Eesti pulmakombestik Pulmad olid mitte üksnes kahe noore inimese isikliku elu keskne sündmus, vaid juba muistsetest aegadest peale kahe sugukonna sõprusvahekorda ja liitu astumine, millega omakorda kaasnesid mõlemapoolsed huvid ja kohustused uue rajatava pere vastu. Kosjad Pulmadele eelnesid kosjad. Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei läh...
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane) · Kuldkera keset koplit? (Päike) · Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) · Kehata nähtav? (Vari) · Kaks punast õrt valgeid kanu täis. (hambad) · Kaks ema, kümme poega, kõik ühenimelised? (käsi ja sõrmed) Mardipäeva ilmaennustusi · Kui sel päeval oli lumi maas, pidi see tooma hea vilja-aasta ja palju õunu. · Kui see päev oli aga vihma...
EESTI RAHVUSKÖÖGI OMAPÄRA Referaat Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi teemal ,, Eesti rahvusköögi omapära". Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Töö annab ülevaate Eesti rahvusköögist kommetest, ajaloost, tänapäevast(ehk siis Eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine). Üldisemalt uurisin teemasi: ,, kohaliku köögi eripärad", ,,muistsed kombed", ,,toidulaud tänapäeval". Infot sain internetist, raamatust ja konspektist. Kohaliku köög...
KULTUURILUGU ROMAANI STIIL (11.-12.saj.) · Tunnusmärk: ümarkaar · Näiteks: Valjala kiriku portaal GOOTI STIIL (12.-15.saj.) · Tunnusmärk: teravkaar · Näiteks: Muhu Pöide Karja kirikud 13.saj.ehitatud Kaarma Kihelkonna Oleviste kirik Niguliste kirik Raekoda u 1400 · Peale kirikute ehitati ka kindluseid ja linnuseid (nt. Saksa Ordu, Narva, Rakvere, Kuressaare, Viljandi ordulinnused) · Tallinna on üks paremini kindlustatud linnu põhjamaades · Tln-s on üle 30 torni Rae Apteek- 15. Saj. RENESSANSS (Eur. 14.-15.saj; Eestis 16.saj.) · Tunnusmärk: *voluudid katuse nurkades * horisontaaljaotus · Näiteks: Mustpeade Maja BAROKK (Eur. 17.saj; Eestis 18.saj.) · Tunnusmärk: *Rikkalik, ülekuhjatud- roosa *Pargid losside ümber *Ülirikkalikud kaunistused · Näiteks: ...
Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.? Traditsioonid kaovad minu arvates seepärast, et noored ei teagi nende olemasolus...
BUDISM Budism Budismi määratletakse erinevalt. Mõned autorid räägivad budismist kui ühest religioonist, teised näevad selles aga põhiliselt filosoofiat. Kolmandad näevad selles eelkõige teraapiat. Idamaade budistid ei räägi tavaliselt üldse ,,budismist", nemad ütlevad ,,Buddha-dhamma" või ,,dharma" Budismi ajalugu Traditsioonilise dateeringu järgi on budism 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia. See on üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse alused Budism ei ole teistlik õpetus nagu näiteks kristlus. Budismi järgi alluvad sansaarale (ümbersünnile) ka jumalad, nagu kõik teisedki olendid siin maailmas. Budismi õpetustest tuntuimad on neli õilsat tõde ja kaheksaosaline tee. Budalase eesmärk on nirvaana (õndsus) Budism näeb elu kui pidevat muutumise protsessi. Vana budistlik tekst ütleb, et meie elu on vormitud meie mõistuse järgi, me saame selleks, mida ...
Kultuuridevahelised erinevused Ukraina Signe Vois Sissejuhatus Tänases töös käsitlen järgmisi teemasi: Ukrainast üldiselt; Rahvaarv; Ukraina kultuuri; Ukraina kombed, tavad, ärikultuur; Ukraina ja Eesti suhted. Ukraina Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik. Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud. Rahvuslik koostis 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased. Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem. Ukraina kultuur Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige v...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Maamajanduse juhtimine, ühistegevus ja maasotsioloogia Allar Lind Siim Tomson Katrin-Kai Raid Maris Tsikin Anna Nekrassova SUHTLEMISERINEVUSED ERINEVATE KULTUURIDE VAHEL EESTIS Essee õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja: Maris Prits Tartu 2012 1. Sissejuhatus Eesti on multikultuurne riik, kus elavad erinevad rahvuste esindajad ja iga rahvuse prioriteediks on säilitada oma identiteeti ja kultuuri. Erinevatel kultuuridel on omad eripärasused, mille tõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Erine...
