mida kasutatakse ulatusliku mütseeli ehk seeneniidistiku ülesehitamiseks, viljakehade või eoste tootmiseks ning muuks elutegevuseks. Termini "mükoriisa" ilmumine teadusmaailma Taime juurte ja seente kooselu avastati juba 19. sajandi keskel. Mõiste mükoriisa võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Albert Bernhard Frank. Mükoriisa tüübid Mükoriisadest on eristatavad kuus suuremat tüüpi: arbuskulaarne-, ekto-, erikoidne-, orhidoidne-, arbutoidne- ja monotoidne mükoriisa. 95% taimeliikidest kuuluvad sugukondadesse, mis on iseloomult mükoriissed. Hinnanguliselt on välja pakutud, et umbes 80% taimeliike võiksid olla arbuskulaar-mükoriissed. Teadaolevatest seeneliikidest on mükoriisseid seeni umbes 5%. Nende seas on levinumaks ektomükoriisa, ligi 90%, millele järgnevad arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened (7%). ...
Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest). Välimine e ektoderm ja sisemine e entoderm. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo peale vagu (ürgjutt). See muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks. Sellest arenevad hiljem pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liiguvad ekto- ja entodermi vahele ja moodustavad mesodermi. Välimine looteleht paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, küüntele, karvadele ja hammaste vaabale. Keskmine looteleht moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundid, eritus-, talitlus- ja sigimiselundkonna. Sisemine looteleht kujundab seede-ja elundkond. Biogeneetiline reegel-ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu tee.
hüdraulika tihendid, erimäärdeained, erimäärdeõlid, kiilrihmad, hammasrihmad, transportöörlindid, mehhaanilised lindiliitmikud, veerelaagrid, liugelaagrid, ajamiketid, transportöörketid, kummitooted. Kaubamärgid: FLENDER - reduktorid, FLENDER - elektrimootorid, FREUDENBERG SIMRIT - tihendid, KLÜBER - määrdeained, OPTIBELT - kiil- ja hammasrihmad, HABASIT - lamerihmad, FLEXCO - lindiliitmikud, OKARTEK - plastist transportöörliini elemendid Ekto Pärnu AS Lauka tee 4, Sauga, Sauga vald, 85008 Pärnu maakond e-post: info@ekto.ee kodulehekülg: www.ekto.ee telefon: (+372) 4475013 faks: (+372) 4475012 Juhataja: Urmas Kurgjärv GSM: (+372) 5026648 e-post: urmas@ekto.ee Elektrimootorite remont: Rein Tiitma telefon: (+372) 4475016 AS EKTO PÄRNU tegeleb kuni 90kw elektrimootorite katsetamise ja remontimisega. Raasiku Elekter AS Tehase tee 1, Raasiku, 75203 Harjumaa e-post: [email protected] kodulehekülg: www.rer.ee Juhatus:
tekib moorula ehk kobarloode (mitootiline jagunemine), mis liigub emakasse; areneb blastotsüst 7 päeval pärast viljastumist, mis pesastub emaka limaskesta; embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene; blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad; Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode. Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Postembrüogenees Postembrüonaalne areng algab loote väljumisega munakestadest ja emakast.
