GEENITERAAPIA Märjamaa Gümnaasium XIIA klass 2009 Koostajad: Merilin Girin & Maarit Tilk Geeniteraapia olemus · Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel ...
..............................................................................8 S ÜSTEEMI EESMÄRGID .............................................................................................................................................8 Tarkvaratehnika Sissejuhatus Eesmärgid Tutvustada tarkvaratehnika olemust ja selgitada selle olulisust. Anda vastused peamistele tarkvaratehnikat puudutavatele küsimustele. Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme. Tarkvaratehnika Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud. Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKTst. Tarkvara kulud on enamasti suuremad kui soetatud riistvara maksumus.
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Etikett Anna Morozova 9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse
vajavad moraalseid otsuseid. Äriline tegevus nõuab arvukaid otsuseid igapäevaselt - kõik, mis müüjatel erinevatel teenustel on vaja kasutada, kellele kliendid saavad kontakteeruda, otsustada, kuhu reklaami sihtida, kuidas keskenduda pikaajalistele eesmärkidele. Paljud neist otsustest ei nõua "õiget" või "valet" kaalutlust; need on moraalselt neutraalsed ja nõuavad strateegilist mõtlemist, mitte eetilisi kaalutlusi (MBA articles 2016). Mõned otsused hõlmavad siiski valikuid, mis võivad negatiivselt mõjutada inimesi organisatsioonis või väljaspool seda. Sellistel juhtudel peavad ettevõtjad olema juhid, kes suudavad teha eetilisi valikuid, mis panevad inimesed jõudma altpoolt. Juhtimistegevuse eetika hõlmab juhte, kes kaitsevad oma töötajaid, kliente ja ühiskonda tervikuna nende negatiivsetest tagajärgedest, mis võivad tuleneda nende ettevõtete tegevusest
ajakirjanike ja meediakanalite töös. Meediaeetika uurimisaine on uudised, arvamuslood ja saated traditsioonilistes kanalites nagu ajalehed, ajakirjad, televisioon ja raadio. Lisaks käsitletakse ka tänapäevaseid interaktiivseid vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu. Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja ideaalid määravad ajakirjandusele omistatavad rollid: rahvavalgustaja, tõepaljastaja, infojagaja, neljas võim, demokraatia valvekoer, meelelahutaja, äriprojekt. Samas jätkub
spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks.
- On inimesi, kes ei saagi kunagi lapsi. - Inimesed ei julge pärast lapse kaotust, õnnetust vms enam lapsi muretseda, kuid ometi sooviksid last (lapsi) väga. - On haigusi, mis takistavad või teevad lapse saamise riskantseks. - On üksikuid inimesi, kel puudub partner laste saamiseks, kuid soov last saada on suur 4. Asendusemadus - eetika ja hea tava Kahtlemata sisaldab asendusemaduse teema hulga eetilisi dilemmasid. Keeruline teema on ka kolmandate osapoolte munaraku ja spermadoonorite ning surrogaatemade osalemine soojätkamises: Mõned religioossed traditsioonid näevad võõra suguraku kasutamises abielurikkumist. · Kas tuleks tagada doonorite anonüümsus ja hoida saladust või lähtuda lapse huvidest ja tagada talle õigus kujundada ise oma identiteet, olles bioloogilisest sugulusest teadlik?
Meedia ja eetika Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise? Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli.
