Kui ehitaja ei täida endale võetuid kohustusi on omanikul või omanikel õigus pöörtuda tööinspektsiooni poole. Omanikul on õigus teostada omanikujärelvalvet 18. Töövõtuleping, selle olemus ning olulisemad eripärad ehituses ( Jüri Sutt lk30) Leping sõlmitakse projektis osalejate vahel. Lepingu põhieesmärgiks on fikseerida töö maht, täitmise tähtaeg, hind ning kohustuste ja vastutuse jaotus osapoolte vahel. Olulisemad lepingutüübid on kokkulepped, mis sõlmitakse - Tellija ja ehitusettevõtja vahel - Tellija ja konsultandi vahel - Tellija ja juhtimistöövõtja vahel - Tellija ja ehitusjärelevalve vahel - Peatöövõtja ja alltöövõtja vahel 19. Ehituse töövõtulepingute üldisedtingimused, nende olemus ja vajadus ( Jüri Sutt lk32) Lepingu üldtingimused ei ole kohustuslikud, kuigi mõnel maal on koostatud nende kohustuslikud variandid riigihangete jaoks. Üldtingimused muutuvad aga kahe poole jaoks
mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus
käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. Kokkulepe, millega käsundiandja kahjuks kaldutakse kõrvale eespool sätestatust, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Saladuse hoidmise kohustus Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. (625) Väljaandmiskohustus Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. (626) Kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides
1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisa 2. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1
1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisa 2. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1
1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mistahes muud tahteavaldused, mida Pooled on teinud Lepingu ettevalmistamise käigus. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisa 2. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1
registrikood või isikukood], aadressiga [aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 2. Lepingu objekt ja Töö teostamise tähtaeg 2.1. Tellija tellib ja Töövõtja teostab Lepingu tingimuste kohaselt järgmise töö: [teostatava töö kirjeldus] (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1. 2.2. Töövõtja teostab Töö ajavahemikul [töö teostamise alguskuupäev] kuni [töö teostamise lõppkuupäev]. Töö teostamise täpsem ajagraafik on lepingu lisas 2. 3. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 3.1
TÖÖVÕTULEPING Käesolev leping on sõlmitud "..." ..............., .............................., registrikood .............................., asukoht .............................., mida esindab .............................., edaspidi nimetatud Tellija ja .............................., isikukood .............................., elukoht .............................., edaspidi nimetatud Töövõtja, sõlmisid käesoleva Lepingu alljärgnevas: 1. Tööde sisu ja teostamise tähtaeg 1.1. Tellija tellib ja Töövõtja kohustub Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras tegema järgmised tööd ....................................................................................................................... 1.2. Töödena käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingu punktis 1.1. ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti tööde vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamise ja Tellijale üleandmisega seotud toiminguid. 1.3
............................................................................... 11 5.1Kasutatud materjalid:.....................................................................................................12 1 October 20, 2009 1.1Sissejuhatus ja üldmõisted 1.1.1 Subjektid Tellija Tellija on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes tellib ehituse omanikujärelevalve tegijalt Lepingu objektiks olevate teenuste teostamise. Tellijat võib esindada tema seaduse või lepingujärgne esindaja. Omanikujärelevalve Ehituse omanikujärelevalve tegija (edaspidi Omanikujärelevalve) on juriidilisest või füüsilisest isikust Lepingu pool, kes teostab ning kellel on seadusejärgne õigus osutada Lepingu objektiks olevaid teenuseid
Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga. Ehitajad väitsid, et praak ei saanud
Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö peab vastama lepingutingimustele. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai. Kui tellija ei teata sellest töövõtjale ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
Loeng nr 3. Töövõtumeetodid, hinnakujunduse viisid, töövõtulepingud ja nende mõju ehitusmaksumusele 3.1. Töövõtu korralduse meetodite valik Terminiga "töövõtt" kirjeldatakse tegevust, mis on ehituses seotud tellija soovide rahuldamisega. Juhul kui tellija vajab uut ehitist või vana ümberehitamist, peab ta sõlmima lepingu ühe või mitme isiku või ettevõttega ehituses talle vajalike tööde tegemiseks, s.o. projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seda tuleb teha ka siis, kui tal on oma ehitustööjõud, sest vaevalt on tal kasutada tööjõudu ja ressursse täies ulatuses. Kuna töövõtulepingud ja nendes esitatud nõuded mõjutavad projekti maksumuskontrolli
Mõlemad lepingud on oma mahukuse tõttu lisatud pealkirja lisad alla. Lepingus on välja toodud õigused, kohustused, tingimused ja muud põhimõtted mis kaasnevad tulenevalt sellest, millist tüüpi lepinguga tegu on. 2.1 Töövõtuleping Töövõtuleping on koostatud sõlmimaks seda füüsilise isikuga. Selle lepingu järgi teeb tööd füüsiline eraisik, kes ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Talle tehtavatelt maksetelt kohustub tellija kinni pidama kohustuslikud maksud ja maksed ning sotsiaalmaksu. (EAS, s.a.) OÜ Tühjad Pihud on elektroonika toodete maaletooja ja edasimüüja. Töövõtuleping sõlmitakse füüsilise isikuga Anti Müügimees, et saavutada kindel eesmärk. Eesmärk on kaupluses toodete tutvustamine klientidele, selgitades kuidas elektroonika tooteid kasutatakse ning miks peaks just antud toodet eelistama. Lisa kohustusena kaupluse töötajate koolitamine ja info jagamine.
