Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusviimistluse kutseeksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
krohv, pahtel, plaati, liim, krunt, krundid, tööohutus, segud, järjekord, kulunorm, lakk, paan, prits, tapeedid, krohvid, tsement, mört, aluspind, pahtlid, prillid, kindad, värvimine, värvida, metall, puhastada, liivapaber, plaadid, tapeet, rullid, pigmendi, mikser, silikoon, aluspinda, akrüül, sisetööde, tööriided, pigment, lubi, pintslidVäga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
6. Viimistluses kasutatavad rullmaterjalid ja nende omadused Katusekatte-, põrandakattematerjalid, tapeedid 7. Pahtlite liigid ja omadused On kahte liiki pahtleid, vedelad ja kuivad. Sise- või välistöödeks pahtlit valides tuleb lähtuda selle omadustest ning töödeldavast pinnast. Suuremate konaruste silumiseks tuleks kasutada jämedateralist pahtlit, väiksematele aukude täitmiseks piisab peenpahtlist. Veekindel seinade ja lagede pahtel, kasutamiseks kuivades ja niisketes ruumides (mira 6810; mira 6802) 8. Krohvisegude liigid ja omadused Dekoratiivkrohv, polümeerkrohv, mineraalkrohv Plastsed, tugevad, veekindlad, hea nakkuvusega. Need omadused saavutatakse täiteainete ja sidematerjalide õige valikuga. 9. Viimistluses kasutatavad krundid Kruntimise eesmärgiks on sulgeda aluspinna poorid. Aluspinna seisukorrast sõltu-valt on
Pilet 6 1. Metallpindade värvimine / Maaler Tööde teostamise tehnoloogiline järjekord 1. Puhasta, loputa ja kuivata. 2. Paranda ebatasasused pahtliga. Lihvi ja puhasta. 2. Krundi 3. Viimistlusvärviga värvimine 2 korda. töökoha korraldamise põhimõtteid Enne tööle asumist tasub järele vaadata, kas kõik vajalikud vahendid on käepärast. Tööta võimalikult ergonoomilise asendiga. Hoia töövahendid ja ümbrus võimalikult puhtana. Väiksemgi värvi sisse jäänud juuksekarv või prügiebe võib üldilme rikkuda. Värvid on väga
· Valget värvi polümeersideainel baseeruv · Aluspahtel lagedele ja seintele kuivades ruumides · Betoon-, kergbetoon-, tellis- ja krohvitud seinte pahteldamiseks · Kasutustemperatuur min +10o C · Veekulu 8L/25 kg kott · Kuivamisaeg 1-2 ööpäeva kihipaksusest, temperatuurist ja ventilatsioonist sõltuvalt · Säilivusaeg 18 kuud (kuivades oludes kinnises originaalpakendis) · Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva · Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-
Selleks kasutada maalriteipi ja ehituspappi/kilet. Teha ruum tühjaks üleliigsetest asjadest. Vajalikud tööriistad: maalriteip, ehituspapp/kile, isikukaitsevahendid, pintsel, värvirull + pikendusvars, värvialus, anum pahtli segamiseks (kui pole valmispahtlit + vesi), pahtlilabidas, lihvimistald, hari + kühvel või tolmuimeja, vuugilindid, tool/redel/telling- vastavalt pinna kõrgusele, värvipurgiavaja ning värvisegamispulk. Pahtel, kruntvärv, värv. Puhastada aluspind tolmust ja mustusest. Soovitav on kruntida naela-ja kruvipead. Augud, vuugid ja praod täita täitepahtliga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat pahtlit. Pahteldamise käigus paigaldada kipsplaadi ühenduskohtadesse sobilikud vuugilindid, seejärel lihvida pahteldatud kohad ja eemaldada lihvimistolm. Lihvimise ajaks kasutada hingamisteede kaitsmiseks respiraatorit. Soovitav on enne värvimist pind kruntida, et takistada niiskuse imbumist aluspinda.
