– Vale Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas suurendab valitsuse maksutulusid. – Vale Riigi territooriumil aastas loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma on teisisõnu sisemajanduse koguprodukt. – Tõene RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et RKT lähtub nö territoriaalsest printsiibist. – Vale Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. – Tõene Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. – Vale Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. – Vale Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks valitsusele laenu andmine. – Vale
Küsimuse tekst Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika on suunatud kogunõudluse AD vähendamisele ja majandusliku aktiivsuse kahandamisele. Seda on võimalik saavutada avaliku sektori kulutuste vähendamise, maksumäärade tõstmise ja tulusiirete kahandamisega. Laiendava ehk ekspansiivse eelarvepoliitika tulemuseks on kogunõudluse AD ja majandusliku aktiivsuse kasv, mille saavutamiseks kasutatakse avaliku sektori kulutuste suurendamist, maksumäärade alandamist ning tulusiirete suurendamist. Õige vastus on 'väär'. Küsimus 5 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam: teostab valitsus kitsendavat eelarvepoliitikat
Küsimus 1 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 2 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Eemalda lipp Küsimuse tekst A. Lafferi arvates on valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi optimaalseks maksumääraks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 3 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'False'. Question 58 Kaudsete maksude suurendamine pigem vähendab kogunõudlust. Correct Select one: Mark 1.0 out of 1.0 True False The correct answer is 'True'. Question 59 Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False The correct answer is 'True'. Question 60 Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. Correct Mark 1.0 out of 1.0 Select one:
territoriaalsest printsiibist. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 10 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis teostab valitsus ekspansiivset eelarvepoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 12 Õige Hinne 1,0 / 1,0
Sümbolraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel, kaupraha omab aga väärtust tänu valitsuse korraldusele. Vastus: Õige Vale Rahabaasiks (M0) on keskpanga poolt välja antud ning valitsuse poolt garanteeritud sularaha, mis võib olla sularahana ringluses, asuda kommertspankade kassas või kommertspankade reservidena keskpangas. Vastus: Õige Vale Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. raha pakkumine kahaneb ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine Keskpanga kõige mõjusamaks rahapoliitiliseks vahendiks tänu multiplikaatorefektile võib lugeda Vali üks või enam vastust. kohustusliku reservi nõuet Punktid: 2 Liiga suure inflatsiooni korral peaks keskpank Vali üks või enam vastust. kasutama ranget rahapoliitikat
Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Vali üks: Tõene Väär Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Stagflatsiooni võib määratleda kui kõrge inflatsioonitaseme ja suure tööpuuduse määra üheaegset esinemist. Vali üks: Tõene Väär RKT (rahvamajanduse kogutoodang) erineb SKT-st (sisemajanduse kogutoodang) selle poolest, et viimane lähtub nö territoriaalsest printsiibist.
Küsimuse tekst Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus suurendab valitsuse ostude mahtu. Valige üks: Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga
Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab hankiv sektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 8 Vale Hindepunkte 0.0/1.0
vabaturu operatsioone kohustusliku reservi nõuet usalduskriteeriumite kehtestamist Tänu multiplikaatorefektile võimendub kohustusliku reservinõude muutmine majanduses vastavalt võimendi väärtusele mitmekordselt. Question 3 Range rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust; seevastu ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank Complete vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. Mark 1 out of 1 Select one: True False Keskpanga rahapoliitika on ekspansiivne (laiendav), kui eesmärgiks on raha pakkumise ja kogunõudluse suurendamine (näiteks diskontomäära alandamise või kohustusliku reservimäära langetamise kaudu)