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS §635 lg1). TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna Alluvussuhe puudub Töövõtja ei pea lepingust tulenevaid kohustusi täitma isiklikult TVL kirjeldatakse tehtav töö Töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega määratakse tasu töö tähtaeg Töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule TVL alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega, kui ta tegutseb üle 3 kuu kehtiva või tähtajatu töövõtulepingu alusel Katseaega ei kohaldata Töövõtjal ei ole õigust nõuda töölähetusega seotud kulude hüvitamist. Töövõtja kohustused Töö vastavus lepingutingimustele Asja üleandmine
Sander Pruul LL11 Töövõtuleping Töövõtulepingu mõiste Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping (TVL) Alluvussuhe puudub, TVL kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Lepingu pooled: töövõtja ühelt poolt ja tellija teiselt poolt. Tasu: tellija maksab töö eest tasu, kui tal on olnud võimalus asi või töö üle vaadata. Töövõtuleping Töö tegemise aeg: määratakse tähtaeg, milleks töö peab olema tehtud. Lepingu kestus: TVL võib sõlmida tähtajalisena või tähtajatuna. Töövahendid: töövõtja teostab töö või osutab teenust iseenda või tellija materjalist ja töövahenditega. Töövõtuleping Puhkus: töövõtjal ei ole õigust põhipuhkusele ja puhkusetasule.
VÕS § 284 lg 1 kohaselt võib üürileandja teha asjale parendusi ja muudatusi ning üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Üürileandja võib teha parandusi ja muudatusi kasutusse antud asja suhtes üksnes juhul, kui üürniku on paranduste ja muudatuste tegemistest ette teavitatud. Tulenevalt VÕS § 284 lg 2 peab üürileandja vähemalt kaks kuud enne parenduste või muudatuste tegemise alustamist teatama üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis parenduste ja muudatuste tegemiseks kavandatavate abinõude liigist, ulatusest, algusest ja eeldatavast kestusest, samuti nendest tuleneda võivast üüri suurenemisest. Üürnikul on, tulenevalt VÕS § 284 lg 3, õigus 14 päeva jooksul alates teate saamisest üürileping üles öelda, välja arvatud juhul, kui muudatused ei ole olulised või ei too kaasa üüri tõusu
selgub, et Priit müüs auto maha 100 000 krooniga. Nüüd tekib Kellil küsimus, kas ta saab nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist? Mida arvate teie? Vastus: - Jah, Kellil on õigus nõuda Priidult 20 000 krooni välja andmist (muidu see on Priidu alusetu rikastamine; Priit saab Kellilt nõuda ainult auto müügiga seotud kulude katmist (müügikuulutuste paigutamine interneti portaalidesse, autopesi või selle poleerimine jt) tõestades neid (soovitavalt dokumentaalselt). 4. Kas tellija võib keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta kokkulepitud lepingu tingimustele? Palun põhjendage oma seisukohta? Vastus: Töövõtja peamiseks kohustuseks on teha tellija kasuks töö ja anda peale töö valmimist töö lõppresultaat tellijale üle. Kuna pooled võivad lepingus kindlaks määrata tingimused, millele peab töö lõppresultaat vastama siis peab töövõtja lähtuma kohustuste täitmisel lepingus väljatoodust
nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tasu ning käsundi), käsuandja määratakse tasu ja töö kindlustama talle poolte aga maksma talle selle tähtaeg
seda oluliseks lepingurikkumiseks. § 637. Tasu maksmise kohustus (1) Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. (2) Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. (3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. (4) Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. (5) Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tasu ning käsundi), käsuandja määratakse tasu ja töö kindlustama talle poolte aga maksma talle selle tähtaeg. Töövõtja saab
sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongraafiku kasutamise võrdlus ehituses 59. Võrkgraafik juhtimisvahendina ehituses 60. Ehitusplatsi üldplaan ja selle vajadus ehitustegevuse osapooltele 46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse · Tellija jätab endale õiguse lükata tagasi enne hankelepingu sõlmimist kõik pakkumused, kui hindamisel kõige madalama hinnaga pakkumus ületab Tellija poolt hanke tulemuse alusel sõlmitava hankelepingu maksumuse katteks planeeritud rahalisi vahendeid. · Tellija jätab endale võimaluse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hanke hankemenetluse toimumise ajal on Tellijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
