AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!)
kuidas juht korraldab oma tööpäeva? kuidas püstitada eesmärke? kuidas mõjutada inimesi? kuidas pidada läbirääkimisi? kuidas öelda “ei”?). Meeldiv on siit leida ka intervjuu kui uurimismeetodiga seonduvate probleemide lühiülevaade. Raamatu lugemine nõuab mitmeid eelteadmisi ja seda eriti psühholoogia vallas. Mitmeid teemasid lühidalt käsitledes (nt. isiksuseteooriad lk.42) või neid vaid nimetades (nt. Osgoodi semantiline diferentsiaal lk.85) näib autor vaikimisi eeldavat lugeja intelligentsust ja haritust. Mis seal ikka, ühe hea juhi puhul pole nende omaduste olemasolu ju liig nõuda. Et autor on püüdnud käsitleda väga erinevaid teemasid väga laias valdkonnas, on raamat jäänud üsna (et mitte öelda väga) pealiskaudseks. Tegu on hea ülevaatliku kirjutisega juhtimisküsimustest, samas oleks aga vajalik kõigi nelja esimese peatüki publitseerimine eraldi põhjalikumate raamatutena.
Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei
Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud, kõik ,,asjad iseneneses" ja ,,väärtused iseeneses". On vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid soovidesse ja tahetesse mähkunud inimloom., kes pidevalt loob ,,oma reaalsust", see on relativism. Samas on Nietzsche absolutist. Sest ehki ta hülgab absoluutse ja erapooletu tõe oma tunnetusteoorias ja absoluutsed väärtused oma moraaliteoorias, näib ta siiski eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Aga Nietzsche enda tõde kas seegi pole mitte ainult ,,vaatenurk" ja ,,tõlgendus", pelgalt suhteline tõde? Tema analüüsi kummaline võlu peitub selles imelikus ristivalguses, millesse ta oma arutlused asetab, selles iroonilises enesearmastuses. Ta surub oma tahet läbi, on järsk ja absoluutne
Selle rühma ehedaimad esindajad on vandaalid, sõjardid ja terroristid. Nad on pühendunud vaid saamisele, valdamisele, endale ahnitsemisele ja kitsile alalhoidlikkusele. Loov orientatsioon. Fromm samastas selle tüübi psüühilise harmoonia, küpsuse ja tervusega. Loov natuur eelistab kaitsemehhanisme vältides näha asju nii, nagu need tõeluses on. Tervus saab teoks vaid tingimusel, et ollakse avatud, tundlik ja tühi (zeni mõistes). Tervus näib lausa eeldavat loovust oma võimete ja võimaluste saavutamist nõnda, et ühiskonna hüved suureneksid. Eskapism Kuna iseseisvust on väga raske hoida ja vabaduse koormat raske kanda, pageb inimene söaka iseolemise väljakutse eest erinevatesse irratsionaalset laadi uutesse sõltuvustesse. Nii tekib mitu eksapismiliiki. Masohhistlikud tungid avalduvad oma tühisuse tunde, alistuvuse, alaväärsuse, jõuetuse, enesepõlgamise, enesehaletsuse kujul
leidmiseks 5 korda suuremad kui olemasoleva hoidmine). Klienditeenindus on ettevõtte tegevuste ja abinõude süsteem, mille eesmärgiks klientide tellimuste täitmine ja kaupade kohaletoimetamine neid rahuldaval moel ja ajal koos kliendile vajalikuks osutuvate lisateenustega, eesmärgiga lisada kaupadele väärtust ning saavutada kliendi rahulolu ja ettevõtte ärieesmärkide täitumine. Sõltuvalt ettevõttest defineeritakse klienditeenindust kui juhtimist eeldavat tegevusvaldkonda (näit. tellimuste töötlemine, arveldamine, klientide kaebustega tegelemine), tegevuse mõõtühikuid (näit 95% saadud tellimustest toimetatakse kohale 48 tunni jooksul) või ettevõtte tervikfilosoofia elementi (näit tegevuste kompleks, mis on seotud ettevõtte toodangu kohaletoimetamisega ja arveldustega klienti rahuldaval ja ettevõtte ärieesmärkide täitumist soodustaval moel). Tänapäeva äritegevuses on üldtuntud fakt, et klienditeenindus on kriitiline faktor