Mina ja Eetika Essee Eetika on minu arvates inimese elu üks oluline osa. See, kuidas Sa elad, käitud, suhtled oma pere, sõprade või kolleegidega, sõltub sellest, milliseid eetilisi väärtusi ja moraalinorme sa endas kannad. Eetikaga on seotud inimeste isiklik elu, tööelu ja ka ühiskondlik või sotsiaalne elu. Kõik need on seotud teatud normide, põhimõtete ja ideaalidega, mis on kas kokku lepitud või on need inimese sisemised väärtushinnangud sellest, mis on hea ja õige. Inimese esmased eetilised väärtused ja normed kujunevad tema lapsepõlvekodus. See, mida peetakse oluliseks kodus, omavahelistes suhetes, suhetes sõpradega, kujundab
Insenerieetika arvestustöö! 1) Mida uuritakse eetikas;millega tegeldakse?Mida ütleb eetika kuldne reegel? o Eetikas uuritakse käitumist ja inimeste teadmisi.Eetika ei anna nõu, kuidas käituda vaid täpsustab, kuidas mõista ja hinnata käitumist-kuidas teha valikuid ja oma valikute eest seejärel vastutada. Eetikas tegeldakse konfliktide lahendamisega eetiliselt küljelt. Eetilisi kuldreegleid on mitmeid, olenevalt kultuuri – ja religiooni rajoonist. Kristlus-„ärge tehke teistele seda, mida te ei taha , et teile tehakse“. Judaism-„ära tee oma kaasinimesele seda, mida sa ise vihkad“. Nigeeria vanasõna-„ kui keegi võtab terava kepi, et sellega linnupoega torgata, peaks ta kõigepealt enda peal järele proovima, kui valus see on“ 1. Mida tähendab eetiline dilemma? Too näiteid- kui tuleb teha valik kahe
tegelikkusele ehk võimalikkuse teostumine. Asjade tekkimist eristas Aristoteles kahte moodi: Loomulikud on asjad, milles endis on liikumise allikas Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise allikat. ARISTOTELESE ÕPETUSED Küsimusele miks? vastamiseks oli tema arvates neli võimalust: Mateeria iseärasusega, olemusest lähtudes, välise toimega, seatud eesmärgiga. Õnneliku elu eeldusteks nimetas Aristotelese loomutäiusi. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäisused on tarkus ja arukus Eetiline loomutäius on oskus valid kuldne kesktee asjades, mis pole head ega halvad. Kuna neid asju on palju, siis on ka eetilisi loomutäiusi palju. ARISTOTELESE ÕPETUSED Aristoteles uskus, et hing elusolenditel lihtsalt keha vorm ja peale surma see enam sellisena ei säili. Aktiivne intellekt on ainus hinge osa, mis on kehalisusest vaba ja see on igavene. Ilma selleta pole mõtlemine võimalik
Näiteks kasvab tammetõrust (teatud tingimustel) iseeneslikult tamm. Kunstlikud on need asjad, milles ei peitu liikumise (muutumise) allikat. Sellised on inimese valmistatud asjad: lauad, toolid, skulptuurid jne. Inimese tegevuse tulemusel realiseerub ainult üks olemus paljudest võimalikest. Näiteks saaks teatud puitmaterjalist valmistada laua, tooli või riiuli. Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas mõistuslikke ja eetilisi loomutäiusi. Mõistuslikud loomutäiused: tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg
Meditsiinieetika OTEPÄÄ GÜMNAASIUM HELERIN TAMM , 11A KLASS Meditsiinieetika-mis on? Meditsiinieetika on rakenduseetika valdkond, kus uuritakse eetilisi probleeme, mis kerkivad esile meditsiinis. Jaotatud kolmeks: kliiniline, rahvatervise ja meditsiiniliste uuringute eetika Kliiniline eetika- arsti-patsiendi suhe ning eesmärgiks võimalikult tõhus toimetulek patsiendi terviseprobleemidega. Rahvatervise eetika- eesmärgiks on sobivate ühiskondlike tingimuste loomine iga ühiskonnaliikme tervise säilitamiseks ja edendamiseks Meditsiiniliste uuringute eetika- kliiniline meditsiin kui ka
ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika jaotised Eetikat kui distsipliini võib vastavalt oma kasutusele jagada kirjelduslikuks ehk deskriptiivseks eetikaks ja normatiivseks eetikaks. Normatiivne eetika suhtes sisemiselt võib seejuures eristada rakenduslikku eetikat koos selle poolt kasutatavate eetikateooriatega. Deskriptiivne eetika tegeleb eetilise käitumise kirjeldamisega empiirilises mõttes, näiteks kirjeldab eetilisi hoiakuid mingil ajal mingis piirkonnas, kirjeldab eetilisi hoiakuid psühholoogia vahenditega jne. Normatiivne eetika, aga tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks.
