Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, arvestuskontroll, kohtulik kontroll)) Peamised arengujärgud. Väljumine Moskva kontrolli alt: • Valitsemiskorraldus - Valdavalt kohaliku (ENSV) kontrolli all. • Riigirahandus - Esimesed seadused alates 1989 (riigieelarve, isemajandamine), NSVLi keskpanga ja riigikassa tegevus kuni1992 • Julgeolekustruktuurid - Siseministeeriumi kohalik alluvus 1990, politsei loomine 1991 Oma institutsioonide ülesehitamine
kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabapoolne, dorsaalne e selgmine, ventraalne e kõhtmine, eksternne e välimine, internne e sisemine, superfitsiaalne e pindmine, profundne e süva, pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega.
MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. INTERNNE KONTROLL I Teenistusliku järelevalve … kohta räägin loengus lähemalt juurde. Seondub kaudselt ka vaidemenetlusega. Vaata: 1. Vabariigi Valitsuse seaduse § 93-101; 2
Need jaotatakse kahe gruppi: tasandid ja suunad. mediaantasand, mis jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks ning seetõttu on teda ainult üks. Paralleelselt sellega asetsevad sagitaaltasand ning mediaan- ja sagitaaltasandiga risti transversaaltasand. Looma pikiteljega paralleelselt on dorsaaltasand. Mediaalne ehk keskmine ja sellest kaugemal paiknev lateraalne ehk külgmine. kraniaalne e.koljupoolne kaudaalne e. sabapoolne suund dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund eksternne e. välimine, internne e. Sisemine superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. Süva proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e. seinmist
paremini aru kui loetakse seadust ja vastupidi kuni lõpuks jõutakse lahenduseni 3. Analüütiline filosoofia- selleks et õigusteaduse ebaselgusi kõrvaldada, tuleb analüüsida keelt, kui suudetakse ebaselgused keeles kõrvaldada, saadakse kätte ka lahendus 4. Argumentatsiooniteooria- tõekriteerium õigusteaduses on argument, paremad argumendid võidavad, kõik on suhteline ning absoluutne tõde puudub Tõlgendamise koht 1. Internne ja eksternne õigustamine- süllogism 2. Õigusmõistete struktuur • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistentus (ühel ja samal on ühes ja samas kontekstis erinevate kõnelejate jaoks erinev tähendus) • Ebatäpsus • Evaluatiivne avaldus Tõlgendaminse argumendid RKKKo 25.10.2006 3-1-1-68-06 1. Lingvistilised argumendid • semantilised • sümantilised 2. Geneetilised argumendid 3. Süstemaatilised argumendid
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem
kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õigus pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest, ankeetõigus, umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll)
Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4
kaudaalne (sabapoolne). Osa termineid on seotud kindlate kehaosadega: jäsemete eespoolset pinda nim. dorsaalseks ning tagapoolset palmaarseks (pihkmiseks) või plantaarseks (taldmiseks) vastavalt esi- ja tagajäsemete puhul. Kehale lähemal asuvat jäseme piirkonda nim. proksimaalseks ning kaugemal asuvat distaalseks. Keha välispinna suhtes kõneldakse organi pindmisest e. superfitsiaalsest ja süvast e. profundsest pinnast või vastavalt eksternne (välimine) ja internne (sisemine). Kereõõntes asuvates organites eristatakse seina vastas seisvat e. parietaalpinda ja sisusepoolset e. vistseraalpinda. 8. Organi mõiste. Organite süsteemid Karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi e. aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmiseid organite süsteeme: 1) liikumisaparaat
usalduse hoidmine ja kasvatamine halduse tegevuse suhtes Halduse kontrolli liigid Vastavalt sellele, kas halduse üle teostatakse kontrolli haldusorganisatsioonis sees (halduse enda poolt) või väljaspool seda, tehakse vahet sisemise ja välise kontrolli vahel. 1. Internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. Eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud. Selle kontrolli alaliikidena on käsitletud: - poliitilist kontrolli; - arvestuskontrolli; - õiguskantsleri järelevalvet ja - kohtukontrolli. Õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollil on erinev sisu ja maht. Esimesel juhul kontrollitakse üksnes haldustegevuse vastavust kehtivale õiguskorrale. Teisel alusel aga hinnatakse, kas tegevus
kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest, ankeetõigus, umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll)
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine) - üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine (koolid, haiglad, abirahad, tervise kaitse)
õiguskindlus, õigusnormi täpne kujundamine, optimaalse abstraktsuse tagamine proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad vastama kavandatavatele eesmärkidele, põhjustamata liigset kahju. Kitsendused peavad olema minimaalsed ja üksnes eesmärgi tagamiseks. kontrolli teostamine halduse üle internne kontroll (riiklik järelvalve = seaduslikkuse järelvalve; teenistuslik järelvalve = seaduslikkuse ja otstarbekuse järelvalve). eksternne kontroll ( poliitiline kontroll, halduskohtukontroll, arvestuskontroll, õiguskantsleri kontroll). 9. 8. Sotsiaalriigi printsiip Allikas: PS § 10. Lähtub ühiskonna sotsiaalsest arengust. Praktikas tähendab see printsiip avaliku võimu üha suuremat sekkumist majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda. Tervikuna kasvab riigi osa ühiskonna arengus. 1. normaalsete elamistingimuste tagamine, mida kindlustab riik, KOV, teised avaliku halduse kandjad
· Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud toiming või hoiduda sellest, ankeetõigus, umbusaldusavaldus; ühiskondlik kontroll)
osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e
15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik järelevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) õigusaktide täitmise kontroll; d) poliitiline kontroll. Internse kontrollina võib KOV puhul mõista haldusekandja (KOV üksuse) sisest kontrolli. Halduse aspektist tervikuna, aga hõlmab internne kontroll ka riiklikku järelevalvet KOV tegevuse üle, kuna seda teostatakse haldusorganite poolt. 2). Eksternne kontroll: a) riiklik järelevalve; b) arvestuskontroll; c) õiguskantsleri järelevalve; d) kohtukontroll 15.7. Kohalikud maksud Kohalik maks on valla- või linnavolikogu määrusega (maksumäärus) kehtestatud maks. Kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ja valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse. Kohalikud maksud on:
elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. 6 §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine)
asuvat elundit või elundi osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e
osa nimetatakse mediaalseks ehk keskmiseks ja sellest kaugemal paiknevat lateraalseks e. Külgmiseks. Teiste struktuuride vahel olevat osa nim. intermediaalseks e. vahelmiseks. Transversaaltasandist lähtuvalt kraniaalne e.koljupoolne ja kaudaalne e. sabapoolne suund. Struktuuride asendi dorsaaltasandi suhtes määravad dorsaalne e.selgmine ja ventraalne e. kõhtmine suund. Kogu keha ulatuses on enam kasutatavaks suuna terminiteks keha välispinna suhtes eksternne e. välimine, internne e. sisemine, superfitsiaalne e. pindmine ja profundne e. süva. Jäsemete puhul kasutatakse proksimaalset e. kerele lähemal paiknevat ning distaalset e. kerest kaugemal , st. maapinnale lähemal asetsevat suunda. Eesjäseme tagapinda randmeliigesest allpool nim. palmaarseks e. pihkmiseks, tagajäseme tagapinda kannaliigesest allpool aga plantaarseks e. taldmiseks pinnaks. Kereõõnes paiknevatel organitel eristatakse välisseina poolset parietaalset e
See on maksiim, näitab ideaali ette. Paneb kohustuse, et liikuda ideaali poole. Esitada võimalikult ausad argumendid, vastus on nii õige, kui optimaalsed olid diskursuse tingimused. Õige võib olla ka kaks vastust, sest mõlemad on võimalikud (seda võib pidada puuduseks). Samas midagi paremat võtta ei ole, see on parim täna, mis on. TÕLGENDAMISE KOHT Internne / eksternne õigustamine igal juriidilisel otsusel on kaks poolt, kaks struktuuri. Sisemine struktuur ehk subsumptsioon omab süllogismi strukuuri. Süllogism on dedukutsiooni vorm, mille puhul järeldus järeldub paratamatult kahest kategoorilisest eeldusest. Subsumptsioon on see, kuidas me jõuame normi tekstist konkreetse otsuseni. Täieliku juriidilise süllogismi põhimudel · (1) (KxOTx)