Itaalia toidukultuur AUTOR: ELIISE JÕGI 7.D KLASS JUHENDAJA: MARGE ENSLING Sissejuhatus Itaalia toidukultuur Õhtusöögi tavad ja kombed Itaalia road ja tooraine Itaalia rahvusriik Rooma 301 340 km2 60 644 550 inimest Rahvusriigi loomine Tooraine Tooraine erineb vastavalt kliimale Oliivõli Värske tooraine Juurviljad ja ürdid Juust Mereannid Itaalia söömise tavad ja kombed Toit , see on elu lahutamatu osa Õhtusöögi kutse Mitmekäiguline õhtusöök Leib Tiramisu Kokkuvõte Kvaliteetne tooraine Ranged toidukombed Toidust lugupidamine Kasutatud kirjandus Raamat:,,Itaalia Köök", autor: Carla Capalbo, esmatrükk 2001, tõlge eesti keelde kirjastus Varrak 2006, Tallinn http://www.hkhk.edu.ee/eope/vahemeremaad/itaalia_toidukultuur.html ( 09.10.2017) http://toidutare.ee/toidust/rahvusköögid/itaalia/DBD0/ ( 09.10.2017) http://www.tigutoit.ee/rahvuskoogid/itaalia ( ...
Eesti keel kui meie ajaloo peegeldaja Maailmas on üle 6000 tuhande erineva keele. Pealt näha võivad keeled olla üksteisest vägagi erinevad. Sama keelkonna keeled on omavahel üsna sarnased. Eesti keel pärineb Uurali keelkonna soome-ungri harust. Eesti keel on suguluses nii meie põhjanaabrite soomlaste kui ka Kesk-Euroopas asuva Ungari keelega. Eesti keel on ajajooksul paljugi muutunud. Võõras võim meie alal on toonud ka uued sõnad ja kombed. Piibli tõlkimine eesti keelde, tegi meie emakeelest kultuurkeele. Sündis uus kirjaviis. Eesti on olnud nii saksa, vene kui ka rootsi võimu all. Võõras võim tõi keelde paratamatult uusi sõnu. Ka kultuur muutus, sest võõrad valitsejad tõid endaga kaasa uued ja kummalised kombed, mis levisid varem või hiljem ka talurahva sekka. Paljud laensõnad on meie keelde tulnud alamsaksa keelest ja suur osa neist on seotud kultuuri valdkonnaga, näiteks piibel, mantel, altar. Ka ko...
REFERAAT.. .. lühikokkuvõte teose sisust või mingi valdkonna senistest uurimistulemustest; eri allikate põhjal tehtud kokkuvõtlik ülevaade. Referaadis on oluline · informatsiooni kogumine · läbitöötamine · valimine · esitamine Kuidas koostada referaati? 1. Kui sulle on ette antud laiem valdkond (nt loomad), mitte konkreetne teema, tuleb esmalt teema piiritleda ja teha endale selgeks, millest täpselt referaati koostad (nt Eesti kaslased). Liiga laia teema puhul võib materjali koguneda väga palju ning töö laiali valguda. 2. Seejärel kogu teemakohast materjali ja tööta see läbi: loe teemakohane materjal läbi ning kirjuta sellest välja olulised mõtted ja tsitaadid. Lisa kõigile mõtetele täpsed viited (autor, teos, lehekülje number, internetiaadress, lehe külastamise kuupäev), kust need leidsid. Otstarbekas on leitud ...
VANAUSULISTE KÖÖK Maile Nuut k-13B Sisukord Kes on vanausulised? Nende elukoht Vanausuliste kombed Toidu valmistamine Toidud Joogid Kokkuvõte Kes on vanausulised? Vanausulised on Vene ortodokssest kirikust eraldunud usuline liikumine. Vanausulised saabusid Eestisse 17. sajandil, põgenedes Venemaalt tagakiusamise eest. Peamiselt asustavad nad Peipsi-äärseid alasid. Praegu kuulub Vanausuliste Ühingusse 15 000 liiget. Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt ku...