Sürrealism ja Naivism Tatjana Laius 7 a klass Sürrealism Sürrealism tekkis Prantsusmaal(Pariisis). Kunstnikud kutsusid üles looma teoseid ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata mingeid eetilisi ja esteetilisi või muid tõekspidamisi. Sürrealistide eesmärgiks oli kunstija elupiiride äh mastamine ning ühiskonna lammutamine, uue inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Sürrealismi võib ära tunda esemete,inimeste ja muu sellise ebatavalise paiknemise ja seostumise järgi.(na gu kasvab munast lilled ja seintel ripub hiiglaslik kin nas jne.) Tähtsamad sürrealistid on Salvador Dali,Giorgio de Chirico ja Rene Magritte
KVALITEEDI MÕISTE JA KUIDAS KLIENT TAJUB KVALITEETI. Kvaliteet on tegevustik, mille käigus ollakse huvitatud tootma klientidele ja teistele huvigruppidele nende nõuetele ja ootustele vastavaid ( ja neid ületavaid) tooteid ja teenuseid, kasutades selleks asjakohaseid juhtimismeetoteid ja tõhusaid protsesse ning järgides eetilisi ja elukeskkonnaga sobituvaid tegevusmõhimõtteid.1 Traditsioonilises tähenduses on kvaliteet vastavus tehnilistele standarditele, terviklikus kvaliteedijuhtimises lähtub kvaliteet kliendist ja tema nõudmistest. Kvaliteet ei tähenda lihtsalt parimat, kvaliteetsus tähendab seda, et klienti varustatakse sellega, mida ta tahab, millal ta tahab ning selle hinnaga, mida klient endale lubada võib.2 Majutusettevõtte puhul tajub klient kvaliteeti nähtavasti peamiselt läbi teeninduse
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi
Kirjandus kui eetiliste ja esteetilisete tõekspidamiste kujundaja Eetika ehk moraal puudutab igat inimest. Mis on eetika? Eetika on väärtuste kogum, mida loetakse heaks ja õigeks. Mis on esteetika? Esteetika on filosoofia valdkond, mis uurib kunsti, seda mis pakub vahetut naudingut nägemis ja kuulmismeelele. Esteetilisi ja eetilisi tõekspidamisi saab kujundada kirjanduse kaudu. Seda teevad kirjanikud, kellel on väljakujunenud tõekspidamised ja neid tõekspidamisi annavad nad edasi oma loomingus. Erinevates teostes on igasuguseid tegelasi, mõned head, mõned halvad ja lugeja peab vahet tegema hea ja halva, ilusa ja inetu vahel ning valima poole, kuhu tahaks ta ise kuuluda. Näiteks J.R.R Tolkieni triloogias ,,Sõrmuste isand", toimub võitlus hea ja kurja vahel, kus kääbikute kätte satub kurjusega täidetud
Sotsiaaleetilised probleemid tänases Eestis Sotsiaaleetika hõlmab enda alla väga laia teemavaldkonda ning sellepärast leiab ka palju eetilisi aspekte, mida uurida, analüüsida. Sotsiaaleetiliste probleemide paljususe seast toon välja mõned, ka ennast kõnetavad teemad, mis vajaks Eestis ja kindlasti ka mujal maailmas lahendamist. Küsitavaks on muutunud individuaalsel- ja ühiskonnatasandil hädas olevate inimeste aitamine. Miks on üksteise aitamist vähe? Kuidas panna inimesi rohkem aitama? Või parem küsimus oleks, et kuidas tekitada rohkem inimesi, kes aitaksid abivajajaid? “Ma ei pannud tähele.”
Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983 • Hispaania • Alustas maalimist 1924. aastal • Vabastas oma teostes automatismiga joone ja värvi • Kõrvutatud on abstraktsete vormidega ja täiesti ära tuntavad esemed Mai. 1924 Arlekiini karneval. 1924-1925 Hollandi interjöör. 1928 Emadus. 1942 Giorgio de Chirico 1888-1978 • Kreeka
funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webbern ja Alban Berg. Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti
1. Klassikalise kunsti üldiseloomustus. Klassikaline kunst võttis eeskuju antiikkunstist. Oli tõsine, rande ning püüdis väljendada moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine
VASTUTUS OMA KÄSITELDAVA-VORMITAVA MATERJALI SUHTES NING KOHUSTUSED INIMESTE EES, KEDA TEOS LÄHEDALT PUUDUTAB. ORIGINAALSUS NII NAGU KUNST AMMUTAB AINEST ÜMBRITSEVAT MAAILMAST, LEIAB TA SEDA KA KUNSTIST ENDAST. ÄÄRMUSLIK NÄIDE SELLISEST TEGEVUSEST ON PLAGIAAT VÕI VÕÕRA TÖÖ ENDA NIME ALL ESITAMINE; VASTUPIDINE NÄIDE AGA VÕLTSIMINE – TEISE AUTORI NIME OMASTAMINE. • KUNSTI JA MORAALSETE VÄÄRTUSTE TEEMAS KÄSITLETAKSE EETILISI KÜSIMUSI ESTEETIKAS, NÄITEKS KUNSTI MORAALNE MÕJU PUBLIKULE VÕI ROLL MORAALIKASVATUSES. • MIKS ROOMATA NÄGUPIDI MUDAS? • MIKS TEHA FILME NING KIRJUTADA ROMAANE, KUS TEGELASED PIINAVAD, VÄGISTAVAD JA • MIKS OKSENDADA LAVAL JA LOOPIDA TOITU? TÜKELDAVAD TEISI INIMESI? • MIKS JOOSTA ALASTI RINGI JA RÖÖKIDA? • MIKS KIRJELDADA „DETAILSELT JA
