Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
killustik, betoon, terad, puistetihedus, jääk, plaatjate, muljumiskindlus, terastiku, tugevusmargi, anum, killustikku, peensusmoodul, puistetiheduse, graniit, silindris, ehitusmaterjalid, paekivi, pimss, perliit, keramsiit, näidatud, anumas, määramiseks, 2790, jääma, graafik, tiheduseks, 1400, killustike, raado, fraktsioonid, survetugevusKillustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine, terade tiheduse määramine, tühiklikkuse arvutamine, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid
1. Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Killustik on sõmer mehaaniline sete 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad silindrikujulised anumad puistetiheduse määramiseks, muljumiskindluse määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata.
KILLUSTIKU KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata killustiku puistetihedus, killustiku terade tihedus ja veeimavus, terastikuline koostis. Lisaks plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjal Killustiku kasutatakse ehituses enamasti täitematerjalina betoonides, aluspõhjana teede ja hooneteehituses. Killustik on kivimist (enamasti lubjakivist) purustamise ja sõelumise teel toodetud ehitusmaterjal. 3. Katsetes kasutatud vahendid Kaalud täpsusega 0,2g, anum, silindriline nõu, mille kõrgus võrdub läbimõõduga, hüdrauliline press, sõelad läbimõõtudega 1,0-31,5, nihik 4. Katsemetoodika 4.1 Puistetiheduse määramine Killustik, mille tara ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit
nr.3 Betooni täitematerjali katsetamine. Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 2. november 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Käesoleva töö eesmärgiks on läbi viia mitmed katsed, mille tulemusena saada teada liiva ja killustiku puistetiheduse, õppida määrata nendel täitematerjalidel terade tihedust, arvutada tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2017/2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk Tallinna Tehnikaülikool Betooni täitematerjalide katsetamine 1. Töö eesmärk Liiva terastikulise koostise ja huumuse sisalduse määramine. Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel
Ehitusmaterjalid Laboratoornetöö nr. 3 2018 Betooni täitematerjali katsetamine EAUI 31 Artjom Fjodorov 177465 Tanel Tuisk Tallinn 2018 1 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on killustiku ja liiva puistetiheduse, terade tiheduse, niiskusisalduse, terastikulise koostise määramine ja tühiklikkuse arvutamine. Samuti killustiku kohta tuleb määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmargi killustiku muljumiskindluse järgi. 2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati
-i 1 ig.ji, f,, i ,] ,i, r:,:t: i;i {,. Tl:t T' ,: t; ,t. Frr .!r :i:i : ,lt ; ];*.. TALLINNA TEHMKAULIKOOL :if, 6:Wi ff-q:" b !:. tsr: .1.;:. ryf *'r. i;:.., :t." :ln .:i , Tallinn AZlllllt2 1. Eesmiirk Normaalbetooni jiimet?iitematerjali, killustiku, puistetiheduse ja niiivtiheduse miiiiramine, tiihiklikkuse arvutamine, terastiku koostise miiiiramine, plaatjate ja n6eljate terade hulga m?i2iramine, tugevusmargi miiiiramine ki llusiku mulj umi skindluse j [rgi. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Killustik fraktsiooniga4 - 16 mm 3. Kasutatavad tiiiivahendid - Elektrooniline kaal - tiipsusega 0,1 g ja I g - Nihik - nooniuse tiipsusega 0,05 cm ja 0,1 cm - Sdelakomplekt - avadega 1,0; 2,0; 4,0; 5,6; 8,0; ll,2; 16; 22,4 ja31,5 mm - l0- ja 5-liitrine anum - Htidrauliline press
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2014/2015 Killustiku katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses
Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutatakse valemiga nr.2. 4.3 Liiva tühiklikus arvutatakse puistetiheduse ning liiva terade põhjal valemiga nr.3. 4.4 Kuivatatud liiva võetakse 2kg sõelutakse sõelaga avadega 8 ja 4mm
Katsetatud liiv on pärit Kiiu karjäärist ja tegemist on ehitusliivaga. 7.LIIVA KATSETAMISE TULEMUSED 7.1 Liiva puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks puistatakse l-liitrilisse silindrilisse nõusse l0 cm kõrguselt liiva.. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m³. Liiva puistetihedus oL [kg/m³] leitakse järgmiselt: , (1) kus m - anuma mass, g m - liiva ja anuma mass, g V anuma maht, cm³ Näide m = 215,6 g m= 1748,8 g V= 993,5 cm³ , Tabel 7.1 Liiva puistetihedus Liiva ja Anuma mass anuma mass, Anuma Liiva Katse nr m, g m maht V, cm³ puistetihedus
