Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille
see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, tagasihoidlikum kui mujal Euroopas ning levis siia Rootsi vahendusel. Suure dekoorirohkusega ja lopsakate detailidega ei ole Eesti barokk kunagi silma paistnud, sest Itaalia üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokkehitiste tunnused
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud.
Milliseid taieseid seal eksponeeritakse? Eesti disaine, eesti keraamika. 18. Mis on tsikuraat? Suur astmeline torn, mille ülemisel tasandil asus tempel. 19. Miks kasutati Mesopotaamia ehituses tellist? Sest Mesopotaamias ei leidunud ei looduslikku kivi, ega kasvanud metsa, küll aga leidus palju savi. 20. Milline vahe on madalreljeefil (bareljeefil) ja kõrgreljeefil? Madalreljeef reljeef mille kujutised eenduvad väga vähe pinnast Kõrgreljeef mille kujutised eenduvad pinnast tunduvalt rohkem. 21. Mesopotaamia kolm põhilist ehitiste liiki on templid, kuningalossid ja linnakindlustused. Too igaühest üks näide. Paabeli torn, Kuningas Assurbanipali palee, Istari värav. 22. Milliseid Babüloni linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailmaimeks? Paabeli torn. 23. Mida tead Paabeli tornist? (3 lauset)
TÖÖLEHT 11.KLASS RENESSANSS 1. SELETA ARHITEKTUURITERMINID! VÕLV - kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind. ROIE on ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. BAAS on samba, piilari või pilastri alaosa, millele toetub tüves. VIIL-on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind. KAPITEEL on iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa vaheline detail TSENTRAALEHITIS on ümmarguse, hulknurkse või Kreeka risti kujulise põhiplaaniga ehitis. Paljud Bütsantsi ja renessansiaegsed kirikud olid tsentraalehitised. PILASTER on lame püstine seinasammas
Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid Palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokile väga iseloomulik detail voluut.
● Barokk tuleneb portugali keelsest sõnast barocco ,mis tähendab ebakorrapärast pärli. ● Barokki stiil on pärit Itaaliast. Arhitektuur ● Barokk arhitektuuris kasutati palju merekarpe. ● Majad olid voolujoonelised ning majadel olid ka ovaalsed aknad. ● Majade sees olid kõrged, maalitud laed ning maja seinade kaunistamisel kasutati palju kulda. ● Barokkset arhitektuuri kirjeldavad sümmeetria ,paraadlikus ,eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. ● Eestis näiteks Palmse mõis ja Kadrioru loss. Palmse mõis Kadrioru loss Schönbrunni loss Versailles loss Maalikunst ● Barokse maalikunsti eesmärk oli viia usulised teemad vahetult ja emotsionaalselt rahvani. ● Kujutati piiblisündmusi, kasutades jõulisi värve ,dramaatilist valgust ja liialdatud tundeid. ● "Õuedaamid" kujutab Velazquezi ennast kuninga ja
Altaripoolel asub kuppel või torn. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Vierzehnheiligen´i kloostrikiriku põhiplaan. Barokk-kiriku fassaad. Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; Palju üle võetud renessansist -antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; Eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; Üldmulje dünaamiline, rahutu. Vasakul stukk-dekoor Ja voluudid barokkhoone fassaadil. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni, paremal ümarkaarse ja kandilise akna kõrval läheb moodi ovaalne aken. Barokile väga iseloomulik detail voluut. (paremal all Tallinnast pärit ukse lukuauk) Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid.
Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu. Barokk armastab murduvaid ja kaarjaid jooni. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias? Naturalistlik suund, idealistlik ehk akadeemiline suund. Nimeta kuulsaim Hispaania maalikunstnik! Nimeta tema töid! Kuulsaim Hispaania maalikunstnik oli Diego Velazquez. Üheks tema parimaks portreemaaliks loetakse ,,Paavst Innocentius X portreed". Tema teine tuntuim töö kannab
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, rikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad. Linnaehituse inspiratsiooniks on renessanssiajastu ideaallinnade planeeringud. Baroki linnade jaoks oli oluline luua linn, mis oleks pühendatud inimestele ja heale sotsiaalsele elule. ➢ Metropoli ilme - suurlinn 200 000 - 400 000 elanikke ➢ Avatud väljakud - väljakukompleksid, suurejoonelised väljakud ➢ Esindusväljak - ehk linna peaväljak ➢ Langeva varju- ja valgusemänguga tänavad ➢ Arenenud pargi kultuur: suveresidentsid, pargid ja
mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelkuplit. Empoorid on rõdutaolised ruumiosad. San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad
Barokk Eestis. Sissejuhatus · Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Barokk Eestis · Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 164050ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. · 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILIKS, MÕNEVÕRRA ULATUS TA KA 18. SAJANDISSE. ARHITEKTUUR SUURED LOSSIANSAMBLID VERSAILLES LUDWIGSBURG PRANTSUSMAAL SAKSAMAAL BELVEDERE PETERHOF AUSTRIAS VENEMAAL · LÄÄNEFASSAAD. ESMAJÄRGULINE KIRIKUTE · BAROKSET EHITAMINE. ARHITEKTUURI ISELOOMUSTAVAD SÜMMEETRIA, PARAADLIKKUS, EENDUVAD JA TAANDUVAD PINNAD NING ORNAMENTAALSETE EHISDETAILIDE (MASKAROONIDE, FESTOONIDE, TEOKARBIMOTIIVIDE) RIKKUS. · 17. SAJANDI BAROKI EESKUJUKS OLI EESTIS KÜLLALTKI LIHTSAKOELINE MADALMAADE BAROKK, MIS LEVIS SIIAMAILE ROOTSI VAHENDUSEL. · BAROKILE EELNES ARHITEKTUURIS RENESSANSS. PIETRO PAOLO NALDINI KIRIK WIESKIRCHE PALSME MÕIS RIIETUS · PIHAKOHT PIDI OLEMA RÕHUTATUD. NAISTE RIIETUSED · KANTI KORSETTI. · PARUKAD, UHKED SOENGU. · PEENED KANFAD,
Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega ruum ehk tambuur. Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei
· Johannese evangeeliumi I lause: in printsipo erat verbum (alguses oli sõna) VALGA 1584 (Stefan Batory)- WALK · Rohelisel kilbil vasakus servas asuv hõbedane pilv, millesy väljaulatuv kullaga ääristatud soomusrüüs käsi · Käsi hoiab ülestõstetud kõverat hõbedast mõõka PALDISKI 1783 (Katariina II) · Hõbedase kilbi külgedest eenduvad punased, alt lainelõikelised sadamamuulid · Parempoolsel muulil punane torn PALDISKI 1783 · Sinisel lainelõikelisel vapitüvel võrdsete vahedega 6 hõbedast lainelõikelist varrast · Neist ülemine eraldab muulid vapitüvest VÕRU 1784 (Katariina II) · Kollasel rohelisega ääristatud kilbil ROHELINE KUUSK
Barokk ja Klassitsism Barokk 16.-18. sajand ● ovaalsed vormid, sambad ● valguse ja varju kontrast ● arhitektuuris suured paleeansamblid - rõhutavad valitseja võimu ja vägevust ● katoliku kiriku vägevus Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad : ● sümmeetria, ● paraadlikkus, ● eenduvad ja taanduvad pinnad ● ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Kadrioru loss Maalikunst ● tumedamad toonid, ● kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. ● Maalisid sujuvate värviüleminekutega. ● Ilma kindlate piirjoonteta. ● Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Maalikunst ● Nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. ● Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult.
ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640.1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants. Fassaad rahulikum. Püüti jäljendada antiik ja renessanssehitusi. Selgus ,sümmeetrilisus, rahulikkus. 32) Prantsusmaal võeti 17 saj. kasutusele katusealune korrus e mansard 33) Lossiehitus. uus lahendus eenduvad hoonetiivad. Iseloomulik pikalt väljavenitatud fassaad. Eksterj. säilis teatud rangus. Interj. Rikkaliku dekooriga. 34) Lossi juurde kuulus prantsuse park- range geomeetrilisus. 35)Linnaehituses oluliseks sai võimalus tabada palju ühe pilguga 36) Eriti iseloomulik on kiirtena kokkujooksvte tänavate süsteem 37) Prantsuse õukonnas sündis 18 saj 20datel rokokoo kergem ja mänglevam, väljendus enamasti interjööris. Orvand merekarpi meenutav ornament.
ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sain teada, et muusika oli mõeldud ikkagi kõige rohkem kuulajatele ja iseloomulikuks sai kaunistatud esituslaad. Bach Bach oli eelnenud sajanid muusikatraditsiooni kokkuvõtja. Tema teosed barokiaegse polüfoonilise muusika kõrgpunktiks. Bachi võib pidada luterliku kirikumuusika suurimaks meistriks ja ta arndas täiuseni ka Saksamaal kujunenud kontsertliku orelistiili. Bach ei kirjutanud ainult oopereid. Händel
erinevaid nimesid: Inglismaal Modern style, Prantsusmaal Art nouveau, Saksamaal - juugend(ilmuma hakanud ajakirja "Jugend"(noorus)järgi, kus seda stiili propageeriti) . Nii kutsutakse seda ka Eestis. Juugendstiil on väliselt dekoratiivne. Kõige iseloomulikumalt väljendus uus stiil arhitektuuris , sisekujunduses , tarbekunstis, aga ka raamatu- ja plakatikunstis . Arhitektuur Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on ümarad ja sageli looklevate raamistustega. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid. Kaunistused algavad põrandast, looklevad seinu mööda üles ja jätkuvad laes. Väga armastati kasutada metallkonstruktsioone, nt. klaaslagedel.
Mõisakompleks Härrastemaja Keila-Joa härrastemaja projekti koostas Peterburi arhitekt Hans Stackenschneider. Hoone ehitati joa kõrvale Keila jõe paremkaldale, tagaküljega vastu jõge. Härrastemaja oli üks esimesi neogooti stiilis hooneid Eestis. Lameda katusega kahekorruselist kivihoonet iseloomustavad teravkaaraknad ning ehitise tagakülje nurgas kõrguv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks. Mõisasüdamesse viis 400 meetrine tee, mis suundus Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga teelt otsa härrastemaja keskteljele.
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Sissejuhatus Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Itaalia maalikunstnikud eelistasid soojasid ja küpseid toone. Maalikunstis valitsesid tumedamad toonid, kujutatades ümarust ja keerukust. Kompositsioon oli sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. Kunstnikud maalisid sujuvate värviüleminekutega, kuid ilma kindlate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, seega oli nende töödes palju heleda ja
Söögiks tarvitatav loom peab olema tapetud vastavalt juudi seadusele - loom ei tohi tapmisel valu tunda ja veri tuleb looma kehast võimalikult viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. 10. Eesti rahvusköögis pakuks midagi seoses kalaga, kas mingit suppi või küpsetatult. Nad ei söö sealiha ega ka veiseliha. 11. Laupa mõis, Palmse mõis, Kadrioru loss. Iseloomustab sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide ) rikkus. Eesti barokkstiilile on iseloomulikud liigendatud seina- ja katusepinnad, nt eenduvad fasaadi kesk- ja külgosad, murdkelpkatused jms. Barokiajal olid levinud väikeste ruutudega aknad (suuri klaase ei osatud veel valada), puithoonetel püstine laudvooder, kõrged ja järsud katused. Sageli olid katused kujundatud poolkelpkatusena, et
Kenti poolt Robert Adam: põlgas Palladio ja Burlingtoni töid, ent siiski oli mõjutatud antiikarhitektuurist. Võttis kasutusele liikuvuse arhitektuuris. Kedleston Hall 3. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate: Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Arhitektuuri iseloomustavad teatraalne efektsus, diagonaalne valgus, illustreerivad stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära.(Peetri troon)
Euroopas. Kuna barokk õitses vastureformatsiooni tõttu peamiselt katoliiklikes maades, oli see rakendatud paavstide teenistusse. Neid huvitas lisaks kiriku maine tõstmisele ja usu tugevdamisele ka enda positsiooniga uhkeldamine. Samavõrd oluliseks sai barokk ka teistes monarhistlikes riikides. Uus stiil sobis ideaalselt kuninga jumalikku võimu rõhutama, seda esile tõstma. Arhitektuur · Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Katariina loss venemaal: Skulptuur · Barokiajal hoogustus skulptuuride ja skulptuurigruppide loomine kirikutesse, samuti ka lihtsalt ruumi ilmestama ja täendama. Just barokiajast pärineb suur hulk valitsejate monumente linnaväljakuil, kujutatud sageli ratsa, üks uhkemas poosis kui teine. Võimumeeste enesenäitamine ja enesega
Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke
humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(basspill+harmooniapill). 17. sajandis Itaalias kujunes ooper. Pillidest kasutati peamiselt viiulit, lautot, oboed, flööti, orelit, klavessiini, klavikordi. Tuntumad heliloojad olid Monteverdi, Vivaldi, Lully, Purcell, Bach ja Händel
pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. Barokk üllatab kire ja hooga, ülepaisutuste ja liialdustega, aga ka värvikülluse ja ootamatu realismiga. Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640- 50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. Kuulsamad kunstnikud
Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Erinevalt Kontantinoopoli Apostlite kirikust paiknevad kõrvalkuplid just madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule. Teine oluline uuendus oli see, et tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega (tambuur). Seleta lahti, mida tähendavad järgmised terminid: 1. talum - - rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid Bütsantsi sisearhitektuuris sammaste ja kaarte vahel. 2. liseen - seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. 3. petik - - liseene ühendavate kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. 4. tambuur - peakupli alla ehitatud sale silinderjas akendega ruum Miks leidub just Itaalias bütsantsi arhitektuuri? Just Itaalias leidub nii palju bütsantsi arhitektuuri, sest Itaala linnad olid Bütsantsi võimu keskusteks. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud? Millist osa mängivad siin türklased?
Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja kindlustused. Mesop. Kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised torutemplid e. tsikuraadid. Kuulsamad : Marduki tempel e. paabelitorn Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud. Vana-Egiptuse kunst 3000-300a ekr. Kunsti, s.h arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiplaste usk surmajärgsesse ellu. Vaarao oli nende jaoks üks jumalatest ja seepärast nad mumifitseeriti Arhitektuur Haudeleitised Mastaba ja Astmikpüramiid
7. Kirjelda ikonostaasi: Ikoonidega kaetud vahesein. Eraldab altari kirikusaalist ning ühendab need omavahel kokku kolme ukse või väravaga. Kuningavärav sümboliseerib sissepääsu Jumalariiki. (Pilt). 8. Võõrsõnad. Tsentraalehitis- põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Vikkel sfääriline kolmnurgakujuline arhidektuurilie vorm, mis võimaldas ehitada kupleid kõrgemale. Empoor rõdutaoline ruumiosa. Liseen seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petik Liseene ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Tambuur Peakupli alla ehitati sale silinderjas akendega ruum. Minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele. Ikonoduulid ikoonide pooldajad. Ikonoklastid pildieitajad. Ikoon usulise sisuga pilt. Ikonostaas ikoonid asusid ka seinal, mis eraldas kooriruumi kogudusele mõeldud kirikuosast.
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis. Katus on barokselt nõgus poolkelpkatus. Hiljem on kujundatud sissepääs, rõdupiirded ja juureehitus hoone põhjatiival.
ehitist; väljakujunenult ilmnes ta Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad.See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need
Barokk Tallinna ehituskunstis Merlyn Leichter RK12 barokk arhitektuur Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus Barokk arhitektuur Eestis Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel 1629. aasta Altmarki rahuga läks kogu Eesti Rootsi võimu alla (va. Saaremaa)
Ameerika riigis rahvastiku enamuse. Kuigi erinevad loodustingimused on vorminud erinevaks ka indiaanlaste välimuse, võime leida siiski ühiseid jooni. Neil on sirged mustad, siledad ja tihedad juuksed. Rässakas kehaehitus ja kollakaspruun nahk (punanahkadeks on neid kutsutud sellepärast, et nad värvisid ennast sõjakäikudeks). Neil on kõrge, reeglina küllaltki lame laup. Nina on jõuline ja kongus. Domineerivaks silmavärviks on tumepruun. Suu on suhteliselt lai, eenduvad põsesarnad ja vähene habemekasv. Mongoliididele iseloomulikku ülalaukurdu ehk mongoli kurdu neil pole. Enamasti on indiaanlased keskmist kasvu, vahel ka väiksemad. Põhja-Ameerika indiaanlaste jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Nähtamatute, kuid kõikjal peituvate vaimude üleloomulik vägi mõjutas nii inimesi, loomi kui taimi. Samaanid olid erilised mehed või naised, kes suutsid osa sellest väest vangistada, et selle abil maise elu