õrnusega). 2. Olemusest lähtudes (nt saab kellegi heategusid seletada tema olemusega: ta ongi loomult hea). 3. Välise toimega (nt saab kellegi ninakirtsutamist seletada halva lõhnaga). 4. Seatud eesmärgiga (nt saab vihmavarju kaasavõtmist seletada sooviga vihma käes kuivaks jääda). Õnneliku elu eelduseks on inimese enda teatud omadused, mida Aristoteles nimetas loomutäiusteks. Ta eristas dianoeetilisi (mõistuslikke) ja eetilisi loomutäiusi. Dianoeetilised loomutäiused on tarkus ja arukus. Eetiline loomutäius on oskus valida kuldne kesktee neis asjus, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Kuna neid asju, mis iseenesest pole ei head ega halvad, on palju, siis on palju ka eetilisi loomutäiusi. Näiteks pole hirm iseenesest ei hea ega halb. Kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldne
hoogne - Maalikunst - Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe - Varaklassitsitlikud maalikunstis olid oma normid, millest üleastumist peeti lubamatuks - Kunst pidi olema moraliseeriv ja ülistav - Värv kui väljendusvahend jäi tagaplaanile - Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi - Mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi - Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik - Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid - Aktuaalsed olid kaasaja sündmused - Maastikumaalidele ei pööratud erilist tähelepanu - Jacques Louis David - Kuulsaim prantsuse maalikunstnik - Tema teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega - Kuulus teos ka ,,Tapetud Marat"
teadlik. Üks tema talupoegi, vaene Tõnu Prillup, on abiellunud noore, tolle aja kohta üsna kena väljanägemisega, naise Mariga, kes jääb mõisnikule silma, ning mõisnik pakub Tõnule vahetuskaupa. Tehing käivitab intriigi: Naise au, naise seksuaalne ärakasutamine, mille põhikonfliktiks on Mari, kelle saadab mõisniku meelevalda ta oma mees, sest Tõnu saaks enda ajada mõisa piimaäri, kui tema naine mõnikord mõisas parunit lõbustamas käiks. Eetilisi probleeme Tõnul ei teki. Nende abielu ei lähtunud tunnetest ja ei tekitanud ka Mari meelest abielueetika kohustusi. Ometi avaldas ta sitket vastupanu. Need olid eneseväärikus ja vastumeelsus, mis teda tagasi hoidsid, kuigi talle Kremer meeldis. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinud, oleks Mari arvatavasti nõustunud. Ilmselt kaastunne Tõnu vatsu, tahtmine pidevast pealekäimisest vabaneda, ka igatsus parema elu järele, sundisid teda lõpuks järele andma
Ülo Tuulik ,,Sõja jalus"- 1944. a küüditasid fasistid Sõrve sääre rahva (Saaremaa vabastuslahingute ajal), räägib sõrulaste traagilisest elust, romaanis on palju mõtisklusi ja mälestusi, millega autor näitab sõja ja fasismi läbinisti vihkajat. Jüri Tuulik ,,Vares"- Lugu üheksa-aastasest poisist Mardust, kelle igapäevaste toimingute, läbielamiste ja mõtete kaudu on käsitletud tänapäeva olulisi sotsiaal- eetilisi probleeme; ,,Külatraagik"- minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada; ,,Haab"- raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja jutustust «Punajalg tilder». Debora Vaarandi kirjutanud lüürilisi-filosoofilisi luuletusi ja tundelüürikat; teemad: loodus ja armastus, sisevastuolud, kodumaa; kirjutanud ka laulule ,,Saaremaa valss"
Hinnad Intressid Hinnad Hinnad Hinnad Palgad Palgad Mõju majandusele · põhjustab tulu soovimatu ja ebaõiglase ümberjaotamise. · vähendab säästmishuvi ja majanduslikku efektiivsust jne.. · põhjustab poliitilist retoorikat ning laenamisega seotud eetilisi probleeme. · on olnud valitsuse kukkumise põhjuseks, kuna raske on toetada poliitikuid, kui näete oma sääste üleöö väärtust kaotamas. · alaneb majanduslik efektiivsus ja potentsiaalne SKP Inflatsiooni tekkemehhanism Eestis: Usun, et Eestis on inflatsioon suhteliselt kerge
