rahustavalt ning lõõgastavalt. Osa, mis mulle tõesti meeldis ning kõige rohkem meelde jäi, on «Waltz», mis oli kohati positiivseid tundeid tekitav, siis jällegi ähvardav ning järsk. Tantsijad tundsid väga hästi muusikat ning liigutused sobisid parajasti mängitava pala osaga. Kõik muusikateosed olid tantsijate poolt väga hästi emotsioonidesse ümber pandud ning nad oskasid neid ka publikule edasi kanda. Tsaikovski suutis oma muusikasse panna kõik: elegantse ekspressiivsuse, tunde, et varsti tuleb kulminatsioon, kuid seda ei tule ning midagi innovaatilist omalt poolt, mis teeb ta teosed nii eriliseks. Arvasin, et ballett tuleb tavapärane ning korralik, kuid lavastajad suutsid tuua sisse ka noodi originaalsust, mis omakorda tekitas minus uusi emotsioone, mida poleks oodanud. Lavakujundus oli üsna lihtne. Oli kujutatud kas lossiaeda, lossi või järveäärt. Arvan, et rohkem polekski vaja
Katrin Lang RA51/61 1. Mis on klassitsistliku linnaehituse kõige iseloomulikumad jooned/märksõnad? Tooge näiteid. ● Komponeeritud linnaehitussüsteem ● Linna avardumissüsteem ● Bulvarid, alleed, paraadtänavad, liiklusmagistralid, prospektid, laiad peatänavad ● Regulaarne tänavastik ● Tollipunktidega ekspressiivsuse ja pinge tekkitamine linnaehituses ● EKSPRESSIIVSUS, PINGELISUS, HIILGUS ● Ringikujuline plaan ● Keskpunktist kiirtena hargnevad tänavad ● Pariisis - impeeriumile omane POMPÖÖSUS ● Antiikarhitektuurist inspireeritud mälestusmärgid - triumfisammas, võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon
dekooriga või tehti sellest figuraalne hermpilaster . pilgupüüdjaks sai fassaadi võimas nikerdportaal ning sageli rõhutati sissepääsu vabatrepiga.Euroopas enim levinud embleemiraamatud olid Andrea Alciati ,,Emblematum Liber"(1531) ja Cesare Ripa ,,Iconoloogia" (1593) sealt leidis iga ehitusmeister, kunstnik ja käsitööline õpetlikke allegoorilisi pilte esemetele, seintele või ruumi. Nendega väljendati hoone ja asja funktsiooni ja eesmärke. Manerism ruumikujunduses väljendus ruumi ekspressiivsuse tõstmises, mis saavutati arhitektuurse plastika kui ka maalikunsti vahenditega: sammaste, nikerportaalide, ja kaminatega toodi välisarhitektuur ka siseruumi. Ruume asuti illusoorselt muutma: maalitud Traperiide- riputatud tekstiili imiteerivad maalingud, mida kasutati kas seinapaneelidel või laes. Lagi jagati geomeetriliseks erinevate nurkade arvuga kujunditeks, mille põhja võis katta embleem-maaling ning mida teineteisest eraldasid jõuliselt profileeritud raamistused. 17.saj
loomaaed“, „Iguaani öö“, „Kass kuumal plekk-katusel“, „Tramm nimega „Iha““ Arthur Miller (1915 – 2005) – „Proovireisija surm“ (1949), „Salemi nõiad“, „Hind“ (1968) Edward Albee (sündinud 1928) – „Loomaaialugu“ (1958), „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (1962) Prantsuse julmuse teater Rajajaks Antonin Artaud (1896 – 1948), kes sai mõjutusi bali (indoneesia) teatrist. Iseloomulik taotlus ohjeldamatu ekspressiivsuse järele, reeglite lõhkumine. See suund on uuema aja performance’ite ja happening’ide eelkäija. 2. maailmasõja järgsel kümnendil oli Prantsusmaa juhtivaks näitekirjanikuks Jean Anouilh (1910 – 1987), kellelt pärineb ligi sada eri tüüpidesse liigitatavat näidendit, millest kuulsaim on „Becket ehk Jumala au“ (1959). Paljud tema näidendid kasutavad antiiksüžeesid, nt „Antigone“ (1942). Samal ajal tegutses näitekirjanikuna Jean Cocteau (1889 – 1963)
