole tihti abiks on ja temaga vahel kalalgi käib. Suurt rõhku on asetatud vanamehe välimuse ning tema hurtsiku kirjeldusele, kus on viidatud mitmetele pisidetailidele, näiteks armidele näol ja kätel või elamu sise- ning väliskujundusele. Sõlmituseks võib lugeda kohta, kus vanamees avaldab oma plaani minna 85. korda merele ja tulla tagasi 1000-naelase kalaga. Poiss aitab Santiagol paati ette valmistada ja vette lükata. Algab neljapävane mereretk, mis koosneb pidevast pinge tõusust seoses suure kalaga võitlemisel. Siin toimubki enamus raamatu süzeest. Ka gradiatsiooni printsiibist peab autor kinni. Kulminatsioon
Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui puu asemel hakati ehitusmaterjalina kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Templid olid määratud jumala eluasemeteks. Templi liigid Stiilid Dooriatekkis arhailisel ajastul. On tugeva, lihtsa ja mehise ehitusega. Pärit doorlaste hõimust. Jooniatekkis VäikeAasias Joonia külas pärast dooria stiili. Klassikalisel ajastul. Peenem ja elegantsem. Kapiteel on rulli keeratud. Tõuseb aluselt e. baasilt. KorintosHellenistlikul ajastul. Erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest, seda
Läbi ajaloo on Jaapani arhitektuur saanud tugevaid mõjutusi teistest Aasia maadest, eriti Budistliku religiooniga riikidest ning Hiinast. Hoolimata teatud sarnasustest nendega on Jaapani arhitektuur midagi hoopis omanäolist, mida ei võinud leida mitte kuskilt mujalt maailmast. Tänapäeval on Jaapani stiilis arhitektuur nii populaarne, et koopiaid sellest võib leida üle kogu maailma. Üks väike riik Aasia idakaldal on oma ehitusstiiliga pahviks löönud kõik teised riigid. Jaapani elamu on läbi ajaloo jäänud suures osas muutumata. Umbes ,,Asuka" ja ,,Nara" perioodil 7. sajandil pandi alus Jaapani majale, mida kasutatakse tänapäevani ning mille populaarsus on niivõrd märgatav, et inimesed üle kogu maailma tahavad elada sellist sorti majas. Jaapani maja on peaaegu eranditult tehtud puust. Enamasti lakitakse puu punaseks, mis on saanud lausa Jaapani elamu sümboliks. Kuna Jaapanit raputavad tihedalt maavärinad on puu materjali valikuna lausa kohustuslik
Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes, kesklinna lähedastes vanades renoveeritud tööstuskvartalites ja ka eraldi selleks otstarbeks rajatud uuslinnade (ingl.k. edge city) äripindadel linnast väljas, kuhu on hea autoga ligi pääseda. Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu või kaubanduspiirkonnaks. Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu.
Linnused Mägilinnused Neemiklinnused Kalevipoja sängid Ringvall-linnused Peit- ja aardeleiud U 600 kuningas Ingvari sõjaretk Viikingiaeg Suhted Skandinaaviaga Saagad ja ruumikivid 10. Saj Norra kuninganna Astrid ja poeg Olali vangipõli Suhted Vana-Vene riigiga Tsuudid 1030 Jaroslav Targa sõjaretks, Tartu esmamainimine Hilisrauaaeg Maaharimine Adramaad Kolmeväljasüsteem Käsitöö Rauatootmine Kaubandus Vahetuskaubandus Vahenduskaubandus Elamu Suitsutuba Küla Sumbküla, riaküla, hajaküla Kihelkond Maakond Vanem Malev Eesti muinasaja lõpp 11. sajandist võetakse kasutusele talirukis Sel ajal elas Eestis vähemalt 150 000 inimest Metsamesindus Käsitöö areng Igas peres valmistati Tööriistad Tarberiistaid Ehitisi Rõivaid Liiklusvahendeid Oma ala meistrid tegid metalltöid Relvi Tööriistu Pronks- ja hõbeehteid Tegeleti vahetuskaubandusega
EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu
reaga. Töös peab selles osas valitsema ühtsus. 9 Tiitellehte, sisukorda, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid ei nummerdata. Tõstamaa Keskkool TALUPOJAD KESKAJAL Referaat Õpilane: Jüri Hakkaja Juhendaja: Ants Alandlik Pootsi 2008 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus ............................................................................ 4 Talupoja elamu, talupoja rõivastus ................................................................... 5 Talupoja söök ja jook .................................................................................. 7 Feodaalmõis ............................................................................................. 8 Kokkuvõte ...............................................................................................10 Kasutatud materjal ...............................................................
