Hobbes: inimene on loomult egoist, tema moraalne toimimine on toimimine teiste kätumist juhib enesearmastus. huvides. Moraal põhineb kokkuleppel, see on kõigile kasulik. isegi kaastune on egoistlik. (Hobbes) Tõeliselt moraalsed teod on need mis on See tuleneb sellest,et inimene kujutab ette et tehtud armastusest teiste vastu, headusest. sama häda võib tabada ka neid. Mandeville: Inimese tugevaimaks egoistlikuks Inimesed annetavad vaestele tunnuseks on edevus. nimese peamiseks anonüümselt. käitumise mtiiviks on saada kiitust. Inimesed on valmis minema uppujale appi, ennast ohtuseades Ema Teresa, kes pühendas oma elu abistamisele.
Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse olla taas noor, muutus Faust väga kiiresti äärmiselt egoistlikuks ja ainult enesele mõtlejaks. Teise peamise tegelase, Margareta, näitel sain teada kui lihtsalt võib üks ennast alahindav tütarlaps halvale teele minna. Neiu lasi ennast ära osta, et saaks nautida magusamat elu ning saatus maksis talle seetõttu kätte. Ta sai oma elule kohutava lõpu. Margareta muutus loo käigus jumalakartlikust neiust ahneks ning unustas oma tõekspidamised sootuks. Selline ülbus ja ükskõiksus tõid tema perekonnale, kõigile, kes olid talle tähtsad, surma.
Mõistega ‘’esteetiline’’ on seotud ilu looduses, inimese elus, kunstiloomingus. Sellega seostame ka materiaalse ja vaimse elu esemete ning nähtuste mitmekesist ringi. Samuti hõlmab mõiste ‘’esteetiline’’ kõlbelise maailma esemeid ja nähtusi, nagu näiteks üllas ja hea ning nende vastandid – alatu, kuri, ebakõlbeline. Kuid kas liiga palju ilu meie umber on hea? Küllus paneb meid unustama, me ei väärtusta enam lihtsust. Muutume egoistlikuks ning unustame siiruse ja alandlikuse. Rääkides inimeste välispididest ilust, ei saa kõrvale jätta ka sisemist ilu. Noorusel on ilus nägu, vanadusel ilus hing. Sellele tuntud väljendile toetudes mõistame, et elu jooksul kogetu teeb meist parema inimese, juhul kui me oskame kõike seda halba ja head enda kasuks pöörata. Kogemuse võrra rikkam. Mis sa sellest õppisid? Kas sa õppisid? . Kuid kes ikkagi on ilus inimene? Kas levinud ütlus kaunis kehas kaunis hing vastab tõele?
Tema puhul kehtib ütlus : " Õpi enne inimest tundma, kui teda vihkama hakkad." Ei saa ka mainimata jätta, et olen pidanud ka inimestes pettuma. On olnud olukordi, kus alles hiljem, pärast pikaajalist suhtlemist, hakkab inimese tõeline iseloom välja paistma. Mul oli kunagi sõber, kellega ma sain väga hästi läbi. Ma arvasin, et paremat sõpra mul vist enam olla ei saagi. Aja möödudes sain aru, et tegelikult on tal minust täiesti ükskõik. Ta muutus väga isekaks ja egoistlikuks. Tavaliselt rääkisime me kõigest, aga ajapikku ei rääkinud ta mulle enam millestkist. Minu jaoks sai otsustavaks see, kui ta mulle ühe asja kohta tõsiselt valetas. Ma olin väga pettunud ning ma ei tahtnud uskuda, et üks inimene niiviisi muutuda võib. Nüüdseks olen aru saanud, et ta mitte ei muutunud, vaid ta tegelik iseloom tuli välja. Praeguseks ei suhtle me enam üldse, kuid siiski mälestused olid ometigi toredad. Terve elu jooksul kohtame palju erinevaid inimesi
Teatud tegevustega sa võid võita nende usalduse ja samas ka kaotada. Sõbrad tulevad ja lähevad, aga perekond jääb. Seega su kõik tehtud või tegemata teod jäävad elu lõpuni meiega kaasa ja sellepärast ongi pere kõige tähtsam ning nendega suhteid hoida võimalikult head ja üritada rasked ajad vaikselt üle elada. Kokkuvõtteks võin öelda, et elus on kergeid ja raskeid aegu. Mõtle kõige pealt enda heaolule ja siis tule teistele appi. Ära muutu egoistlikuks ega unusta ka ise pakkuda abi, aga hoia sellist sujuvat joont ja ära riku ära oma suhteid lähedastega. Loomad on sündinud elama, aga inimesed millegi saavutamiseks ja kordasaatmiseks. Tanel Talts Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass
Delphine'ga ning seetõttu saab talle rääkida tema tütre elust, millest isa Goriot saab omakorda jõudu elamiseks. Öeldakse, et raha on mõeldud tarkadele inimestele, kuna see on üks võimsamaid manipuleerimise vahendeid. Rahaga seostuvad mõisted võim, jõukus ja ühiskondlik positsioon. Nende saavutamiseks ollakse valmis kõigeks. Raha muudab inimesi. Nii muutuski Eugéne de Rastignac vooruslikust hindavast noormehest egoistlikuks, manipuleerivaks ja rahaahneks meheks, kes ei löönud risti ette mitte millegi ees. Nii palubki ta oma niigi vaesel perekonnal endale raha saata, et osta omale uus ülikond, mis muudaks ta kõrgseltskonna jaoks vastavaks. Ta palub oma tädil ära kasutada tolle kunagisi sidemeid õukonnaga, et pääseda vikontess de Beauseant'i tiiva alla, kes õpetaks talle käitumist ja räägiks kõrgseltskonda pürgimise saladustest. Kuigi Eugéne de Rastignac jättis oma õpingud hooletusse, ihkas saada
kaugele ära, et tahaks ka minna, nii nagu lahkus see tõeline, kõike võimas tunne. Võtame oma tühja hinge ning teadmatuse ja läheme edasi. Möödume teistest ja ei peatu. Alateadvuses on siht silme ees, kuigi meil pole aimugi kuhu me jõuame. Arvatavasti tekivad arusaamatused sel põhjusel, et mõeldakse samast asjast liiga erinevalt, jäädes endale kindlaks ning ei kavatsetagi panna ennast teise persooni olukorda. Võib seda nimetada egoistlikuks? Mõtleb see inimene ainult endale ega huvitu millestki muust kui oma maailmast? Sellises olukorras võiks kuulata mida teisel on öelda. Nii palju kui on inimesi, nii palju on erinevaid mõtteid ja tundeid. Miks öeldakse ,,ei" ja lüüakse käega? Huvitav on kogeda elamist teistsuguses ,,maailmas", milleks muidu reisitakse ja tutvutakse teiste riikide kultuuridega. Tihti tuntakse, et on tähtsamat teha ja lahkutakse. Pigistatakse silmad kinni, minnakse
Paljude poliitikute käitumine ei ole kooskõlas rahva väärtustega või õiglustundega ja seega ebaeetiline, mis omakorda võõrandab valijaid poliitikutest ja on seega tekitanud suure lõhe rahva ja poliitikute vahel. Usalduse puudus ühiskonna poliitilise juhtkonna suhtes on õõnestanud lojaalsust ühiskonna vastu, mis omakorda on tekitanud olukorra, kus igaüks peab oma huve kaitsma ja ühiskond on seetõttu muutunud egoistlikuks ja tooreks. Hea näide, et see, millega poliitikud võivad toime tulla, rikub rahva õiglustunnet ja seega eetikat, on JOKK (,,juriidiliselt on kõik korras", aga eetiliselt ei ole). See näitab, kuidas poliitikute vastu võetud seadus on vastuolus rahva arusaama ja õiglustundega. Et Eesti ühiskonnas on eetika kriis, seda on isegi peaminister koos oma justiitsministriga pidanud avalikult tõdema
mõnegi naise. · Abielurikkumise probleem. Teosest jäi mulje, nagu oleks iga Peale kena välimuse iseloomustas teda suur auahnus ja eneseusk. normaalse abielupaari vähemalt ühel osapoolel armuke. Selline Samuti võib teda nimetada kasuahneks, egoistlikuks ning kavalaks. kultuur on aga ebaterve. Abielu peaks olema toimunud Mitmesuguste mahhinatsioonide abil püüdis ta kukutada endast inimesega, keda tõeliselt ihaldad, sel ajastul eksisteeris kõrgemal positsioonil olevaid inimesi, et nende kohta endale saada.