Neologismid võivad tähistada uusi mõisteid (nt turvavärav, riiulifirma, laserplaat, seinatennis) või tulla mõne keeles juba olemas oleva keelendi asemele või kõrvale (nt mestima, spaa, lõimima) jpt. Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise nimetamislünga täitmise vajadusest või teadlikust ekspressiivsuse suurendamise vajadusest (nt tuksterjer segaverelise koera tähenduses). Moeneologismid tekivad teatud ajahetkel, mil neid ka intensiivselt kasutatakse, kuid nad ei leia teed tuumsõnavarasse. Need on nn moesõnad, mida teatud ajal mingis sotsiaalses grupis või ka kogu keeleühiskonnas väga palju kasutatakse, kuid pärast ekspressiivsuse kadu asendatakse need uute moesõnadega. Tänapäeval nt (ehk reklaamikeele mõjul) liialdatakse võimendavate eesliidetega, nt mega-,
tinglikkus, naturalism, kalduvus müstikasse, erinevate karakterite jäädvustamine, jutustamisoskus, olulisel kohal graafika 16. saj kõrgrenessanss Saksamaa Maalikunst: suurejoonelisus põimus Maalikunst: esimene ekspressiivsuse ja dramaatilisusega, siirad Albrecht Dürer (1471-1528) veerand väljendusvõimalused, loodusvormine ja kogu Matthias Grünewald (u.1470-1528) nähtava maailma tõetruum ja veenvam Lucas Cranach vanem ( 1472-1553) jäädvustamine Hans Holbein noorem (1497-1543) 15.saj-16
portree, mis valmis 1908. a. Pariisis. See trotslik ja sisemistest vastuoludest lõhestatud kunstnikukuju kehastab omamoodi kogu selleaegse kunstnikepõlvkonna konarlikku hariduskäiku, nende pidevaid materiaalseid hädasid ja vintsutusi, mille juures siiski osati säilitada entusiasmi ja ideaale.Kujutades inimest näivad kunstnikku huvitavat eelkõige tema vaimseid omadusi iseloomustavad jooned. Triigi looming neil aastatel areneb järjest suurema ekspressiivsuse suunas, mida osaliselt mõjustas ka kunstniku pidev huvi kasv V. van Goghi teoste vastu. Norra kunsti kõrval oli see üheks olulisemaks välismõjuks tema loomingus. Oma kaasaeglasi jäädvustades oskas Triik neis esile tuua seda, mis oli omane, väljapaistev ja hinnatav kogu meie kultuuriloole. Eesti kunstis on ta üks väheseid meistreid, kes armastas oma modelle kujutada sageli täisfiguurina, rõhutades seega veelgi välist esinduslikust. Kuid selle mõiste
muuta, midagi paremaks teha. Ajaloomaali juures mängib kõikidel sajanditel suurt rolli antiik, antiigi sündmused, tegelased (vaid romantismis ja moodsas kunstis jääb see rohkem tahaplaanile), seega ei saa me mingil juhul mööda vaadata antiigi tähtsusest ajaloolise maali arengul. Teine suund mida ka kindlasti ei tohi unustada on rahvuslike ideede teke 18 ja 19. sajandil, mis tõid ajaloomaali sisse ekspressiivsuse, tunded, vabameelsuse, mis tegi kõrgklassi elutoas pesitsevatest ajaloomaalidest nö. rahvakunsti. See omakorda andis ka ehk julgust rahvale oma tunnete edaspidiseks väljendamiseks, oma õiguste nõudmiseks. Tuleb tõdeda, et nii ajaloosündmused kui kunst on teineteist vastastikku mõjutanud, samuti nagu on mõjutanud üksteist erinevad ajaloosündmused ja kunstnikud ( näiteks viis Esimene maalimasõda riigid
.puudutab ideoloogiat, väärtusi ja ideesid ning võimaldab seega alati ideoloogilisi tõlgendusi :Kommunikatsiooni neli mudelit Edastamise(transmissiooni) mudel massikommunikatsioon on isereguleeruv protsess, mida .1 juhivad auditooriumi huvid ja nõudmised. Seda kujundab auditooriumipoolne tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui ka seda kasutatavatele kommunikaatoritele. Auditooriumi .rahulolu, Ameerika vabaturu meedia Rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel instrumentaalsus, põhjus-tagajärg suhted, .2 ühesuunaline teadetevool. Rõhutatakse saatja või vastuvõtja rahulolule, mitte aga praktilistele eesmärkidele. Sõltub ühistest arusaamadest ja emotsioonidest. Pühitsev, täiuslikkusele püüdlev. Vajab edukusest vaatemängu. Varjatud, sümbolid. Mõjutab ühiskonda ja sotsiaalseid .suhteid Kommunikatsioon kui kajastamine ja tähelepanu: avalikustamise mudel pealtvaatamine. .3