Muinasaja kombed tänapäeval Muistsel maarahval olid omad kombed, kuidas valitseda maad, mõista kohut, sõlmida lepinguid, jagada ja pärida vara. Neid iidse tavaõiguse jälgi kanname me endaga tänases päevas edasi, eelkõige just oma keeles ja kommetes. Tuues näidet tänapäevast, võib võtta aluseks nt kihlveod. Need on levinud kogu maailmas ning tegelikult olid kihlveod olemas juba muinasajal. "Kihlad" tähendasidki maarahva õiguses eelkõige lepingut. Kihlumise, st muistse lepingu läbi, toimus näiteks abiellumine. Kõige tähtsamad haldusüksused, kihelkonnad, tekkisid külakondade vabatahtliku ühinemise tagajärjel. Nagu me näeme ka toodud kihlveonäites tuli selleks, et olulised lepingud ehk kihlad kehtiksid, need millegagi tagada. Nii, nagu me teeme abiellumisel pulmakingitusi täna, tagati ka muistne kihlumine andidega. Kingitusi tehti üksteisele, aga ei unustatud ühtlasi, et oleme looduse osa, ja and jäeti ka ohvrikivile. ...
Tavade muutmine ühiskonnas. Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab ellu jääda. Nendes on rahvakultuur, mida austades ja järgides, püsime ka ise edukalt elus. Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvast...
Soome Kombed ja kultuur Kombed Täpsus on Soomes väga tähtis. Soomlasega rääkides ei ole heakõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. Soomlased võivad tunduda alguses ebasõbralike ja vaiksetena. Nad ütlevad oma arvamuse välja otse ja ausalt. Soomlane tegeleb oma asjadega ja austab teiste privaatsust. Öeldakse, et soomlasega võib olla raske tuttavaks saada, aga sõprus temaga kestab kogu elu. Soomlane tahab kasutada oma aega mõistlikult. Ta planeerib asjad ette ja peab kinni kokkulepitud ajakavadest. Ta peab oma lubadusi ja ootab sama ka teistelt. Kultuur Soome köök Soome kööki iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud...
LÄHTUMINE RIIGIST VÕI LÄHTUMINE RAHVUSEST TERRITOORIUMIST VÕI KEELEST Euroopa keeled rootsi keel Läti territoorium eesti kirjandus Austria suursaadik, Norra eesti rahvatants, diplomaat kreeka rahvustoit Eesti kodanikud, Poola raha vene hing Eesti piirivalve, kaitseväelane vene aktsent Eesti hümn eesti vanasõna Eesti seadused eesti külad Venemaal Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika ...
,,Qua vadis, Eesti kultuur" Oskus millestki kõvasti kinni hoida on paljudel, kuid kui juttu tuleb loobumisest, tärkab meis justkui emainstink, mis ei luba võidetut enam käest anda. Sama on ka kultuuriga, oskus sellest hoolida peaks päranduma vanematelt lastele, kuid kas see ka nii on? Kas eesti rahvas on kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat nagu seda on meie esivanemate tavad ja kombed? Kas kanname kivist kasukat või oleme suutelised jätkama Eesti kultuuri? Kultuur on osakse elust, inimtegevus, mis toidab igapäevaelu. Iga uue etenduse lavastamine annab väikese tükikese endast kultuuri säilimisele. See on meeletult laialdane ja mitmekülgne, mis annab võimaluse sellest osa saada kõigile, kes vähegi ise huvi ilmutavad. Väljendub see aga paljudes ernevates valdkondades nagu keel, traditsioonid, uskumused, teadmised, kombed, oskused ja nii edasi. See toidab inimeste mõttemaailma, mis ühtlasi an...
Luuvalupäev Luuvalupäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril. Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele. Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha, muidu vaevab hiljem kogu aasta liigesevalu. Et tervist kosutada, olevat luuvalupäeva hommikul kasulik kauem magada kui muidu, arvati Saardes. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev. Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imp...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TURISMI ÕPPETOOL JAANIPÄEV VANARAHVA MOODI Veronika Astaseva Mp-09 Juhendaja: Õie Ristioja VÄIMELA 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Kuidas on Jaanipäev oma nime saanud 4-7 3. Kuidas tähistatakse Jaanipäeva tänapäeval 8 4. Mida sel päeval pakuti 8 5. Lisa 1 ja lisa 2 9 6. Kokkuvõte 10 7. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Tänapäeval on jaanipäev võtnud rohkem kommertsliku, kui traditsioonilise tähenduse. Jaanipäev on hea meelelahutus tõmbenumber ning meelitab ligi turiste, mis omakorda hoiab tegevuses ka majutusasutused. Mõni aeg tagasi tähendas jaanipäev hoopis pikaajaliste traditsioonide järgimist ning teatud tavade ja kommete järgi talitamist. Järgnevalt käsitl...
