Ornament Peamiselt sümmeetrial või motiivide liht- või rütmilisel korduvusel põhinev pinnakaunistus. Omane eriti tarbe- ja ehituskunstile. Rõhutab eseme arhitektoonikat ja korrapärastab tema pealispinda. Võib olla näiteks süvistatud, reljeefselt pinnale lisatud, maalitud ja kootud. Tähenduselt võib olla sümboolne ja uskumuslik. Motiivilt eristatakse näiteks
jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutustega. Islami ehituskunstile on omane ornamentaalne dekoratsioon. Kõige silmapaistvamaks ehitiseks võib pidada Tadz Mahali. Euroopa keskaja kunst Keskaja kunst oli sümbolirohke. Euroopa keskaja kunstis võib eristada kahte stiili- romaani ja gooti stiili. Romaani stiil kestis 10.-12. sajandini. Romaani kunst on eelkõige kirikuga seotud. Tol perioodil kestnud ristisõjad tõid Euroopa kunsti Idamaade kultuuri. Gooti kunst kestis 12.- 16. sajand. Gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga
17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants. Fassaad rahulikum. Püüti jäljendada antiik ja renessanssehitusi. Selgus ,sümmeetrilisus, rahulikkus. 32) Prantsusmaal võeti 17 saj. kasutusele katusealune korrus e mansard 33) Lossiehitus. uus lahendus eenduvad hoonetiivad. Iseloomulik pikalt väljavenitatud fassaad. Eksterj. säilis teatud rangus. Interj. Rikkaliku dekooriga. 34) Lossi juurde kuulus prantsuse park- range geomeetrilisus.
aastat tagasi. Kuna hieroglüüfid meenutavad väliselt piltkirja ja kirja põhimõte oli üsna keeruline ja nõudis suurt hulka märke(ligi tuhat hieroglüüfi), siis oli neid raske mõista. Kirjaoskus oli Egiptuses privileeg, mis sai osaks ainult paarile protsendile kogu elanikkonnast. Kirjaoskus on andnud väga suure panuse tänapäeva haridusse. Tänu Egiptuse suurepärastele teadmistele ja oskustele arstiteaduse valdkonnas, nende kirjaoskusele ja nende väljaarenenud ehituskunstile on Egiptuse panus maailma ajalukku minu arust tähelepanuväärne.
Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses, ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst
elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemaalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koeri ja Andides ka laamasid. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-
Templisse pääses läbi väravaehitise pülooni. Pülooni ees kõrgete mastide otsas asusid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Väravate ette püstitati päikesejumala auks 2 monoliitsammast - obeliski. Egiptuse templi põhiplaan. Sammassaalile järgnes tihti teisi ruume, vahel pääses sellest otse salapärases pimeduses asetseva jumalakuju juurde. Keskmise riigi ajal kujunesid välja Egiptuse ehituskunstile omased sambatüübid. Vanim 16- tahuline protodooria sammas. Teiste sambatüüpide loomisel olid eeskujuks Egiptuses enamlevinud taimed. Egiptuse ehituskunstile eriti iseloomulikud sambavormid on lootos, papüürus ja palm. Tänini on templid paremini säilinud Uue riigi ajastust. Nad asusid uue pealinna Teeba lähedal Luksoris ja Karnakis. Templeid rajati ajendatuna egiptlaste sügavast religioossest veendumusest ülistada ja lepitada jumalaid
Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline .Praeguste seisukohtade kohaselt asustas enamik indiaanlasi Ameerika vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast. Astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi
5ühiskond oli varanduslikult kihistunud (kodanikud, sõltlased,orjad) 2. Miks hääbusid sumeri linnriigid? .Sumeri rahvas sulandus semiitidega ühte ja kadus ajaloost. Sõltumatud linnriigid hääbusid koos Sumeritega ja asemele tekkisid suurriigid. 3. Selgita Hammurapi tegevuse ajaloolist tähtsust. Kuningas Hammurapi oli maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtestaja. 4. Selgita Nebukadnetsari tegevuse tähtsust Mesopotaamia arengule. Pani rõhku ehituskunstile ja selle arengule. 5. Selgita näitega, miks võib mesopotaamlaste usku nimetada pragmaatiliseks. Sest nad ei uskunud hauatagusesse ellu ja üritasid elu ajal jumalate soosingut saada neid ülistades. 6. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus kirja ja kirjanduse vallas? Põhjenda oma valikut. Kangelaseepos Gilgames sest eepostel on väga suur tähtsus rahvaste ajaloos 7. Milline oli Sinu arvates mesopotaamlaste kõige suurem saavutus teaduse vallas?
lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast
5. ROOMA RAJAMINE JA KUNINGATE AJASTU, VABARIIGI PERIOOD *Rooma ajaloo alguseks peetakse 753a eKr, sest siis asutati Rooma linn. *Antiik-Rooma ühiskonnas oli seitse kuningat ja küngast. Kuulsam kuningas on Romulus, sest tema oli esimene ja tema jagas riigi rahva ka kaheks. *Rooma rahvad jagati patriisideks (kõrgemad rahvad, aristokraatide moodi) ja plebeideks (lihtrahvas). Omaette klass olid ka orjad. *Etruskid olid Roomlaste eelkäijad, kes rajasid hauakambrid ja panid alguse ehituskunstile, rikastasid ühiskonda metallide töötlemisega ja ühiskonna reformimisega. - *Rooma vabariigi loomiseks sõditi latiinidega, samniididega ja puunialastega. *Leegion oli sõjavägi, kuhu kuulus umbes 3600-6000 meest. *Rooma vabariigi ajal teostasid riigivõimu kaks valitavad konsulit, riigiametnikud ja senat. Riigiametnikud olid näiteks diktaator, preester, tsensor jm. *Plebeide elu Roomas oli keeruline, sest nad pidid maksma maksma, nad tegelesid lihttööga,
Templeid ehitati jumalatele, selle moodustasid sissekäik, sammashoov, kuhu ka rahvas pääses ning tagumised kinnised ruumid, kus vaid preestrid võisid toimetada. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina.
vormis. Saagad on kirja pandud 12.-13. sajandil. Kõige kuulsam on ,,Vanem Edda". 8. Araabia ja muhamedlik kultuur. Araabia poolsaar, beduiinid. Meka kaupmees Muhamed (570-632) paneb aluse islamile. Aasta 622, kui Muhamed aetakse Mekast Mediinasse, on araablaste ajaarvamise algus. 5 islami põhisammast (vt vihik), koraan, mosee, minarett. Araablaste vallutus. Araabia riigi algus 630. Kalifaat= Araabia riik, mille eesotsas oli kaliif. Kunstis kuulub domineeriv roll ehituskunstile. Ehitisi kaunistati kuppelkatuste, võlvitud sissekäikude, galeriide, rikkaliku ornamentikaga. Muhamed keelas kujutada Allahi loodud elusolendeid- inimesi ja loomi, seetõttu arenes eriti ilukiri. Muslimi vallutajad hävitasid kõikjal kultuuriväärtusi, põletasid raamatukogusid, purustasid ,,uskmatute" monumente. Islam ei soosinud draamakirjanduse ega ilukirjandusliku proosa arengut, sest prohvet Muhamed oli olnud nende zanrite vastu. Lubatud olid tõsielulised jutustused, viimaste
peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad -
· Õigust tuli mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi, vaid rangelt seadust silmas pidades · Seadused vältisid üldjuhul liialt karme karistusi · Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad juristid; kujunes õigusteaduslik terminoloogia. Sai alguse õigusteadus · Rooma seadustest lähtuti kesk- ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad tänaseni. Ehituskunst · Vastupidiselt kreeka ehituskunstile, milles on keskne jumalatele rajatav tempel, tekivad rooma ehituskunsti monumentaalsed tüübid praktilistest vajadustest lähtudes · Mördi kasutuselevõtt sideainena · Tellised · Kaar-ja võlvkonstruktsioonid · Olulisimate rajatiste hulka kuuluvad inseneriehitised (veevärk ja akveduktid [veejuhtmed; keisririigi ajal ehitati akvedukte sillataolistele kaaristutele toetuvate kaetud veerennidena, millest on tänaseni