vahel lühiajalised kõrvalnähud, ei kaitse suguhaiguste eest Kondoomid Ei lase seemnerakkudel tungida emakakaela ega munajuhadesse. + kaitsevad ka suguhaiguste eest, tõhus, odav, lihtne kasutada. võib maha libiseda, igaks vahekorraks on vaja uut kondoomi. 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Inimloode areneb emakas embrüogeneesi teel. Kõige enam kahjustatav esimestel arengukuudel ja sünnitusel. 10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist? Ektoderm kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine
t∗k k t ( ) V-hõlma teisaldatava pinnase maht k-kaldetegur (10% langu suunas k=1,8 ; 10% tõusu suunas k=0,5, rõhtpinnal k=1) t-ühe tsükli kestus 4 TOOTJAD Buldoosereid tootvad suurettevõtted: Komatsu (Jaapan) Caterbillar (Ameerika) Case (Ameerika) Liebherr (Saksamaa) New Holland (Ameerika) John Deer (Ameerika) Eestis buldooserite rendi ja müügiga tegelevtest firmadest on välja toodud 3. Pärnumaal asuv OÜ Ekto Pärnu rendib ainult ühte buldooserit - D65EX-15 , mille täismass on 21,0 tonni ning väljalaske aasta 2008 (Mullatöömasinad). AS Baltem, mis asub Harjumaal, tegeleb Komatsu buldooserite müügi ja rentimisega (Baltem buldooserid). Wihuri AS tegeleb Caterbillar-i tehnika müügi ja rentimisega (Wihuri buldooserid). Kindlasti on Eestis veel ettevõtteid, kes tegelevad buldooserite ning teiste mullatöömasinate rentimisega, kuid minu leitust on Eestis suurimad AS Baltem ja Wihuri AS. 4
Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega
9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 67 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. 10.Millised elundid tekivad ekto, ento ja mesodermist? EKSODERM katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid MESODERM tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond ENTODERM seede ja hingamiselundkond 11.Millest tekivad lootekahjustused? Lootekahjustused tekivad : ravimitest, alkoholist, narkootikumidest, olmemürgid, raseda haigestumine 12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid.
platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk Tekib sarnasus inimestega ja teda nimetakase looteks 3. kuul toimub kiire organite areng 4. kuul luustik, saab määrata sugu
seltsi kuuluvad puravikud (Boletus), pilvikud (Russula), riisikad (Lactarius) jt. Ektotroofse mükoriisa alatüübina võib eristada ekto-endotroofset mükoriisat, kus osa hüüfe on tunginud rakkude sisse. See on ekto- ja endomükoriisa vahepealne tüüp, esineb perekondades mänd (Pinus) ja kuusk (Picea) ning seltsis kanarbikulaadsed (Ericales).
1 ZOOLOOGIA EKSAM 2012 1 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad LEVIK: enamus merevees EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud vees olevatele objektidele - ebasümmeetrilised - pole välja kujunenud kudesid - 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud) ja entoderm (kaelusviburr.) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv
Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl. 2) nektaariumid, mis asuvad õites ja toodavad peibutamiseks magusat nektarit. 3 1.2. Idulehed Idulehed on seemnes paiknevad moodustised, millest arenevad ekto- ja endoterm nagu loomsetel organismidel, idulehtedes on ka veel varuained idu arenguks. Taimi jagatakse ühe- ja kaheidulehelisteks 1.3. Õhulõhed ehitus ja talitlus Õhulõhed on selleks, et tagada taime ainevahetus väliskeskkonnaga. Koosneb ta kahest sulgrakust, nende vahelisest pilust ja kaasrakkudest. Sulgrakud on tavalised epiderm rakud, kuid nende kuju on erinev. Sulgrakkudel on paksemad rakukestad ja neil on omadus muuta kuju rõhu toimel. Seda rõhku, mis tagab
kandjate fenotüübis · Sellest hoolimata pakutakse juba täna tasulise teenusena ,,talendi geeni" teste Pelgalt sõnad ,,teaduslik" + ,,geneetiline" + ,,labor" tekitavad tavainimestes eksliku kindlameelsuse ,,Looduslik eelis?" Planeedil on mustanahalisi 12%, aga jooksude medalivõitjate seas?! Jooksjate edu on ikkagi ,,lihtsam" seletada geneetiliselt ... Sport ja pärilikkus · Pikkus · Küpsemine · Ekto- ja mesomorfism · Aeroobne töövõime · Lihasjõud · Alaspetsiifiline liigutusvilumus · Keha rasva hulk · Painduvus · Motoorne areng ja töövõime · Motoorne õppimisvõime Keskmistumse trend · Äärmuslikud omadused on harvad ja paljundamise käigus pigem kaduvad toimub keskmistumine Võiks arvata, et ,,tarkadel" vanematel sünnib tark laps, aga see pole reeglina nii (vaata Lamarcki ja Darwini vaidlus)
KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). PROTOKOOPERATSIOON- MUTUALISM- 50. Konsortsium 51. Ökoloogilised reeglid (Alleni, Bergmani, Glogeri, Aljohini ja Walteri reeglid) 52. KASVUKOHT- ÖKOLOOGILINE NISS-
Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris . Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm. Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii jt. 15. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris) Ehitus: Hüdra kehaseina ristlõige: kaks epiteelikihti, mesoglöa, epiteellihasrakud, kõrverakud, näärmerakud, vakuoolid, ripsmed.
Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele. See kujuneb ekto-, meso- ja endodermist, moodustades neelukaared ja taskud. Neelutaskud neelu endodermaalne osa, imetajatel on 4 paari neelutaskuid. Neist areneb: 1. paar keskkõrva kuulmekanalid/ õõnsused, kuulmetõri 2. paar mandlite areng; paari ühinemisel mood allapoole kilpnääre 3. paar tüümus ja 1.paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid
Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. Ripsmed limanäärmed silmad suguline ja vegetatiivne sigimine suur regeneratsioonivõime laialt levinud peamiselt röövloomad N. Piimjas planaar (piimjas lamelane) 3 KLASS IMIUSSID e trematoodid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid Süstikkakssuulane, kassi-kakssuulane, harilik vereimiuss KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid.
· Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). · Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon metabolismiseostel või
seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid – orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Protokooperatsioon- kahe organismi ajutine koostegevus, mis annab mõlemale eelise, kuid pole obligaatne. Mikroobidel põhineb protokooperatsioon
B, Ca, Fe, S, Mn, Cu, Zn, Cl. Vaegustunnused ilmnevad noortel lehtedel. Esineb lehes, võrse tipupungas, kääbuskasv Cl puuduse korral, kloroos (klorofüllivaegus), nekroos (mingi osa kärbus). 9. Taimedele vajalikud makroelemendid on N, P, K, Mg, Ca, S 10. Taimedele vajalikud mikroelemendid on B, Zn, Mo, Ni, Fe, Cl, Cu 11. Millises juure piirkonnas kontrollitakse ioonide sisenemist mullalahusest juure rakkudesse ja kuidas? Ioon noor juure tipp (suberiniseerumata) apoplast... kontroll! ekto-ja endotermi tasandil (suberiniseerunud) aktiivne transport sümplasti (aeroobne KK + ATP vaja) ioonid mööda sümplasti plasmodesme juhtsoontesse Ioonid saavad siseneda vaid noorte juurte otstest, kus on suberiniseerimata piirkond. Edasiselt peavad sisenema apoplast, sümplasti ja sümplasti plasmodesme juhtsoontesse. Kontroll toimub endotermi või ektotermi olemasolul, juba sellel tasandil. Need on juba suberiniseerinud piirkonnad. 12. Defineerige membraanipotentsiaal, kuidas tekib
Mõned liigid tungivad ka oma liigikaaslastele ja hüdradele kallale. Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile.Piimjas planaar (piimjas lamelane) Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. 4.2. Klass Imiussid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas. Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud
ussiripik, osa jämesoolest - tagasool - ristikäärsool, alanev ja sigmakäärsool, pärasool mõisted: ürgne suuava/stomodeum - blokeeritud endodermaalsete rakkudega, mis ühinevad suu ektodermiga anaalava/proktodeum - algselt blokeeritud kloaagi membraaniga kloaagi piirkonna areng - kloaagi üheks osaks on allantoisi e kusekoti alumine osa, mis hilisemas arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (sellest areneb kusepõis ja kusiti); kloaagi membraani piirkonnas kohtuvad ekto- ja endoderm, tekib ürgne pärak e proktodeum pärasool/urogenitaalsiinus - areneb allantoisist (kloaagi osa), sellest tuleb kusepõis ja kusiti; vahesein jaotab kloaagi kaheks - urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks kusepõis/kusiti areng - arenevad kloaagi osast allantoisist; vahesein jaotab kloaagi kaheks - urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Neel: neelu/lõpuskaared, neelu/lõpuspilud ja lõpustaskud e neelutaskud – lõpustaskute derivaadid (katsu meelde jätta