32. Mis on geeni penetrantsus ja ekspressiivsus? Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Mittetäieliku penetrantsuse näiteks võib tuua polüdaktüülia. Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu defekt kõigil heterosügootidel. Mittetäielik penetrantsus takistab sugupuude analüüsi. Penetrantsus sõltub nii indiviidi geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides on tunnuste komplekssus, konkreetne fenotüüp on seotud kahe või enama geeni avaldumisega. 33. Miks eluajal omandatud tunnused ei pärandu edasi järglastele? Sest organismi eluajal omandatud tunnused moodustuvad koostoimes geneetilise aluspõhja ja keskkonna toimel
haigus), mittetäieliku (e. osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega. morfoosid - fenotüübilised muutused. Sellised muutused sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustega, aga tegelikult nad päritavad ei ole. 83
osalise) penetrantsuse puhul aga ainult teatud osal (nt. 90%) vastava genotüübiga indiviididest. Penetrantsus sõltub nii genotüübilisest taustast (nn. modifikaatorgeenidest) kui ka keskkonnatingimustest, milles indiviidid arenevad ja elavad. Ekspressiivsus on alleeli mõju selle alleeli poolt kontrollitava tunnuse arenguastmele. Keskkond ja modifikaatorid muudavad geeni ekspressi, st. tunnuse avaldumist. Seepärast loetakse ekspressiivsuse piire, tunnuse iseloomu ning arenemise astet tunnuse reaktsiooninormiks. 82. fenokoopia (phenocopy) -- fenotüübi mittepärilik, mingist keskkonnategurist põhjustatud modifikatsiooniline muutus, mis sarnaneb teatud geenmutatsioonist tingitud muutusega. morfoosid - fenotüübilised muutused. Sellised muutused sarnanevad mutantsetest geenidest põhjustatud muutustega, aga tegelikult nad päritavad ei ole. 83
10 · Kuigi iguüks märkab, kui temast ei saada aru, ja paljudele selgusetuks, millest see on tingitud. Oma kommunikatiivsust kahandavad omadused on inimesele endale raskesti nähtavad. Partneripoolse mõistmise puudust põhjendatakse valdavalt teise mõttelaiskuse ja taipmatusega. Asja püütakse tihti parandada oma teate sõnasõnalise või varieeritud ülekordamisel, hale valjuse ja ekspressiivsuse suurendamisega. Kui see ei vii soovitud tulemuseni, tuleb ainekäsitlust tahtmatult lihtsustada ja lahjendada. Juhul kui inimene ei arenda endas välja võimet oma keerukamaid ja isikupärasemaid mõtteid teisteni viia, jääb tal tihti puudu mõtteselgusest iseendale. Kommunikatsioon on seega ühtlasi tunnetusvõime treening, probleemide selgeksmõtlemise kool. III Teate vastuvõtja poolt loodud suhtlustõkked.
fenotüübis. Sõltub nii geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Nt mittetäielik penetrantsus polüdaktüülia (lisasõrmed, -varbad), on dominantne, aga ei avaldu alati kõigil heterosügootidel. Ekspressiivsus kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides on tunnuste komplekssus, kus konkreetne fenotüüp on seotud kahe või enama geeni avaldumisega. (Polüdaktüülia korral näiteks: penetrantsus- kas üldse kasvas 6-es sõrm/varvas ja siis ekspressiivsus määrab kui hästi ta areneb välja ( näiteks kasvab normaalsest poole väiksem sõrm või täiesti normaalse suurusega)). 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide.