4. Madeleine`i kirik Arhitektuur võttis antiigist üle seal valitsenud reeglid nagu sümmeetria ja harmoonia. Olulisimaks elemendiks sai sammaste kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis. Juugend: 5. Antoni Gaudi Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale. Igasugused fantastilised reljeefid ja ornamendid tekitavad valgustatuna põnevaid varje. Ülemised akna- ja uksenurgad on ümarad ja sageli looklevate raamistustega. Hooned koosnevad seest eri kujuga ruumidest, milles korduvad välisfassaadi ümarad vormid. Kaunistused algavad põrandast, looklevad seinu mööda üles ja jätkuvad laes. Väga armastati kasutada metallkonstruktsioone, nt. klaaslagedel
Kiriku käsistsi modelleeritud skulptuurikogu on ainukordne nähtus kogu keskaegse Euroopa terrakotaplastikas. Reformatsiooni sündmused tõid kaasa Jaani kiriku sisustusele suuri purustusi ja Põhjasõja käigus kaotas kirik oma võlvid. 19. sajandi alguseks oli skulptuurikogu põhiosa säilinud. Terrakotakoorile tõi kahjustusi 1830. aastate renoveerimine, mil arhitekt Georg Friedrich Geisti juhtimisel kirikuruumi kaasajastamise põhjustel võeti kõik seinapinnast eenduvad kujud maha. Niššidesse paigutatud skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik interjöör ning kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus kesklöövi hulk kinnimüüritud figuure. Olev Prints puhastas rusude alt leitud figuurifragmendid
vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku mitmekesistumine (hammaste pikkus on lühenenud), osa luid rohkem ette eenduvad · Ajukolju- ajukolju maht suurenenud, koljuõmblused luustuvad hilises eas (18- 20) 3. Neoteenia- arengu aeglustumine ajas, kusjuures areng aeglustub eeskätt suguküpsuse eelse perioodi tasandil (võrreldes inimahvidega). Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine.
Barokk tunnustati võrdseteks. liigitada: *Jean-Baptiste 1609 - Galileo Galilei Barokset arhitektuuri vokaalmuusika Lully konstrueerib teleskoobi iseloomustavad zanrid *G.F.Händel 1628 - Inglise arst sümmeetria, paraadlikkus, instrumentaalmuusik *J.S.Bach William Harvey avastab eenduvad ja taanduvad a zanrid ning *A.Vivaldi vereringe pinnad ning lavateosed. 1632 - Galileo avaldab ornamentaalsete Lemmikzanriteks töö Maa liikumisest ehisdetailide kujunevad tantsusüit 1658 - hollandlane Jan rikkus
Eesti keeles tunti sama kohta Keila jõe joa või lihtsalt Keila-Joa nime all. Meremõisa muutus sellega faktiliselt Keila- Joa mõisapargi osaks, jäädes õiguslikus staatuses siiski Keila-Joa kõrvalmõisaks. 1833. aastal valmis Keila-Joal Eesti üks varasemaid ja stiilsemaid neogooti stiilis mõisahooneid. Kahekorruselist lameda katusega hoonet iseloomustavad tiheda raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa- Laulasmaa-Klooga teelt tehti mõisasüdamesse 400 meetri pikkune sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele. Enne jõudmist peahoone esisele auringile ääristasid sihiteed
· Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2. Monumendina- esineda ansamblis 3. Ehitusplastika või pargiskulptuurid- seotud ehitistega või pargikujundusega 1 III MAALIKUNST- unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal 1. Seina- e monumentaalmaal- fresko, 2
Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbikaaravade kesklöövi. Seda rõdutaolist ruumiosa nim. empooriks.Välisvaates domineerib samuti keskmine kuppel. Säilinud on ka mitu kirikut Ravennas, näiteks kaheksatahuline San Vitale, mis on kuppelehitis ja tuntud oma mosaiikide poolest. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid talumid, mis kandsid skulptuure. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad e liseenid. Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud. 6. Sajandil ehitati Bütsantsis tsentraalehitisi mis põhiplaanilt meenutasid kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristharude kohal. Kuulsaim neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. Sajandi lõpul algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg. Levib viiskuppelkirik. Kõrvalkuplid paiknevad madalamates nurkades, nii et keskne kuppel pääseb rohkem mõjule