-ja avaja,lõikaja,tolmuimeja Määrsõna tuletus -lane kaslane -r vedur,kõlar Määrsõna on muutumatu sõna,mille -ik anoreksik,pilvik põhilised küsimused on KUIDAS?,Millal?,Kus?,Kuhu?,Kust?,Kui 4.Koht palju ? -la asula,suvila,söökla -stik mäestik,kuristik Määrsõna tuletatakse põhiliselt -mik ristmik,tagumis omadussõnadest -mu elamu,eramu,kasarmu 1. lt kõige levinum määrsõna liide -k sügavik,tupik,olevik 2. sti toredasti ,rõõmsasti Vähem 5.Rühm,kogu -tsi käsitsi -kon naiskond,meeskond,seltskond -kesi kahekesi -stik jõestik,sõnastik -kil kükakil -stu ühistu,ajastu,järvistu -li selili,külili -stikku lähestikku 6
mõis- suur põllumajanduslik majapidamine, mille maid harisid enamasti mõisahärrast sõltuvad talupojad koormised- talupoegade kohustused isanda vastu; peamiselt mõisategu ja loonusrent mõisategu- talupoegade kohustuslik töö mõisa põldudel loonusrent- talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist aadel (rüütliseisus)- suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas, mille moodustasid kõik feodaalid keisrist väikerüütliteni. Linnus- feodaali kindlustatud elamu, enamasti koosnes üheainsast tornist (tornlinnus), osa aga kujutas endast suri ja võimsaid kindlusi turniir- rüütlite sõjaline võitlusmäng; hiliskeskajal, pärast linnade tekkimist, pidasid turniire ka linnakodanikud.
-e, huige -tar, poolatar -ik, häälik -ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti...
aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis, kus nüüd sai vallamajaks endise Munamäe sovhoosi kontorihoone. Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Haanja küla kaugus Tallinnast on 275 km, Riiast ca 220 km, Võrust 16 km, Ruusmäest 10 km ja Rõugest 9 km.
KREEKA TEMPLID Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast (6. sajand e.m.a.), kui ehitusmaterjalidena hakati kasutama lubjakivi ja marmorit. Arvatakse, et templiehituses on võetud eeskujuks varasem kreeklaste elamu nelinurkne ehitis, mille otsaküljes seisavad ukse kõrval kaks sammast. Sellisest lihtsast hoonetüübist arendati välja mitmed keerukama põhiplaaniga templitüübid. Templeid ehitati jumalate auks. Näiteks: Zeus Nike Apollon Artemis Athena Poseidon Parthenon Hephaistos Hera Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (orderid) dooria, joonia ja korintose.
(raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda Oleviste kirik Alatskivi loss Aa mõisahoone Bastionikäigud Tallinna Raekoja plats
vibusid ja ambe. Põhiliselt abistati siiski rüütliväge. Võitlusviis Taktika oli enamasti kindel, väga lihtne: väed rivistusid pikkadesse viirgudesse, seejärel liiguti kiirenevas tempos teineteisele vastu. Vastast ei (vähemalt püüti) tapetud vaid võeti vangi, et perekonnalt lunaraha saada. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses. Linnused Täitsid nii elamu ja kindluse funktsiooni. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikemas puust või kivist tornlinnustes, suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille
· Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid · Da-infinitiiv kirjutatada liitvormides lahku · Vat-infinitiin teadvat, lootvat, olevat · Ma-infinitiiv o mas aru saamas, ette lugemas o mast ette hüppamast, lootmast
Virmalised ehk põhjavalgus , on atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus ( polaaralad , jäävöönd, tundravöönd ) Polaarpäev on ajavahemik , mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist kõrgemal ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Iglu on Põhja-Ameerika rahva inuittide lumest ja jääst elamu ( polaaralad , jäävöönd , tundravöönd ) Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore peamine osa (polaaralad , tundravöönd ) Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd )
loodusressurssidest. Tavaliselt elas külas 10–50 inimest, kes olid omavahel suguluses. Alaskal olid külad kohati kuni 200 elanikuga. 19. sajandi alguses oli selliseid rühmi väidetavalt umbes 200. Eri rühmad olid omavahel umbusklikud ja nende suhted olid pingelised, kuigi enamasti tehti teatud koostööd. Tuli ette rüüsteretki üksteise aladele ja omavahelisi sõdu. Tavaliselt elati suurperedena. Mõnel pool oli ühe suurpere elamu teiste omadega läbikäikude abil ühendatud. Kanada keskosa eskimod kasutasid talvel lumest onne iglusid, mujal kasutati turbast, kivist ja puust maju. Suvel kasutati nahktelke. Küla elanikud olid suvel tavaliselt hajutatud mitmesse elupaika. Sotsiaalseid sidemeid moodustati abielu, lapsendamise, partnerluse ja naistevahetuse kujul. Abielu sõlmiti tavaliselt ilma tseremooniata. Jõukatel ja mõjukatel meestel võis olla mitu naist. Meeste vahel tekkis naiste pärast konflikte
teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ridakülad. · Lõuna Eestis hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad · Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus oli kihelkond · Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad · 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45
Ehitiste tuleohutustest tulenev ehitiste liigitus Ehitise Ehitise kasutamisotstarve kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt I kasutusviis Elamud ja eluruumid Ühe korteriga elamud Üksikelamu Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs maapinnalt) Suvila, aiamaja Kahe korteriga elamud Kaksikelamu Muu kahe korteriga elamu Kolme ja enama korteriga elamu Ridaelamu Muu kolme või enama korteriga elamu Elamu, talu, kooli vms majapidamisabihoone, nagu näiteks kuur, individuaalgaraaz ja saun II kasutusviis Majutushooned: Varjupaik Ühiselamud Hotell Motell Külalistemaja Sanatoorium
Sarnasused: Mõlemad ehitised koosnevad raudbetoonist ja kitsale alale ehitatud kolmnurgse kujundina. Nii Chielehaus ja Kawe Plaza on äriga seotud. Erinevused: Kawe Plaza on modernsem, lisaks kumeratest klaas seintest pääseb hoone sisse rohkem valgust. Chielehaus on keerulisema konstruktsiooniga ja detailirohkem. Maja ehitamisel on arvesse võetud teda ümbritsevat keskkonda ja on suudetud mahutada kitsale alale lisaks muule ka aed. Chielehaus ei ole vaid äri hoone vaid ka elamu. (ehk ei oma ainult ühte eesmärki) Elfriede Lenderi eragümnaasium Tallinnas, Kreutzwaldi 25 Arhitekt: Herbert Johanson (projekt), valmis: 1935 Tegu on funktsionalistlike koolimajade tippnäitega. Maja koosneb mitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks silmapaistvamaid aspekte tema arhitektuuris on ultramoodsa lahendusega klaastorn (evakuatsiooni trepp) Hoone on ehitatud tellistest, viimistlemiseks on kasutatud paekivi ja seintel krohvi. Kasutatud allikad: https://register.muinas
On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija. Simon Wandradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Talupoegade elamu ja toidulaud Talupoegade majad olid enamasti palkidest ja katused õlgedest või roost. Maja koosnes muldpõrandaga ruumist, mille keskel või ääres oli tulekolle, mis andis tuppa soojust ja valgust. Aja jooksul hakati ka ehitama kaminaid ja ahjusid. Elamu sisustus oli väga napp. Tavaliselt oli toas ainult suur voodi, kuhu mahtus magama kogu pere ja söögilaud, kus ääres söödi. Toa nurgas seisis ka kirst kuhu pandi riided või muu vara
2. Üür ja kõrvalkulud 2.1. Üürnik kohustub tasuma Üürileandjale Eluruumi ja Sisustuse kasutamise eest üüri summas kaks tuhat ( 2000 ) krooni kuus (edaspidi nimetatud Üür). 2.2. Lisaks üürile on Üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo eest ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised hooldus-, avarii-ja remondimaksed elamu haldajale, maamaks, tasu lauatelefoni - ja Internetiteenuse ning valveteenuse kasutamise eest (edaspidi nimetatud Kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest. 2.3. Juhul, kui Lepingu kehtivuse ajal lisandub Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulu, mida pole nimetatud Lepingu punktis 2.2., tasub Üürnik selle eest vastavalt Lepingus sätestatud korrale juhul, kui Pooled ei lepi kokku teisiti. 2.4
ramisel ei võeta arvesse ehitist teenindavate ruumide pindu, nagu nä näiteks trepikoja, katlamaja või tehnilise ruumi pindu; Juhul, kui hoone kasutusfunktsioon on seotud tehnovarustusega (nä(näit. telefonikeskjaamad) või teenindab otseselt esmase funktsiooniga seotud tegevust (nä (näit. kinoprojektori ruum, kü külmkambrid ja kaubanduses) arvatakse nende ruumide pind kasulikku pinda; Elamu kasulik pind on eluruumide (elamispind ja abiruumide pind), lahuspindade, mitteeluruumide pindade ja üldkasutatavate pindade summa. 17 Tehniliste ruumide pind Tehniliste ruumide pind: pind: kasutatakse hoone ekspluateerimiseks vajalike tehniliste seadmete paigutamiseks: >üle 0.5m2 horisontaalristlõikega tehniliste šahtide pind kui see on korruse tasapinnal kaetud sisseehitatud vahelae osaga
Kunstiliigid Janely Tilk 7a 2009 Arhitektuur e ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn 'ehitusmeister') ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri mõiste hõlmab nii üksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Arhitektuuri liigitatakse: · sakraalarhitektuuriks (tempel, kirik, kabel) · profaanarhitektuuriks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) · maastikuarhitektuuriks (aed, park) Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) on üks kujutava kunsti põhiliike. Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Skulptuur Skulptuur (ladina keeles sculptura) on kujutava kunsti põhiliike graafika ja maalikunsti kõrval.
