mi – jääk sõelal [g] m – kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal, Ai Valem (7) Ai a0 , 4 ... ai Ai – kogujääk [%] ai – osajääk [%] c) Läbind liiv sõelal Li Valem (8) Li 100 Ai Li – läbinud liiv [%] Ai – kogujääk [%] d) Liiva peensusmoodul Valem (9) Ai FM 100% FM – liiva peensusmoodul [%] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.6. 7. Katse tulemused Tabel 7.1 Puistetihedus Katse Anuma mass m, Liiva ja Anuma Liiva Liiva nr [g] anuma mass maht V, puistetihedus kesk.puistetihedus m1, [g] [cm3] γL, [kg/m3] γL, [kg/m3]
3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm. Jäägid kaalutakse ja arvutatakse kruusaterade hulk(4…8) liivas osajääk valemiga . Läbi 4mm sõelaläinud liiv kaalutakse 200g ja sõelutakse sõeladega, mille avad on 4;2;1;0,5;0,25;0,125mm. Jäägid sõeltel kaalutakse. Osajäägid arvutatakse valemiga nr. 5 ja kogujääk valemiga nr.6 ning läbinud osa valemiga nr. 7. Liiva peensusmoodul arvutatakse valemiga nr. 8. 4.5 Huumusesisaldus määratakse värvuse järgi. 130ml liiva puistatakse 250ml mensuuri ning sellele valatakse peale 3% NaOH lahust kuni mensuuri 200ml jooneni. Seejärel lahus segatakse ja jäetakse 24 h seisma. Kui lahus pole etanooli värvi siis liiv sobib betoonis kasutamiseks. Valem 1 ρoL = m1−m V ∗1000 , [ ] kg m
a) Osajääk sõelal i ai=mi/m*100 (6) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk sõelal i Ai=a4,0+......+ai (7) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv sõelal i Li=100- Ai (8) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM=Ai/100 (9) FM liiva peensusmoodul Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks graafikus 6.1. 6. Katse tulemused 6.1 Puistetihedus 1. katse Liiva maht V= 1 l = 1000 cm3 Liiva mass m1= 1548,6 g Liiva puistetihedus 0L1=1548,6/1000*1000=1548,6 kg/m3 2. katse
a) Osajääk sõelal i: ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv Li sõelal i: Li=100- Ai (6) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM: FM=Ai/100 (7) FM liiva peensusmoodul Ai Kogujääk sõelal i [%] Liiva sõelkõver esitati koos Soome krohvimistööde juhendmaterjalis RT 33-10386 toodud sõelkõverate soovitusliku väljaga viimistluskrohvi valmistamiseks lisas 1. Tabelis 8.4.1.1. on toodud terastikuline koostise määramise tulemused. 7.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolomeetriliselt
a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem 6, kogujääk Ai %-des sõelal i valem 7, läbinud Li %-des sõelal i valem 8 ning liiva peensusmoodul FM valem 9. mi ai = m * 100 (Valem 6) kus mi - jääk sõelal i [g] m- kogu proovi mass [g] Ai = a4,0 +...+ ai (Valem 7) Li = 100- Ai (Valem 8) A4,0 + A2,0 +A1,0 +A0,5 +A0,125
4 mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6. Li = 100 - Ai [%] d) liiva peensusmoodul FM valemiga 7. FM = (A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125)/100 A4,0 + A2,0 + A1,0 + A0,5 + A0,25 + A0,125 kogujäägid vastavatel sõeltel [%] 4.5 Huumusesisalduse määramine Huumusesisaldus määratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust kuni 200 ml jooneni. Mensuuri loksutatakse energiliselt ja jäetakse 24 tunniks seisma. Seejärel hinnatakse lahuse värvust, võrreldes seda etalonvärvusega
Näide = 121 g m = 2790 g b) Kogujääk %-des sõelal i: (5) kus - osajääk sõelal i, % Näide c) Läbind %-des sõelal i: (6) kus kogujääk sõelal i, % Näide 3 d)Killustiku peensusmoodul FM: kus kogujäägid vastaval sõeltel %. Tabel 6.4 Killustiku terastiku koostise määramine Jääk Osajääk Kogujääk Läbind Sõela ava, sõelal sõelal i sõelal i sõelal i Peensusmoodul mm mi , g ai, % Ai, % Li, % FM 16 121 4,34 4,34 95,66