Eetika arutleb selle üle, mis on hea või halb; etikett esitab ainuõigeks peetavad käitumisreeglid neid põhjendamata. 2. Milliseid isiksuse moraalse arengu tasemeid eristas L. Kohlberg? pre-konventsionaalne- piiratud arusaam sotsiaalse käitumise ja morali reeglitest, järgitakse vaid omakasu ajendil; konventsionaalne- tajutakse kuidas moraalireeglid seovad inimrühmi ja seabrühmamoraali ülimuslikuks; post-konventsionaalne- oma moraalsel kaalutlusel kasutatakse universaalseid eetilisi standardeid. 3. Millised on utilitarismi põhilised eelised? püüab anda optimaalse lahendi; kasutab ratsionaalset, objektiivset analüüsi; esitab tulemused kvantitatiivselt; orienteerub eesmärgile; võimaldab arvestada kõiki huvilisi; hüve ja valuon küllaltki selgelt piiritletud mõisted; toetab tootmise efektiivsuse tõusu. 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? tendents mitte märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi;
kõrvutamist ning nende põhjal tõe selgitamist peegeldavad samuti tema vaimuteravad dialoogid kogus ,,Usalduslikud kõnelused" Laia tähelepanu avalikkuses tekitas Erasmuse antiigi mõtteteradest inspireeritud moraalfilosoofiline essekogu "Kõnekäänud" Kõigis teisteski Erasmuse teostes kordub inimese kui vaba isksuse kaitse ning vaimse piiritatuse kriitika. Samas rõhutab Erasmus kõikjal eetilisi iseid: kristlut peab ta ülimaks filosoofiaks just seepärast, et see ühendab tarkuse ja headuse ideaali. Tähtsal kohal Erasmuse teostes on militaristliku fanatismi ja türannia kriitika. Ta näitab veenvalt, et ei sõjakas tapakirg ega jõhker isevalitsus ei ole kooskõlas kristuse ideaalidega. Vastukajana tõstab ta esile targa kristliku kuninga, kes toetab rahu ja tegutseb rahva nimel. ,
partnereid vahetada. Nähakse, et on normaalne, kui vanemad lahutavad, et isad või emad võivad vabalt ka vahetuda. Ema või isa ei pea olema sugugi erinevast soost, sest normaalne on kasvada ka samasooliste peres. Tänapäeva noorte eetilised tõekspidamised seksuaalsuse suhtes on väga erinevad. Leidub noori, kelle jaoks on seksuaalsus väga diskreetne teema ning leidub ka noori, kes oma ,,vägitegudest" väga kõva häälega valmis rääkima on. Noorte eetilisi vaateid mõjutavad väga suurel osal kasvatud ja ka mõnuainete tarvitamine. See mõjutab nii poisse kui tüdrukuid. Mida rohkem ja varem noored mõnuaineid tarvitavad, seda varem algab suguelu ning suureneb juhuvahekordade arv. Juhuvahekorrad aga võivad suure tõenäosusega kaasa tuua suguhaiguseid ning emotsionaalseid traumasid. Positiivne on see, et noorte teadlikus suguhaiguste leviku suhtes ja kaitsevahendite kasutamises on kasvanud. Suur osa on sellel just koolitundides omandatul
otsuseid. Oluline on ka see, kas inimene ise sobib sellele elukutsele või mitte, sest näiteks isik, kes iga väikese asja juures närvi läheb või ei suuda õpilastele asju selgeks teha või neid suunata, ei sobi kohe kindlasti õpetajaks, seepärast ongi vajalik, et inimesed suudaksid end analüüsida ja näha oma sobivust sellele elukutsele. Õpetajakutse eetikakoodeksis käsitletakse õpetjate eetilisi väärtusi nagu ausus, väärikus, õiglus, iseseisvus. Õpetaja peab suhtuma õpilastesse võrdselt, ta peab olema salliv kõigi suhtes, olenemata usust, rahvusest, välimusest, vanusest, vaadetest, võimetest jne. Õpetaja peab igal juhul kohtlema kõiki väärikalt ja ei tohi teha inimestel vahet. Samuti on määratletud see, et õpetaja peab kindlasti oma sõna pidama, samuti olema heasoovlik ja usaldusväärne ning eemale hoidma intriigidest
b) füüsilisest isikust ettevõtja 21. HALVA STRESSIGA KAASNEB Negatiivne pinge 22. AKTSIASELTSI MIINIMUM ASUTAJATE ARV ON Üks 23. KONFLIKTIDEGA TOIMETULEKUKS KASUTATAKSE Läbirääkimisi 24. HEA STRESS KUTSUB ESILE Positiivse pinge 25. ÄRIIDEE EESMÄRGIKS ON Teenida kasumit 26. ENAMLEVINUD STRESSORID ON a) Suhete katkemine b) Ebaõnnestumine c) Tegemata tööd d) Tegevusetus 27. EETIKAKOODEKS ISELOOMUSTAB TÖÖTAJATE EETILISI TÕEKSPIDAMISI Väär 28. HÜVISTE VALMISTAMISEKS KASUTATAKSE Ressursse 29. TURUSTUS ON KAUBA TURULE VIIMINE Tõene 30. EESMÄRGID PEAVAD OLEMA KONKREETSED JA MÕÕDETAVAD, AJALISELT JA SAAVUTATAVAD Tõene 31. ETTEVÕTLUSTEGEVUSE EESMÄRGIKS ON a) Saada turuliidriks b) Teenida kasumit c) Suurendada omanike jõukust d) Olla tööandjaks e) Suurendada ettevõtte väärtust 32. PERSONALIPOLIITIKA PEAKS OLEMA KIRJA PANDUD JA
