seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand - Kui voolamine toimub nii, et voolava keskkonna kihid omavahel ei segune, nimetatakse taolist voolamist laminaarseks.
seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistusjõud - p - - l nimetatakse üldjuhul rõhu gradiendiks. - grad p = p*a EULERI VÕRRAND Pidevuse võrrand: BERNOULLI VÕRRAND - dünaamiline rõhk Ja bernoulli võrrand - Kui voolamine toimub nii, et voolava keskkonna kihid omavahel ei segune, nimetatakse taolist voolamist laminaarseks.
Põhiline ei peaks olema saavutus vaid tee kuidas sinna jõutakse. Andekate laste, kuid ka ,,tava" laste puhul on kõige aluseks loovus ja selle arendamine, kui seda ei tehta ei ole loota ka tulemusi. Tulemuste alla mõtlen seda et andekast lapsest kasvaks andekas inimene, kes saab oma eluga hakkama ja on õnnelik, tehes seda mis talle meeldib. Ungari päritolu Ameerika psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi järgi peab selleks, et inimese loovus avaneks olema korraga täidetud kolm eeltingimust: kokkupuude kultuurivaldkonnaga, mõttekaaslus ja andekus. Nende valdkondadega tulebki õpetajal koolis tegelda. Selleks, et need eeltingimused oleks täidetud tuleb luua õpilastele selline keskkond, mis üheaegselt on nii mänguline kui ka distsiplineeriv, kus austatakse traditsioone, aga ühtlasi ka purustatakse neid, kus saab aktiivselt suhelda, kuid on võimalik ka eralduda ja omaette olla, see aga on (eri)pedagoogi jaoks on tõeliseks väljakutseks (Ruus, 2009).
madalamal tasemel). 3) Vastassuunaline planeerimine (juhtkond töötab välja raamplaani, millest lähtuvalt töötatakse välja osaplaanid). Vastutuspõhine arvestus - arvestussüsteem, mis arvestab ja kirjeldab kulusid vastutustasandite lõikes, kusjuures arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Peamiseks ülesandeks on individuaalse vastutusega määratud kulude arvestamine. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks on 3 eeltingimust: On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve. Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Peamised struktureerimise alused:
eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, seisundid, situatsioonid kui ka intellektuaalsed ja emotsionaalse väärtused. vahetussuhted on kõik viis eeltingimust on absoluutselt vajalikud ... kui üks puudub (on ebaküllaldane), siis vahetust ei toimu. Turundus on terviklik mõtlemisviis (kõik viis omavahel seotud), mitte üksikotsustuste rida. turg on mõtteline koht, kus toimuvad vahetussuhted. Ja kuna vahetussuhted toimuvad inimeste vahel, siis võib ka öelda, et
Tartu Eest- Need kes ütlevad täna reservatsioonideta, et on poolt või vastu, tegelikult petavad iseennast ja ka linna- ja maaelanikke. Nii suure 5 keskkonnamõjuga tehase poolt või vastu olemine vajab väga selgeid ja mitmekülgseid uuringuid, mis oleksid eelkõige ausad. Keskerakonad- Iga sarnane ettevõte elavdab kohalikku kliimat ja toob töökohti. Tehase loomisest saame rääkida siis, kui on täidetud kaks eeltingimust. Tehas jääb Tartust allavoolu ning keskkonna mõjud põhjalikult hinnatud. Sotsiaaldemokraatlik Erakond- Peame lähtuma ettevaatuse põhimõttest: Prioriteet peab olema loodus ja eeskätt Emajõe veekvaliteet. Vajame kindlat teadmist, et keskkonnamõjude hindamist, millelt eeldame kõrget kvaliteeti ja läbipaistvust. Tartu Heaks- Oleme seisukohal, et puidurafineerimistehase rajamine Tartu lähistele eeldab, et seadusega sätestatud Eesti metsapoliitika tagab säästva
mõtlemist. Loovuse ja mängu vahel on teoreetiline ja empiiriline suhe. (Saracho, 2002) LOOVUS JA KOOL Hea kool peaks olema põnev paik, isegi kui hindeid ei panda. Tuleb lahti saada olukorrast, kus õpilane mõtleb peamiselt sellele, mis hinde ta saab. Koolis peaks olema eelkõige huvitav. Oma loovuse kasutamine annab õpilase ning ka õpetaja elule palju sügavama tähenduse kui hinde- ja punktijaht. Mihaly Csikszentmihaly järgi on loovuse avanemiseks vaja kolme eeltingimust. · Kokkupuude kultuurivaldkonnaga loovuse arendamiseks on vajalik kokkupuude vastava valdkonnaga. Lapsel peab olema piisav asjakohane kogemus näiteks, et saada suureks muusikuks, peab olema eelnev kokkupuude muusikamaailmaga. Kui lapsel pole kodus sellist keskkonda, peaks see olema koolis. Seepärast ongi tähtsad mitmesugused huviringid. · Mõttekaaslus ande väljaarendamiseks peab inimesel olema oma ,,väli" inimesed,