Näide =1g m = 200 g b) Kogujääk %-des sõelal i: (7) kus - osajääk sõelal i, % Näide c) Läbind %-des sõelal i: (8) kus kogujääk sõelal i, % Näide 4 d)Liiva peensusmoodul FM: kus kogujäägid vastaval sõeltel %. Tabel 7.4.2 Liiva terastikuline koostis, proovi massiks võeti 200 g Sõela ava, Jääk sõelal mi, Osajääk sõelal i ai, Kogujääk sõelal i Ai, Läbind sõelal i Li, Peensusmoodul mm g % % % FM 4 1 0,5 0,5 99,5
5.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Valem 4. Tabel nr 4 Killustiku tühiklikkuse määramine Katse nr 0pKkesk [kg/m3] oK [kg/m3] pk [%] 1 1382 2608 47 5.5 Killustiku terastikulise koostise määramine Tabel nr 5 Terastlikulise koostise määramine Katseproov Sõela ava Jääk sõelal Osajääk Kogujääk Peensusmoodul [g] [mm] [g] [%] [%] 22,4 0 0 0 4,7 16 10 0,4 0,4 11,2 902 34,7 35,1 8 768,6 29,6 64,7 2600 5,6 488,4 18,8 83,5 4 233,6 9,0 92,5
kus: A4,0(5,0), A2,0(2,5), A1,0(1,2), A0,5(0,6), A0,25(0,3) ja A0,125(0,15) kogujäägid vastavatel sõeltel %. sõela sõela jääk kogu ava g % jääk % 5 1,8 0,18 0,18 2,5 10 1 1,18 1,2 22 2,2 3,38 0,61 94 9,2 12,58 0,3 758 75,8 88,46 0,15 102 10,2 98,66 läbinud 13 1,3 99,96 (peensusmoodul) Peenusmooduli järgi jagatakse liivad liikidesse: jäme liiv M_ 2,41 keskmine liiv M= 1,91-2,4 peenliiv M= 1,51-1,9 tolmliiv M< 1,5 Sõelumisandmete põhjal koostatakse sõelkõver. Ei kõlba korralikule betoonile
kuid selle ebaühtlane savi- ja püriidisisaldus ei võimalda sobivaid erimeid tööstuslikus koguses kaevandada. Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid. Ehitusliiv ja kruus Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Ehitusliivaks loetakse sellist liiva, mille peensusmoodul on 1,3 või rohkem, savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ning osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla 35%. Liivast materjali, mis ei vasta eespool esitatud nõuetele, kuid mida soovitakse kaevandada, nimetatakse täitepinnaseks ehk täitematerjaliks (täiteliivaks). Peamine liiva tarbimine on ehitustegevuses - mörtide valmistamiseks, betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks, puiste- ja täitematerjalina teedeehituses,
Killustiku puistetihedus ρ0L (kg/ Killustiku terade tihedus ρL(kg/ Killustiku tühiklikkus ρL m3) m3) (%) 1316.7 1997.1 34.1 Tabel 5.8: Liiva terastikuline koostis Jääk Sõela ava Osajääk sõelal i Kogujääk sõelal i Läbinud sõelal i Peensusmoodul sõelal m [mm] ai (%) Ai (%) Li (%) FM [g] 4 0 0 0 100 2 4.2 2.1 2.1 97.9 1 11.4 5.7 7.8 92.2 0.5 47.2 23.6 31.4 68.6 3.3 0
toodud numbritele ning katsetatud killustik ei sobi betooni täitematerjaliks. Sõel ava, [mm] Läbinud sõel, [%] Katse läbind sõelal, [%] d/2 0...5 1,4 d 0...20 2,9 D 85...99 98,1 1,4D 98...100 100 2D 100 100 Tabel 7. EVS-EN 12620:2002 „Betooni täitematerjalid Killustiku peensusmoodul on 5,25. Killustiku, mida kasutatakse betooni täitematerjaliks peensusmooduliks 6.5-8.5 (Otsman), mis tähendab, et katsetatud killustik on liiga peen betooni täitematerjaliks. Plaatjate ja nõeljate terade hulk on 18,6%, mis on lubatud piirides (15…50%, 15…35%- raskebetoon) (Otsman). Saadud muljumiskindlus on 7,69%. Mida suurem muljumiskindlus seda tugevam on betoon. Antud muljumis kindlus vastab markile 1200 (kuni 11%).
