kaup sisuliselt kätte ning Euroopas tekib ülepakkumine. See loob omakorda ülitiheda konkurentsi Euroopa Liidu siseturul, kuhu üritatakse enamik Venemaast ülejääv kaup sisse pressida. Kuigi otseselt võib sanktsioone pidada negatiivseks ilminguks usuvad mõned poliitikud, et Vene turult eemaloleku kogemus tuleb Eesti ettevõtetele hoopis kasuks. Põllumajandusministri Ivari Padari sõnul tähendavad ekspordipiirangud ja paljude Eesti ettevõtete väljajäämine Venemaa ekspordist hoopis seda, et Eesti ettevõtted on igasuguste Venemaa poliitikatega karastunud ja saavad hakkama ka teistel turgudel. Kokkuvõttes hinnatakse sanktsioonide mõju Eesti majandusele pigem tagasihoidlikuks. Märkimisväärne mõju impordikeelul on pigem konkreetsetele ettevõtetele ehk siis peamiselt alkoholi, piima- ja kalatootjatele. Reaalselt nõrgeneb aga hoopis Venemaa ja Vene turg,
kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega 5)Impordikvoot on teatud kauba lubatud impordi maht aastas. 6)Vabatahtlikud ekspordipiirangud olukord, kus importiv ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas. 7)Ekspordisubsiidium kujutab endast otsest rahalist toetust eksportijale. 8)Ekspordimaks paneb kodumaise eksportija olukorda, kus ta ei suuda enam konkureerida maailmaturu hinnaga. 9)Avalike hangete diskrimineerimine valitsus eelistab välismaistele kodumaiste tootjate toodangut.
Eestis hakkas kehtima enamsoodustusrežiimi tollimaksu seadus alates 1. jaanuarist 2000 Seaduse kohaselt maksustatakse tollimaksuga kolmandatest riikidest pärinevad toidukaubad Impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Muud kaubanduspiirangud: Vabatahtlikud ekspordipiirangud – iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas Ekspordisubsiidium – otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni Varjatud ekspordi subsideerimine – juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi,
Tuntuimad kvantitatiivsed piirangud on kvoodid ja litsensid. Litsentsidega täpsustatakse lisaks kauba kogusele ka konkreetne ettevõte, mille teatavaks perioodika antakse importimise õigus. Veel on kasutusel eksporditõkked, mille esmärgiks on limiteerida või keelustada mingi kauba väljavedu riigist. Neid rakendatakse rahvuslike rikkuste kaitseks, julgeoluku huvides või poliitilistel kaalutlustel. Huvitavaks regulaatoriks on vabatahtlikud ekspordipiirangud. Neid kehtestatakse eksportiva riigi poolt kokkuleppel ekspordi sihtriigiga, et vältida viimase poolt võimalikult rakendatavaid karmimaid tõkkeid. Näiteks omab USA kokkuleppeid Jaapaniga limiteerimaks Jaapani kõrgtehnoloogia sissetungi USA turule. Riikide majandusliku koostöö vormid. Riikide majanduslikus koostöös on võimalik välja tuua erinevad tasandid. Kõige madalam aste on VABAKAUBANDUSE PIIRKOND, mille raames liikmesmaad
efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolu tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis ehk neid kaupu, mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga 32. Turu kaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses Tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt Impordikvoot kujutab endast teatud kauba lubatud mahtu aastas Muud kaubanduspiirangud (vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid, ekspordimaks, tehnilised ja administratiivsed piirangud 33. ELi kolm sammast Väljend "ELi kolm sammast" illustreerib seda, kuidas eri koostöövormid on ELis üles ehitatud olenevalt sellest, millise poliitikavaldkonna ja millise osaga lepingulistest sätetest on tegemist. Kolmes valdkonnas tehtavat eritüübilist koostööd, mis samal ajal toimub ühe organisatsiooni, s.o ELi raames, saab kujutada tüüpilise Kreeka templi struktuuri abil. Selle
Kaubad ühes Euroopa Liidu liikmesriigis vabalt ringlev kaup peab saama vabalt liikuda mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Liikmesriikide vahel on keelatud impordi- ja ekspordimaksud ja samaväärse toimega maksud. See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja ekspordipiirangud JA kõik samaväärse toimega meetmed. Artiklite 34 ja 35 sätted ei välista ekspordi, impordi või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. TEENUSTE VABA LIIKUMINE