või asjades, mille muutmine oli minu võimuses. Kuid kas tegude eetilisust saab alati vaadata tagajärgedest lähtuvalt? Kui mõni ebameeldiv inimene teeb heateo ainult selle mõttega, et sellest ise tunnustust saada, siis leian end vaikselt "suhu oksendamas". Miks teeselda kedagi, kes sa ei ole? Kui tahan teha heateo, siis teen, kui ei taha ei tee. Kui keegi selle tagajärjel kannatas, siis leian, et ei pea selle pärast muretsema. Mõnes mõttes võibki mind pidada egoistlikuks. Mulle meeldib teha otsuseid enese järgi ja olen vahepeal natukene liiga isekas- vähemalt saan sellest aru. Leidub mitmeid kordi, kui olen käitunud vastupidiselt- mõeldes pigem teiste heaolule ning seda pärast kahetsenud ja ise haiget saanud. Leian, et iga inimene teab, mis on talle kõige parem ning mina ei pea selle pärast muretsema. Kui sõbranna räägib mitu kilo ta juurde võttis, samas kui olen tal korduvalt
kõrvaltegelase nime antud teoses, sest erinevalt teistest kõrvaltegelastest ilmub ta rohkem kui ainult ühes peatükis ning peale selle on tal ka südameside peategelasega, mis jätab peategelasse suurema märgi kui teised tegelased. Teose peategelast iseloomustavad peamiselt suhted iseenda, teiste ning ümbritseva maailmaga. Suhted iseendaga on peategelasel head, kuna ta on väga enesekeskne, kuid liiga palju, sest tänu sellele muutub ta päris egoistlikuks. Ta usub, et tal on alati õigus ning teistel pole õigust vastupidist väida. Pealegi suudab ta hinnata end hästi ning analüüsidagi, kuid viimast ta teeb ainult siis, kui inimesed panevad teda endas kahtlema nagu näiteks sel korral, kui peategelane oli ööbinud kolm nädalat Vaterlandi võõrastemajas, siis emand oli toonud talle arvutamisülesande, kuid kuna peategelane ei suutnud seda lahendada hakkas emand teda alavääristama ja hulluks nimetama
teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda kahtlustab, et Tom on perele mänginud õela vingerpussi, kuid nii see ei ole. Tekib tüli ning Tom põgeneb ,,kinno" seekord jäädavalt. Amanda nimetab oma poega lõpusirgel ,,egoistlikuks unistajaks", mis on paradoksaalne, kuna see on selgelt päritud temalt endalt. Poisi lõpumonoloogi ajal puhub Laura ära põlevad küünlad, mis sümboliseerivad Amanda, ning seega ka alluva, Laura, unistuste kustumist. Lõpuks saadab ema oma poja kuu peale, kuid Tom'i enda sõnutsi läheb ta hoopis kaugemale: ,,...sest ei ole kaugemat vahemaad kahe puntki vahel kui aeg." Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse
teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku – Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda kahtlustab, et Tom on perele mänginud õela vingerpussi, kuid nii see ei ole. Tekib tüli ning Tom põgeneb „kinno” – seekord jäädavalt. Amanda nimetab oma poega lõpusirgel „egoistlikuks unistajaks”, mis on paradoksaalne, kuna see on selgelt päritud temalt endalt. Poisi lõpumonoloogi ajal puhub Laura ära põlevad küünlad, mis sümboliseerivad Amanda, ning seega ka alluva, Laura, unistuste kustumist. Lõpuks saadab ema oma poja kuu peale, kuid Tom’i enda sõnutsi läheb ta hoopis kaugemale: „...sest ei ole kaugemat vahemaad kahe puntki vahel kui aeg.” Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse
teised. Seega kaotab Laura tantsides omamoodi süütuse. Laura saab lühikeses perspektiivis üle oma alaväärsuskompleksist ning tants kulmineerub suudlusega ja kui tundub, et lool koidab õnnelik lõpp, variseb kõik kokku Jim teatab, et ta on kihlatud. Ema Amanda kahtlustab, et Tom on perele mänginud õela vingerpussi, kuid nii see ei ole. Tekib tüli ning Tom põgeneb ,,kinno" seekord jäädavalt. Amanda nimetab oma poega lõpusirgel ,,egoistlikuks unistajaks", mis on paradoksaalne, kuna see on selgelt päritud temalt endalt. Poisi lõpumonoloogi ajal puhub Laura ära põlevad küünlad, mis sümboliseerivad Amanda, ning seega ka alluva, Laura, unistuste kustumist. Lõpuks saadab ema oma poja kuu peale, kuid Tom'i enda sõnutsi läheb ta hoopis kaugemale: ,,...sest ei ole kaugemat vahemaad kahe puntki vahel kui aeg." Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse
Mõistuseõiguse filosoofia istutasid riigiõpetusse Thomas Hobbes (1588-1679) ja John Locke (1632-1704). Hobbes elas kaasa Inglismaa ajaloo 91 erutavat aastat. Ta analüüsis Inglismaad ning iseennast. Pariisis eksiilis olles kirjutas ta "De cive" ning 1651.a. "Leviathan", kus ta väidab, et ,,...riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu". Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu
soovidega just nimelt selle suhtes eksida, mis meile tõeliselt head võiks teha 7) Mis on eetilis-filosoofilise refleksiooni mõte üldiselt? Eetilis-filosoofiline refleksioon peab meid aitama ära tunda seda, mis meile tõeliselt head teeb -- seega meie tõelisi vajadusi; ning korrigeerida meie faktiliselt olemasolevaid soove, kui neis avaldub vale ettekujutus sellest, mis meile head teeb. 8) Miks ei saa antiikeetikat pidada egoistlikuks? Antiikaja eetikate teine põhijoon seisneb aga just selles, et perspektiiv, mis on paratamatult egotsentriline -- omaenda õnne pärast muretsemine -- ühendatakse altruistliku ehk moraalse perspektiiviga: kaasinimeste ja nende õiglaste nõudmiste arvestamisega. Kusjuures seda, mida meie nimetame moraalseks hoiakuks, käsitletakse antiikajal õiglusena. Põhitees, mida Platonist alates ikka ja jälle
Tähtsaks peetakse individuaalsust, mis teeb inimesest unikaalse isiku. Inimesed vajavad arenemiseks teisi inimesi, et nad saaksid areneda, täieneda ja kasvada. Thomas Hobbes on oma peateoses "Leviaatan" (1651) kirjutanud sellest, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, sest ilma selleta valitseks maailmas loodusseisund, 3 mis tähendaks "kõikide soda kõigi vastu". Hobbes peab ka inimest iseloomult egoistlikuks ja kui inimeste tegvusi ei piirataks, siis tekiks reguleerimata inimgrupi hulgas huvide konflikt, mis oleks aluseks kõikidevaheliseks sõjaks. Selline elu ei saaks olla pikk ega täisväärtuslik, see oleks pigem armetu, lühike ja kehv. Hobbes peab parimaks riigikorraks absoluutset monarhiat, kus oleks võim koondatud ühe inimese kätte, kes oleks ideaalis õiglane ja omakasupüüdmatu ja kes oleks võimeline seadustega õhiskonda kontrollida. Hobbes ei pidanud õigeks seda, et valitsevad
Lastel on kindlad reeglid oma lasterühma liikmete hindamiseks, mis sugugi ei pruugi kokku langeda täiskasvanu arvamusega. Põhjusi, miks lastest saab eakaaslaste hulgas isoleeritu, on mitmeid (Laps, kes on tihti haige ja seetõttu harva lasteaias, osutub pidevalt "uueks", teine on pesemata, kolmas ei suuda kiiresti joosta). Tulemuseks on aga see, et lapse sotsiaalne areng saab kahjustada. Vähese populaarsusega laps, lootmata eakaaslaste kaastundele ja abile, muutub tihti egoistlikuks, endassetõmbunuks, ta solvub, kaebab, kiitleb. Sellel lapsel on halb ja teistel on halb temaga. Ebapopulaarsel lapsel tuleks aidata realiseerida oma tunnustustarve eakaaslaste seas - kas siis leides tegevusi, kus ka see laps on edukas, või arendades temas spetsiaalselt vastavaid suhtlemisvilumusi, aktiviseerides teda. Kasvatajal on tähtis roll laste suhete reguleerimisel ja üldise heatahtliku atmosfääri loomisel rühmas. Eakaaslaste hulgas avaldub lapse tunnustustarve kahes plaanis:
edukaks ja osaks seltskonnast. Selleks oli ta valmis tegema mida iganes. Särav siht silme ees, proovis ta läbi lüüa eelkõige naiste abil. Oma erakordselt ilusa välimus tõttu oli tal õrnema soo esindajate hulgas fenomenaane edu ning ta suutis ümber oma sõrme keerata nii mõnegi naise. Peale kena välimuse iseloomustas teda suur auahnus ja eneseusk. Samuti võib teda nimetada kasuahneks, egoistlikuks ning kavalaks. Mitmesuguste mahhinatsioonide abil püüdis ta kukutada endast kõrgemal positsioonil olevaid inimesi, et nende kohta endale saada. Temas leidus hulgaliselt ettevõtlikkust ja parajal annusel jonni. Omandanud seltskonnale vastava käitumisviisi, oli Georges Duroy vastupandamatu ning võlus lisaks naistele ka mehi. Arvan, et Duroy oli piisavalt enesekeskne, et mitte mõelda tagajärgedele, mida pidid läbi elama tema armukesed. Naisi ära kasutades rajas ta vaid endale teed eduni
Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast. 8) 65- surm: vanadusega, iseloomustab mina ehk egoterviklikkus versus meeleheide, ahastus. Aeg on liiga lühike, kas mu olemasolul on mõte. Kui kriis on pos ületatud, saavutatakse ego terviklikkus, võtab oma elu sellisena nagu ta on. Egoterviklikkus väljendub selles: "Olen see, kes ma olen, ja olen teinud seda, mida ma olen teinud." Kahetsustunne mida oleks võinud teistmoodi teha (raisatud elu).Ei põe tegemata jäänud asjade pärast
Kui elatakse koos ja oma identiteedikriis on lahendamata siis tõenäosus kooseluks on väike. 7) 30-65 : Generatiivsus vs stagnatsioon. Generatiivsus: panus perekond, töösse, ük tervikuna. Kui on olemas, tagab positiivse tunde elu jätkumisest. Noorema põlvkonna toetamine, ebaõnnestumised võivad viia enesessetõmbumiseni ehk stagnatsioonini. Kellele mind vaja on. Tahab tunda, et on kasulik ja vajalik. Hoolimine ja hoolitsemine. Kui kriis negatiivse lahendusega inimene muutub egoistlikuks, põikpäiseks, hellitavad iseennast. 8) 65- surm: vanadusega, iseloomustab mina ehk egoterviklikkus versus meeleheide, ahastus. Aeg on liiga lühike, kas mu olemasolul on mõte. Kui kriis on pos ületatud, saavutatakse ego terviklikkus, võtab oma elu sellisena nagu ta on. Egoterviklikkus väljendub selles: "Olen see, kes ma olen, ja olen teinud seda, mida ma olen teinud." Kahetsustunne mida oleks võinud teistmoodi teha (raisatud elu).Ei põe tegemata jäänud asjade pärast
14. Kokkuvõte ning põhjendus - kas ja mis ja miks meeldis, ei meeldinud, jäi meelde, tundus uudne vms. 15. Lisa teosest lõik/lõigud koos lehekülje numbriga, mis sulle enim meeldis või mida pead oluliseks. „Nora: .. Ja ta ei jätnud sulle ju midagi, millest elada? Proua Linde: Isegi mitte põhjust teda leinata või tema järele puudust tunda.“(lk. 14) „ Proua Linde: .. oled sunnitud igati rassima. Elama peab ju; ja nii muutud egoistlikuks.“(lk17) „Nora: Sa oled samasugune kui teised. Te kõik arvate, et ma ei kõlba mitte millekski päris tõsiseks.“(lk.18) „Proua Linde:... ma olen ühteaegu uhke ja õnnelik, et mulle oli võimalus oma ema viimaseid elupäevi enam-vähem mugavaks teha.“(lk18) „Nora: Ta ütles, et ma olen kergemeelne ja et tema kui abielumehe kohus on minu tujudele ja kapriisidele mitte järele anda...“(lk-20) „Proua Linde: Ja kas sa ei ole kunagi hiljem oma mehele üles tunnistanud?