millele see majandustegevus on allutatud. Munitsipaalõiguse aine (K. Waechteri järgi): kohaliku omavalitsuse õigussuhted teiste iseseisvate avaliku õiguse õigussubjektidega riiklikul tasandil, samuti õiguslikud küsimused suhetes teiste kohaliku omavalitsuse üksustega või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikutega. Kohaliku omavalitsuse organisatsioonisisesed õigussuhted, samuti õigussuhted õiguslikult mitte iseseisvate ühikute vahel. Eksternne õigus eraisikute suhtes- siin on eelkõige tegu KOV üksuste ülesannete täitmise vahendite ja teguviisidega suhetes nende elanikega. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;
lahususe) teistest elementidest. Kohtuvõimu autonoomsuse all tuleb mõista kohtute internse enesehaldamise õigust, mis on sätestatud konstitutsiooni ja seadustega. Internne on selline haldamine, mis piirdub üksnes oma ametkonna siseasjadega (näit erinevalt kohalikust omavalitsusest, kes korraldab peale puht oma organite sisekorralduse küsimuste ka haldusüksuse kogu elanikonna tegevust, milline on eksternne haldus. Kohtu autonoomia on tema sisehalduse autonoomia. Internse halduse raames võib kohus teostada funktsionaalset ja teenistuslikku kontrolli. Õigusemõistmise monopoolsuse all tuleb mõista üksnes ja ainuüksi kohtute õigust mõista kohut, kusjuures kõrgeima astme (kassatsioonikohtu) kohtu otsus on lõplik. Lõplik on ka alama astme kohtu otsus, mille peale ei esitatud apellatsiooni- või kassatsioonikaebust. Lõplikku otsust ei ole õigust
Eesti kodakondsuse andmise kohta. Nii või teisiti, üksnes määruse kui vormi alusel ei saa öelda, et alati on tegemist õigusallikaga. Õigusallikaks on vaid sellised Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, mis sisaldavad õigusnorme; 26 5) käskkirjad. Eesti õiguskord ei tee vahet nn. internse ja eksternse õiguse vahel. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes, eksternne õigus on adresseeritud kolmandatele isikutele. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga ja reguleerivad ametkondlikke vahekordi, kuuluvad õigusallikate hulka, s.t. nad on haldusõigusallikaks; 6) kohaliku omavalitsuse määrused. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §le 7 on kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena (sisaldavad õigusnorme) määrusi
Eesti kodakondsuse andmise kohta. Nii või teisiti, üksnes määruse kui vormi alusel ei saa öelda, et alati on tegemist õigusallikaga. Õigusallikaks on vaid sellised Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, mis sisaldavad õigusnorme; 26 5) käskkirjad. Eesti õiguskord ei tee vahet nn. internse ja eksternse õiguse vahel. Internne õigus on üldkohustuslikud ettekirjutused, mis kehtivad teenistuslikes suhetes, eksternne õigus on adresseeritud kolmandatele isikutele. Seega ka need üldkohustuslikud ettekirjutused (õigusnormid), mis antakse käskkirjaga ja reguleerivad ametkondlikke vahekordi, kuuluvad õigusallikate hulka, s.t. nad on haldusõigusallikaks; 6) kohaliku omavalitsuse määrused. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §le 7 on kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena (sisaldavad õigusnorme) määrusi
Teenistusse võtmist jne. 4. Enesekontroll - Enesekontroll kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees (samuti tema organi sees) ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli. Väga loomulik KOV'dele, valla- ja linnavalitsustele. Enesekontroll on iseloomulik ka avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele (sihtasutustele). Enesekontrolli teostavad ka riigihaldusorganid. EKSTERNNE KONTROLL toimub väljaspool haldusorganit 1. Poliitiline kontroll hõlmab: parlamendi kontroll eelkõige interpellatsiooni õigus st õigus seisneb selles, et parlamendi saadikutel on õigus pärida aru valitsuselt ja selle liikmetele, mille sätestab ka PS Resolutsiooniõigus õigus esitada valitsusele või selle liikmele
annaabi.ee 