Töövõtulepinguga kohustub töövõtja saavutama mingi tulemuse, näiteks valmistama juubelitordi või kingad, ehitama maja jne. Töövõtjal tekib tasu saamise õigus alles siis, kui ta on ettenähtud tulemuse saavutanud; ei piisa sellest, et ta on tulemuse nimel lihtsalt hoolikalt tööd teinud (see on üks oluline erinevus töölepingust). Töövõtulepingu esemeks võivad olla kõige erinevamad tööga saavutatavad tulemused, näiteks: tööd tellija rajatistel (installeerimine, puhastamine, hooldus) või tellija asjade suhtes (näiteks sõiduauto või kodumasina parandamine), aga ka vaimse tegevusega saavutatavad tulemused nagu ekspertiis, tõlge, turu-uurimus. Samuti näiteks juuksuri või rätsepa teenused. Sageli on aga väga raske eristada, kas lepinguga lubati just mingit tulemust, st kas tegu on töövõtuga või mitte. Näiteks raviteenuse lepinguga ei saa arst garanteerida tulemust, st seda,
1 Kokkulepe, millega käsundiandja kahjuks kaldutakse kõrvale eespool sätestatust, peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Saladuse hoidmise kohustus Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt. (625) Väljaandmiskohustus Käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. (626)
Maksekäsundi tagasivõtmiseks peab käsundiandja teatama sellest käsundisaajale. 19. Töövõtuleping Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus (1) Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. (2) Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut.
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko
sõlmimise tahteta läbirääkimisi pidada, samuti neid pahauskselt katkestada. VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 4.Tellija ja töövõtja poolt kokkulepitud hoone ehitamisel jäi puudu ehitusmaterjalidest. Töövõtja küsis tellijalt juurde drenaažitorusid vee krundilt ärajuhtimiseks ja plaate välistrepi jaoks. Tellija väitel temal enam raha selleks ei ole ja kui töövõtja tahab töid jätkata, peab ta asendama standardijärgsed torud aukudega torudega ja panema välistrepile seinaplaadid mida saab hiljem vastavate lintidega kehtestada. Tellija oli kinnisvaraarendaja ja ta müüs valminud hoone edasi ostjale. Sügisel teatas ostja tellijale, et keldri seinad on niisked, krohvi tuleb maha ja trepil on hulk seinaplaate purunenud ja nõudis praaktööde ümbertegemist
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
teine isik (tellija) käsundiandja aga aga maksma selle maksma talle selle eest tasu eest tasu, kui selles (VÕS, § 635 lg 1). on kokku lepitud (VÕS, § 619). Lepingu Tööandja ja töötaja Töövõtja ja tellija Käsundisaaja ja sõlmimine vahel. Sõlmitakse vahel. Sõlmitakse käsundiandja kirjalikult või kui siis, kui vahel. Sõlmitakse töötaja asub tegema lepingupooled on siis, kui tööd saavutanud lepingupooled on (TLS, § 4 lg 2 ). kokkuleppe saavutanud (VÕS, § 9). kokkuleppe
kuludega, mida ei saa aga kunagi tagasi siis, kui selgus, et kulud ehitusele võivad olla liiga suured ja töid ei saa alustada. Arhitekt, projekti konsultandid ja mahtude arvestaja on selleks ajaks lõpetanud põhilise osa oma tööst ja loodavad saada selle eest ka oma tasu vaatamata sellele, kas töid tegelikult ka alustatakse või mitte. Ainukesed, kes oleksid siiski nõus tasuta töötama, on ehitajad, sest neil pole veel küllalt andmeid sellest, et tellija ei suuda tasuda pakkumuses näidatud summat. Ja veel – tellija on ilmselt ostnud ehituse jaoks krundi ja ka see raha on nüüd külmutatud. Lisaks sellele on ta teinud plaane, koos kaasnevate kuludega, juba valmis ehitise kasutamiseks, millest nüüd samuti tuleb loobuda. Teine võimalus oleks ehitis täielikult ümber projekteerida kaasaegsemaks ja korraldada uus pakkumine. See toob aga kaasa täiendava ajakulu ja ei vabasta tellijat eelmise nurjunud projektiga seotud kuludest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