Tegid peekreid, põllumajandus, OSKUSED Valmistasid esemeid Arenenud oli tööriistade Üleni lihvitud kirves, kirvel kivist,luust,puust,sarvest,tulekivi valmistamine, merevaiku osati silm(vene kirves), savinõusid st ja kvartsist töödelda ilustati nöörijäljenditega, MATMISKOMBED Maeti elamu põranda alla või Sageli maeti elamute juurde või Paiknevad asulatest tavaliselt asula territooriumile. isegi sisse, matused on enamasti eemal, kalmistud on üksikute selili väljasirutatud asendis, matustega. vahel ookriga kaetud, kaasa pandi varandust. METALLIAEG EESTIS
enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes küll viibisid pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt Tallinnas. Mustpeade vennaskonna nimetus on seostatav nende kaitsepühaku Püha Mauritiusega, kes legendi järgi oli Aafrikast pärit mustanahaline. Püha Mauritiuse pea on ka vennaskonna vapimärgiks. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas on ta tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940.ndatel. Mustpeade vennaskonna hoone kohal paiknes elamu arvatavasti juba 14. sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal toimus suurem ümberehitamine, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelööviline ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgnev suur ümberehitus toimus hoones 1908
templiga. Sellega jäävad värskelt valmistatud savipotile erinevad triibud ja lohud. Samuti ootavad järge sarved, millest plaanime teha kaitseamuletid. Seadsime sammud oma elamisse, et minna vaatama, kuidas Kustasel tervis. Kohale jõudes pidime kurbusega tõdema seda, et vana oli meie juurest lahkunud parematele jahimaadele. Kui mehed koju jõudsid, rääkisime ka neile, mis Kustasega juhtunud oli. Matused pidasime järgmisel päeval, kaevates elamu põranda alla Kustase jaoks koha. Panime talle kaasa loomakihvast amuleti ja tema enda nikerdatud puust metssea kujukese. Meil jääb vaid loota, et ta saab oma teises elus hästi hakkama. Jääme Kustast igatsema, kuid igapäevaste töödega tuleb edasi minna... Anni Eerik, 10b
kõplapõllundus. (Vanim kaera alepõllundus, karjakasvatus. õietolm leiti P.-Eestist, pärinedes u. 4000 eKr.) Matmiskombed Ei saa midagi kindlat öelda, Surnud sängitati asula Hauda asetati surnu külili, sest avastatud on väga vähe territooriumile, vahel isegi elamu kägerdatud asendis. Kalmistud matuseid. alla. Kaasa pandi nuga, kõõvits, paiknesid asulatest eemal veekogu ehted. lähedal või künkal. Hauda pandi kaasa luuesemeid. Vastata tabeli alusel: 1
Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa heaks tööd tegema ühe jalapäeva nädalas, omasid väikest talu Adratalupojad- talude suurust arvestati adramaades, rikkamad talupojad omasid
t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: "kivimaja otsaviiluga ees ja taga" ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile.Nii on Tallinna vanalinn, mille tihe tornistik, kõrge ringmüür ja maalilised vallikraavid kujundavad linna üldpanoraami, üks meie suurimaid rahvuslikke rikkusi, mis on jõudnud ka UNESCO Maailmapärandi (World Heritage List) nimekirja. Keskaegne linnasüda on alati olnud elav organism ja igapäevane elukeskkond -- jäädes selleks, kuni tugevdatud kaitsevöö teda päriselt muuseumiks ei muuda
Alpideni Millised olid Tarandkalme Sängitati Rajati Maeti Kivikirstkalm matmiskombed d, asulad asulatest territoorium ed , mis oli kivivarekalm territooriumile väljapoole ite või moodustatud ed, kääpad , vahel isegi veidi elamualla suurematest (ümarad ja põranda elamu kõrgematel kivimitest pikk kääbas ) alla e ring ja selle küngastele keskel laotud kirst. Laevkalmed
euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega. Karniisivööd-eraldavad korruseid.