õpetajatele. Samuti hinnete alam ja ülem piir on vaidlustatav teaduskondadest sõltuvalt. Saab küsida, kas erinevatel teaduskondadel määratletud protsentuaalne teadmine on võrdne või mitte. Ei ole võimalik väita, kas ajaloo teadmiseid X% on võrdne Y% protsendiga füüsika teadmiseid. Testid tuleb teha konkreetsid piire võimaldavalt. Õpilaste tööd jaotavad normaaljaotse järgi kui tööd on koostatud hästi. Sellel on kaks eeltingimust: õpilaste võimed jaotuvad samal põhimõttel, ja teiseks, võimed on akadeemiliselt ainsaks mõjutajaks. Üliõpilaste võimed aga vaevalt selliselt jaotuvad ja samuti mõjutavad teised tegurid testi tulemusi: õpetamine ja õppimine. Efektiivne õpetamine vähendab andeka ja amitte andeka õpilase erinevusi. Kvantitatiivsed hindamisemeeodid on teadulsikud, täpsed ja objektiivsed. Numbrid on eksitava väärtusega, sest esitavad problemaatiliselt tehtud tööde väärtust. Näiteks kesmine
sünkroniseerimine! java.util.concurrent.atomic Objektid, mis toetavad atomaarseid operatsioone ilma sünkroniseerimiseta InterruptedException Lõime tööd saab katkestada ja lõim saab sellega tegeleda püüdes kinni InterruptedExceptioni Deemonid Lõim, mille töö lõppeb, kui pealõime töö lõppeb wait(): Kui lõime töö jaoks vajalik eeltingimus ei ole täidetud, võib ta synchronized bloki sees oodata kuni tingimus saab täidetud notify(): Lõim, mis seda eeltingimust täidab, saab ootavale lõimele märku anda, et ta üles ärkaks ja uuesti prooviks Mis juhtub kui lukustada immutable objekt ja siis seda muuta? Me tegelikult ei peaks muutmiseks lukustama Integeri, Stringi jt muudetamatuid immutable objektitüüpe, kus objekt uuendatakse Lukustatakse objekt, mitte viide. Kui muudate nt Integeri väärtust, luuakse uus objekt, millele te ei oma lukku
teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. Õppivas organisatsioonis asendamatuid tõepoolest ei ole. Kui me soovime paremaid tulemusi muudatuste läbiviimisel, peaks alustama õppimist soodustavate tingimuste loomisega. Selleks tuleks luua keskkond, mis oleks turvaline, soodustaks avatust ja eksperimenteerimist, ning kaasata inimesed nendele oluliste otsuste vastuvõtmisse. Turvalisust kui õppimise eeltingimust rõhutavad ka käesoleva artikli autori juhtimisel Eesti organisatsioonides läbi viidud uuringute tulemused: inimesed ilmutasid õppimisel suuremat individuaalset aktiivsust, kui nende rahulolu töö ja juhtimisega oli kõrgem. Samuti oli töörahulolu ja tugeva organisatsioonikultuuri olemasolu koosõppimise eeldus. (Alas, 2002) 16 Kasutatud kirjandus 1. Ahonen, M
poolt eitab ta moraali 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? o Kristlus on inimkonna laostanud. Ta on muutunud inimesed nõrgaks ja loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing, mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. 5. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole. Füüsiliselt terve nagu purikas:) Rahulik ja haritud. Valib alati end kahjustavad vahendid. Üksik inimene. Mis ei tapa teeb ta tugevamaks. Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada
vähendab võimalusi hälbivaks käitumiseks. · Seotus ühiskonnaga veendumuste abil: Tugevad uskumused konventsionaalsesse moraali ja aktsepteeritud autoriteetidesse vähendavad hälbivust. Argieluteooria: Lawrence Cohen ja Marcus Felson (1978) - Suur osa kuritegusid kasvab välja argielu sündmustest. - Ei lähtu kurjategija isikuomadustest, vaid kuriteosündmuste asjaoludest. - Kuritegu eeldab kolme eeltingimust: 1. Motiveeritud seaduserikkuja; 2. Sobiv sihtmärk; 3. Valvuri puudumine. Ratsionaalse valiku teooria: Derek Cornish ja Ronald Clarke 1980ndad - Kuritegu kui ratsionaalne tegu, mis on toime pandud tavalise inimese poolt, kes reageeris teatud survele, võimalustele ja situatsiooni ahvatlustele. - Kurjategija kui ratsionaalne, kalkuleeriv, majanduslikult mõtlev inimene: kaalub riski ja saadavat kasu, valides selle, mis maksimeerib kasu.
