IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu
Herman Eek XII K „Rehepapp ja vanapagan“ Originaaltekst Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele
Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1. osa 1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. D`Artagnan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4
Poiss ärkas sellepeale, et keegi teda müksas. Ta oli magama jäänud keset turuplatsi ja elu oli seal taas algamas. Ta kõndis platsil ringi ja aitas ühel maiustusemüüjal letti üles seada. Müüja oli õnnelik ja naeratas. See naeratus meenutas talle kuningat, keda oli kohanud.Siis ta avastas, et suudab inimesele näkku vaatamise järel öelda, kas inimene on Oma Loole lähedal või ei. Ta ei teadnudki, et see on nii lihtne. Kui lett oli püsti, ulatas mees talle esimese sel hommikul valmistatud maiustuse. Ta sõi selle ära ja jätkas oma teed. Peagi taipas, et leti olid üles pannud kaks inimest, kellest üks rääkis araabia ja tein hispaania keelt. Ja nad olid teineteist mõistnud. Järelikult on olemas keel, mis asub väljaspol sõnu. Ta oli seda kogenud lammastega ja nüüd inimestega. "Kui ma õpin sõnadeta keelest aru saama, siis suudan ma aru saada ka maailmast." "Kõik on üks"-nagu vanamees oli öelnud. Ta jalutas rahulikult ja aeglaselt mööda
Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. // Imbi ja Ärni läksid Jaaniga võidu marti jooksma. Aida Oskar ei lasnud sisse ja nad koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont
Vend Edvin jutustas Kristiinale mitmeid piiblipõhiseid jutte, kus peitusid säärased tarkused nagu ,,mitte keegi ega mitte miski ei saa meile halba teha, peale selle, mida me kardame või mida me armastame" ning ,,põrgutuli ei põleta, kui inimene ei igatse jaheduse järele, ja ta ei tunne valu, mida tekitavad usside nõelamised, kui ta ei tunne igatsust rahu järele." Samuti rääkis ta Kristiinale, et tänapäeval pannakse kloostrisse ainult tütarlapsed, keda mehele panna ei saa ning tegi ka ettepaneku, et Kristiina võiks nunnaks hakata. Koju jõudsid nad siis, kui juba lumi maas oli ning üks või paar adventi selja taga olid. Metsa taluga läks nii, et Laurits loovutas selle oma vennale Asmundile. Kevadel sünnitas Ragnfrid tütre, kes sai nimeks Ulvhild. Ulvhild oli ilus ja rõõmsameelne laps ning tõi Jørundi tallu palju rõõmu. Kui Kristiina oli pigem oma isa laps ja silmarõõm, siis Ulvhild oli emale õnne ja naeru põhjuseks
2.päev 5.novell · Perugias elas noor hobuseparisnik nimega Andreuccio di Petro. Ta kuulis er Napolis on hobuseturg siis pani ta kukrusse viissada kuldfloriidi ning sõitis sinna kohale koos teiste kaupmeestega. Ta ööbis puhkemajas ning järgmisel päeval juhatas võõrastemaja peremees ta turule kus oli palju hobuseid, mis tallegi meeldisid. Ta tingis ja kauples palju, kuid kaubale ei saanud ta kellegagi. Kuna ta tahtis tõelise ostjana välja näha siis vahepeal võttis ta välja kukru floriinidega. · Aga temast möödus üks noor sitsiillanna, kes oli haruldaselt ilus kuid oli ka valmis väikese tasu eest esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele j�
mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega
Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja. Lisabetta hakkas päev- päevalt aina enam tema vastu huvi tundma, aga vennad ei rääkinud talle midagi. Ühel ööl nuttes magama jäänud tütarlaps nägi oma armastatut unes. Too rääkis, et tüdruku vennad olid ta tapnud ning maha matnud ja pois andis täpsed juhtnöörid, kuhu ta maetud oli. Hommikul sai tüdruk linnast väljumiseks loa koos ühe teise tüdrukuga. Jõudes sinna, kuhu poiss maetud oli, hakkas Lisabetta maad kaevama. Varsti leidiski ta oma armastatu keha, kuna ta ei saanud tervet keha kaasa võtta, lõikas ta pea otsast ära ning võttis endaga kaasa. Koju jõudes pani ta siidrätikus pea lillepoti, kattis mullakihiga ja istutas poti basiilikumi võsud. Kastis seda päevast- päeva oma pisaratega. Ta istus tihti poti
nende sündi. Kui Rhea sünnitas Zeusi, toimetas ema ta salaja Kreeta saarele. Kronos neelas lapse asemel alla hoopis kivi. Kronose ja Zeusi vahel puhkes tohutu sõda, mis pidi peaaegu hävitama kogu maailma. Titaanid said lüüa. Zeus karistas vaenlasi hirmsal kombel. Isegi pärast titaanide võitmist ei saanud Zeus täielikku võidurõõmu nautida. Maa sünnitas oma viimase võsu, kes oli kõigist kõige hirmsam Typhon. Nüüd aga olid kõu ja välk Zeusi käsutuses ja ta lõi piksenoole Typhoni südamesse (Etna). Hiljem tehti veel üks katse Zeus troonilt tõugata gigandid hakkasid mässama. Selleks ajaks olid jumalad juba väga tugevad ja neid abistas Herakles (Zeusi poeg). Inimolendeid veel ei olnud. Maa arvati olevat ümmargune ketas, mille jagas kahte võrdsesse ossa meri. Ümber maa pidi voolama suur jõgi Okeanos. Okeanose kaugemal kaldal elasid salapärased inimesed e. kimmerlased, kelle üle valitses öö.
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse. Iason sai kuningriigi kuningas, otsis endale uue mõrsja ja unustas Medeia. Sisyphos: Ta oli kuningas, kes ei kartnud ei jumalaid ega surma. Tal oli uhke kindlus, kuid kahjuks polnud seal lähedal vett ja teenij
teha ja lonksu veini palus, poiss andis terve pudeli lootuses, et vanamees ta rahule jätab - vanamees hakkas Santiago raamatut uurima ja teatas, et see on igav raamat, Santiago mõistis, et taat on seda lugenud ja päris raamatu sisu kohta, hiljem ka vanamehe elukoha kohta, mees nimetas end Saalemi kuningaks Melkisedekiks, suutis lugeda Santiago mõtteid ja pakkus poisile tehingut, et kui too annab kümnendiku oma lammastest mehele, ütleb ta poisile varanduse asukoha - Melkisedek joonistas liivale Santiago eluloo, poiss oli kohkunud, imestas, miks kuningas temaga üldse räägib, põhjenduseks tõi mees selle, et Santiago elab ,,oma loo" järgi ehk nii, mida inimene on alati igatsenud teha, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sekkub mingi salapärane jõud, mis veenab inimesi ,,oma loo" võimatuses ja ka Santiago oli selle küüsi langemas, vanamees tuli talle appi
kui nägi kirja de Wardesile, kus ta rääkis plaanist d'Artagnani vastu, sai ta kõigest aru. D.A ütles, et armastab Kettyt. Ta kirjutas feikkirja mileedile vastu, kus räägib et ta tuleb tema juurde kell 11, alla kirjutas de Wardes. D.A läks jälle mileedile külla, kuid kümne paiku ajas naine ta ära. Kuid de Wardesit mängis D.A. Mileedi oli Wardesisse nii armunud, et kinkis talle väärtusliku sõrmuse. D'Artagnan näitas seda Athosele, kes mõistis, et see on sõrmus, mis oli tema pere vääriskivi. Mileedi palus D.A'l Wardesile kätte maksta. Ühel õhtul kell 11 läks D.A mileedi juurde, kus ta rääkis, et de Wardes ja d'Artagnan on samad inimesed. Mileedi läks närvi ning D.A tõmbas tal kogemata mantli seljast ning avastas liiliaõie. Mileedi oli tulivihane ning lubas D.A tappa. D.A tormas kohe Athose juurde ja rääkis talle loo. D.A ja Athos sõidavad Pariisist minema. Ketty tormas D.A juurde. Ta põgenes kodust