kontrollimata ja kus ajakirjanduseetika reegleid on piiri peal täidetud. Halb on see, et just kõmulood, mida toodab kollane ajakirjandus, lähevad inimestele kõige rohkem peale ning seetõttu saavutab kollane meedia ka suurt mõju. Sedasorti ajakirjandus on üle maailma väga levinud: kuulsuste või avaliku elu tegelastest saame lugeda kus ja millal tahame, kuid minu arvates ületab ajakirjandus siiski regulaarselt eetilisi norme, kui mõtleb välja fakte, teeb isiklikust arvamusest põhinevaid järeldusi ja loob peaaegu et täiesti mõttetuid lugusid, mis peamiselt räägivad inimese eraelust. Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piiri aina kaugemale ei liiguks. Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjuvõim. Meedial on võime mõjutada inimesi.Seetõttu võimegi nimetada ajakirjanduse neljandaks võimuks. See ei ole
renessansiski, toetuti ka klassitsismis antiigi kunstile ja saavutustele. Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlikud maastikumaalid on tihti kuiva ja vaese koloriidiga.Tauniti ka igapäevase elu
Negatiivseteks nähtusteks on neurootilisus ja machiavellinism. Järgnevalt oleme välja toonud eetika kasud. Eetilise juhtimise tulemusena pareneb nii organisatsiooni mirko- kui ka makrokeskkond. See väljendub paremates suhetes erinevate osapooltega ning ettevõtte kasumis. Eetilisuse kasu ulatub ka tulevikku - tulevastele põlvkondadele. Eetilise organisatsioonikultuuri kujundamisel on kõige tähtsamad alluva ja juhi vahelised suhted. Juht peab oskama seada eetilisi rollimudeleid, neid ise kohusetundlikult järgima ning rakendama tasusüsteemi. Nii karistused kui ka preemiad on tähtsad eetilisuse külvamiseks. Eetilisuse taset saab inimestes tõsta peale tasusüsteemi kehtestamise ka läbi eetiliste eeskujude, eetikastandardite ja koolituste. EETILISE JUHTIMISE OLEMUS Ärieetika on eetikavaldkond, mis reguleerib ettevõtete ja nende juhtide käitumist konfliktiolukordades. Eetilise konflikti äri vallas põhjustab eelkõige vastuolu osapoolte
Arnold Schönberg (13. september 1874 Viin 13. juuli 1951 Los Angeles), juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides. Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20.sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna. Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel. Arnold Schönberg Täname tähelepanu eest.
· Detailidest hoiduti. · Klassitsism püüdis ka dramaatilistes stseenides iga hinna eest jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Maalikunst : · Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida ja seetõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. · Värv, kui väljendusvahend jäi tagaplaanile, niiet mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. · Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. Revolutsiooni ja suurte sõdade ajal sendus olustikuline varaklassitsism kõrgklassitsismiga. · Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. · Eriti armastati selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teoseid, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusse.
kehtestatud põhimõteid kindlakäelisteslt järgima juba sellepärast, et audiitor käib ettevõtest ettevõtesse ning kontrollib teiste inimeste tegemisi, et kas raamatupidajat teevad oma tööd vastavd õigele raamatupidamis seadusele. Tänu selle peaks audiitor ise samuti talle kehtestatud reegeleid järgmiema ja nendest kinipidama. Smauti olen nõus, et kui nendest põhimõtetest kinnipidama on töötamine lihne ning organiseeritud, seda enam, et kui audiitor on eetilisi põhimõtteid rikkunud on vahalejäämise oht tõenäoline. Kuna sama audiitor ei pruugi ühte ja samat ettevõtet kaks aastat järjest auditeerida ning juba järgmin audiitor leiab eelmise audiitori tehtud vead kohe ülesse.
manipuleerimises; arvestades reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, peaks tähelepanu pöörama reklaamides esiletõstetavatele väärtustele ning nende suhetele eetiliste normidega. Reklaamieetika üldteema alla on koondatud mitmed olulised alateemad, mis käsitlevad eelnimetatud probleeme. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. Reklaami ja ülejäänud meedia vahelisi eetilisi küsimusi vaadeldakse reklaam ja ajakirjanduse alapeatükis. Lisaks informeerimisele on reklaami ülesanne ka inimesi veenda. Kuna kaubad ja teenused on suunatud erinevatele sihtgruppidele, tuleb uurida, millisel moel on eetiliselt vastuvõetav reklaamida just teatud kindlaid tooteid. Inimesi võib eri sihtgruppidesse liigitada mitmel moel, näiteks vanuse, soo või rahvuse järgi. Reklaami ja erinevate sihtgruppide alateema heidab valgust võimalikele asjakohastele küsimustele.