Pigmendid on peened värvilised pulbrid. Nendega antakse värvisegudele vajalik värvus Lakiks nimetatakse viimistlusmaterjali, mis koosneb mingist kihitekitajast ja lahustajast Lubivärv koosneb lubjast, veest ja toonivast pigmendist, kasutatakse peamiselt välistöödel. Nendega kaetakse kivi-, krohvi-ja betoonpindasid. Lubivärv laseb läbi veeaurusid. Selle kohta öeldakse, et värv „hingab“ Email on laki ja pigmendi segu. Need segud on värvilised, läbipaistmatud. Emaile kasutatakse väga erinevate materjalide ja pindade katmisel. Rohkem kasutatakse sisetöödel Õlivärve turustatakse tavaliselt valmiskujul, harvemini pastana. Pastale segatakse enne kasutamist juurde värnitsat, õlilakki või mõnd vedeldit.Õlivärve kasutatakse nii sise-kui ka välistöödel. Õlivärvid sobivad peaaegu igasuguste materjalide ja konstruktsioonide katmiseks Vesivärvideks nimetatakse kõiki värve, mille vedeldajaks on vesi
Vastus peab sisaldama: *Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks *Vajalikud töövahendid *Tehnoloogiliste operatsioonide järjestus *Tulemuse kvaliteedi kontrollimine *Tööohutuse ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Värviliigid ja omadused Loetle põhigrupid, -tunnused, -liigid, -tüübid ja kirjelda nende omaduste tunnused. *Kasutusotstarbe ja kvaliteedi klassid. *Säilitus (hoidmine) tingimused. *Nõuded kasutamisel *Orienteeruv kulunorm 1. Töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Põhimõtted on see, et tuleb vaadata kas kõik vajalikud asjad on olemas ja kui midagi puudu on siis need muretseda. Eeldused töö tegemiseks on vajalik turvavarustus, eelnevalt koristatud pind ja ka põrand peab olema puhas, et kui teha lauspahteldus siis ei hakkaks tolmu või sodi kaasa rullima. Vajalikud töövahendid on erinevate suurustega pahtlilabidad,
värvidega. Sobib kasutamiseks betoon-, kergbetoon-, kivi- ja eelnevalt krohvitud pindadel. Aluspinnaga naket nõrgendavad ained tuleb eemaldada. Krohvipulbrile lisada vett 17-22%. Väga kuivi ja poorseid aluspindu on soovitav eelnevalt niisutada. Lauskrohvimisel normaalne segukihi paksus seinal 4- 8 mm, osakisel krohvimisel kuni 1 cm. Käsitsi krohvimisel soovitav 9 kanda krohv seinale 60- 80 cm pikkuste terassiluritega. Enne järgmise krohvikihi seinale kandmist peab eelnev kiht olema kuivanud vähemalt 6- 8 tundi. Krohvimisel peab aluspinna, krohvi ja ruumi temperatuur olema üle +5°C. Kuivas keskkonnas krohvimisel on soovitav krohvitud pinda niisutada. Segu on kivinenult kuuma- ja külmakindel. Kulu: 1 m2 krohvimiseks käsitsi 5 mm paksuse krohvikihiga kulub 6- 7 kg segupulbrit. Pritskrohvi korral 3-5 kg. Krohvisegu koostis: paekivijahu ca 30%, kvartsliiv ca 50%,
Kutseeksami materjal Maalri tööd 1.1. Pigmendi liigid ja omadused. Pigmentidel nii naturaalne kui ka sünteetilistel on üks ühine omadus: Nad ei lahustu vees kui ka õlis. · Suuline vastus. A) Kastus otstarve B) Ladustais säilitus tingimus. C) Nõuded kasutamisel. D) Kulunorm keskmine) * Pigment on kõrgdispliseeritud värvitooni omav pulber mis ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustites võib olla ka must või valge) * Pigmendi otsene funktsioon on anda viimistlus kelmele värvus toon. Peale selle pigment: 1) võib mõjuda viimistlus kelmele ülemolekulaarset struktuurina seega muuta pinna katte füüsilisi- mehaanilisi omadusi. 2)võib neelata, peegeldada ja/või hajutada elektromagnetilistkiirgust. (eritiV kiirguse piirkonnas.) 3) kui kanda viimistluskelmele
· mehhaaniline eemaldamine · pesuvahendiga pesemine · keemiline eemaldamine 49. Vesialuselise värviga värvitud pinnad: · võib üle värvida lahustibaasil värviga · enne värvimist puhastada pind leeliselise pesuvahendiga ja seejärel värvida lahustibaasilise värviga · enne värvimist pind puhastada ja üle värvida ainult vesilahuselise värviga 50. Värvi valmistamiseks vajalikud koostisosad: · kriit ja liim · sideaine, täiteaine, pigent · täiteaine ja vesi 51. Lahustivabal lateksvärvil on: · hea niiskuskindluse · hea kattevõime · peaaegu lõhnatu · hea kukumiskindlus 52. Puit imab niiskust pikkikiudu rohkem kui ristikiudu, kui palju: · 5 korda rohkem · 10 korda rohkem · 20 korda rohkem 53. Mida tähendab värvipurgil sageli värvi nime taha kirjutatud number (nt. Somtex7, Bendo20 jne.): · kulunormi
MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused 6 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime oma karjääri planeerimisega kaasaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Nõuded mooduli alustamiseks: puuduvad Ained ja õpetajad: Karjääri planeerimine 39 tundi Viibeke Turba Majanduse ja ettevõtluse alused 52 tundi Anu Seim Töökeskkonnaohutus 26 tundi ja tööseadusandlu
3õn 1 1 1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised sõidukite kereklaaside vahetamise tehnoloogiatest, kasutatavatest tööriistadest, erinevatest eeltöötlustoodetest, klaasiliimidest ning omandab oskused sõiduki erinevate kereklaaside eemaldamiseks ja paigaldamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Auto lahti ja kokku komplekteerimine 3. Õppesisu 3.1. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID, PUHASTUSVAHENDID. 3.2. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid. Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasitõstmise vahendid. 3.3. LIIMITAVA KLAASID PAIGALDUSVIISID. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine, ettevalmistus, kruntimine, aktiveerimine, liimi peale kandmine, klaasi ja liistude paigaldamine 3.4. TIHENDIGA KLAASIDE PAIGALDUS 3.5
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12
Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine: Retsepti järgi valmistamisel lisatakse tehisvaigule külmliimimisel kõvendit (oblikhape jt) katselisel teel või liimipassi olemasolul kindlas vahekorras. Kuumliimimisel lisatakse kõvendiksamooniumkloriid. Liimi viskoosus (voolavus) on sõltuvuses liimitava puidu tihetusest- kõva puidu puhul kasutatakse vedelamat, pehme puidu puhul paksemat liimi. Liimi peale kandmine: Liimi pealekandmine toimub ühtlase õhukese kihina. Reeglina kantakse liim ühele liimitavatest pindadest. Pealistamisel kanna liim aluspinnale, mitte kattekihile. Erandiks on kontaktliim ja otspindade liimimine, sest otspinna lahtised poorid imavad palju niiskust. Hoidmine enne kokkupressimist: See on aeg, mis kulub pinnale määritud liimi imbumiseks puitu. Seda otstarvet võib täita ka liimi pealekandmise aeg (peab aga teadma kaua see liim liimib). Erandiks on tisleriliimi (naha-, kondiliim) kasutamine, kuna on termoplastne ja jahtumisel kõveneb
seda väiksem on hõõrdejõu mõju tema otstele. Lühikesi teimikuid kasutatakse surveelastsusmooduli määramiseks väikeste koormuste juures. Pikki teimikuid kasutatakse siis, kui komposiit on plastselt deformeeruv. 26. Kautsukliimid ja nende kasutamine. Kautsukliimid on ette nähtud kummi liimimiseks ja kinnitamiseks metalli külge. Kummiliimideks nimetatakse kleepuvat tihedat segu, mis on saadud kautsuki kummi segust ja vedeldajast. Enne kasutamist liim lahustatakse bensiinis 1 : 10. Liimi kasutatakse vulkaniseerimata kummi ühendamiseks naturaalsest ja mittenaturaalsest kautsukist materjaliga ja sellele järgneva vulkaniseerimisega. Liim ei kannata õli ja kütust. 27. Kõrglegeeritud teraste kaitse korrosiooni eest. 28. Komposiidi nihketeim. Komposiit koosneb kahest faasist, mis on erineva struktuuri ja tugevusega. On vajalik määrata komposiidi vastupanu
a kihtlati paigaldamine; 1 kihilatt; b suundnööri kinnitamine klambriga; 2 kihilati kinnitusklambrid; c välimise põikikividest pindrea 3 ja 5 liugur ja klamber suundnööri nihkladumine; kinnitamiseks; d sama rea kelluladumine; 4 - suundnöör; e täidisrea poolnihkladumine; I, II, III ja IV ladumise töövõtete järjekord. 12 7.3.4 Ladumise järjekord. Telliskihtide ning pind- ja täidisridade ladumise järjekord oleneb seotisest. Plokkseotise korral laotakse esmalt välimine põikikivirada ja selle järel pikikivirida, seejärel samad sisemised read ning kohe selle järel täidisrida. Mitmekihilist seotist võib laduda astmeliselt või segamoodusega. Astmeliselt ladudes laotakse