Mensuur (500- ja 250ml) mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. 3%-list NaOH lahus 2 7. Töökäik 7.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m3] m liiva mass [kg] V anuma maht [m3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. Saadud tulemused on näidatud tabelis 8.1.1. 7.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne nr 6 Õppeaasta 06/07 Töö nimetus: Normaalbetooni koostamine Üliõpilane: Toomas Rand Matrikkel: 051463 Rühm: EAEI 32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: T.Tuisk 1. Töö eesmärk: Valmistada betoon, mis vastaks betooni B20 töödeldavusega OK = 2 – 4 cm nõuetele. 2. Materjalide kirljeldus: Kasutati tsementi CEM II / B – T (T – L) 32,5 R, jämetäitematerjalina kasutati killustikku ja peentäitematerjalina liiva. Täitematerjalide kvaliteet oli tavaline. 3.Töö käik: 3.1 Segu töödeldavuse aste. 3.2 Betooni klass, variatsioonitegur ja nõutav survetugevus. Nõutud betooni tugevus 28 päeva vanuselt betooni klassi järgi arvutati valemiga 1. Valem 1:
glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200 300 g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett
Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 6. Töökäik 6.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 500-ml-sse mensuurisse nõusse (materjali tihendamiseks). Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal mensuuri järgi nulli. Puistetihedus määratakse 2 korda, kusjuures iga kord võetakse uue kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). Valem (1) m m 0L 1 1000 V γ0L – puistetihedus [kg/m3] m1 – liiva ja anuma mass [g] m – anuma mass [g] V – anuma maht [cm3]
Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1) Valem 1: 0L = [ (m1 m) / V ] * 1000 0L liiva puistetihedus [kg/m3] m1 liiva ja anuma mass [g] m anuma mass [g]
pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 5. Katsemetoodika 5.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatakse liivast osad, mis on väiksemad kui 5mm, need valatakse 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Valamisel tekkinud kuhi eemaldatakse, ning proov kaalutakse. Liiva puistetihedus 0L [kg/m3] leitakse valmist 1. Puistetihedus määratakse kaks korda ning kahe mõõtmise tulemus ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3. m - m1 0L = V * 1000 (Valem 1) m-anuma mass [g] ml - liiva ja anuma mass [g] V- anuma maht [cm3] 5.1 Liiva terade tiheduse määramine Võetakse 200-300g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutud sõelal avaga 5mm. Liiv pannakse 500l mensuuri, millesse on eelnevalt valatud 250ml vett. Liivatera ruumala
TALLINNA TEHNIKAULIKOOL
Ehitusmaterialid Lrboratoorne tdti nr, 5
Betooni katsetamine
-/<,7
ne6. 26 24l
1. T6
SISUKORD 1. LABORITÖÖ EESMÄRK........................................................2 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID...............................................2 3. KATSETATUD EHITUSMATERJAL.........................................2 3.1 Looduslike liivade tekkimine ja koostis....................................2 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalides.........................2 4. LABORITÖÖ KÄIK ..............................................................3 4.1 Puistetihedus....................................................................3 4.2 Terade tihedus..................................................................4 4.3 Liiva tühiklikkus...............................................................4 4.4 Niiskusesisaldus...............................................................5 4.5 Liiva terastikuline koostis.....................................................5 5. KATSETULEMUSED..........................................................
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi
o. betoonisegu koostis- komponentide absoluutsete mahtude summa võrdub värskeltpaigaldatud betooni mahuga. Seejuures eeldatakse, et betoonisegu on täiesti tihe ehk tihendamisega on betoonisegust eemaldatud kogu kaasatud õhk. Betoonisegu koostise arvutus tehakse alati 1 m 3 betoonisegu kohta. 1.3.2. Betoonisegu valmstamine Eelnevalt niisutatud nõusse lisatakse kõigepealt killustik, liiv ja siis tsement. Killustik, liiv ja tsement segatakse ühtlaseks kuivseguks. Seejärel lisatakse segades eelnevalt kaalutud vesi. Vesi lisatakse ühtlase joana ning segatakse mõnda aega. Täiendavalt tuleb segu segada vahepeal ka käsitsi, et anuma põhjas olev segu saaks korralikult läbi segatud. Pärast seda segatakse trelliga uuesti. 1.3.3. Betoonisegu konsistentsi katseline kontroll Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi
Mörtide valmistamiseks; betooni, raudbetooni ja asfaltbetooni täiteks, silikaattoodete valmistamiseks; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Töökäik 5.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli. Liiva puistetihedus leiti valemiga (1). 0L=m/V*1000 (1) 0L puistetihedus [kg/m ] 3 m liiva mass [g] V anuma maht [cm3] Puistetihedus määrati kaks korda, võttes iga kord uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohtinud olla suurem kui 20 kg/m3. 5.2 Liiva terade tiheduse määramine Liiva kaaluti 200-300 g
2 6 Klaasvill 135 50 20 1383,75 51 36,9 5 7 Asfalt r=25 50 98,125 240,3 2448,9 8 Kärgtellis 119 88 25 2618 3835 1464,9 (savi) 0 9 Silikaattellis 120 63 25 1890 3840 2031,7 0 10 Betoon 149 14 14 3307,949 7650 2312,6 9 9 11 Fibroliit 155 15 55 1278,75 490 383,2 0 12 Dolomiit 98 98 15 144,06 372,2 25836 13 Vahtplast 80 15 25 310 7,3 23,5 EPS 5 14 Vahtplast 120 11 50 660 26 39,4
7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m" Srur".ate erinevuste korral viiakse l6bi veel
Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk %-des sõelal i:
*Halli taustaga märgitud ebaõnnestunud katsed, kuna laialivalgumine ületas lubatud piirid ning neid katsetulemusi ei arvestata. Segude valmistamisel kasutati erineva fraktsioonidega liivasid. Liiva terastikulise koostise iseloomustamiseks on koostatud tabel nr 2. Tabel 2. Liiva terastikulised koostised. Jämeliiv 0,63- Peenliiv 0,0-0,8 [mm] 2,0 Sõela [mm] ava, mm Jääk Täisjääk Jääk Täisjääk Läbind Läbind % sõelal % sõelal % % g % g % 4,0 0 0,00 0,0 0,0 0 0,0 0,0 0,0 2,0 2 1,00 1,0 99,0 0 0,0 0,0 0
-sillutuskivid (klombitud, kiviparketina või munakividena); -äärekivid (väga vastupidavad); -välistrepiastmed; -plaadid põrandateks või seinte vooderduseks; -skulptuursed detailid jne. 2.SETTEKIVIMID Tekkinud on settekivimid mineraalainete settimise teel mitmesugustes tingimustes. Sõmerad setted on tekkinud tardkivimite murenemisel ilmastiku toimel. Murenemise saadus on jäänud kas murenemise kohale või kantud veega sealt eemale. Nii on tekkinud liivad, kruusad ja savid. Vesi lihvib terad siledaks ja sorteerib neid jämeduse järgi. Tsementeerunud setted on tekkinud sõmeratest setetest nende kokkukleepumise toimel. On tekkinud uuesti massiivne kivim (nt. liivast on saanud liivakivi). Keemilised setted on tekkinud nendest mineraalidest ja sooladest, mis on vees lahustunud ja hiljem uuesti lahusest välja kristalliseerunud. Orgaanilised setted on tekkinud mitmesuguste elusorganismide jäänuste (skeletid ja kestad) sadestumisel veekogude põhja. Nii on tekkinud meie lubjakivid.
betooni survetugevuste arvutused ja seosed tsemendi ja vee ja täitematerjalidega. Betooni teooria. 20. sajandil paljud ,,esimesed"(tee, pilvelõhkuja, sild jne). 2. Betoonide põhiterminoloogia standardi EVS-EN 206-1 järgi Betoon: materjal, mis saadakse omavahel segatud tsemendist, jäme- ja peentäitematerjalist ja veest ning millele võib lisada keemilisi ja peenlisandeid, kusjuures betooni omadused kujunevad tsemendi hüdratatsiooni tulemusena Betoonisegu: valmissegatud betoon, mis on veel sellises olekus, et seda on võimalik valitud meetodil tihendada. Kivistunud betoon: betoon, mis on tahkes olekus ja saavutanud teatud tugevuse Etteantud omadustega betoon: betoon, mille nõutavad omadused ja täiendavad näitajad on tootjale ette antud Etteantud koostisega betoon: betoon, mille koostis ja kasutatavad materjalid on tootjale ette antud Betoonipere: betooni koostiste kogum, mille kohta on kindlaks tehtud ja
100/150 teebituumeni puhul 130-170 C Maksimaalne temperatuur kehtib asfalditehase igas kohas, minimaalne temperatuur kehtib segu laadimisel veokile asfalditehases. Kui kasutatakse modifitseeritud bituumenit või lisandeid, siis võib rakendada teistsuguseid temperatuure. 7. Milliseid andmeid sisaldab seguleht ? 1)nõuded täitematerjalidele(Gc-kategooria,An-kulumiskindlus,La-purunemiskindlus,FI- plaatjasterad,An-naastrehvide toime meie materjalidele). Fraktsioneeritud killustik nt 16- 32 d-16 D-32 2)sideaine mark nt PMB 65/100-65 65/100-penetratsioon ja 65pehmenemistäpp 3)seguomadused 4)sõelkõver 5)enimkoormatud sõiduraja aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus autot/ööpäevas 8. Mida näitab AC 12 surf ? See näitab, et tegemist on kandevkihi asfaltbetooniga, mille maksimaalne terasuurus selles kihis on 12. 9. Millistes kihtides kasutatakse peamiselt killustikmastiksasfalt.
0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku. Killustiku maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte
annaabi.ee 