Kas eestlastel oli keskajal parem elada maal või linnas? Kahtlemata oli nii maa- kui ka linnaelul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Mina arvan, et linnas oli inimestel parem elu, sind kaitsesid seadused ja maksud olid väiksemad kui maal. Linnakodanik oli vaba, samuti õppis linnaelanik ära saksa keele. Linna kõige suuremaks plussiks võib pidada asjaolu, et inimesed olid vabad, nad ei kuulunud kellelgi. Linnakodanikuks sai inimene peale seda, kui oli tasunud kodanikumaksu ja elanud teatud aja linnas. Maal kuulus talu, kus talupoeg elas ja ta ise maahärrale, kes võis teda müüja ja tema üle kohut mõista nagu heaks arvas. Linnakodanikul oli oma maja või toake. Elamispinna eest pidi renti maksma aga see väljaminek ei olnud nii suur. Samuti olid linnaelanikul isiklikud asjad ainult tema omad ja mitte kellegi teise. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus, mille tuumaks oli linnakodaniku isikliku v...
KORDAMINE AJALOO KT / Lisaks õpikust paragrahv 17 & 18 (Kultuurielu) Kultuur 1920nd: 1. 1919 Tartu ülikooli avaaktus / taasavamine rahvusliku ülikoolina (eesti keel) (1632 I korda avati Tartu ülikool) Probleem: Polnud Eesti teadureid. 1920- avalike algkoolide seadus (6.kl algkool 5.kl keskkooli) 1922- avalike keskkoolide seadus 1925 kultuur autonoomia seadus 1925 kultuurkapitali seadus (toetatid kunsti, muusikat, arhidektuuri....) Eesti Vabariigi aegsed kirjanikud, kunstnikud : Tammsaare, Ristikivi, Under, August Gailit, Duglas,. Kunstnikud: Viiralt, Konrad Mägi, Laikmaa, Kristjan Raud, Nikolai Triik, Adamson Eerik. Muusikud: Mart Saar Teadlased: O. Loorits ajalooteadlane (uskumused, kombed) J. Mägiste - Keeleteadlane P.Kogerman Rahvuslikteadus (põlevkivikeemik) L.Puusepp arstiteadus (neurokirurg) Th. Lippmaa Loodusteadus (botaanik) E. Öpik - astronoom ...
Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga kui aus olla, siis hoidun venekeelsetest vestlustest tunnen, et võin vigu teha ja sellepärast hoiangi parem suu kinni. Inglise keelt olen õppinud 10 aastat ko...
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/pro Click to edit Master text styles Second level ,,Mees, kes teadis Third level Fourth level ussisõnu" Fifth level Andrus Kivirähk (1970) õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust; töötab Eesti Päevalehes ja Raadio 2s; 2000. aastate üks menukaim kirjanik; võitnud 2 korda Eesti Kirjanduse aastapreemia; parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, eneseki...
"Milline oleks olnud Eesti ala alternatiivne areng, kui võõrvallutust poleks toimunud?" Võõrvallutused on jätnud Eestile sügavad jäljed. Siiamaani räägitakse ja tuletatakse meelde veel Teist maailmasõda, eriti veel vene küüditamist.Eesti riik on pidanud palju üle elama ja pidevas vaesuses olema, võrreldes skandinaaviamaadega. Väga paljude eestlaste unistus on elada ja töötada paremal järjel riigis. See on ka üks põhjustest, miks paljud eesti kodanikud lähevad tööle ja elama näiteks Norra, Rootsi, Taani ja Soome. Nendes riikides pole toimunud võõrvallutusi, nad on ise olnud vallutajateks, välja arvatud Soome. See näitabki seda, et riikides, kus pole sõda läbi käinud, on paremal järjel.Tõestuseks võin öelda seda, et Eesti oleks majanduslikult palju paremal järjel, kui poleks võõrvallutusi toimunud. Eesti ala iseenesest oleks palju arenenum ja veelgi kaasaegsem.Palju rohkem oleks ilusamad maju ja ehitisi.Mina usun,...
Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas regul...