· importi lubavate litsentside jaotamine toimub ebaefektiivselt. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 77 Muud kaubanduspoliitilised vahendid Kaubanduspoliitilisi vahendeid ei saa jagada vaid tollideks ja kvootideks. Lisaks eelnimetatutele on kasutusel ka terve rida muid rahvusvahelist kaubandust piiravaid vahendeid. Sellisteks vahenditeks on näiteks vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid ja ekspordimaksud ning mitmed muud mittetollilised piirangud. Vabatahtlik ekspordipiirang Vabatahtlikud ekspordipiirangud iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas. Erinevus impordikvoodi kasutamisega seisneb siin eelkõige selles, et kasu mida iseloomustas piirkond c joonisel 13.4 läheb nüüd välismaistele eksportijatele
Sel juhul tuleks riigil spetsialiseeruda tootmisele, kus tema mahajäämus on väiksem. Loomulikeks kaubanduspiiranguteks on transpordikulud ja kultuurilised erinevused riikide vahel Kaubanduse kaitsemehhanismid: · Tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt · Impordikvoot kujutab endast teatud kauba lubatud mahtu aastas · Muud kaubanduspiirangud (vabatahtlikud ekspordipiirangud, ekspordisubsiidiumid, ekspordimaks, tehnilised ja administratiivsed piirangud) Piirangute majanduslik põhjendatus: 1. kodumaise tootmise kaitse välismaise konkurentsi vastu (nt oma toodangu müümine kunstlikult madalate hindadega) 2. kohaliku tööhõive ning tootjate tulude kaitse 3. maksebilansi tasakaalustamine 4. riigieelarve tuluallikate laiendamine 5. struktuurimuutuste soodustamine Makroökonoomika keskpunktis on SKP, inflatsiooni ja tööhõive näitajad
o Madalapalgalised tootjad-eksportöörid Miks siis on kaubandus kasvanud? Krugman, 1995 Poliitilised faktorid o Negatiivne lähenemine tehnoloogia kitsaskohad Tehnoloogia o Kommunikatsioon Piiride tõmbamine Globaliseerumise mõju Spero&Hart, 2010 Intellektuaalne omand Keskkonnamõjud Uus protektsionism o Mitte-tariifsed piirangud: Dumping Sanitaar o Vabatahtlikud ekspordipiirangud (VRA; VER) Põllumajandus Vabakaubandus majandusteaduses Suhtelised eelised o HeckscherOhlin mudel o Faktorite paigutumine Gravitatsioonimudel o Mass ja kaugus o Fij=G(Mi 1Mj 2/Dij3) WTO Asutatud 1995 164 liiget, sh Euroopa Liit o Viimane liige Afganistaan (29.07.2016) Tegevuse kolm komponenti o Kaubandusläbirääkimised ja lepped o Printsiibid o Vaidluste lahendamine
33.Rahvusvaheline majandus ja turukaitseks kasutatavad meetmed väliskaubanduses Rahvusvaheliseks majanduseks nimetatakse kõiki tehinguid, mis ületavad riigipiire. Suletud majandus majandussüsteem, millel puuduvad välismajanduslikud suhted Avatud majandus majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välismaiste majandussubjektidega Importi mõjutavad vahendid: kaitsetollid-tollimaks, Impordikvoot teatud kauba lubatud impordi maht aastas Vabatahtlikud ekspordipiirangud iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas Ekspordisubsiidium otsene rahaline toetus eksportijale, mille puhul maksab valitsus teatud osa eksportija kulutustest kinni Varjatud ekspordi subsideerimine juhtum, ku valitsus annab eksportijale muid soodustusi, kehtestades soodsamad maksustamise tingimused,
• Artiklid 28 – 30 olid kehtestatud selleks, et vältida impordi / eksporditõkkeid piiriülese kaubanduse korral • Artiklid 110 – 113 oli kehtestatud selleks, et vältida riigisiseseid importi / eksporti piiravaid makse Kaupade vaba liikumine – koguseliste piirangute keeld • ELTL artikkel 34 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. • ELTL artikkel 35 - keelatakse liikmesriikide-vahelised koguselised ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed. • Mis juhtub, kui sellised koguselised piirangud kehtestada? Direktiiv 70/50 ja Dassonville • Direktiivi 70/50 kohaldati ühenduse üleminekuperioodil, sedastas komisjoni kavatsuse hõlmata mitte üksnes meetmed, mis selgelt võimaldavad kodumaiseid ja importkaupu erinevalt käsitleda, vaid ka neid kaupu võrdselt kohtlevad meetmed. Direktiivi artiklis 2 oli antud konkreetne nimekiri meetmetest (näiteks imporditud toodete
· Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust
Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) EL ei reguleeri otseseid makse Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid Ühtne välistollimäär Üldine eelistussüsteem Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud
· Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust
· Meretransport: nõuded keskkonnaohtlikele veostele 74.EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud: käibemaksu ühtlustamine, aktsiiside miinimummäärad 75.EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär · Üldine eelistussüsteem · Muud kaubanduspoliitika vahendid: ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane tollimaks 76.EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 77.Riigiabi (mõiste) Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust
suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist V · vabakaubanduspiirkond koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega · vabalt ujuv valuutakurss rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras · vabatahtlikud ekspordipiirangud iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas · vabaturu poeratsioon keskpank ostab või müüb finantsturgudel võlakirju eesmärgiga muuta kodust raha pakkumist · vaesuskihid absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet
15. EL ja maksupoliitika: põhiaspektid (milliseid makse EL reguleerib ja milliseid mitte) · EL ei reguleeri otseseid makse · Kaudsed maksud o Käibemaksu ühtlustamine o Aktsiiside miinimummäärad 16. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Ühtne välistollimäär (CCT = Common Customs Tariff) · Üldine eelistussüsteem (Generalized System of Preferences) · Muud kaubanduspoliitika vahendid o Ekspordipiirangud o Impordikvoodid o Dumpinguvastane tollimaks · EL roll maailmakaubanduses 17. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi moonutamise takistamine · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat 18. Riigiabi (mõiste) · igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud
majandusteaduse suund, mis lähtub ratsionaalsete ootuste hüpoteesist V vabakaubanduspiirkond - koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega vabalt ujuv valuutakurss - rahasüsteem, milles keskpank ei sekku oma valuuta väärtuse kujunemisse; raha hind, mis kujuneb valuutaturgudel nõudmise ja pakkumise vahekorras vabatahtlikud ekspordipiirangud - iseloomustavad olukorda, kus importiv riik ja eksportiv riik lepivad omavahel kokku, et eksportiv riik piirab oma eksporti mingi toote osas vabaturu poeratsioon - keskpank ostab või müüb finantsturgudel võlakirju eesmärgiga muuta kodust raha pakkumist vaesuskihid - absoluutsest vaesusest lähtuvalt eristatavad elanikkonna kihid, mis peegeldavad nende toimetuleku võimet vaesuslõks - progresseeruva maksumäära ja sotsiaaltoetuste süsteemi rakendamisel
Üldiselt või kohalikult defitsiitsete toodete hankimine ja turustamine 2. EÜ tolliliit EÜ asutamislepingu art 23 lg 1 kohaselt rajaneb ühendus tolliliidul mis hõlmab kogu kaubavahetust ning millega kaasneb: - Tollimaksude ja kõigi samaväärse toimega maksude keelustamine liikmesriikide vahel; - Ühise tollitariifi vastuvõtmine kolmandate riikidega suhtes. - Keelatakse liikmesriikide vahelised koguselised impordi- ja ekspordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed Need on õigustatud: Hea tava, avaliku korra, inimeste, loomade, taimede kaitsmiseks, kultuurilise väärtusega rahvusliku omandi kaitsmiseks 3. Tolliõiguse kahetasandilisus Euroopa Liidu tollieeskirjad ja Siseriiklikud tollieeskirjad EL õigusaktid on liikmesriikide õigusaktide suhtes ülimuslikud Siseriiklikult võib tolliõigusega reguleerida valdkondi, mille osas on saadud Euroopa Liidust
Erandid: · Riigivõimu teostamine 75. EL ühine väliskaubanduspoliitika: põhiaspektid · Transporditeenused · Ühtne välistollimäär kõige madalama infltasiooniga · Üldine eelistussüsteem liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % · Muud kaubanduspoliitika vahendid: 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi ekspordipiirangud, impordikvoodid, dumpinguvastane viimase aasta jooksul olla kõrgem tollimaks kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest 76. EL konkurentsipoliitika: põhivaldkonnad rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase
veoga seotud kulud (infrastruktuuri kasutamise kulud) ja teenida raha riigieelarvesse Koguselised piirangud: Impordikvoot kujutab endast kaubandustõket, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Levinud põllumajanduses Impordilitsentsid piiravad võrreldes kvootidega vähem. Litsentse müüb või annab valitsus Vabatahtlikud ekspordipiirangud üks riik ajendab teist riiki vähendama mingi kauba eksporti vabatahtlikult. Ekspordisubsiidiumid eesmärgiks on ekspordi suurendamine, kuna eksporttoodangu hind alaneb Tehnilised ja administratiivsed piirangud (ohutus- ja tervishoiunõuded, pakendite tähistuste nõuded) Maailma kaubandusorganisatsioon WTO Rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib rahvusvahelist kaubandust.