ühendamine 8. Teema ja idee Teemad Peale suhete kujutamise on teos ka lugu: Pariisi põhjakihtide (lihtrahvas, Imede Õue asukad) ustavusest ja vaprusest. Kuningas Louis XI väiklusest ja julmusest Kohtusüsteemi väiklikkus, piinamine Jumalaema kirikust ja keskaegsest Pariisist, Ülemlaul ehituskunstile kui rahva vaimsete rikkuste kehastusele 9. Lõpphinnag teosele kui tervikule: "Jumalaema kirik Pariisis" on võrdlemisi hea raamat. Raamat on küll paks ja sisu üpris keeruline, kuid siiski lugejale arusaadav. Mainimist vääriksid peatükid "Katkine kruus", "Pisar tilga vee eest" ja "Väike sussike". Victor Hugo on lisaks tegelastevahelistele suhetele kajastanud ka arhitektuuriliselt ilusat Pariisi.
arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse · Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt · Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus · Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel · Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat · Ratast ega raha ei tuntud · Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp · Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi · Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulike jõude · Nähtamatult, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui ka taimi · Samaanid olid erilised inimesed, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maiseid
Järsud trepid viivad graniidist pühamute juurde, kivist tahutud elamuid kaunistavad purskkaevud. Machu Picchut peetakse inkade viimaseks pelgupaigaks ja pigem oli see tseremooniate jaoks ehitatud. Seal kummardati jumalaid. Tsitadell ei ole ,,linn" nn. tavamõistes, sest ta koosnes templitest, paleedest, observatooriumidest ja oli ainult inkade ülikute kodu. Tsitadell on hämmastav nii linnaplaneeringult, arhitektuurilt kui ka kiviraiumise poolest. Vorm on iseloomulik inkade ehituskunstile. Linna lääneservas asub püha kivi Intihuatana, ,,Päikese kinnisidumispost", kus asus päikesekell, millega tehti taevavaatlusi, määrati pööripäevi ja kuu liikumist. Kõige enam imetlust väärib inkadest müürseppade meisterlikkus. Inkadel ei olnud veoloomi, kuid sellegipoolest püstitasid nad tonne kaaluvaid kivimüüre, mis veel pregugi tihedalt koos, kusjuures sidumiseks ei kasutaud mörti. Kivid tahuti mitmenurkseks, et siis siksakiliselt laduda