Mees ei pööranud sellele tähelepanud ja hakkas ringi vaatama, otsides pileti kassat, et siis pilet kontserdile osta. Ta ei näinud seda seal olevat ja pöördus ümber, et riietehoidjalt küsida äkki müüb tema pileteid, aga vanameest enam polnud seal. Mees nägi aga garderoobi kõrval väikest ust mis oli pooleldi avatud ja otsustas vanameest sealt otsima minna. Ta jõudis aga saali ukseni kus seisid kaks meest pikkades mustades kuubedes. Ilma midagi ütlemata ulatas üks neist mehele kava ja viipas käega saalis viimasele reale, kus leidus tühje kohti. Publik oli mehe poole seljaga ning mehel oli hea enda kohale minna. Ta sammud kõlasid saalis nii kõvasti, et ta jooksis ruttu oma kohale. Kõik mehed ja naised olid saalis hästi pidulikult riides. Oma kohale minnes oli tema kõrval üks noormees kes polnud nii pidulikult riides ja mees tundis kergendust sest ka temal olid üsna tavalised riided seljas. Noormehe nägu näis talle tuttav olevat
Istutakse kolde ees pirrutule ümber ja aetakse vaikselt juttu." Jüri Parijõe raamatus "Külaliste leib ja teisi eesti muinasjutte" on 24 muinasjuttu. Lood pajatavad sellest, kuidas vanasti Eestimaal elati, töötati ja mida inimesed uskusid ja kartsid, kuidas nad suhtusid loodusesse ja said läbi metsloomade ja lindudega. "Puuvaras ja Metshaldjas", "Kaevust saadud õnn", "Näkk sulaseks", "Ussikuningas", "Rahakatel", "Imekivi", "Seitse venda ja seitse õde", "Pöialpoiss". Kui isa kinkis raamatuid Illustreerinud E. Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid.
Giovanni. 3.Novell Neifili jutustas neile loo Baabüloni sultanist Saladinos, kellel oli hädasti raha vaja ning kes pöördus rahasaamiseks juudi poole nimega Melchisedech. Ta lasi juudi enda juurde kutsuda ning küsis tal mis usku ta kõige rohkem pooldab. Juut oli aga tark mees ning vasatas ühe looga. Juut rääkis talle loo sõrmusest. Kunagi olevat elanud üks valitseja, kes andis enne surma sõrmuse ühele oma poegades ja peale surma sai see poeg valitsejaks, kelle käes oli sõrmus. Nii kestis see mitu põlvkonda järjest. Üks valitseja aga armastas oma kõiki kolme poega ning lasi kaks sõrmust juurde teha. Peale surma said kõik valitsejaks. Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta
end hästi ja haavad hiietarka hammastega. Hiietark hakkas Vootlelet kartma ja onu Vootele oli kuri, ütles, et ta hoiaks tast kaugel ja jätaks poisi rahule. Onu Vootele ja Leemet läksid käsikäes koju. Pärtel tuli Leemeti juurde ja rääkis, et Ülgas rääkis neile juhtunust. Tambet oli kuri Leemeti ja ta ema peale. Kord oli Leemet, Pärtlej ja uss koos ja kuuslid, et keegi tuleb, see oli Tambet koos vaese tütrega Hiiega. Hiie jäi maha, rääkis neile, et nad lähevad hommikul kuupaistele vihtlema. Poistele see pakkus rõõmu, kuna nad tahtsid seda näha. Nad hiilisid sinna, ja vaatasid eemalt. Nad avastatis kõrval karu, kes ka vaatas Salmet. Salme kuulis puu otsast kellegi häält ja läks sinna, oli peaaegu et Leemeti juurde tulnud, kui karu hüüdis teda. Salmel oli hea meel ja ta läks tagasi puu otsa. Leemet oli kuri nii õe kui ka karu peale. Hiljem tahtis Leemet väga emale