Mõisted penetrantsus & ekspressiivsus. Kk: sama geeni erinevate alleelide poolt kodeeritud produktid võivad olla erineva temperatuuri tundlikkusega. Inimestel: Fenüülketonuuria (PKO) retsessiivne haigus, häiritud ah. metabolism. Bioloogiline keskkond (N: indiviidi sugu) võib mõjutada geenide avaldumistaset (N:kiilaspäisus). Penetrantsus sagedus %, millega mingi kindel genotüüp avaldub selle kandjate fenotüübis. Sõltub indiviidi geneetilisest taust + elukeskkond. Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel (N: Hapsburgidele isel. etteulatuv alalõug eri indiviididel erineval määral). 10. Mõisted epitaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas ühe geeni tõkestav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Hüpostaatilised geenid, mida allutatakse. N: mutatsioon white on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes
nõudmised. Protsessi ei saa enam lineaarsena käsitleda, kuna olulisel kohal on auditooriumi tagasiside, mis on suunatud nii meediale kui kommunikaatoritele. Selle käsitluse kohaselt on meedia suhteliselt avatud ja neutraalne teenindav organisatsioon ilmalikus ühiskonnas. teadete edastamise efektiivsuse mõõdupuuna vaadeldakse auditooriumi rahulolu. Tugineb Ameerika vabaturu meediale. · 2.mudel rituaalsuse või ekspressiivsuse mudel Rituaalsuse mudel peab transmissiooni mudeli puuduseks kommunikatsiooni piiramist pelgalt teadete edasiandmisega. J. Carey käsitlus aga viitab instrumentaalsusele, põhjus-tagajärg suhetele ja ühesuunalisele teadetevoolule. Carey toob välja ka alternatiivse kommunikatsioonikäsitluse jooned, nimetades seda rituaalseks. Selle järgi on kommunikatsioon seotud terminitega nagu jagamine, osalemine, ühendus, sõprus ja ühine usk
· Penetrantsus on sagedus protsentides, millega mingi konkreetne genotüüp avaldub kandja fenotüübis (polüdaktüülia). Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu efekt kõikidel heterosügootidel. Penetrantsuse mõistet kasutatakse kindla dominantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Penetrantsus sõltub nii indiviidi geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Paljud tunnused on ebatäieliku penetrantsusega. · Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides on tunnuste kompleksus, mingi konkreetne fenotüüp on seotud mitme eri geeni avaldumise ja koostoimega. 3.10. Geenidevaheline interaktsioon Bateson ja Punnett näitasid katseliselt, kuidas 2 erinevat geeni kontrollivad sama
rändas linnast linna. Ingelsheimi Pfalz paistis silma küll suurte mõõtmetega, ent tema lähemast kujundusest andmed puuduvad. Värvid. Varakeskajal kasutatud värvidest ja ornamendist saab kõige parema ettekujutuse raamatukujunduse kaudu. Palju on kollast ja rohelist, mitmeid ookritoone, sinist ja purpurpunast. Ornament. Pingestatud põimornament, fantastilised väänlevad loomafiguurid. Merovingide kujundus rahvasterändamise perioodist on tuntud ekspressiivsuse ja jõulise dünaamikaga, pinnad kaetud stiliseeritud kontuurjoonisesse surutult. Karolingidel harmoonia, palju sümmeetrilisi lahendusi, bordüüre, põimornamentikale lisanduvad looduslähedased taimemotiivid. Ottode ajal lisandub ornamendiskeemidesse inimfiguure. Mööbel. Raskepärane ja kohmakas. Karolingide ajastu mööbliesemetest on säilinud Karl Suure marmortroon, nurgeline, kastilaadse alaosa ja sirgete siledate seintega iste. Esemeid hoiti kirstudes.
Mittetäieliku penetrantsuse näiteks võib tuua polüdaktüülia, defekti, mille tagajärjel arenevad indiviidil lisasõrmed ja varbad. Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu defekt kõigil heterosügootidel. Mittetäielik penetrantsus takistab sugupuude analüüsi. Tavaliselt kasutatakse penetrantsuse mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Penetrantsus sõltub nii indiviidi geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Näiteks dominantset lobe mutatsiooni kandvatel äädikakärbestel on silmakuju sagaraline, kuid erinevatel isenditel on sagaralisuse aste erinev. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates
Mittetäieliku penetrantsuse näiteks võib tuua polüdaktüülia, defekti, mille tagajärjel arenevad indiviidil lisasõrmed ja varbad. Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu defekt kõigil heterosügootidel. Mittetäielik penetrantsus takistab sugupuude analüüsi. Tavaliselt kasutatakse penetrantsuse mõistet mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissageduse hinnanguna heterosügootide hulgas. Penetrantsus sõltub nii indiviidi geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Näiteks dominantset lobe mutatsiooni kandvatel äädikakärbestel on silmakuju sagaraline, kuid erinevatel isenditel on sagaralisuse aste erinev. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides on tunnuste komplekssus,
