G) Ajakirjanduses kehtestati range tsensuur. Igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine medias oli keelatud. H) Kehtestati riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise, kohalike omavalitsusorganite ja haridusasutuste üle. I) Riiklikult korraldati nimede eestistamise, kodukorrastuse jm. kampaaniaid. 2. Võitlus opositsiooniga: Esialgu oli Pätsi autoritaarse diktatuuri kõige ägedamaks vastased vapsid. Vahetult riigipöörde järel keelustati Vabadussõdalaste Keskliidu tegevus, vallandati sõjaväest, politseist ja riigiasutustest vapse ja nendele kaasatundjaid. Vapside kohalike omavalitsuste saadikuvolitused peatati ning arreteeriti ~400 tähtsamat vabadussõdalaste liikumise eestvedajat. 3. Kolmas põhiseadus: Oma võimule laiema kandepinna saamiseks ning üritamaks näidata oma diktatuurireziimi demokraatlikumana, algatas K.Päts uue põhiseaduse muutmise.
Ülesanne: Vastake õpiku (§15) abil järgmistele küsimustele: · Millised olid 1929 loodud Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu esialgsed eesmärgid? ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... · Millal muutusid vapsid survegrupist poliitiliseks liikumiseks? Mille järgi saab pidada vapside liikumist 1930.aastate algul poliitiliseks liikumiseks? ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... ........................................................................................................
1) Millised olid 1929 loodud Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu esialgsed eesmärgid? ............................................................................................................. .............. ............................................................................................................. .............. 2) Millal muutusid vapsid survegrupist poliitiliseks liikumiseks? Mille järgi saab pidada vapside liikumist 1930.aastate algul poliitiliseks liikumiseks? ............................................................................................................. .............. ............................................................................................................. .............. .....................................
Riigikogu valis omakorda valitsuse ja riigivanema. Valitsusel oli täidesaatev võim ning ta sõltus täielikult parlamendist ja kui valitsusele umbusaldust avaldati ei jäänud sel muud üle kui tagasi astuda. Riigivanem aga täitis nii presidendi kui ka peaministri kohustusi. 1920. aasta põhiseadus lõi sisse võimude lahususe idee. Neljandaks võimuks põhiseaduse mõttes loeti rahvast, keda käsitleti eraldi riigiorganina. Isikute põhiõigused ja vabadused olid põhiseadusega hästi tagatud. 1920. aasta põhiseaduse nõrgaks küljeks on peetud vähest tasakaalustatust võimude vahel. Seadusandlikku võimu esindava Riigikogu volitused olid väga laiad, mis tingis täitevvõimu nõrkuse. Sisuliselt tõi see kaasa seadusandliku võimu liigse kontrolli täitevvõimu üle. 1920. aasta põhiseadust võis täiendada kahel teel: 1) Riigikogu ettepanekul, millele pidi kohustuslikult järgnema referendum;
Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga, mis oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril. Eesti vabadussõda oli alanud Punaarmee kallaletungiga 1918. aasta 28. novembril. Seega toimus Asutava Kogu valimine ja töö vabadussõjaga samal ajal. 1920. aasta 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu Eesti põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul
Seadustati enamik seniseid riigiõiguslikke akte. Asutav Kogu määras ametisse valitsusi ja võttis vastu nende tagasiastumispalveid, määras riigi eelarve ning otsustas sõja- ja rahuküsimusi. Seega tegutses Asutav Kogu kui parlament. 1919. aasta 10. oktoobril võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse, mis oli üks radikaalseimaid maaseadusi tollases Euroopas ja vastas täielikult rahva ootustele. Mõisamaad riigistati, tükeldati ja anti väikepõllupidajatele. Käimasolnud vabadussõda muutus tõepoolest sõjaks oma maa pärast. 1920. aasta 13. veebruaril ratifitseeris Asutav Kogu rahulepingu Nõukogude Venemaaga, mis oli sõlmitud Tartus 2. veebruaril. Eesti vabadussõda oli alanud Punaarmee kallaletungiga 1918. aasta 28. novembril. Seega toimus Asutava Kogu valimine ja töö vabadussõjaga samal ajal. 1920. aasta 15. juunil võttis Asutav Kogu vastu Eesti põhiseaduse. Selle järgi korraldati Eesti elu järgneva 14 aasta jooksul
Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu Eesti sõjalise ebaedu põhjused: * vastaste ülekaal * rahva meeleolu * valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata (Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laiali ajanud)
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis
Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena · Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud · Kasvas tööpuudus · Langes elatustase Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Leiti, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra. Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit, millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933
4 1.1.1. Põhiseaduse tähendus Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku
Sõjaväe halb varustatus, lüüasaamised rindel Tööjõupuudus, rasked töötingimused Metalli-, kütuse- ja toidukriis Vähemusrahvuste iseseisvuspüüded Rahulolematus tsaarivalitsusega Kaksikvõimu olemus Ajutine Valitsus, minister-esimees vürst Georgi Lvov, hiljem Aleksandr Kerenski Petrogradi Tööliste ja Soldatite Nõukogu (Kehtestati demokraatlikud vabadused – hakati looma erakondi, Kuulutati välja poliitiline amnestia, lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, kehtestati riikliku vilja- ja kütusemonopol, progressiivne tulumaks, ei väljutud sõjast, ei jagatud maad, 4. juuli – tuli meeleavaldajate pihta) Enamlaste populaarsuse kasvu põhjused lubasid rahu, leiba ja maad ajutine valitsus ei saavutanud edu idarindel neid toetas Saksamaa
Ajutisele Valitsusele. Kaksikvõim Venemaal. Ajutine Valitsus ja selle poliitika · Kaksikvõimu ühe poole moodustasid revolutsiooni käigus loodud tööliste ja soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga ning teise poole IV Riigiduuma koosseisi kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus lubas oma deklaratsioonis tagadademokraatlikud vabadused ning kokku kutsuda Asutava Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. · Tegevust alustas Rahva Vabaduse Partei (kadetid), mis oli mõjukaim kodanlik partei, kes nägi tulevast Venemaad demokraatliku vabariigina. Sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) oli suurim pahempoolne partei, kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Venemaa Sotsiaal-demokraatliku Tööliste Partei (VSDTP) reformistlikul
a arreteeriti, 1941 mõrvati Tallinnas? Jaan Poska Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 20. s alguses vandeadvokaat Tallinnas. 1904 Tallinna linnavolikogu saadik 1913 - 17 I eestlasest Tallinna linnapea 1917 I eestlasest Eestimaa kubermangu kindralkomissar 1918 veebr Eesti välisminister 1919 juhtis Eesti delegatsiooni Pariisi rahukonverentsil. Eesti delegatsiooni juht Tartu rahuläbirääkimistel 1919-1920 Suri märtsis 1920 Tallinnas Eesti Vabadussõda 1918 -1920 Põhjused ja algus Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918, Venemaa tühistas Bresti rahulepingu Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondus Narva jõe taha 28. nov 1918 vallutas PA Narva, kehtestati Eesti Töörahva Kommuuni valitsus (J. Anvelt) Arestid, tapmised. Tallinnas tegutses E Ajutine Valitsus (K. Päts) 1919. a dets - jaan vallutas Punaarmee 2/3 Eestist Punaarmee 30 - 40 km kaugusel Tallinnast
aasta liikumisest Eestis I. Toim Hans Kruus. Tallinn 1932 - Punased aastad Läänemaal. I. Toimetanud Aleksander Looring. Haapsalu, 1933 - Mihkel Aitsam. 1905. aasta Läänemaal: Eel- ja järellugudega. Tallinn, 1937 - 1905 Järvamaal. I: Tapa, Lehtse ja Ambla. Tapa 1933 - 1905. aasta vabadusliikumine Koeru kihelkonnas. Tallinn 1935 - 1905. aasta verepulm Eestis. I: Harjumaa. Paide, 1932 - 1905. aasta Eestis: Kirjeldused, mälestused, dokumendid. Lenindgrad, 1926 - Hilda Moosberg. 1905-1907. a. Revolutsioon Eestis. Tallinn, 1955 - Toomas Karjahärm, Raimo Pullat. Eesti revolutsioonitules 1905-1907. Tallinn 1975 Revolutsioon Eestis oli ülevenemaalise revolutsiooni üks osa. Oli välja kujunenud Eesti ühiskonda vaevanud oludest. Vene revolutsiooni võib pidada sütikuks, mis probleemid lahvatama lõi. 6
Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks oli streikimas 12 000 töölist (raudtee, posti, telegraaf, äriteenijad, riigiametnikud jne). Õhtul streikijad kogunesid kalamaja piirkonda, vabrikusse. Tallinna
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak
kaubanduses ning transpordis, sides ja teeninduses 14% rahvastikust. Ühiskonna intellektuaalses, poliitilises ja majanduslikus eliidis domineerisid endiselt sakslased ja venelased; alamrahvas, talupojad ja töölised, olid valdavalt eestlased. Eesti enne Esimest maailmasõda Poliitilised arengud Pärast 1905. aastat kaotati Venemaal taas mitmed isikuvabadused ja ka venestamise surve teatud määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma (1906) koosseisus Jaan Tõnisson, Oskar Rütli ja August Lubbi, Karl Hellat ning Pavel Paptšinski), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma
18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja 1918 (Katariina II iseseisvuse (24. veebruar 1918). asehalduskorra ajal kolm Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes uut maakonda: Võru, Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu Viljandi, Paldiski). rahuga (2. veebr. 1920) 1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad (etniline piir) 12 linna Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond 1934. aasta riigipööre vaikiva ajastu algus:
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Periodiseerimisel saab aluseks võtta poliitiliste süsteemide muutumisi. Kui mõtleme sel viisil Eesti näite läbi, siis võiks ju jaotada tsaari-aegseks, revolutsioonide aegseks ja nende vahepealseks, iseseisva riigi, okupatsioonide aegseks ja järgseks ajakirjanduseks. Tsensuurioludest lähtudes saab vaadelda eesti ajakirjandust eeltsensuuriga ajakirjanduse perioodiks (algusest kuni 1905. aastani), järeltsensuuriga perioodiks (1906-1917), sõjatsensuuri aeg oli I MS ja Vabadussõda, praktiliselt vaba ajakirjandus oli 1920. aastate Eestis, siis tuli 1930. aastate nn vaikiv ajastu, mil ajakirjandus oli alguses lühikest aega eeltsensuuri all, seejärel aga tasalülitatud st ajakirjandust jälgis Propaganda Talituse valvas pilk (järeltsensuur). 1940. aastatel algas uus tsensuuriajastu (nii eel- kui järeltsensuur), seoses nõukogude ja vahepealse saksa ajaga (mõlemad totalitaarsed süsteemid mõjutasid ajakirjandust ligilähedaselt samade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