Kui poor on kitsa suuga alla võib jääda õhukott. Pooris võib olla adsorbeeritud vedelik (vesi) mis takistab liimi imbumist. Pinna võib karestada liivapaberi või abrasiivpulbriga. Liimi valik sõltub sellest, milliseid materjale on vaja ühendada ja millistes tingimuste ühendust kasutatakse, ei ole täiesti universaalset liimi. Liimi õiget valikut näitab proovikeha purunemine kui proovikeha puruneb liimikihi keskelt või liimikihi ja materjalikihi vahelt, siis on liim liiga nõrk või nakkub materjalidega halvasti. Keha purunemine peaks toimuma materjalikihi keskel, see näitab head tugevat liimühendust. Pilet 9 Võrrelge fenüülformaldehüüdvaikude novalaki ja resiidi füüsikalisi ja keemilisi omadusi lähtuvalt nende struktuurist. novalak, resiit Novalak ei sisalda aktiivseid rühmi, ilma krosslinkeri lisamiseta ei kõvene, resiit kõveneb katalüsaatoriga aga ka ilma temperatuuri tõstes. Liimide liigid
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
krohviga ja sellele kantakse terrasiitsegust kattekiht. Enne tsemendi tardumise lõppemist pestakse krohvi pinda veega või nõrga soolhappe lahusega. Sel teel uhutakse kivikildude pealispindadelt tsement maha. Terrasiitkrohvi kasutatakse välistöödel. Ta on ilmastikukindel ega vaja värvimist. Soovitud värvitooni saamiseks segatakse mitut kivipuru kokku. Heledamaid krohve saab teha ainult valge tsemendiga. 63) TEHISMARMOR 64) Lihvitud ja poleeritud krohv. See tehakse tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. 65) 34. Silikaattellise tootmine, olulised ehituslikud näitajad, kasutuskohad 66) TOOTMINE 67) tootmisel esinevad põhioperatsioonid: 1
Kursuse tegevuskava TEEMAD TEGEVUSED HINDAMINE - Moodle EHTUSJÄRGNE Sissejuhatav auditoorne Hindeline test PUHASTUS vestlus Pinnakatted Moodle keskkonnaga, kursuse Töö õppematerjaliga korralduse ja materjalidega Ehitusjärgne koristus tutvumine. Foorum akende Osalemine foorumis pesemine, tööohutus, Ehitusaegne puhastamine analüüsida videodes arvestatud ohutustehnika järgimist Eritööd KORISTUSTEHNOLOOGIA Töö õppematerjaliga Enesekontrollitest Koristustehnoloogia Põrandakatted Hindeline test Koristusained Koristustarvikud ja masinad
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
trepikäsipuid jms. 8. Nõudepesemisel eelistage nuustikule head ja korralikku nõudepesuharja. Nuustik on mõnusaks elukeskkonnaks mikroobidele: soe, niiske ja küllap jätkub ka rasvast mustust. PLEKKIDE EEMALDAMINE Plekke tekib kogu aeg. Neutraalse või nõrgalt aluselise puhastusainega saab värskena enamus veeslahustuvaid plekke eemaldada. Plekid on tavaliselt erinevate ainete segud, mis raskendab nende eemaldamist. Plekid tuleb eemaldada nii, et pinnad ei kahjustuks. Vale plekkide eemaldamine võib tekitada tekstiilides värvimuutusi. Hoolduskoristuses tekkinud kahjustusi ei ole võimalik parandada suurpuhastusega. Plekkide eemaldamise põhimõtted: - Pleki tundmine - Eemaldatakse kohe (leotamine, mehhaaniline või keemiline eemaldamine, valgendatavad meetodid) - Ei aja plekki laiali, liigutakse servadest keskkoha suunas
· Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse. · Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda suurem soovitud betooni tugevusest. · Vesi-Keemilise analüüsi või proovisegudega.Üks segu tehakse uuritava ja teine puhta joogiveega.Muus osas segud võrdsed.Tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus.Vesi on kõlbulik,kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest. 32)Betoonisegu plastilisus ja selle määramine Betoonisegu plastilisus oleneb järgmistest teguritest: · Veesisaldus(mida rohkem vett seda plastsem) · Tsemendi hulgast(mida rohkem tsementi,seda plastsem) · Tsemendi liigist
metalli pindadega • hea hõõrdetugevus Lateksvärvid Veega vedeldatavad ehitusvärvid, millel on kõige suurem osatähtsus kaasajal. Kuna lateksvärv ei sisalda peale vee muid orgaanilisi lahusteid, on ta eriti tervislik. Välislateksit kasutatakse nii puu kui kivi pindade värvimiseks. 48. Tapeedid- pabertapeedid, vinüültapeedid, tekstiiltapeedid Pabertapeete eristatakse: • tapeedid, mis on ette nähtud kuivadesse siseruumidesse – paberalusel, värske liim on kergesti ära pühitav, mittepestavad; • pestavad pabertapeedid, mis on kaetud spetsiaalsete värvidega ja kiletatud või kaetud plastmassi dispersiooniga. Pestavad veega ja pesuainetega. • värvitavad tapeedid – paberalusel, kas kareda või reljeefse pinnaga ja vajavad värviga katmist. Vinüültapeedid: • paberalusel valmistatud ja polüvinüülkloriidiga (PVC) kaetud suure kulumiskindlusega ja pestavad tapeedid, mida kasutatakse niisketes ruumides (WC ja köögid).