• Skulptor ehk kujur on inimene, kes kavandab ja valmistab skulptuure. MATERJAL Skulptuure tehakse mitmesugustest kiviliikidest (graniit, basalt, marmor, liivakivi, lubjakivi nt), puidust, elevandiluust, metallist, savist (terrakota, keraamika, portselan jt). • https://et.wikipedia.org/wiki/Skulptuur Reljeef Süvendreljeef * kujundid uuristatud pinda Kõrg- ja madalreljeef *kujundid eenduvad pinnast, millega seotud Ümarplastika Vabaplas Monument tika aal pole plastika seotud aluse peal Ehitusplast kindla ika ruumiga III Maalikunst: • Seinamaal • Tahvelmaal • Raamatu- ehk miniatuurmaal • Klaasimaal ehk vitraažikunst • Mosaiikmaal Seinamaal Tahvelmaal Raamatu- ehk miniatuurmaal Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika:
Barokk Lühireferaat Tallinn 2007 Barokk: Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi kirikuid ja losse. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid
torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil.Lorenzo Bernini (1598-1680)üleeuroopaliselt kuulus, kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku. 8. Milline oli pärisbaroki skulptuur? Tunnused- hoogsad, rahutud, maalilised, voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Välistes joontes on skulptuurid palju pehmemad, sujuvamad, ümaramad
kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 8. Selgita mõisted: 1. talum - Need on samba kapiteeli ja kaare vahel paiknevad rikkalike reljeefidega kaunistatud kiviplokid. 2. petik - Need on kitsad eenduvad püstribad,mis liigendavad seinu. 3. liseen - Need on kaarte vahele jäävad lamedad süvendid. 4. tambuur - See on silinderjas akendega ruum peakupli all, mis muutis kiriku välisilme kõrgemaks ja kergemaks. 9. Miks on bütsantsi kunsti suhteliselt vähe säilinud?
Värvide omadused: 1. Sooja ja külma tunnetus (sooja tekitavad kollane ja punane ning neile lähedased toonid, kuid muutuvad kohe külmaks, kui lisada sinist. Nii tekitavad külma tunnetust sinine ja kõik lähedased sinisega segatud toonid) Valgega segades saame külma var- jundi, aga mustaga segades sooja varjundi. 2. Raskustunne. Rasked on soojad värvid, kerged on aga külmad värvid. 3. Värvid aitavad luua ka ruumilist muljet, seda nimetatakse värvusperspektiiviks. Eenduvad värvid on soojad, erksad ja intensiivsed. Taanduvad on aga vastupidi tuhmid ja külmad. soe Värvide kontrast, see on värvide mõju üksteisele. Värviringis (vaata 2. leheküljel asuvat Johannes Itteni värviringi) vastakuti asetsevaid toone (kollaneviolett, punaneroheline, oranz sinine jne) nimetatakse komplementaarvärvideks.. 1
11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gooti arhitektuurile on iseloomulikuks suured aknad ning palju valgust. Samuti mõeldi välja tugikaarte süsteem ning seintel lasunud suurt kanderaskust vähendati. Kasutusele võeti teravkaared ning vitraažaknad. 12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared päiskivi - ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roideotste vahel võlvisiil - diagonaalsete roiete v servjoontega piiratud võlvipinnalõik tugikaar - gooti kiriku tugipiilarist üle külglöövi katuse kõrgseinani ulatuv pikk tugev kaar haritorn - dekoratiivne tornikiivriga miniatuurtorn, mis paikneb ehitiste katuse harjal kabelitepärg - kiriku kooriruumi või kooriümbriskäiku ümbritsev väikeste kabelite rida fiaal - sale terav torn ehisviilu külgedel
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3
Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef- kujutised eenduvad pinnast rohkem. 8.Tempel-nn.Paabeli torn, kuningaloss-Assurbanipali palee, linnakindlustus-Babüloni kahekordne kaitsemüür. 9.Maailmaime Babülonis-Semiramise rippaiad ühe lossi katusel, Paabeli torn 10.Paabeli torn-templitorn (tsikuraat), jumal Marduki tähtsaim pühamu, seitsmeastmeline tellistest ehitis, valmis Nebukadnetsar II valitsusajal. 11.Babüloonlased ei põletanud telliseid, ainult kuivatasid, ehitised ei säilinud. 12
annaabi.ee 