pakkuda sellist emotsiooni nagu helid kõrvale. Realistlik kujutamine=naiivne. Kunst kui korrastatud vastukaal kaootilisele maailmale kui näed maailma sõbraliku ja korrastatuna saad ka seda nii kujutada. Kaootilisena mõjuvas maailmas janunevad inimesed korra ja kindlustunde järele, kunst püüab olla kaosele vastukaal. See korrastamine on võimalik ainutl realismist loobudes (Worringer) 20saj on pingestatud ja vastuoluline. Sellele peab vastama abstraktse kunstiga. Ekspressiivsuse ja spontaansuse hindamine. Üks lähtekoht on ka see, et kunst on kunstniku eneseväljendus./või siis kunstnik on mingi kõrgema universaalsuse kandja (Mondriani rohkem) kujutab üldisemaid printsiipe. Funktsionalism. (teatud mõttes vastand juugendile. Bauhaus. Samas selles suhtes edasiarendus, et pretendeeris uue ühtse stiili loomisele mis ühendaks kõik arhitektuur, disain, maal jne) PAUL KLEE Käis Põhja-Aafrikas, Marokos ja sai inspiratsiooni. Puhtad värvid
Hilisemas vanuses need erinevused hakkavad vähenema. Poisi arengule ei peaks niipalju tähelepanu pöörama, tüdrukud peaksid varem hakkama rääkima (räägivad rohkem, kalduvad ka ise rohkem rääkima, mängud on teistsugused kui poiste omad). Tüdrukud armastavadki selliseid mänge, kus tuleb sageli teiste inimestega suhelda nt kodumängud. Samas tihti pole väga rangeid soolisi piire just mängude osas. Tüdrukute sõnavara on just ekspressiivsuse osas suurem. Eesti keeles tulevad just poiste ja tüdrukute erinevused eriti välja. 1/3 poistest hakkab vara rääkima, tüdrukutest hakkavad vara rääkima 2/3. Hilja hakkavad poistest rääkima 2/3, tüdrukutest 1/3. Kõne arengu aeglustumine: Kaheaastasel (24kuud) võiks olla alla 50 sõna (vahel alla 30). Ei kombineeri sõnu lausungiteks. Ka passiivne sõnavara on ka väike. Nt saavad aru, aga ise oskavad öelda vähem.
indiviidil lisasõrmed ja varbad. Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu defekt kõigil heterosügootidel. 19 Mittetäielik penetrantsus takistab sugupuude analüüsi. Tavaliselt hinnatakse penetrantsuse kaudu mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissagedust heterosügootide hulgas. Penetrantsus sõltub nii indiviidi geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Näiteks dominantset lobe mutatsiooni kandvatel äädikakärbestel on silmakuju sagaraline, kuid erinevatel isenditel on sagaralisuse aste erinev. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides
fenotüübis. Mittetäieliku penetrantsuse näiteks võib tuua polüdaktüülia, defekti, mille tagajärjel arenevad indiviidil lisasõrmed ja varbad. Kuigi mutatsioon on dominantne, ei avaldu defekt kõigil heterosügootidel. Mittetäielik penetrantsus takistab sugupuude analüüsi. Tavaliselt hinnatakse penetrantsuse kaudu mingi dominantse mutantse alleeli avaldumissagedust heterosügootide hulgas. Penetrantsus sõltub nii indiviidi geneetilisest taustast kui ka elukeskkonnast. Ekspressiivsuse kaudu kirjeldatakse geeni fenotüübilise avaldumise taset. Konkreetne geen võib erinevates indiviidides avalduda erineval tasemel. Enamasti jälgitakse mutantse alleeli avaldumist. Näiteks dominantset lobe mutatsiooni kandvatel äädikakärbestel on silmakuju sagaraline, kuid erinevatel isenditel on sagaralisuse aste erinev. Nii mittetäieliku penetrantsuse kui ka erineva ekspressiivsuse põhjusteks erinevates indiviidides
Siis algab ka keele süntaksi omandamise staadium telegrammistiiliga. Sõnavara kasv on väikelapseeas väga kiire. Kui 2- aastaselt on lapsel aktiivses kasutuses umbes 300 sõna, siis kolmeaastaselt on neid juba 1000. 4-aastaseks saades on lapsed reeglina kõik olulised süntaksi põhimõtted omandanud ning suudavad kasutada keerukaid lauseid. 10-aastaste laste keel on täiskasvanute omast keelelises mõttes praktiliselt eristamatu. Loomulikult tähendab igasugune keelelise ekspressiivsuse taseme saavutamine seda, et eelnevalt on lapse poolt omandatud vastav retseptiivne ehk keele mõistmimise tase. Laste keeleoskuse omandamise seletused Vaevalt et keegi keele omandamist pärilikuks peab. Palju loogilisem on eeldada kasvu- ja arengukeskkonna määravat mõju keeleoskusele. Selle oskuse omandamise seletuseks on kaks hüpoteesi imiteerimise ja tingituse hüpoteesid. Imiteerimine (imitation) On hõlpsalt märgatav, et laste kõne ja nende sõnavara kajastab nende kasvukeskkonda
annaabi.ee 