ja kallima EL-i siseturu hindade vahe. Niisuguse impordi-ekspordipoliitikaga püütakse siseturul suurendada nõudmist ja vähendada pakkumist. EL-i ühtne põllumajanduspoliitika on andnud mitu positiivset tagajärge: põllumajanduse tootlikku on tõusnud ning turg stabiliseerinud. Samas on tekkinud või süvenenud ka probleeme, nagu ületootmine, suurettevõtjate soosimine ning põllumajandusriikide eelistamine eelarveeraldiste kaudu. Ekspordipiirangud on EL kehtestanud ainult relvatööstusele. Ühtne turg ja Eesti Eesti väliskaubanduspoliitika oli seni liberaalne, tollimaksud puudusid. 1990. aastate algul liitunud Rootsi ja Soome soovisid säilitada vabakaubanduse Eestiga, kuigi EL-i liikmesriikidel ei või olla iseseisvaid väliskaubanduslepinguid. Euroopa Komisjon tegi seetõttu 1994. a alguses Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida Euroopa Liiduga väliskaubanduslepingud. Teiste Ida-Euroopa
seotud kulud (infrastruktuuri kasutamise kulud) ja teenida raha riigieelarvesse Koguselised piirangud Impordikvoot kujutab endast kaubandustõket, mille puhul piiratakse importi või eksporti koguseliselt. Eesmärgiks on kodumaise tööstuse kaitsmine välismaise konkurentsi eest. Levinud põllumajanduses Impordilitsents Litsentsid piiravad võrreldes kvootidega vähem. Litsentse müüb või annab valitsus. Muud kaubanduspiirangud Vabatahtlikud ekspordipiirangud üks riik ajendab teist riiki vähendama mingi kauba eksporti vabatahtlikult. Ekspordisubsiidiumid eesmärgiks on ekspordi suurendamine, kuna eksporttoodangu hind alaneb Tehnilised ja administratiivsed piirangud Ohutus- ja tervishoiunõuded Pakendite tähistuste nõuded Maailma kaubandusorganisatsioon WTO WTO (World Trade Organization) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib, suunab ja liberaliseerib rahvusvahelist kaubandust.
hindade vahe. Niisuguse impordi-ekspordipoliitikaga püütakse siseturul suurendada nõudmist ja vähendada pakkumist. EL-i ühtne põllumajanduspoliitika on andnud mitu positiivset tagajärge: põllumajanduse tootlikku on tõusnud ning turg stabiliseerinud. Samas on tekkinud või süvenenud ka probleeme, nagu ületootmine, suurettevõtjate soosimine ning põllumajandusriikide eelistamine eelarveeraldiste kaudu. Ekspordipiirangud on EL kehtestanud ainult relvatööstusele. Ühtne turg ja Eesti Eesti väliskaubanduspoliitika oli seni liberaalne, tollimaksud puudusid. 1990. aastate algul liitunud Rootsi ja Soome soovisid säilitada vabakaubanduse Eestiga, kuigi EL-i liikmesriikidel ei või olla iseseisvaid väliskaubanduslepinguid. Euroopa Komisjon tegi seetõttu 1994. a alguses Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida Euroopa Liiduga väliskaubanduslepingud
kolooniatest ning on kehtestanud nii tolli- kui ka koguselised piirangud neid odavamalt pakkuvatele Ladina- Ameerika maadele. Kolmandad riigid vaatavad EL laienemist kui protektsionismi laienemist, kuigi Euroopa Komisjon vaatab laienemist kui piirangute vähenemist. Eksporti EL ei reguleeri, va põllumajandussaadused, mille kolmandates riikides müümiseks makstakse liidu eelarvest suuri toetusi. Teised maailma toiduainetetootjad peavad seda ausa konkurentsi reeglite jämedaks rikkumiseks. Ekspordipiirangud on EL kehtestanud ainult relvatööstusele. Ühtne turg ja Eesti Eesti väliskaubanduspoliitika oli seni liberaalne, tollimaksud puudusid. 1990. aastate algul liitunud Rootsi ja Soome soovisid säilitada vabakaubanduse Eestiga, kuigi EL liikmesriikidel ei või olla iseseisvaid väliskaubanduslepinguid. Euroopa Komisjon tegi seetõttu 1994. a alguses Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida Euroopa Liiduga väliskaubanduslepingud. Teiste Ida-Euroopa riikidega selliseid kokkuleppeid polnud
annaabi.ee 