Uuenduste ja traditsioonide vahel Iga inimene kuulub kuhugi: oma perekonda, oma rahva hulka, oma kultuurikonteksti. Selleks sageli nähtamatuks jäävaks niidistikuks, mis kokkukuulujad ühte seob, on sarnane meelelaad, ühised mälestused ja unistused, kombed ja traditsioonid, mis võivad aastasadu samaks jääda või ajapikku muutuda. Ümbritsevas maailmas aset leidvad uuendused avaldavad mõju keelele ja kultuurile. Kui suurel määral võib üks rahvas muutustega kaasa minna, et jääda ikka iseendaks? Nii nagu inimene ei saa elada ilma õhu ja veeta, ei saa ka traditsioonid päranduda järeltulijatele, kui keel ja kultuur on hääbunud. Traditsioon on kui mingi latentne jõud, mille olemasolu tingimusteks on sama keel ja sama kultuur ning ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust võimaldavate rühmasiseste suhete olemasolu. Andrus Kivirähki romaani "Mees, kes teadis ussisõnu" potentsiaalseks k...
"Miks on vaja uurida eesti ajalugu maailmaajaloo kõrval?" Maailma kui ka Eesti ajalugu ja kultuur peab teadma iga ennast lugupidev inimene.Eesti ajalugu saab rääkida meile sellest,kuidas ajaloo jooksul levisid inimesed Eesti territoriumil.Maailma ajaluga aga annab teada kogu mineviku sündmusest,mis ja millal maailmas juhtus.Miks siis me peame tundma Eesti ajalugu? Mulle ,nagu inimesele, kes elab Eestis on väga huvitav Eesti ajalugu,sest mina sündisin Tallinnas , elan siin ja austan selle riike seadusi,kombed ja traditsioone.Meile Eestlastele on vaja teada Eesti ajaloot selleks ,et teada näiteks Eesti pühat.Selleks ,et pidutsema peot on vaja teada kust tuleb see pidu,mis sündmustega on see seotud,miks me ültse seda pidutseme. Maailma ajalooga on aga lihtsem ,seda me peame teadma ,seeleks ,et saada aru miks saa elad praegu ,kuidas elasid sinu vanemad ,vana-vanemad,selleks ,et teada kust me nagu inimesed tulime se...
Kivirähk eesti kultuuri hoidja väi lõhkuja ,,Usside keeles kõneldes ma polnud veel vahetanud nahka, mida ma hiljem elu jooksul mitu korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi tungida. Praegu vist ei suuda enam miski. Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi polnud enam päästa. Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat, kui oma esivanemate tavad ning kombed unustab? Kas kanname kivist kasukat või annab veel midagi ja kedagi päästa ? Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja...
Folkloristika 03.09 ,,Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse" Soovituslik kirjandus! Sissejuhatud rahvaluule mõistesse ja teadusloosse I Rahvaluule terminoloogia. Folkloori mõiste ja selle kujunemine Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator. Folkloor Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna 'folklore'. Rahvaluule eelmise tõlke (vrd ka ...
Sissejuhatus majandusse II osa Vaba ettevõtlus ehk turumajandus Viimsi Kool 10ml 2018 Turumajandus Leiame vastused küsimustele: • Missugused on turumajanduse tugisambad? • Millist rolli mängib kasum turumajanduses? • Missuguseid majandussüsteeme on olemas? • Mis on majandusringlus? • Millist rolli mängib raha majanduses? • Millised funktsioonid on rahal majanduses? • Kes oli Adam Smith Turumajandus VABA ETTEVÕTLUSE TUGISAMBAD ON: • ERAOMAND • HINNASÜSTEEM • KONKURENTS • ETTEVÕTLIKKUS Turumajandus. Eraomand • Seadusega kaitstud. • Muudab valikud ja vastutuse omaniku omaks. • Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. • 2013. aastal oli 99,5% Eesti ettevõtetest eraomanduses Turumajandus. Hinnasüsteem • Hinnad annavad informatsiooni: 1. tarbijate käitumise kohta; 2. ressursside kasutamise loobumiskulude kohta; 3. ressursside väärtuste kohta;...