viljakushäirete, näiteks spermide vähesuse või nende puuduliku liikuvuse korral. Osal juhtudel vajatakse siiratavate embrüote saamiseks doonorspermat või isegi - munarakke. Mõnedes riikide (Eestis küll mitte) on lubatud kasutada ka asendusema, s.o. naist, kes sünnitab lapse teisele naisele. Selline vajadus tekib juhusel, kui last soovival naisel on emakapuue või mingi muu rasedust välistav terviserike. Kõik sellised juhtumid on tõstatanud eetilisi küsimusi. Tihtiräägitakse embrüosiirdamise teel sündinud lastest kui katseklaasibeebidest. Tegelikult viibib embrüo katseklaasis (in vitro) ainult 2-5 päeva ja areneb beebiks ikkagi naise organismis 9 kuu vältel. Esimene selline laps sündis Inglismaal 1978. aasta juulis. Pärast seda on embrüosiirdamine kiiresti levinud ja praeguseks arvatakse sellisel teel saadud lapsi olevat üle maailma paari miljoni ümber.
uurimises ning teostamises. Rakendusbioloogia otsingud ja saavutused on aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid, luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure jpm. Kuid nagu füüsika ja keemia saavutusi on sageli rakendatud loodust ja inimkonda kahjustaval viisil, nii on seda teinud ka rakendusbioloogia, kas või näiteks bioloogilise relva väljatöötamisel. Peale selle tekitavad mitmed bioloogilised rakendused eetilisi probleeme - kõlbeline või mitte, lubatav või mitte. Soti rakendusbioloogide eesmärgiks oli leida edukas kloonimismeetod, mis võimaldaks luua õnnestunud geenisiirdamisega saadud transgeensete loomade geneetilisi koopiaid (kloone). Ja tõepoolest, juba samal, 1997. a. kloonisid nad transgeense lamba, kelle piimas sisaldus üks inimese verehüübimisfaktor. Teade kloonlamba Dolly sündimisest tekitas avalikkuses üleilmset sensatsiooni. See oli
Kvantitatiivne uuring - andmestik kogutakse meetoditega, mis võimaldavad arvulist mõõtmist ning järeldusi tehakse statistiliste järelduste põhjal. 7. Mis on tsiteerimine? Teise autori loodud teose üksühene kordamine oma teoses. 8. Mis on refereerimine? Teise autori teksti sisu ja vormi küllaltki autorilähedane edasiandmine. 9. Mis on plagiaat? Plagiaat on autoriõiguste rikkumine, teose osaline või täielik kopeerimine ja selle esitamine oma loominguna. 10. Milliseid eetilisi põhimõtteid tuleb järgida uurimistöö koostamisel? Osalejaid tuleb informeerida, mis uuringus nad osalevad Tuleb selgitada, mis riske uuringus osalemine endaga kaasa toob, kuidas andmeid kasutatakse. Vältida manipuleerimist osalejatega, nende arvamuse kallutamisega vms Osalemist puudutav hinnang peab olema vabatahtlik Laste puhul tuleb küsida nõusolek vanematelt Osaleja peab olema pädav andma küpseid vastuseid
omased omadused juba teise raseduskuu lõpuks. Süda lööb, algsed jäsemed on olemas, veri ringleb soontes, närvid hakkavad arenema ja tekivad tahtmatud liigutused. Seitsmendal arengunädalal hakkab laps kõhus juba liigutama end iseseisvalt. Kas tõesti on naisel õigus tappa täiesti terve laps? Minu arvates tänapäeva ühiskonnas ei tohiks ega ka peaks olema naistel abort lahendus lapsest vabaneda. Abordi tegemisel on ka mitmeid eetilisi küsimusi ja probleeme. Abordivastaste arvates on abort kohutav mõrv ja seda peab häbenema ning lootel on õigus inimlikule kohtlemisele. Kuid samas valikuvabadusepooldajad arvavad, et naisel on õigus teha oma kehaga, mida tahab ning näidata, et seksuaalsus ei tähenda ainult järglaste saamist ning inimelu puutumatus on tähtis. Abordiga seotud eetilisi probleeme saab võtta nii üksikisiku kui ka ühiskonna seisukohast. Tänasel
Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. 20) Nimeta 3 kuulsaimat klassitsistlikku skulptorit ja nende töid. Antonio Canova ,,Kolm graatsiat" ja ,,Amor ja Psyche" Jean Antoine Houdon Voltaire'i istuv figuur Bertel Thorvaldsen ,,Jason" 21) Mis toimus klassitsistlikus maalikunstis? Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti aga reljeefe. Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik
Kui see mõte tundub tore, siis mis takistab teadlasi loomast inimklooni ? Igasuguse kloonimise populaarsus kasvas 20. sajandil, kuid 1960-tel aastatel oli see suurt kõneainet tekitav teema, mille üle arutlesid nii teadlased kui teised huvilised. Kõige rohkem arutletakse selle üle, kas kloonimine peaks olema lubatud, juhul kui see võimaldatakse. Mina isiklikult arvan, et ei peaks, kuna maailmas on juba niigi palju inimesi ning kloonimine tekitaks samuti ka eetilisi probleeme. Kui kloonimine oleks nii lihtne nagu filmis, et lähed masinasse ja välja tuleb täpne koopia, oleks sellel siiski omad tagajärjed, mis ei pruugi üldse olla positiivsed. Oleks ju veider kui tänaval jalutaks vastu teine mina. Nägin kunagi ühte õudukat, kus oli üks poiss, kes oma 7aasta sünnipäeval surma sai. Vanemad soovisid nii väga endale samasugust poega, ehk teda tagasi, ja üks teadlane pakkus välja kloonimise.