Nimeta veel keskaegseid profaanehitusi Tallinnas. 1)Mustpeade vennaskonna hoone koos Olevi gildihoonega. 2)Kanuti gildi hoone. 3)Keskaegne elamu, Lai tn. 23 (Tallinna Linnateater). 4)Kolm õde Pikal tänaval. 5)Elamu Kuninga tn.1, nn. Piiskopi maja. Tallinna kõrgeima
Kõrghariduse omandanud elanikud on kõrgema sissetuleku töökohtadel kui on põhihariduse ja keskharidusega kokku liidetud elanikud. Järelikult võtavad tööandjad inimese haridustaset tõsiselt ja tööle saavad vastavalt kvalifitseeritud tööjõud. 2.2 Kas inimeste haridus on mõjutajaks elamispinna suhtes ? · Esmalt vaatasime, mis suhe on eluaseme tüübil ja haridustasemel. Valikuteks olid ühepereelamu, paarismaja, ridaelamu, 5-9 korteriga elamu ja 10 ja enam korteriga elamu. Vaatlesime, mis tüüpi elamutes põhihariduse ja kõrghariduse kookuliitmisel ning kõrgharidusega inimesed. Tulemused on esitatud joonisel ( Joonis nr. 2) Joonis nr. 2 Eluaseme tüüp 8 Siit loeme välja, et põhiharidusega inimestest elab kõige suurem protsent inimesi 10 ja enam korteriga elamutest
6-24 kuud 12. Kui pikk on elektrimootorite hoolduse intervall? Vastavalt tootja juhendile ELAMUTE SISEVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 1. Mida tuleb kontrollida plasttorude kavandamisel joogiveetorudeks? Tuleb kontrollida vastava loa olemasolu, kuna kõik plastid ei sobi joogiveetoruks sest võivad sisaldada ohtlike lisandeid. 2. Millised nõuded on kinnistu veearvesti asukohale? - Paigaldatakse sisentorule vahetult peale selle sisenemist elamu keldrisse või kinnistu tänavapoolsese piiriäärde - Valgustatud - Ei tohi külmuda - Vaba juurdepääs 3. Kui pikk on vajaliku temperatuuriga sooja tarbevee veevõtupunkti jõudmise lubatud max aeg? 30 sekundit 4. Miks tuleb soojadesse ruumidesse paigaldatud külmaveetorud iso leerida? Kuna külmaveetorud higistavad ja võivad isegi tilkuda. 5. Kui pikk on pidevalt töötavate tehnoseadmeteta hoone sisevõrgu hoolduse intervall?
ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nüüd said kambritest eluruumid, kus esialgu elasid peremees ja perenaine väikeste lastega. Teised pereliikmed jäid rehetuppa. Elamu ehitati tahumata männi- või kuusepalkidest. Seinu kaitses sarikaile toetuv õlg- või rookatus, elamu kolmnurkset otsakatust kutsuti kelbaks. Valgusallikaks kasutati männipuust tehtud pirdusid ehk peerge. Peerg kasteti männivaiku ja süüdati siis põlema. Selleks, et peergu seina külge kinnitada või käes hoida, kasutati pilakuid. Pilaku jalaosa oli puust ja peergu hoidev klamber metallist. Hooned, mis ühel korralikul taluõuel pidid olema olid rehielamu, ait ja laut. Lisaks neile olid taluõuel sageli lattidest suveköök, õueküün, kuur, aganik, saun, tall ja sepikoda. Taluõu oli
Kaugkütte osakaal kokku 747,2 228,72 321,6 SÄÄST -59% KK SP 10 Viimane MWh hind: 69,01 30 Eur/MWh 60 11 Kas majal on viilkatus: ei ole 12 Elamu projekt: Tüüpprojekt 1-464A-15 40 2014.a.KK 13 Elamu ehitusaasta 1965 20 2013/2014.a.SP 14 Soojustagastusele (GAPSAL) kulutatud el 95,8 MWh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