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
temperatuuritundlik, tegemist on tule- või plahvatusohtliku alaga ja ka siis kui konstruktsioonis on raskeid katusevorme näiteks kaldega pinnad, katusealused jms. Külmliimimisel ei ole vaja puhureid, keevitusvahendeid või kuuma bituumenliimi. Kate, mis on bituumenrulli peal liimub üldjuhul külmalt. Liimumata osa aga järelliimub soojuse ja omakaalu mõjul. Teine võimalus on kasutada lausliimimis meetodit, kus liim kantakse aluspinnale käsitsi. Säärasel meetodil liimides on liimi kulu ca 1,5 kg/m2, mineraalvilla puhul 2 kg/m2. · Punktliimimine Kasutatakse peamiselt betoonalusele või vanale katusekattele paigaldades. Punktliimides on liimipunktid umbes 300x300 mm suurused ja liimitav pind kogupinnast vähemalt 20%. Liimikohad ei tohi olla aluse vuukide kohal. 1.19 Välistemperatuur ja bituumen rull-katusekattematerjalid
terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s.t. 3-5cm ühe meetri kohta).
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
• Vahtplastid – valmistataks vormis või pihustamise meetodil, vajalik poorsus saavutatakse lisaainetega. Omadustelt on ta valge, 15-40kg/m3 kohta. Ei lõhna ega ole mürgine. Kõrgeim kasutustemp on 70-100C, siis hakkab sulama. Lisaks veel ei lahustu ega mädane. Survetugevus märgitakse vahtplastidele peale pärast EPS-i, ehk siis kas 80, 120 vms. • pilliroog, saepuru, turbapuru Bittuumsed materjalid On kolloidsed segud, mis ei kivistu, vaid seovad tänu oma kleepuvusele.Koosne õlidest, vaikudest, karboiididest jne. (tõrv jne) Omadused: • hea kleepuvus • hea ilmastikupüsivus • hea vastupidavus dünaamilistele koostisosadele • müra ja vibra summutamise võime • korrosiooni tõkestav toime Negatiivsed omadused: • paisumine • suur roomavus • väike temperatuuripüsivus • aja jooksul habrastuvad Erinevad nimetused kasutuse järgi:
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
naatriumsulfaati, pegmatiidi, dolomiiti, koksi jne. 2. Lehtklaasi vormimine toimub valtsidega tõmbamise teel. Tõmmatud klaaslint lõõmutatakse ja jahutatakse, ning lindi otsast lõigatakse järjest tahvleid maha. Klaasi paksust reguleeritakse valtside vahega ja tõmbamise kiirusega. 3. Jääklaasi valmistatakse paksemast aknaklaasist. Klaasi 1 külg muudetakse liivapritsi abil karedaks ja kaetakse vedela liimikihiga. Seejärel suunatakse klaasitahvlid kuivatisse. Liim kuivab, praguneb ja koorub klaasi küljest lahti. Liim rebib klaasi pinnast välja poollahtisi osi ja tekib jäätunud klaasi meenutav veidi kare pind. Kasutatakse peamiselt uste ja vaheseinte klaasimisel. 4. Mattklaasi saamiseks muudetakse klaasi 1 külg veidi karedaks. Klaasi võib mateerida ka osaliselt (ribadena, punktidena, ornamentidega jne) Mateerimise teel võib kanda ka tekste. 5. Sardklaas saadakse kahe poolsula klaasi ja traatvõrgu kokkuvaltsimise teel. Saadakse paks klaas,
annaabi.ee 