Esmane eesmärk on hinnastabiilsus. Hinnastabiilsus on rahapoliitika kõige olulisem panus soodsa majanduskeskkonna ja kõrge tööhõive saavutamisel. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada lühiperioodil. Seetõttu peab EKP üldjuhul vältima majanduskasvu ja tööhõive liigset tasakaalustamatust, kui see on kooskõlas tema esmase eesmärgiga ehk hinnastabiilsuse säilitamisega. Rahapoliitika jaguneb kaheks: Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendava rahapoliitika eesmärgiks on vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada inflatsiooni Kitsendavat rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste vähenemine Intressimäära tõus Investeeringute vähenemine Kogunõudluse vähenemine Inflatsiooni aeglustumine Ekspansiivset rahapoliitikat iseloomustab: Rahapakkumiste suurenemine
d) näitab, mitu protsenti kasutatavast tulust tarbitakse 2. 2010.a. Eesti SKP sisaldab a) stipendiumi b) õmblejate palgakulusid c) kleidi õmblemisel kasutatud riiet d) isa tehtud tööriistakasti 3. Lanaguslõhe mõõdab a) suurust, mille võrra kogukulutsed on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive b) kokkuhoiuparadoksi c) suurust, mille võrra kogukulutsed on allpool taset, mis kindlustab täishõive d) mitte midagi eelpooloetutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole a) kogutoodangu kasv b) tööhõive kasv c) eratarbimise langus d) intressimäära kasv 5. Väljavoo alla ei kuulu a) import b) plaanitud investeeringud c) säästud d) kõik nimetatud kuuluvad b) Oletame, et kogutulu täishõivetase on 4000. Kui palju ja mis suunas peaksid muutuma avaliku sektori kulutused, et lõhe sulguda? YFE=4000 Y0=3000 c) Kas tegemist on langus-, või inflatsioonilõhega? Languslõhega
Kuni majandus on allpool kogutoodangu täishõivetaset ja nõudlus suureneb, suureneb ka reaalne SKP. Kogunõudluse edasine kasv põhjustab SKP suurenemise täishõivetasemeni. Kui nüüd kogunõudlus jätkab kasvamist, siis kasvab ainult hinnatase, sest kõik ressursid on täielikult hõivatud. Kuluinflatsioon on tingitud ressursside (sh tööjõu) hinnataseme tõusust, mis omakorda põhjustab tootmiskulude kasvu ja seeläbi toodangu hinna tõusu 3. Milles seisnevad ekspansiivse fiskaalpoliitika ja ekspansiivse monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Ekspansiivne fiskaalpoliitika oleks majanduse laiendamine. Suurendatakse avaliku sektori kulutusi või vähendatakse makse. Ekspansiivne rahapoliitika tähendab diksontomäära alandamist, kohustusliku reservinõude suurendamist ja valitsuse võlakirjade kokkuostmist avatud turgudelt. 4. Olgu meil mingi kauba nõudlus väljendatud valemiga p=28-4x, kus p on kauba hind ja x on kauba kogus tükkides
ei saa täpselt öelda, kumma variandiga on tegemist Question 6 Tulumaksu alandamine nihutab Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat alla paremale kogunõudluse AD kõverat üles paremale kogunõudluse AD kõverat üles vasakule Question 7 Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Complete Select one or more: Mark 1 out of 1 püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu vähendab makse
Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine
Question 11 Punktid: 1 Kui keskpank tõstab diskontomäära, siis Vali üks või enam vastust. rahabaas kasvab raha pakkumine kahaneb laenuintressid tarbijatele alanevad raha pakkumine kasvab Diskontomäär on keskpanga poolt kommertspankadele antavate laenude intressimäär. Kui keskpank seda tõst Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 12 Punktid: 2 ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuuluvad Vali üks või enam vastust. valitsuse võlakirjade ost keskpanga poolt diskontomäära tõstmine valitsuse võlakirjade müük keskpanga poolt diskontomäära langetamine kohustusliku reservimäära alandamine
on 0,3. Mitme euro võrra suurenesid härra Kase tarbimiskulutused (milline oli tarbimiskulutuste muut C), kas a) 1500 b) 2500 c) 2800 d) 3300 3. Languslõhe möödab: a) Suurust, mille võrra kogukulutused on suuremad tasemest, mis kindlustab täishõive; b) Kokkuhoiuparadoksi; c) Suurust, mille võrra kogukulutused on allpool taste, mis kindlustab täishõive; d) Mitte midagi eeltoodutest 4. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tagajärjeks ei ole: a) Kogutoodangu kasv b) Tööhõive kasv c) Eratarbimise langus d) Intressimäära kasv 5. Kui eurohoiuste intressimäär langeb, siis a) Rahanõudlus väheneb b) Raha nõutav kogus väheneb c) Raha nõutav kogus suureneb d) Rahanõudlus suureneb 2. osa ÜLESANDED 1. Alljärgnevas tabelis on toodud andmed tarbimisfunktsiooni kohta:
· Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik seposiiy keskpangas. · Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Rahapoliitika efektid 2 · Efektid saavutatakse põhimõtteliselt reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. · Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika · Vahendid: avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. · Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika · Vahendid: avaturu ostud, diskonomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine.