Altruismi mõistatus. Rühmavaliku hüpotees, selle kriitika, tänapäevane seisukoht. Rühmavaliku idee põhierinevus indiviidivaliku kontseptsioonist. Loomad gruppides töötavad ühe eesmärgi nimel ja pole egoistlikud. Loomade käitumine on kõige paremini mõistetav, kui eeldada, et isend toimib liigi või loomarühma huvides, kuhu ta kuulub. Seda ideed kritiseeriti, sest kui kõik on ohvrimeelsed ja üks ei ole, siis muutuks rühm uuesti egoistlikuks. Tänapäeval leitakse, et looduslik valik toimib eelkõige isenditele ning rühmavalik on väga erandlik nähtus. Põhierinevus on see, et rühmas keskenduvad kõik liikmed geenide pärandumisele, kui individuaalses grupis seisab igaüks rohkem enda eest. Looduslik valik ja agressiivsus. Liigisisese agressiivsuse vähesuse põhjendus indiviidivaliku seisukohast. Paljud agressiivsed käitumised tulenevad sellest, et isend soovib oma geenide edukat levimist
Selleks, et need hakkaks toimima oli vaja luua ühiskondlik lepe. Osad õigused loovutati valitsejale, kes pidi kõiki kokkuleppeid tagama. Tagamiseks oli siis hirm. Ühiskondlik leping kehtestas absoluutse monarhia. (Vikipeediast-Hobbesi peateoseks peetakse kirjutist "Leviaatan" ("Leviathan", 1651), kus ta väidab, et riik on inimühiskonnale parim eksisteerimisvorm, kuna ilma selleta valitseks loodusseisund, mis tähendaks 'kõikide sõda kõigi vastu'. Nimelt peab Hobbes inimest iseloomult egoistlikuks ja kui miski inimese tegevust ei piiraks, püüaks too Hobbesi arvates vaid enese soove ja vajadusi täita, teiste peale mõtlemata. Nii tekiks reguleerimata inimgrupi seas paratamatu huvide konflikt, mis viiks kõigivahelise sõjani. Selline elu oleks armetu, vilets ja lühike. Parimaks riigikorraks, mis selle ära hoiaks, peab Hobbes absoluutset monarhiat, kuna seal on võim koondunud ühe inimese kätte, kes peaks ideaalis olema õiglane ja omakasupüüdmatu ning suudaks seaduste ja
Et inimesel säiliks motivatsioon töötamiseks, peavad ta töö tulemused olema õiguslikult kaitstud. Eraomandus saigi liberalismi teooria nurgakiviks. Vastupidiselt merkantilistidele oldi seisukohal, et valitsus peaks võimalikult vähe sekkuma majandusellu. Valitsuse funktsioonidena nähti: 1) eraomandi kaitset, 2) seaduslikkuse tagamist ja 3) riigi kaitsmist. Adam Smithi arvates määras majandusprotsesside kulgemise inimese loomus. Inimest luges ta egoistlikuks, kes suutmata oma vajadusi iseseisvalt rahuldada, asub tegutsema majanduses. "Nähtamatu käe efekt" on tingitud turujõududest, mis läbi nõudluse tekitavad pakkumise. Turu laienemine täiustab omakorda spetsialiseerumist. See tagab tööviljakuse kasvu ja tingib rikkuse suurenemise ning kapitali akumulatsiooni, mis soodustab tööjaotuse laienemist. Nii saab majanduskasv võimalikuks vaid vabade turusuhete tasakaalustavates tingimustes. Vabade turusuhete all mõistab Smith olukorda, kus