Kannel Kannel on muusikainstrument, mis kuulub näppekeelpillide hulka. Kannelt tunnevad paljud Eestile lähemad ja kaugemad rahvad, näiteks:soomlased, karjalased, marid, udmurdid, lätlased, leedulased ja venelased . Samuti on kannel Eesti muistne pill. Vanematel kanneldel oli ainult viis või kuus keelt. Sellesse liiki kuuluvad näiteks väikekanneldeks ja setu labaga kanneldeks kutsutud pillid. Uuematel kanneldel võib aga keelte arv olla kuni 50. Kandlekeeled tõmmatakse helisema sõrmedega või plektroniga. Esimene kirjalik teade Eesti kandle kohta pärineb 1579. aastast, kuid kandle vanuseks arvatakse olevat isegi paar that aastat. Tallinna Klaverivabrik on Veljo Tormise ärgitusel tootnud kuuekeelseid väikekandleid ja kromaatilisi kandleid, kuid lõpetas tootmise 1990ndate alguses. Kandle mängutehnikaid võib mitmes suhtes võrrelda harfiga mõlema pilli keeli tõmmatakse sõrmepadjaga, mõlemad kasutavad sarnaseid tehnilisi võimalusi...
Tuhande aastane keskaeg Millal algas ja millal lõppes Euroopa keskaeg? Algas 476. aastal (LääneRooma keisri kukutamine) Lõppes, kas 1450. (trükikunsti leiutamine), 1453. (Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt), 1492. (Ameerika avastamine) või 1517 (reformatsiooni algus). Eestis algas 1200. aastal ja lõppes 1558. (VeneLiivi sõja puhkamine) Eestis hakkas keskaeg hiljem kuna siia ei toonud Rooma riigi lagunemine kuigi suuri muutusi. Keskaeg on Eesti ajaloos oluline, sest siis Eesti euroopastus ehk Eesti seoti LääneEuroopaga. Varakeskaeg (6.10. saj) ➢ Kadus oskus töödelda kivi ➢ Alla käisid kombed ➢ Lokkas vägivald ja kuritegevus ➢ Kujunesid Germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik ➢ Suur osa Euroopast ristiusustati Kõrgkeskaeg (11.13. saj) ➢ Keskaja kõige tormilisema arengu periood ➢ Rahvaarvu kasv (Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, linnu ra...
ERINEVATE KULTUURIDE KOMBED JA TAVAD Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Erinevate kultuuride kombed ja tavad". Erinevatel rahvastel, erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest ning kultuuride erinevustest. Enamasti on kultuuride erinevused määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid. Infot sain Internetis ja abiks oli ka üks Kersti Vellearu raamat. Uurisil lähemalt erinevaid kombeid ja tavasi keeles ja kehakeeles, tõin välja näited osade riikide näol. Mis on kultuur? Kultuur on õpitud, mitte päritav : ta omandatakse sotsiaalses ümbruses, teda ei saa kaasa geenidega. Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Pikemate perioodide puhul võidakse eristada kultuuriepohhe. Kultuur: · ...
Põld ja Eesti mullad Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele todutaimi ja loomadele söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama. Pideva põlluharimisega peaks vahepeal ka põld puhkama Mullal on kihid: Metsakõdu. See koosneb maapinnale kuhjunud orgaanilistest ainetest Huumushorisont. See on mulla viljakas osa. Väljauhtehorisont. Kus vihmavesi uhub toitained välja mulla sügavamasse ossa Sisseuhte...
Õiguse teke ja allikad Õpetus õiguse tekkest · Õigusprobleemi lahendaja jaoks on esimene küsimust, kust leida õigusnorme. · Eesti inimene püüab leida sobivat seadust, lapata kohtuotsuseid, tutvuda vastava õigusalase kirjandusega või teevad selle otsuse õigustundele või jumalasõnale tuginedes. · Erinevates õiguskordades on õiguse allikad erinevad.: o Mandri-Euroopas on prioriteet seadusel o Inglismaal ja USA-s on esmatähtsus välja selgitada, mida ütlevad eelnevad kohtuotsused. o Islamimaades peetakse kogu õigust jumala poolt antuks, tähtsaim õiguse allikas on jumalasõna koraan. · Peamine küsimus õigusallikatega seoses on nende tunnustatus millised allikad on aktsepteeritavad. · Teine oluline küsimus õigusallikatega seoses on nende prioriteetsus mida tuleb vaidluse korral eelistada. · ...
Kordamisküsimused 11. Klassile Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), ki...
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde. Sirvikal...
Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast? Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. L...
Kristlik kultuur versus rahvakultuur Karina Höövel Rahvakultuur on ühele rahvale omane kultuur, mis koosneb tihti paikkonna eripärasest. Eesti rahvakultuur koosnes mitmetest aspektidest, milledest paljud säilinud tänase päevani. Rahvariided- rahvariided mis jaotusid kolme ossa- pidulikud, käimise rõivad ja töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad...