Ja see polegi midagi keerulist- isegi meie kirjaoskamatud esivanemad said sellega hakkama! Akent ei saa käsitleda asjana iseeneses, vaid see on osa hoone konstruktsioonidest, arhitektuurist ja stiilist. Aknas väljendub ka ehituskunsti ja kogu ühiskonna areng. Kuid vaatamata oma tähtsale rollile on aknad pälvinud suhteliselt vähe tähelepanu. Iga äravisatud aknaga kaob tükike ajaloost ja traditsioonidest. Asemele tulevad moodsatest materjalidest välismaised, meie ehituskunstile võõrad konstruktsioonid. Saja-aastase puitakna saab korda teha nii, et see näeb välja terve ja värske ning peab vastu veel vähemalt sada aastat. Uusi aknatüüpe reklaamitakse hooldusvabadena, õigemini öeldes ei olegi neid võimalik hooldada. Kui kaua hooldamata materjal vastu peab, ei oska öelda keegi. Üha rohkem räägitakse miljööväärtustest ja säästvat renoveerimisest, kuid vähe on selgitusi ja nõuandeid, kuidas seda praktiliselt ellu viia
Peamiselt ehitati nn. ühiskondlikke hooneid (ka kirikuid), kusjuures selleks töötati välja ühtlustatud nõuded ja fassaadide tüüpprojektid. Iseloomulik oli kahe värvi kasutamine: sambad ja dekoorelemendid olid valged, majade seinad aga kas hallid või kollased. Ampiirstiili (mida Venemaal nimetatakse ka Aleksandri stiiliks) juurutajaks oli Sveitsi päritolu Thomas de Thomon. Venelastegi seas oli mitmeid kuulsaid arhitekte, kusjuures mõnikord oli nende töödes vanavene ehituskunstile iseloomulikke jooni. Andrei Voronihhin püstitas Peterburgi Kaasani kiriku. Tervikuna koos kolonnaadiga meenutab see Vatikani Püha Peetri katedraali, kuid tunda on ka Pariisis asuva Panthéoni eeskuju. Voronihhin oli Venemaal üks esimesi, kes hoonete kujundamisel kasutas oskuslikult skulptorite töid. Andrian Zahharov on vene klassitsismi suurima ja omapäraseima ehitise - Peterburis oleva Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn
rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel
rööbiti sellega töötati Saksamaa lõunaosas välja ka ühetornilise kiriku tüüp. Viimaste hulgas on iseloomulikuks näiteks Münster (nii nimetati Lõuna Saksamaal toomkirikut) Freiburg-im-Breisgaus Põhja Saksamaa sakraalehitiste ilmet kujundas suuresti telliskivi kasutamine. Eriti iseloomulikuks sai telliskiviarhitektuur hansalinnades ning samuti Saksa ordule kuulunud aladel. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel
vallutasid Akadi semiidid Sumeri ning tekkis kakskeelsus, mille survel oli vaja sõnastikke. Õppekursus jagunes kaheks põhiprogrammiks, millest esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale ning teine kirjandusele ja loomingulise potensiaali arendamisele. Omandanud kirjutamise, lugemise ja arvutamise kunsti, said andekamad õpilased hakata spetsialiseeruma. Ühed süvenesid stilistikasse ja grammatikasse, teised laiendasid oma teadmisi matemaatikas ja pühendusid ehituskunstile, arhitektuurile, laeva- või kanaliehitusele. Kolmandad hakkasid valitsema maa majandust. Preestrite pojad asusid tavaliselt oma isa jälgedes tegutsema ning nendele olid tavaõpingutele lisaks veel salaõpetuste kursused, kus õpiti põhjalikult lausumist, loitse ning ennustamist. Sumeri naistel jagunesid rollid vastavalt seisusele, vanusele ning isiklikele võimetele: naine kuulus kas kuningaperekonda, oli kodanikunaine, preestritar, nunn, lesk, lauljanna, tantsijanna või orjatar.
Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitektuur - nt kindlused, lossid, paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja
Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaatika ja astronoomia, täpne kalender (18 kuud, igaühes 20 päeva) ja piltkiri. Indiaani riikide ehituskunstile oli iseloomulik neljatahuline astmikpüramiid, mille tipus paiknevasse templisse viis trepp. Päikesejumala ja sõjajumala kultusega seostuvail usutalitustel ohverdati hulgaliselt inimesi. Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi. Asteekide, maajade ja inkade riik hävitati. Hulk hõime hävitati hilisemais sõdades, ülejäänud tõrjuti viljatuile aladele. 19 saj. eraldati Põhja-Ameerikas indiaanlaste jaoks omaette maa-alad - reservaadid (suurim
külmalt ja rahustavalt, ainsana annab elavdava efekti gootikale omane teravkaar. Siseplaneeringus jätkub malbe ja lihtne vormikasutus; tugipiilarid on suured ja nelinurksed, võlvikaared ei ilutse ja ei ole väga teravad, seinad on igat pidi siledad ja ajastu ehituskunstile vastavalt jätavad üsna massiivse mulje. Aknad on samuti enamasti lihtsad ja funktsionaalsed, kuid mõned kõrged ja kitsad tagasihoidlikuma ehisraamistikuga vitraažaknad siin-seal annavad kirikule nii 2 Oleviste kiriku portaal. Foto: 1926 1 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) 2 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet)
Muhammed I ja tema poja ajal olevat torni alaosas asuv värav olnud ainus sissepääs kindlusesse. Vahitorni vastas üle platsi seisavad kõrvuti 3 torni, mis ühendavad kindlust ja ülejäänud müüre. Müür, mis ümbritseb mäge, paleed ja aeda ,ei liitu Alcazabaga, vaid keerleb selle ümber moodustades kaitsevööndi. Aiad ehk nn. "roheline arhitektuur"määrab araabia ehituskunsti täiuslikkuse. Alhambras paikneval kolmest ehituskogumist koosneval mauri emiiride paleel on idamaade ehituskunstile omane korrapäratu kavatis, palju siseõuesid ja suurejoonelisi marmorist sammaskäike. Ruume katavad stalaktiitvõlv- või kassettlaed,seinu arabeskid,moreskid ja mitmevärvilise ornamendiga fajanssplaadid. Kaartel on ristikheinalehe kuju, kärgvõlv on kooskülas kaarte väikeste lehtedega,kusjuures ta läheb üle rippuvateks stalaktiitideks. Granada lossi keskpunkti moodustavad kaks siseõue: suurem Mirdiõu, mille keskel on mirdipuudega
Tornidega olid tavaliselt varustatud ka raekojad. Saksa gootika pärlite hulka kuulub kindlasti Braunschweigi raekoda (14.saj.), mille astmikviiludega otsafassaadid sekundeerivad hoone väljakupoolsetele dekoratiivsetele frontoonidele. Telliskivigootikale iseloomulikke võtteid on rakendatud Straalsundi raekoja arhitektuuris (14.saj.). Münsteri linna raekoja (14.saj.) kaunistussüsteemis aga on palju sakraalarhitektuurist ülevõetut. Elumajade tarindusele olid omased kõik keskaja ehituskunstile tüüpilised jooned: kitsas fassaad, massiivsed kiviseinad, mida kroonis kõrge ja järsk viilkatus. Üha suuremat levikut hakkas aga saavutama karkassehitus (vahvärk), kus puidust seinakonstruktsiooni kandev palksõrestik täideti telliste või saviga, sõrestik ise jäi nähtavale ning moodustas tumedaks värvituna ilmeka kontrasti seinte heledama pinnaga. Elamu ehitati sageli tänava kohale eenduvate ülemiste korrustega. 14.-15.sajandil kasutati elamuehituses fassaadidel tihti ka
Nüüd sain ma võimaluse, lisaks minu praktilistele tähelepanekutele, omandada neid teoreetilisi teadmisi, mis on vaja-likud sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Ma hakkasin studeerima enam- vähem kõike, mis mulle kätte sattus, luge-sin raamatuid ja süvenesin iseendi mõtisklustesse. Praegu ma arvan, et tol ajal mind ümbritsenud inimesed pidasid mind kahtlemata imelikuks inimeseks. Et ma seejuures kogu kirega ja armastusega andusin ehituskunstile, on iseenesestmõistetav. See kunst kõrvuti muusi-kaga tundus mulle tol ajal kõikide kunstide kuningana: tegelemine sellise kunstiga sellistes tingimustes polnud minu jaoks mitte "raske", vaid suurim õnn. Ma võisin kuni südaööni väsimatult lugeda või joonestada. Minus üha tugevnes usk, et paljude aastate pärast saabub mulle ikkagi parem tulevik. Ma olin veendunud, et saabub aeg, mil ma teen omale nime arhitektina.
annaabi.ee 