arvestatakse iga tasandi puhul ainult neid kulusid, mille eest see tasand vastutab ja mille üle tal on kontroll. Seega vastutuspõhise arvestuse all mõistetakse ettevõtte erinevate vastutuspiirkondade lõikes informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega. 3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui
uute võimaluste loomisel. Ent turumajanduslikus kõigi jõudude väljaarenemist ja Eestis muutus täiendavaks avanemist ning eluga rahulolu. stiimuliks konkurents ja lapsevanemad Csikszentmihalyi järgi on inimese loovuse hakkasid lapsi ülemääragi tagant utsitama. avanemiseks vaja, et korraga oleksid Ehkki lasteaed annab kooliminekuks täidetud kolm eeltingimust. piisava ettevalmistuse, viiakse Kokkupuude kultuurivaldkonnaga laps veel kooli ettevalmistustundidesse Et loovus saaks areneda, peab inimene ja eraõpetaja juurde ikka selleks, et ta olema vastava valdkonnaga kokkupuutes pääseks mainekasse kooli ja suudaks ja seda põhjalikumalt tundma õppima. konkurentsis läbi lüüa. Niisiis on õpiedu On ilmne, et kes pole viiulit näinudki,
sammuna leida vastused järgmistele probleemidele: 1. Millised on ettevõtte sidemed väliskeskkonnaga? 2. Milles väljendub muutliku väliskeskkonna mõju ettevõttele? 3. Mille kaudu on ettevõttes võimalik reageerida ümbritseva keskkonna muutustele, et tagada edu? 4. Millised on eeldused vastutuspõhise arvestuse juurutamiseks? Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks kehtivad üldreeglina kolm eeltingimust: 1. On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad; 2. vastutuspõhine arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve; 3. iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Vastutuskeskused: 1. kulukeskused
Mõnedel uuematel käigukastidel kasutatakse lukusti lülitushetke pehmemaks muutmiseks ka siin töörõhku reguleerivat elektromagnetklappi. 4.11 Käiguvalitsa lukustus Käiguvalitsa lukustus väldib käiguvalitsa juhusliku "P" asendist äranihkumise. Vooluta olekus on käiguvalits "P" asendis lukustatud. Lukusti avamiseks laseb juhtplokk voolu läbi lukustusmehhanismiga ühendatud elektromagnetklapi. Ohutuse suurendamiseks on sellele aga seatud kaks eeltingimust, süüde peab olema sisse lülitatud ja autojuht peab vajutama piduripedaalile. Selleks, et autot oleks võimalik süütevoolu puudumisel teisaldada on lukustusmehhanismi võimalik avada ka mehaaniliselt. Täpsed juhised selleks on toodud auto kasutusjuhendis. Üldlevinud reegel on, et lukustusmehhanismi avamine ei vaja eri tööriistu ega polsterduse eemaldamist. 4.12 Mootori pöördemomendi reguleerimine
4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest, millel ei ole mingit väärtust
4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. 22 Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism.