TÖÖTAJATE TERVISE MÕJU MAJANDUSELE EESTIS Rohkem kui pooled Eesti töötajatest tunnevad, et nende tervis on töö tõttu ohustatud. Statistika näitab selgelt, et Eesti rahvastiku tervisel on märkimisväärne arenguruum, eriti kui seda võrrelda Eesti majanduskonkurentide rahvastiku tervisega. Kehv tervis ilmneb enamasti tööealise elanikkonna puhul. Noorte kasvav negatiivne tervisekäitumine suurendab pikaajalist mõju tervisele tööeas. Tervise mõju majandusele on halb. Haigestumisega kaasneb suur ravikulu nii töötajatele kui ka riigile haigekassa kaudu. Inimeste haigestumise ja suremusega jääb saamata nende panus ühiskonna heaolusse. Näiteks loomata jääv kodutootmine. Teadagi on halb haigestumise mõju inimeste ja ettevõtete käitumisele ja sellest tulenevalt majandusele. Kohaliku keskkonna kaudu saab muuta elanikkonna eluviisi tervislikumaks muutmise eesmärgil. Selline keskkonnamuutus mõjutab kohalikke väärtushinnanguid, norme ja traditsioone. ...
Eesti rahvamuusika - kas hääbumas või elustumas? Rahvamuusika on mingis inimrühmas kasutusel olev muusika, mis ei kuulu professionaalse muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud ka tants. Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Kuna tänapäeval on muutunud inimeste eluviis ja kombed, muutunud on ka muusika kõla, esitamise olukorrad ja muu, siis on seetõttu mingil määral muutunud ka rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning ra...
Ene-Ly Juganson Kilingi-Nõmme Gümnaasium 11.Klass 1870. aastal Balti raudtee Uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva Haapsalu Pärnu, Valga Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga Türi, Paide Tamsaluga Peterburi ja Venemaa sisekubermangud Läti Tööstusettevõtted Asulate rajamine Avardusid kauba-vahetuse võimalused Transiitveosed Tallinn sisseveosadam Pärnu väljaveosadam Arenes sisekaubandus 1862. aastal 62 000 inimest Sajandi lõpul 181 000 inimest 12 linna Kasvasid alevid ja alevikud Sajandi teisel poolel eestlaste ülekaal Tsunfisundus 1877. aastal Vene linnaseadus Linnavolikogu Linnavalitsus Linnapea Varanduslik tsensus Püüeldi paremale majanduslikule järjele · Haritlased, ametnikud · Teisejärgulised kodanikud · Saksa keel, kombed ja meelsus · Häbeneti oma päritolu · Kadakasakslased Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi ...
Kristjan Jaak Petersoni kokkuvõte Eesti rahvuslik kirjandus saab alguse Petersonist, kes oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Teda on peetud esimeseks Eesti luuletajaks, maarahva laulikuks. Tema tähtsust eesti keele jaoks on hinnatud sedavõrd, et tema sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse Eestis emakeelepäeva. Ta hakkas uurima maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle, kuid selgele ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Ta püüab küsimustele vastuseid leida põhiliselt mõistusele toetudes. Petersoni arvates, peab inimene vaeva nägema õppides, arendades end läbi elu. Pidadest tähtsaks mõistuse täiust, sest mõistus on oluline ja igavene, seda tuleb arendada, täiendada. Üksi oma jõuga ei suuda inimene täiusklikku õnne saavutada, ligimest tuleb aidata, hoolivust üles näidata. Oluliseks pidas ta veel inimese enda juuri, mis on tähtsad, sest ilma juurteta me po...
Mis on kultuur? • Inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. • Valdkonnad: keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. GERD KANTER Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on eesti kettaheitja. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ja asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis ning pärast seda õppis Tallinna Tehnikaülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist ja sai diplomi 2001. aasta juunis. Praegu on tal pooleli magistriõpingud Estonian Business Schoolis. Tunnustused • Valgetähe IV klassi teenetemärk 2006 • Aasta meessportlane 2007, 2008 ja 2011. • 27. septembril 2007 andis Eesti Post välja Gerd Kanterile pühendatud tervikasja nr 40...