b) toimub liikumine piki kogukulutustejoont allapoole c) kogukulutustejoon nihkub allapoole d) kogukulutustejoon nihkub ülespoole 24. Maksude suurenemine, ceteris paribus : a) suurendab multiplikaatorieffekti b) vähendab multiplikaatorieffekti c) suurendab tarbimiskulutusi Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 2 Kontrolltest 111.2 d) suurendab avaliku sektori kulutusi 25. Ekspansiivse fiskaalpoliitika rakendamiseks peab valitsus : a) suurendama avaliku sektori kulutusi b) pidurdama kodumajapidamiste tarbimiskulutuste kasvu c) suurendama maksumäära d) vähendama avaliku sektori kulutusi 26. Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : a) kui nominaalne SKP suureneb b) intressimäär tõuseb c) intressimäär alaneb d) nominaalne SKP väheneb 27. Mis alljärgnevast ei ole rahapoliitika vahend :
ELF tegutseb jätkusuutliku ning vastutustundliku põllumajandamise edendamise suunal. ELF on vastu geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele Eestis toiduks või söödaks, kuna on vastutustundetu lükata odava toorme kasvatamise keskkonnamõjud arenguriikide kanda. ELF on teinud riiklikusse maaelu arengukavasse ettepanekuid, mis suunaksid põllumajanduse keskkonnasõbralikkuse poole ja toetaksid mahepõllumajandust. ,,Lõunamaisele" importkaubale tuleb eelistada tooteid, mis ei ole ekspansiivse monokultuuri viljelemisega toodetud ja mille kohta on teada, et tootmisprotsessi käigus kahjustatakse keskkonda võimalikult vähesel määral. Loodussõbralik valik ei tähenda alati isegi maitseelamustest loobumist. Näiteks sokolaad, mille valmistamisel kasutatakse palmiõli asemel mõnda muud taimset õli, maitseb samamoodi. Elurikkuse kaitse Eestis Võrreldes Euroopa arenenud riikidega, on Eestis elurikkus säilinud paremini. Eestil on
hinda. SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus – See on poliitiline ja majanduslik ühendus, mis hõlmab enamiku endise N. Liidu liiduvabariike. SRÜ kontrollib liikmesriikide relvastust ja majandust. Monetaarpoliitika olemus (keskpanga roll) Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. Kitsendav rahapoliitika (või poliitika, mida vahel nimetatakse ka rangeks rahapoliitikaks) püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu pidurdada kogunõudlust. Rahapoliitikat võib kasutada maksebilansi juhtimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui rahapoliitilisi otsuseid teeb keskpank, siis on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga
Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 40 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 41 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Rahapoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane. Rahapoliitika vahendeid: Diskontomäär kommertspankadele kehtestatud kapitali hind; Kohustusliku reservi nõue kommertspankade kohustuslik deposiit keskpangas. Avaturu operatsioonid keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel Rahapoliitika efektid saavutatakse reguleerides kogunõudlust ja kontrollides selle abil sissetulekute taset majanduses. Erinevad efektid saavutatakse erinevate ekspansiivse ja kitsendava e. range rahapoliitikate rakendamisel. Kitsendav rahapoliitika : Vahendid : avaturu müügid, diskontomäära tõstmine, kohustusliku reservi nõude suurendamine. Efektid: rahapakkumine väheneb, intressimäär tõuseb, plaanitud investeeringud vähenevad, kogunõudlus väheneb, inflatsioon aeglustub. Ekspansiivne rahapoliitika: Vahendid : avaturu ostud, diskontomäära alandamine, kohustusliku reservi nõude vähendamine. Efektid: rahapakkumine suureneb,