võimuvõitlused. ● 9.-10.sajand hakkas kalifaat nõrgenema ja jagunema väiksemaks osaks, millest olulisim oli Fatimiidide kalifaat. KORAAN ● Muhamedi õpetustest ja Koraani alustalad: ütlustest valmis islamusuliste ● Usutunnistus- on olemas püharaamat koraan. See on vaid 1 jumal kristlaste piibel, mis käsitleb eetilisi, spirituaalseid ja ● Palvetamine- viis korda moraalseid teemasid. päevas kindlatel aegadel ● Paast- paastu ajal ei tohi süüa, juua, sigarette tarbida, vahekorras olla. ● Almus- teatud osa enda varandusest antakse
Cao ài tähendab otsetõlkes "kõrge palee." Caodaism ühendab elemente paljudes maailma religioonidest, sealhulgas budismis, Konfutsianism, kristlus, hinduism, islam, judaism, taoism, samuti Geniism, põlisrahvaste religiooni Vietnami. Jumala tiitlis on esindatud Kolm Õpetust: Pühak, Tark ja Buddha. Caodailased peavad Jumalat oma religiooni asutajana. Nad usuvad et Cao ài on õpetus, sümbolism ja organisatsioon mis oli antud otse Jumalalt. Caodailased harrastavad eetilisi praktikaid, nagu palvetamist, esivanemate kultust, vägivaltsust ja taimetoitlust selle eesmärk on taasühineda Jumal-Isaga taevas ning lõpuks olla võimeline vabaneda reinkarnatsiooniahelast. Cao ài järgnejate hulk ei ole päris kindel, arvatakse et neid on 2-3 miljonit. Mõned oletused ulatavad ka kaheksa miljoni liikmeni Vietnamis. On veel ka 30 000 caodailast väljaspool Vietnamit, USAs, Euroopas ja Austraalias. Cao Dai peamine sümbol on silmaga üle maailma
· Visnapuu kuulus ka rühmitusse "Siuru". · Aastal 1944 põgenes ta Saksamaale, kust 1949. aastal siirdus New Yorki. Ameerika Ühendriikidesse jäi Visnapuu elu lõpuni. Pildil on Visnapuu paremalt esimene. Loomingu üldiseloomustus · Esikkogus "Amores" ning järgmistes kogudes "Jumalaga, Ene!", "Käoorvik", "Hõbedased kuljused" ja "Talihari" eitas Visnapuu uusromantilistele kunstikonteptsioonidele toetudes varasemaid eetilisi ja esteetilisi tõekspidamisi. Valdavad intiimsed meeleolud ning eleegiline või groteskselt väljakutsuv hoiak. · Kogud "Ränikivi", "Maarjamaa laulud", "Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat.
skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed, mõjudes lõppkokkuvõttes ikkagi tühjalt ja tehtult. Maalikunstis ei olnud leida otsest eeskuju antiikajast, eeskujuks võeti skulptuure ja reljeefe. Klassitsistlik maal tugineb joonistusele harjutati kipskujude abil. Koloriidile pöörati vähe tähelepanu. Kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Maalikunstis nõuti mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Meelelist tundlikkust püüti asendada kirjandusliku süzee sissetoomisega. Peam tehti antiikajaloo-teemalisi maale ja portreesid. Motiivid seostati kaasaja sündmustega. Kompositsioon on tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Enamasti on klassitsistlikel maalidel ühtlase heleda valgusega ülekallatud ruum, kus esiplaanil seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed. Tagaplaan oli peaaegu detailitu
annaabi.ee 