Eesti on meie endi nägu Iga riik on oma rahva nägu. Ka meie kodumaa Eesti, on meie endi nägu. Inimesed arenevad ja muutuvad ajapikku, nii on muutunud ka Eesti riik. Eesti on üks väike, kuid samas väga kauni looduse ja puhta välja nägemisega riik. Üks kauneimaid kohti Eestis on Lõuna- Eesti, oma orgude ja küngastega ning puutumata loodusega. Kindlasti on meist igaüks kaasa aidanud sellele, et Eesti oleks just niisugune. Mõni rohkem, mõni vähem. On korraldatud erinevaid kampaaniaid Eesti puhtana hoidmiseks ,,Teed puhtaks," ,,Teeme ära" jpm. Inimesed võtsid neist kampaaniatest üpriski aktiivselt osa. Oli märgata, et Eesti tee ääred ja metsa alused muutusid tunduvalt puhtamaks. Inimesi Eestis on erinevaid. Kuid enamjaolt on inimesed meie riigis töökad, tugevad, tasakaalukad, arenemisvõimelised, kokkuhoidvad ja sallivad. Sama võib öelda ka Eesti riigi kohta. Maailmas tuntakse Eesti riiki kui ühte väikest...
Kas Eesti on multikultuurne riik? Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks? Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi, ukrainlasi ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta. Näiteks venelaste kultuur, temperament ning kombestik erineb oluliselt eestlaste omast - nad tähistavad uut aastat muul ajal ja võtavad seda muud moodi vastu jne. Kuigi Eestis on teise kultuuri ja rahvuse esindajaid, leidub neid...
Minu Eesti Eesti on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud täiesti teistsuguseks, kui oldi varem. Muutused on kaasa toonud nii rõõmu kui ka kurbust, mis on inimeste elu palju muutnud. Eesti on suhteliselt noor riik. Peale Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti taasiseseisvumist oli meil raskusi hakkama saamisega ehk vundamendi ehitamisega, mis igal riigil peab olema kindel ja vastupidav. Peatselt hakkas toimuma massiline teiste rahvuste, eriti venelaste, väljaränne, mis vähendas Eesti rahvaarvu drastiliselt. Kadus rubla ja käibele võeti Eesti kroon, mis tundus inimestele algul võõras ja harjumatu, aga hiljem sai väga südamelähedaseks. Krooni väärtus oli üsna väike ning rahvast tabas vaesus, sest töökohtade arv vähenes ja paljud inimesed jäid tööta. Eesti võttis eeskuju teistest riikidest ja hakkas tasapisi omale jalgu alla saama. Tekkisid uued kombed ja traditsioonid, mis Vene ...
RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD MIHKLIPÄEV, 29. SEPTEMBER Suvehooaja lõpp ning talviste tegevuste algus. Töölepingute lõppemise aeg, mistõttu peeti pidusid. ,,Igal oinal oma ,,mihklipäev"- kombeks oli tappa lammas või oinas, et mihklipäeva tähistada maitsva praega. Veel pruuliti õlut, küpsetati uudseleiba, mõnel pool tehti karjamaale lõket. Väga vana tähtpäev, millest ristiusust võeti üle vaid peaingel Miikaeli nimi (Mihkel). HINGEDEPÄEV, 2. NOVEMBER Päris talv pole veel alanud, ollakse parema meelega kodus. Valmistutakse pikaks talveks. Muinasjuttude, muistendite jutustamise aeg. Rohkem kui muidu peeti meeles lahkunud esivanemaid, usuti, et hing tuleb koju vaatama, kuidas nende töid jätkatakse. Hinged ei tähendanud midagi halba või hirmuäratavat, aga et mitte neid pahandada, tuli hinged väärikalt vastu võtta. Õhtul köeti sauna ja köeti laud. Oldi tavalisest vaiksemad ja tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surn...
Eestlased eesti keele eest Vanema põlvkonna inimesed teavad hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et luua ja säilitada oma riik, kombed ja keel. Ent nooremate inimeste jaoks on eesti keele olemasolu iseenesestmõistetav ja seetõttu ei oska nad seda piisavalt väärtustada. Ei mõelda ka selle peale, et kui me eesti keelt ei kaitse ega sellest lugu pea, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid eestlased eesti keele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Õige eesti keele säilimise võtmeks on see, et me õpiks seda rohkem, hoolikamalt ja pühendunumalt. Inimesed arvavad, et kui nad saavad oma keeleoskusega igapäevaelus hakkama, siis sellest piisabki. Kuid tegelikult peaks suurt tähelepanu pöörama õigekirjale, õigele sõnakasutusele ja lauseehitusele. Sest kui igaüks pidevalt oma suva järgi kõneleb, siis jää...
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsak...
annaabi.ee 