kogunõudluse AD kõverat alla vasakule kogunõudluse AD kõverat üles paremale Valitsuse kulude suurendamisel või maksude vähendamisel kasutab valitsus kitsendavat fiskaalpoliitikat, vastupidisel juhul ekspansiivset fiskaalpoliitikat. Vali üks: Tõene Väär Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: laenates raha välismaalt emiteerides raha laenates raha kodumaalt suurendades maksukoormust Laiendava (ekspansiivse) eelarvepoliitika rakendamisel valitsus Vali üks või enam: vähendab makse püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale suurendab valitsuse ostude mahtu Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Kui riigieelarve on ülejäägiga, siis Vali üks või enam:
fiskaalpoliitikaga e eelarvepoliitikaga. 45. fiskaalpoliitika Fiskaalpoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 46. monetaarpoliitika. Riigi rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. 47. Fiskaalpoliitika mõju majandusele. Valitsus saab kasutada fiskaalpoliitikat majanduse laiendamiseks, suurendades avaliku sektori kulutusi, või vähendades makse. Sellisel juhul on tegemist ekspansiivse fiskaalpoliitikaga. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. 48. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid. Avaliku sektori kulutuste finantseerimise meetodid: Maksustamine. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed. Otseste maksude puhul (nt tulumaks) langevad maksumaksja ja maksukandja kokku ehk maksustatakse otse
1 osa 148. Vaadake alljärgnevat joonist ning eeldusel, et alustatakse tasakaalutasemest, kus intressimäär on r1 ja tasakaalutulu Y1, määrake kindlaks, millised on uus tasakaalu intressimäär ning tasakaalutulu, kui maksukoormus alaneb: r2 ja Y3 149. Kui suletud majanduses toimub valitsussektori kulutuste suurenemine, mis tõstab intressimäära, siis IS-LM mudeli kohaselt toimub nn …………. väljatõrjumine : investeeringute 150. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis: vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on horisontaalne 151. Kui keskpank vähendab raha pakkumist samal ajal kui maksud tõusevad, siis: tasakaalutulu kindlasti alaneb sest LM kõver nihkub üles vasakule ja IS kõver alla vasakule. NB! kindlalt saame väita, et Y väheneb, kuid r võib samaks jääda, suureneda või väheneda ehk r? NB! ole valmis tõestama graafiliselt! 152.
· Senine majanduslik kasv oli olnud aluseks modernistliku planeerimisideaalide ja praktika levikule · 1973 aasta energiakriis lõpetas majandusliku õitsenguperioodi, mis oli kestnud alates II maailmasõjast alates - löök autotranspordi kasvule. Energiakriisi järel hakati ka hajaasustatud territooriume käsitlema planeeringutes. · Üha enam vajasid tähelepanu ja säilitamist loodus- ja kultuuriväärtused, mis vahepealsel kiire ja ekspansiivse arenguga ajajärgul tahaplaanile "ununesid". Modernismi langus. Linnade saneerimine ja rekonstrueerimine. Positiivsed tulemused: terviklik lähenemine kogu linna arengu planeerimisel, linnaruumi hinnati jälle kui tervikut. Mõisteti, et linnaelanikel olid puudujäägid sotsiaalses lävimises, turvalisuses ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku
tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada Rahapoliitikat võib kasutada majanduskasvu stimuleerimiseks, töötuse taseme mõjutamiseks, hindade stabiliseerimiseks ja maksebilansi juhtimiseks. Rahapoliitika vahendid: 1) diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest
baasi muutmise kaudu. Fiskaalpoliitika on avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete kohta käiva seadusandluse kavatsetud muutmine, vähendamaks majanduse tsüklilisust. Fiskaalpoliitika on automaatne, kui majandusese käivituvad automaatsed stabilisaatorid ehk fiskaalpoliitika vahendid, mis on sisse ehitatud majandussüsteemi endasse. · Tulumaks · Töötu abiraha Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse otsuseid või tegevusi majanduse mõjutamiseks. Ekspansiivse fiskaalpoliitika korral suurendatakse avaliku sektori kulutusi või alandatakse makse. Kitsendava fiskaalpoliitika korral vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on tagada jätkusuutlik ja tasakaalustatud majandusareng. Maks on võimu poolt enda kasuks kehtestatud kohustuslik makse, mis maksumaksjatele otsest kasu ei anna 13
Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus endas EMU eesmärgi aktsepteerimist. Eelarvedefitsiidi hoidmine alla 3 % pole Eestile raskusi valmistanud. Sellele on kaasa aidanud eelarveseaduses sätestatud riigieelarve tasakaalustatuse nõue ning valuutakomitee süsteemi kasutamine, mis keelab keskpangal valitsuse krediteerimise. (Timpmann 2000 lk 423) EMU tingimustes on liikmesriikide fiskaalpoliitikate omavaheline koordineerimine vajalik vältimaks ühes riigis rakendatud ekspansiivse või kontraktiivse fiskaalpoliitika võimalikke negatiivseid ülevooluefekte teistele riikidele. Võimalikest ülevooluefektidest olulisemad on mõjud ühisvaluuta kursile ning ühisele intressimäärale, nende kaudu aga liidu maksebilansile, investeeringute mahule ning pikemaajalises perspektiivis majanduskasvule. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 177) Lisaks konvergentsikriteeriumile ja stabiilsuspaktile hõlmad fiskaalpoliitiline
7. Kapitali täielik mobiilsus tähendab seda, et kui on oodata kodumaiste ja välismaiste varade tulumäärade erinevusi, siis investeerijad investeerivad sinna, kus on oodata kõrgemat tulumäära. Kuna kapitali liikumisel ei ole piiranguid, siis tulumäärad tasakaalustuvad. 8. Mundell-Flemingi mudel sätestab, et ujuva vahetuskursi korral fiskaalpoliitika kogutulusid ei mõjuta. Fiskaalne ekspansioon põhjustab valuutakursi tõusu, vähendab netoeksporti ning kompenseerib tavalise ekspansiivse mõju kogutulule. 9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine
· Väline viitaeg on ajaperiood selle hetke vahel, mil majanduspoliitilised tegevused aset leidsid ja selle momendi vahel, kui nad avaldasid mõju. · Fiskaalpoliitikal on sisemine viitaeg pikk. · Kui valitsus otsustab suurendada oma kulutusi, võib ta neid finantseerida ühel viisil kolmest: o Maksustamine o Raha emissioon o Defitsiitiga finantseerimine · Väljatõrjeefekt: o Kui ekspansiivse fiskaalpoliitika tõttu avaliku sektori säästud vähenevad, siis kogusäästud vähenevad, intressimäär tõuseb ja erainvesteeringud vähenevad. o Mida suurem on investeeringute intressielastsus, seda väiksema mõjuga on fiskaalpoliitika. o Ujuva vahetuskursi korral ekspansiivne fiskaalpoliitika tõstab intressimäära, kodumaise valuuta kurss tõuseb, eksport väheneb, import suureneb, st toimub eranõudluse väljatõrjumine.
peaks. INTRESSIMÄÄRA MÕJURID Intres on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Nominaalne intressimäär- väljendatatakse protsentides. RAHAPOLIITIKA Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahaapakkumise ja krediidi kättesaaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. · Ekspansiivse rahanduspoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust. · Kitsendava rahanduspoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurada. Kui rahapoliitika otsuseid teeb keskpank, on tegemist situatsioonikohase rahapoliitikaga. Kui rahapoliitika kujutab endast teatavate ettemääratud reeglite kogumist ja keskpank seda oma igapäevaste toimingutega muuta ei saa, räägitakse automaatsest rahappoliitikaks. KESKPANK
maksuseadusi), on vaja läbida suhteliselt pikk seaduseloome protsess. Seetõttu, kui lõpuks soovitud muudatused fiskaalpoliitikas suudetakse ellu rakendada, on makroökonoomiline keskkond juba tihtipeale muutunud. Teiseks, kui inimesed näevad, mida valitsus kavatseb ette võtta, siis kohandavad ka nad oma käitumise vastavalt ja valitsuse tegevusel ei pruugi olla soovitud tulemusi. Näiteks ekspansiivse fiskaalpoliitika korral oodatakse kõrgemat inflatsiooni ja selle tulemusel poliitika majanduskasvule ja tööpuudusele mingit mõju ei avaldagi (analüüsige iseseisvalt seda olukorda AD-AS mudelis). Lisaks, kuna situatsioonikohase poliitika korral ei järgita mingeid reegleid, vaid otsused võetakse vastu jooksvalt, võib probleeme tekitada valitsuse suutmatus kinni pidada varem antud lubadustest. Sellist nähtust nimetatakse