5.3 Killustiku tühiklikkus Valem 4. Tabel nr 4 Killustiku tühiklikkuse määramine Katse nr 0pKkesk [kg/m3] oK [kg/m3] pk [%] 1 1429 2659 46,3 5.4 Killustiku terastiku koostis Kogu proovi mass oli m=2646 g Tabel 4 Terastikulise koostise määramine Katseproov Sõela Jääk Osajääk Kogujääk Läbind Peensusmoodul [g] ava sõelal [g] [%] [%] Li, % [mm] 22,4 0 0 0 100 5,07 16 28 1,0 1,0 99 11,2 1130 42,7 43,7 56,3 8 783 29,6 73,3 26,7 2600 5,6 502 19,0 92,3 7,7
.... .*a,>Aq,o=o4,0=13,3% aa:],3.3% c. Llbind Li %-des s6elal ijiirgmiselt: L,=IUU/o- A,,valem 7, kus A1- kogujfitik s6elal r, [%] Nriide A.a.o: l3,3%o L,=l$U/o- 4 ) Lo.o =lU/o- 4.r) Lo.o =l0/o-13,3%o=g6,7yoxg6,5yo d. Liiva peensusmoodul FM jdrgmiselt: + Ar,o + Ar.o + 4s + 4,r, + 4,rr, ..^,^- FM =4n., rou/o kus A+,0, 42,6, 41,6, Ao,s, Ao,zs, Ao,rzs - kogujeAgid vastavatel s6eltel, [%] Nriide
c) Llbind Li Yo-des sdelali: L,=lUV/o- 4 ,valem 6, kus Ai - koguj[Ak sdelal i, [%] Ndide Arr,z : 36,3yo L,:lOU/o- A, ) Lrr., =lotr/o- Atr., * Lrr., =lo9/o-36tlYo = 67% d) Killustiku peensusmoodul FM jiirgmiselt: Arr., * Ar.o * Ar.u * An + A, + A, FM= ,valem 7, 1jtr/o kus ,A.11,2, As,g, As,o, A4, A2, ,A'1 - kogujiiiigid vastavatel s6eltel, [%] Nciide Ar12= 36,3Yo
Liiva väljastatakse kahes vahetuses autotranspordiga. Liiv kaalutakse 60 tonnise autokaaluga. Ühe puistangu ulatuses on liiva kvalitatiivsed näitajad stabiilsed (praegu laadimisel jämeliiv Mp = 2,4 - 2,6). Täpsemalt saab laborianalüüside ja asjakohase teabega tutvuda kohapeal. Ehitusliiva omadused Kvaliteedinäitaja Väärtus Jämeliiv 1. Peensusmoodul (Pm) 2...3 2. Täisjääk sõelal nr. 063, massiprotsentides 35 ... 60 3. Sõela nr. 016 läbivate terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 15 4.Üle 5 mm. terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 5 5. Üle 10 mm. terade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 2 6. Tolmu- ja saviosade sisaldus, massiprotsentides, mitte üle 3 7
iiioudliiva massija maliiiisiks v6etudliiva
a) osaj?iiika1Y*des sdelali' s'o s6elalei
kogurnassisuheYodes:
- p'roovimass[g]'
o, = Ii ' 100, L" -, - jaek sdelali [g], m koeu
sumrnasuurimaavagas6elasts6lanii:
b) kogujazikAi %-dessdelali, s'o osajiiikide
A = a 4 . o+ . . , + e i -
c) ltibin
annaabi.ee 