kes on "ennemuistsel ajal jätkanud suurt loomistööd ja kellel on seetõttu selgeid kultuurikangelase tunnuseid". Vanapagana ettevõetud tööd jäävad alati pooleli (nt linnade või sildade ehitamine). Vanapagan esineb muistendites ka osava sepana, Vanapagana naine või ema on aga tuntud kui kangakuduja. 2 Rehepapp ja vanapagan Ükskord oli mõisahärral rehepapp, kes kõikepidi usin ja osav mees oli. Ühel sügisel oli aga rehepapil õnnetus õnnetuse peale: ikka oli iga kord vilja puudus, kui ta aidamehega arvet tegi. Vaene mees pidi puuduva vilja iga kord omast taskust maksma, ja viimaks ei olnud härra ka seega veel rahul, vaid laskis rehepappi veel karistada pealegi. Oli nüüd rehepapil jälle niisugune raske päev mõisas olnud. Õhtul istus ta reheahju ees pingil ja mõtles oma äparduste üle järele
. Mõtleb , et räägib temaga aga ei. Nad saavad Jettega kokku. Reede, 10-ndal juunil,õhtul Tartust tuli uus doktor Timot vaatama, mitte tema vaimuhaigust arutama vaid Timol oli probleeme sügeliste või millegiga. Eeva tahtis aga Jakopile midagi ütelda. Lõunasöögi ajal ei maininud ta Jakopile midagi. Söögilauas Dr. Faehlmanniga üksi jäädes proovis Jakob teada saada tema arvamust Timo vaimse tervise kohta aga kahjuks ei saanud. Jätkab 10 aasata taguste asjadega. 19.mai hommikul ärkas ta varakult. Ta kuulis all Timot Schuberti klaveripala mängimas. Ta oli allaminemas kui nägi, et saalis oli kindral ja maja ümbritsesid valurid. Eeva tutvustas talle kindralkuberner markii Paulucci. Keiser olevat ta isiklikult saatnud. Tegu oli Timo kinnivõtmisega. Terve mõis otsiti läbi ning sel ajal istusid Timo ja Eeva all suures saalis. Timot süüdistatti keisrile hullu sisuga kirjade saatmises. Keiser
rohkem vanase Kalevisse, nii kanguselt kui tarkuselt. Isa soov oli, et riik jääks valitseda ühele pojale. Viimasel pojal oli nimeks Sohn, ehkki rahvasuus teda aina Kalevipojaks kutsutud on. Kalevipoja kohta pajatatakse sõnumeid üle terve maa. Enne surma räägib Kalev Lindale, et kolm poega peavad liisku heitma, kes riigivalitsemise enda peale peab võtma. Kalev lamab tõvesängis, Linda saadab arsti järele. Tuuletark teab, et Kalev enam ei tõuse. Linda leinab kaasat seitse ööd ja päeva, kaevab kena kalmu ja sängitab kaasa mulla alla. Veel leinas Linda kolm kuud ja kauemgi. Siis hakkas kive kandma haua peale hunnikusse, et kalmu koht tulevastele põlvedele teada oleks. See on Tallinna Toompea mägi. Kive kandes Linda väsis, üks kivi kukkus maha ja lesk ei suutnud seda enam liigutada. Linda istus kivile nutma. Pisaratest sündis Ülemiste järv. Kivi seisab ikka veel järve kaldal. Suure vaevaga toob Linda poja ilmale
mitte et mehed võivad ainult teiste tunnetega mängida. räägib Filostrato. Oli vaene mees ja vaene neiu. Neiu- Peronalla- oli väga kena. Ta oli kuduja, mees müürsepp. Sissetulekud olid neil seega väga väikesed. Kord nägi ilusat neiut aga keigar- Giannello, kes armus temasse. Tunne oli vastastikune. Et nad kohtuda saaks, lepiti kokku, et keigar luusib hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt. Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi. ( kuna oli püha ). Naine oli aga juba ka ukse lukustanud, mees aga arvas, et tubli naine ju, et ei lase kellelgi sisse tulla, lukustab kodu kohe kui oma mees lahkub. . Peronella
niisama tagasi ilma neid nägemata ja üks lammas oli ikka surnud. Nii, et karjused peremehelt õiendada said ja käsu koeri peksta selle eest. Nii juhtus mitu korda järjest kuni Berganza otsustas, et ei jookse enam ise hunte otsima vaid jääb siia lammaste juurde, et siit ta saab nad nkn kätte. Ja mida ta nägi oli see, et tegelikult hunti polnudki, karjased ise tapsid lamba ära, võtte paremad lihakäntsakad omale ja hommikul ülejäänud peremehele andsid, peremees muidugi ikkagi arvas, et päris hunt oli käinud. Berganza ei suutnud seal nende valetajatega elada ja jooksis sealt minema. Ta jõudis ühe pereni ja elas nendega, alguses oli lihtsalt aias tubli kaitsja ja sai normaalselt süüa. Vahepeal lasi omanik ta lahti ka ja lubas ta ringi joosta. Ja ükskord, kui lapsed ülikooli minnes oma mapi maha unustasid, siis Berganza jooksis sellega