B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel Epiteelkude piiritleb organeid, rakud on üksteise lähedal · Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni on tiheliidustega üksteise küljes kinni. · Epiteelides ei ole veresooni, toitumine toimub alloleva proopia kaudu difusiooni teel. · Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile · mikrohattude (peensooles) või ripsmete esinemine
kaitsevad taime tvestavate mikroobide eest. Bakterite arvukus juures varieerub vahemikus 103-107 KM/g toorkaalu kohta. Leitud on liike perekondadest Pseudomonas, Bacillus, Erwinia, Cellulomonas, Clavibacter, Curtobacterium ja Microbacteriu. Mkoriisa e. seenjuur on smbioos taimejuure ja seene vahel. Seen varustab taime mineraalsete toitainetega mullast. Mkoriisa erineb teistest risosfri assotsiatsioonidest suurema spetsiifilisuse ja organiseerituse taseme poolest. Eristatakse ekto- ja endomkoriisat. Ektomkoriisa (esineb mnnil, kasel, pajul, tammel) puhul paiknevad seene niidid taime rakkude vahel ja mber, endomkriisa (esineb enamikul teraviljadel, kanarbikulised, orhideed, kartul, unapuu) korral tungib seene niit taime rakku, kus moodustuvad vesiikulid. Ektomkoriisa seente optimaalne kasvutemp. on 15-30oC ja pH 4.0-6.0. Taime kasu mkoriisast: toitainete parem absorbtsioon mullast, ioonide selektiivne absorptsioon mullast,
Osal jahukasteliste liikidel tekib vananedes sekundaarne mütseel, sel juhul moodustuvad seeneniidistikul lühikesed harunemata paksukestalised tumedaks värvunud seeneniidid e. hüüfid (näiteks karusmarjal, roosil, kõrrelistel). Seeneniitide läbipõimumise ja tihenemise tagajärjel tekivad sklerootsiumid (seenemügarad), mis on teatud seentel puhke- või talvitusstaadiumiks (esinevad näiteks valgemädanikku ja hahkhallitust tekitavatel seentel). Taimehaigusi tekitavad seened jagunevad ekto- ja endogeenseteks vastavalt sellele, kas parasiidi mütseel areneb taime pinnal (näiteks kirmed) või taimekudede sees. Paljunemine Seentel eristatakse kolme paljunemise tüüpi: *vegetatiivne (oiidide, klamüdospooride, blastospooride abil). Seeneniidi nöördudes ja lagunedes tekivad üksikud korrapärase kujuga vegetatiivse paljunemise organid oiidid. Soodsates tingimustes nad idanevad ja moodustavad uue seenniidistiku. *suguta (spooride e. eoste abil)
Kommensalism kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste. Kommensalismi püsimine on seaduspärane toitaineterohkes keskkonnas. Eristatakse ekto- ja endokommensalismi; esimesel juhul puutuvad kokku organismide välispinnad (puudel elavad epifüüdid orhideed, samblikud), teisel juhul elavad kommensaalid peremeesorganismis (bakterid ja algloomad, kes elavad mere- ja maismaaloomade seedekulglas). Antibioos organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism.
kindlaks tehtud, et väited kurjategijate erilistest füüsilistest joontest, mis eristaksid neid kõigist teistest inimestest, on põhjendamatud. Kurjategija formeerub ühiskonna tüüpilistes tingimustes, mis sisaldab õiguskuulekaid inimesi rohkem kui kurjategijaid. Keerulised majanduslikud tingimused, omavoli ja seadusetuse lokkamine mõjutavad negatiivselt nii sotsiaalset olmet kui ka inimeste psüühikat. Sheldon jagas inimesed kehakuju järgi endo-, ekto- ja mesomorfseteks. Selle teooria kohaselt on endomorfsed inimesed paksud ja kalduvad maniakaalsusse, depressiooni ja alkoholismi, ektomorfsed inimesed on peene kondi, peente lihastega ja kalduvad skisofreeniasse ning mesomorfsed inimesed on musklilise kehaehitusega ja kalduvad maniakaal-depressiivsesse psühhoosi, alkoholismi ja kuritegevusele. Kolmel kehatüübil põhinev teooria on aga andnud vastuolulisi tulemusi
annaabi.ee 
