vaadates on kohe tunda teatud hingelist olemust. Roheline taust mõjub rahustavalt ja samas külge tõmbavalt. Ta paneb ennast lähemalt uurima ja endasse süüvima. Maalil on selgelt olemas lugu, mida ta vaatajale jutustada püüab. Ta justkui väljendab ühe inimese hingesopis leiduvaid tundeid,mälestusi ja lootusi. Usun, et see on sedalaadi töö, millest vähesed inimesed päris ükskõikselt mööda suudaksid kõndida. Teiseks eriliseks eksponaadiks oli Valeri Vinagradovi ,,Poolpehme kontoritool". Teose tegi silmapaistvaks luule kasutamine kunstitöös. Autor oli oma tööle lisanud kontorielu iseloomustava vemmalvärsi. Justnimelt luule elemendi sisse toomine oli see, mis suutis antud töö väljapaistvaks ja meeldejäävaks muuta. Kolmandaks teistest veidi erilisemaks tööks oli Piret Rohusaare ,,Ootaja detsembris". Maal jutustas noorest pruunipäisest alasti naisest kes on seljaga maalija poole ja kannab punastest roosidest pärga ümber pea
Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile, ruumile, etenduses sisalduvale loole, tegelastele, lõpuks on sõnastatud analüüsi kirjutaja interpretatsioon. ______________________________________________ Lavakujundus Lava on jaotatud kaheks, sest näidendis on kaks osapoolt. Ühel poolel mängib üks, teisel pool teine. Ühe poole ruumikujundus on kaasaegne, modernne: puhtas valges toonis mööbel. Mööbliks on voodi, öökapp, lamp, vaip, kontoritool, laud, sülearvuti. Et need just valges toonis on, võib tähendada positiivset meelestatust, avatust uutele asjadele, võibolla uudihimule. Teine pool lavast on sisustatud pigem antiikse pruuni mööbliga. Sisustus on üsna robustne, ent konkreetne. Heli Etenduse algul on kosta klaviatuuriklõbin. See annab vaatajale märku, et keegi on kellelegi kirja kirjutanud. Iga kord kui üks või teine tegelane lavalt lahkub, kostub
...................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ERGONOOMILINE BÜROO.................................................................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..................................................................................................................5 2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED...................................................................
1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, käibemaks 3760, kokku 22560 . Arve on ostj 4. Kantakse kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus. (tehingust 2 käibemaksuta) 5. Ostetakse kontoritool. Arvel: tool 285.-, käibemaks 57, kokku 342. Arve on tarnijale tasumata. 6. Arvelduskontolt tuuakse kassasse 2 000.- . 7. Ostetakse kontorilaud. Arvel: Kontorilaud 800.-, käibemaks 160. Kokku 960. Tasutakse kohe pangakaa 8. Osutatakse teenust, esitatakse ostjale arve summas 1 000.-, käibemaks 200kokku 1200. Arve on ostja po 9. Ostja tasub arvelduskontole tehingus 3 esitatud arve. 10. Avaldatakse reklaam, saabub arve: Reklaam 135
vastu seljatuge toetama. Heal töötoolil on palju reguleerimisvõimalusi nii saab igaüks sättida istekõrguse, seljatoe kalde ja kõrguse, isteplaadi sügavuse ja kalde ning käetugede kõrguse ja laiuse just oma keha järgi. Reguleerimine peab olema kerge ja sooritatav isteasendis. Samuti peab tool vabalt tööruumi mahtuma ning sellel ei tohi olla teravaid servi, mis suruksid istuja lihastele, veresoontele ja närvidele. Kontoritool olgu paraja pehmusega, pealisriie vastupidav ning õhku läbilaskev ja kergesti hooldatav. Harjutusi tööajal: Ükskõik kui mugavalt kontoriinimene istub ja töötab, siiski koormab pikk istumine selga ja põhjustab ülemäärast lihaspinget. Pingete vähendamiseks ja tervisehädade ennetamiseks tuleb vältida istumist järjest üle tunni aja, vahelduseks peaks püsti tõusma ja ruumis ringi jalutama. Head teevad ka venitusharjutused, mis vähendavad kaela- ja õlavöötmelihaste pinget
Joonisel on kujundatud optimaalne ergonoomiline töökoht. Töötaja töötsoon on kasutusel täies ulatuses, kõik vajalikud materjalid ja töövahendid on käepärast. Teisisõnu 92% töötsoonist on kasulik. Kuvar, klaviatuur ja töötaja asuvad ühel sirgel, seega töötaja lihased teevad ühesugust tööd ning on võrdselt koormatud. Kontoritool · mida rohkem on võimalik tooli kõrgust muuta, seda parem · rataste olemasolu · istme laius 45 < cm · ümarate äärtega · istme pikkus 40< cm · võimalus reguleerida kallet, pöörlev istme kalle alla annab koheselt lülisambale õige asendi. Seljatugi on tooli tähtsaim osa, millele tuleb pöörata kõige rohkem tähelepanu. Hea seljatoega tooli valimisel vähendate oluliselt istuva tööga kaasnevate
õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina. Põrandapind on tasane ja sirge. Töölaual asetseb sülearvuti ja arvutihiir. Töölaud asetseb ruumis selliselt, et aken jääb toa teise otsa, õppija selja taha. Akna ees on valgust reguleeriv ruloo. Lisaks üldvalgustusele ruumis, on töölaua vasakule poole seatud ka kohtvalgusti, mis tagab piisava valgustatuse arvutiekraanile. Õppija töötooliks on ratastel kontoritool, mille kõrgus on reguleeritav. Seljatugi reguleeritav ei ole. Töötooli istmematerjaliks on kunstnahk. Töötool on põranda suhtes püsikindel. 1. Pilt 1. RISKIHINDAMINE Riskianalüüsi koostamisel lähtuti Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamisjuhendi soovitustest ning koostati riskihindamise maatriks (vt tabel 1). Tabel 1. Tagajärjed