Leemet käis Pärtliga pööriööl sõnajalaõit otsimas, sest oli kuulnud, et Põhja Konn elab maa all ja sõnajalaõis on võtmeks saamaks maa alla. Õit nad loomulikult ei leidnud. Meeme ütles Leemetile, et võti tuleb ise õige isiku juurde. 6. Vootele rääkis, et Meeme oli kunagi olnud sõdalane ja raudmeeste vastu sõdinud. Inimesed võtsid aga järjest rohkem raudmeeste kombeid üle ja kolisid külla ning Meeme oli kõigele käega löönud. Leemet uskus, et Meeme antud sõrmus juhib teda Põhja Konna juurde. Ta pani sõrmuse sõrme ja läks koos Intsuga Põhja Konna otsima. Vastu tuli munk, kes haaras Leemetilt sõrmuse ning pani endale suhu, ise Leemetile kaikaga virutades. Ints salvas munka jalast. Munk kukkus istuli ja Ints hüppas talle kõrri. Munk suri, kuid sõrmuse oli ta alla neelanud. Kutsuti vaskuss, kes roomas munga sisse ja tõi sõrmuse välja. 7. Leemet käis inimahvide Pirre ja Räägu juures. Pirre oli meessoost ahv. Inimahvid elasid
Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. "EUROPE" Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E'd hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga. Europe pidi
A magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prom. Prom rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Z vabastab ta piinadest. Io sünnitab Z poja Epaphose, kelle soost sünnib kord Herakles, kes Prom kalju küljest vabastab. Io nimest tuleb Joonia meri, millest too pidi läbi minema, et Niiluseni jõuda. EUROPE Europe oli Siidoni kuninga tütar, kellesse Z armus. Z märkas E’d hommikul, mil naine oli unes näinud kahte kontinenti tema sünnitamise ja omanikuõiguse pärast vaidlemas. (Aasia ja üks nimetu manner). E korjas kaaskonnaga lilli, kui Aphrodite lasi oma pojal Erosel (Cupido, Amor) lasta nool Z südamesse. Z armus ja muutis end sõnniks. E ja tema kaaskond kogunes ilusat sõnni imetlema. Sõnn võttis aga Europe ja viis ära. Nad sõitsid Kreeta saarele. Sõidu käigus tabas Europe ära, et tegemist on jumalaga.
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei
Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole. Ello ei
talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole
lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma. Teisel hommikul sõitis Nipernaadi peremehega vallamajja. Nipernaadi rääkis talle, et võtab jõe süvendamise kulud enda peale ning vastutasuks peremehelt saab paar vakamaad liivast neeme jõe suunas. Sõitsid vallamajja eellepingut sõlmima. Ühtlasi saatis ta lehte kuulutuse, et otsib hulgalisi töölisi. Koju jõudes näitas Ellole lepingut ja ütles, et peremees rentis talle selle 50 aastaks. Nipernaadile hakkas hästi palju kirju tulema, mida ta näitas ainult Ellole
Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima. Ta kuuleb heinte klõbinad ja arvab, et Anne- Mari on seal. Tegelikult on seal ainult loomad. Küüp arvab, et Nipernaadi on hull. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi ütles, et ta teeb Küübile välja ja valas ainult Küübile. Küüp hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