vastust) rahapakkumise vähenemist, LM kõvera nihet üles vasakule 5. Kui maksukoormus suureneb, siis lühiperioodil on IS-LM mudelis üldjuhul tulemuseks intressimäära ……………. ning kogutoodangu ……………….……..: alanemine; vähenemine 6. Kui riigi parlament tõstab maksukoormust, siis juhul kui riigi keskpank soovib jätta tulud muutumatuks, peaks keskpank vastavalt IS-LM mudelile raha pakkumist …………..: suurendama 7. Ekspansiivse fiskaalpoliitika tulemusena suureneb kogutulu IS-LM mudelis: vähem kui Keynesi risti mudelis välja arvatud juhul, kui LM kõver on horisontaalne 8. Nn kulutuste hüpotees põhjendab Suurt Depressiooni: IS kõvera nihkega alla vasakule 9. Mida väiksem on investeeringute intressitundlikkus ja mida väiksem on multiplikaator, seda lamedam on IS kõver “Väär“. 10. Keynesliku mudeli eelduseks on jäik, muutumatu hinnatase ning klassikalise mudeli
koordinatsioonihäired kraniaalnärvide kahjustusest, hingamishäired ning südametalitluse nõrgenemine. Võib kujuneda traumaatiline subarahnoidaalhemorraagia liikvor sisaldab verd, mis ärritab ajukesti. Põhjustades tugeva peavalu, iivelduse. Sageli kaasuvad koljupõhimiku ja võlvi murrud. 3. Ajukompressioon compressio cerebri tavaliselt ajupõrutuse tüsistus, põhjuseks traumaatilised intrakraniaalsed hematoomid. Tegemist ekspansiivse massiga koljukoopas, mis avaldab rõhku ajukoele. Eriti kiire kuluga on epiduraalhematoomid, kui verejooksu põhjuseks on a. meningea media vigastus. Esmalt suhteliselt kerge trauma järgselt tekib aja möödudes parees traumale vastaspoolel, edasi kujuneb ajutüve kahjustuse kliiniline pilt ajupitsumine. Subduraalhematoomi teke aeglasem, kuid primaarne kahjustus olnud raskem ning tavaliselt teadvus ei taastu. Subduraalhematoom
meil, aadlimeestel vanadusenõtrus u 60. aastaselt, talumeestel 50. aastasena. 6 Paavast Innocentus III: "Meie elupäevi on 60. aastat, paremal juhul 70. aastat ning paremal juhul on need häda ja viletsus." Igast 1000 sündinust suri: 1. Alla ühe aastasena 150 300 last. 2. Alla kahe aastasena 100 200 last. Rahvaarvu kasv hakkas pidurduma alates 13. sajandi lõpust. Põhjusteks alanud kliima halvenemine, majanduse ekspansiivse kasvu võimalused on ammendunud. Mõnedel viletsamatel aladel põllud liiga kurnatud, harimeseks sobimatud 1maad /3 hülja eurooplasi elas Burgundias, Madalmaades ja Reinimaal. Kriis pole nii üleüldine kui kõlab, rahvastiku ja majanduse langus aga mitte väga suurtel aladel. ? Hiliskeskajal Ida Euroopas parem elu, rahvastiku kasv, regioonikeskne sisseränne või on läänest lihtsalt rohkem infot? Aasta 1500 on laias laastus musta surma aegne tagasiminek ületatud.
Kuna põhjapõdrakasvatajad tootsid peamiselt põhjapõdralihast saadusi, mida oli tunduvalt rohkem, kui oma tarbeks vajati, sõlmisid nad koostöösuhteid muude elatusalade harrastajatega, ka uusasukatega, kes nälja-aastatel sageli põhjapõdrakasvatajatest sõltusid. Põhjapõdrasaaduste vastu vahetati piimakarja tooteid. Talupojad andsid saamidele karjatada oma vähesed põhjapõdrad, vastuteenena said saamid elada osa talvest uusasukate juures. Ekspansiivse põhjapõdrakasvatuse ajal tekkinud asjade korraldus on olnud aluseks kaasaegsele põhjapõdrakasvatusele Norras ja Rootsis. Soomes jagunevad põhjapõdrakasvatajad ühistutesse (paliskunta), mis järgib rohkem soome kui saami põhjapõdrakasvatuse traditsiooni, kuna soomlased on suures osas põhjapõdrakasvatuse üle võtnud. Vanade rändeteede kasutamine on kõikjal peaaegu täiesti kadunud. 20. sajandil kujunes põhjapõdrakasvatus elulaadist äriliseks tööstusharuks. 1960
annaabi.ee 