-) 30-65 aastat generatiivsus (inimese panus perekonda, kogukonda, ühiskonda) & stagnatsioon (enesessetõmbumine/kasutuse tunde tekkimine) kui inimesed on tööl ja kodus kõik korras, siis on endal ka parem enesetunne. See on ka eelkõige noorema põlvkonna toetamise periood. Küps selle perioodi inimene tahab olla kasulik ning tahab olla vajatud. Hoolimine ja hoolitsemine on ühed võtmesõnad selles perioodis. Kui on probleeme, siis inimene muutub enesessetõmbunuks ja egoistlikuks ning võib hakata ise ennast hellitama. -) 65+ aastat mina/ego terviklikkus & lootusetus (ahastus/meeleheide) paljudel tekib hirm, et elu on olnud liiga lühike ja eksisteerimisel pole mõtet olnud. Negatiivse lahenduse puhul kaotavad inimesed usu iseendasse ja teistesse ehk nad hakkavad põdema, et mida oleks võinud siiski teha ning ei olda olevikuga rahul. Terviklikkus tähendab aga seda, et aksepteeriakse oma valikuid ja inimene võtab oma elu ees vastutuse. *
momendil eraldatuna. Selleks et leida teine partner on vajalik eelmiste etappide positiivne lahendamine. a. Intiimsus ehk lähedus b. Isolatsioon ehk eraldatus 7. 30-65- Noorema põlvkonna toetuse periood, kui panust pole tekib endassetõmbumine. Inimene tahab olla kasulik. Hoolitsemine, Hoolivus. Starnatsioon viitab probleemidele töös või sotsiaalsete suhete valdkonnale, inimene muutub egoistlikuks, jonnakaks, endasse tõmbunuks. Sageli hakatakse ise ennast hellitama, justkui oleks ise enda laps a. Generatiivsus- seotud inimese panusega perekonda, töösse, ühiskonda. b. Starnatsioon- üldine kasutuse tunne 8. 65- surmani- Kokkuvõtete tegemine elu kohta ja sageli seotud hirmu ja lootusetuse tundega, et elu kas olnud liiga lühike või valikud valed. Selline kahetsemine ja elu raiskamise tunne tekib negatiivse kriisi arengu tagajärel
tunda. 1840ndal on suur ikaldus ja tohutu naljaaeg, kõikidel lastel olid uhked hobused. Isegi mõisated polnud kaera nii palju, et priisata võiks. Krahvipojad sõitsid rahulikult talupoegade põldudele, võtsid oma hobustele söögiks kaeru ja üldse ei huvitunud sellest, et talupojad võisid nälga jääda. Kui ühel poisil hammas valutas, ja ta kohe rohtu ei saanud, siis ta peksis rusikatega oma toapoissi, too vastu lüüa ei tohtinud. Kasvatati Tolstoi kõrgiks ja egoistlikuks aadlikuks. 1841 kolib kogu pere Kaasanisse, et jätakata haidusteed. 1844. Astub Kaasani ülikooli. Seal õppimine on ka, kui miski asi meeldis, siis ta õppis seda, kui aga midagi tundus vastumeelset, siis kaotas selle vastu kohe huvi. 1847. Esitab ülikoolile avalduse, et seoses halva tervise ja perekondlike asjaoludega, et üliõpilaste nimekirjast välja arvata. Sai samal ajal päranduse, kus talle kuulus mitu küla, kaasa arvatud Jasnaja Poljana. Ta planeeris kogu oma
Lawrence Kohlberg võttis aluseks Piaget arutluse ning esitas 1968. aastal oma kuueastmelise arenguteooria. Esimesel astmel, kuhu laps jõuab umbes 3-aastaselt, otsustab ta väljastpoolt tuleva kiituse ja karistuse järgi, mis on hea ja mis paha, mis on lubatud ja mis keelatud. Kui ta jäetakse omaenda impulsside ja tahtmiste meelevalda (täiskasvanupoolne reageering puudub), on laps totaalses segaduses (vt ka Võgotski 3-aastase kriisi eespool). Teist astet nimetatakse naiiv-egoistlikuks. Sellel tasemel oleva lapse (aga ka täiskasvanu võib jääda sellele tasemele) otsustused lähtuvad kas omaenda või mõne lähedase inimese vajadustest ja huvidest. Kolmas aste on nn hea poisi / kena tüdruku orientatsioon. Hea ja õige on see, mis on stereotüüpne ja vastab enamuse arvamusele. Sellel tasemel elav inimene püüab käituda vastavalt ümbritsevate ootustele. Neljas aste on seaduse ja korra orientatsioon. Sellel tasemel olevat inimest iseloomustab
annaabi.ee 