või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel & Lipand 2007) • Tervis on multidimensionaalne mõiste, sisaldades endas nii füüsilist kui psühholoogilist heaolu, tegutsemis- ja eneseteostusvõimet, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskust ning elu mõtte tunnetust. (Kasmel & Lipand 2007) Heaolu:
loomuvaeseks. Usk olevat valetanud ja valesid väärtusi austama pannud o N. arvab, et kristlik moraal on tegelikult koobas, millest maailmateostuse mürgiaurud vastu hoovavad. Kristlik moraal on valskustahte pahaloomulisem vorm, inimkonna tõeline Kirke: ta on selle laostanud. N. ei poolda seda, et õpetati põlgama esmaseid eluinstinkte; luisati kokku mingi hing mingi vaim, nurjamaks keha. Et õpetataks elu eeltingimust, sugulisust, tajuma ebapuhtana, selles otsitakse kurjuse printsiipi. Inimest on õpetatud üksnes dekadentlikke väärtusi üliväärtusteks pidama. N. meelest on kristliku moraali preestrid parasiitlik inimliik, kes moraali abil end väärtuskohtunikeks on üles luisanud oma võimu vahendit on aimanud. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? o Teiste meelest vaimuhaige, aga tegelikult ei ole
varjates seda pooliku naertuse taha. Intervjueerija mittejuuresolkul näitasid nad välja pettumust halva kingituse suhtes. Teiste inimeste emotsioonide, soovide ja veendumuste mõistmine · 3. Või 4. Eluaastaks mõistavad lapsed teiste inimeste emotsioone, soove ja veendumusi ning et selle oskuse algeid võib näha juba 2- aastaste juures. Et laps saaks aru teiste inimeste mõtlemisest on tal vaja kolme tähtsat eeltingimust : o Eneseteadlikkust 18.-20. Kuu vanuselt muutuvad lapsed eneseteadlikkuks. Ja 2 aastaselt suudavad nad oma emotsioone väljendada. o Teesklusvõime- kujutlusvõime tuleb mängu u 2. Eluaastal. Lapsed hakkavad mängima nukkudega ja annavad karule süüa, just kui too oleks näljane. o Võime eristada teesklust tegelikkusest 3. Ja 4. Eluaasstased
(mõõnaperioodide) ajal. Väljendub: · Kõrge kuritegevuse tase · Õigusvälised normid on inimkäitumise regulatsioonis tahaplaanile; keskendutakse pigem õigusnormile · Õigusnormid ei suuda alati täita neid funktsioone, millistel eesmärkidel nad loodi · Mõningad õiguslikku regulatsiooni vajavad ühiskondlikud suhted on õiguslikult reguleerimata lünk, mis tuleks seadusandjal täita · Enesetappude kõrge tase Anoomia tekkimisel on 2 eeltingimust, mis on vajalikud selleks, et see nähtus võiks päevakorda tekkida: · Ühiskonna liikmete vajadused (nii üksikisikud kui ka grupid) · Vajaduste rahuldamise sotsiaalsed võimalused; ühiskond loob teatud raamid ja kui võimalusi pole, siis toimub kokkupõrge vajaduste ja sotsiaalsete võimaluste vahel. Antud ühiskond ei lase tal ennast realiseerida Enesetapud nende realiseerimise aspektist vaadelduna saab jagada kaheks:
aastast autoritaarse vabariigi välispoliitika. Välispoliitika esiaeg, nimetuse pannud Ants Piip, sellele ajale oli iseloomulik improviseeritud, dünaamililne ja vormivaba diplomaatia - Eestil ju varem mingisugust välispoliitikat ei olnud, tuli leida inimesed, kes oleksid sobilikud välispoliitikaga tegelema. Aktiivsest välispoliitikast väikeriikide puhul siiski põhjust rääkida ei ole. Millal Eesti välispoliitikats rääkida saab, on kokkuleppeline küsimus. Tarvis täita kaks eeltingimust: Eestist pidi kujunema muu maailma jaoks oluline koht. Kuni I maailmasõjani oli Eesti ainult üks tükike Venemaa impeeriumist. Vast ehk alles I MS aastatest, eriti 1915. aastast, mil Saksa väed lähenesid Eestile, sellest ajast hakkasid Venemaa läänekubermangud pakkuma laiemale publikult huvi. Antandi riikides tekkis huvi, mis sellest riigist sõja lõppedes väiks saada, eriti al 1917. aasta, kui Venemaal oli toimunud revolutsioon ja Venemaa polnud enam võimeline pikalt enam sõda pidama
selle varda pikkuse jagatist. Võtame vaatluse alla mingi ruumipunkti P vardast kaugusel r, ning arvutame Gaussi teoreemi kasutades elektrivälja tugevuse selles ruumipunktis. Märkus. Lõpmata pikast vardast võime rääkida siinkohal vaid tinglikult, sest reaalselt selliseid vardaid ei leidu. Selle kohta tuletatud valemid kehtivad siiski väga suure täpsusega ka lõpliku pikkusega varraste jaoks, kui on täidetud kaks eeltingimust: 1) kaugus r on väga palju väiksem varda tegelikust pikkusest, 2) punkt P ei asu varda otsa läheduses. Sümmeetria tõttu peab elektrivälja tugevuse vektor varda läheduses rahuldama järgmisi nõudeid. Et selliselt laetud varda kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga, peavad vardalt algavad elektrivälja jõujooned olema vardaga risti, järelikult ka elektrivälja tugevuse vektor peab olema suunatud risti vardaga. Üldisust kitsendamata võime oletada, et varras omab
annaabi.ee 