Kuuluvusvajadus vajadus osaleda rühma töös, seotus teistega. Asjatundlikkus tahe võimeid arendada o Herzbergi töö ja rahulolu teooria - Hügieenifaktorid (tööga rahulolematus, palk, kindlustunne, töötingimused) ja motivatsioonifaktorid(saavutusvajadus, tunnustus, enesearendus) - see tooli olematus ruumis o Ootuste teooria motivatsioon ei sõltu ainult vajadustest, vaid ka ootusest. Pingutus sõltub, kui väärtuslikuna tajub eeldavat tulemust. o ERG ja Maslow vajadushierarhia erinevused: 1. ERG võib samaaegselt aktuaalne olla rohkem kui üks vajadus 2. ERGs kui kõrgematasemelise vajaduse rahuldamine on maha surutud, suureneb soov rahuldada madalamatasemelist vajadust 3. ERG ei eelda, et eksisteeriks jäik hierarhia Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust, siis nad o Muudavad nõudmiste taste (ei püüa nii palju) o Muudavad oma töö tulemusi (nt tükitöö puhul töödavad suuremat kogust madalama
ajalugu ja sündmused Lähis- ja Kesk-Idas näitavad, kuidas religioon on endiselt põhjenduseks ja õigustuseks verevalamistele, repressioonidele ja vandalismile. Eetika näib olevat pigem omaette suurus, mis saab olla olemas ka religioonita, kuigi on traditsiooniliselt kuulunud sellega kokku. Võib olla eetiline ilma religioonita, religioossus iseendast ei muuda inimest eetiliseks, usklikud sõdivad sama metsikult kui uskmatud. Usuõpetuse projekt näib eeldavat, et eesti rahvas on suuresti luterlik ja nii tuleb usuasjade seletamises lähtuda lähedasest ja kodusest, kuigi praegusele eesti noorsoole on mitmesugused New Age kujutelmad palju lähedasemad kui piiblitõed. See teeb kirikuinimesi murelikuks ja võib olla üheks varjatud mõtteks tuua usuõpetus kooli. See aga ei sobi kuidagi kokku meie riikluse ja hariduse põhimõtetega: kool on teadmiste, mitte aga usu jagamise koht. Usu kuulutamise ja levitamisega peab tegelema kirik, aga
Demokritos oli aatomite liikumist seletanud sellega, et need pidevalt kokkupõrkuvad, tagasipõrkuvad ja sellega jälle teisi aatomeid liikuma panevad. Epikuros osutab kahele võimalikule aatomiteliikumise põhjusele: aatomid liiguvad kas omaenda kaalu tõttu või kuna nad teiste aatomitega kokku põrkavad. See Demokritose õpetuse modifikatsioon tuleneb oletatavasti Aristotelese vastuväitest atomistikale, mille kohaselt kokkupõrkest tulenev liikumine olevat “vägivaldne” liikumine, mis eeldavat omaltpoolt loomupärast liikumist kui oma põhjust. Keha tühjas ruumis ei liiguks Aristotelese arusaamist mööda üldse, kuna miski 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053 ei saaks teda määrata mingis kindlas suunas liikuma. Epikuros seletab nüüd, et aatomid liiguvad oma kaalu tõttu kindlas suunas, mida võib määratleda kui “allapoole” liikumist, kuigi
12. Koolikohustuse kriitika. Illich versus Dearden 13. Tänapäeva lapsekeskse pedagoogika lähtekohad 14. Klasside õpetus Soome koolis 15. Kokkuvõttev hinnang Lapsekeskne kasvatus 2012 2. Lapsekeskse kasvatuse määratlus Bruhn jõuab tõdemuseni, et selle aja lapsekeskses pedagoogikas võib eristada kolme suunda: aktiivsus-, vabadus- ja sotsiaalpedagoogiline. Aktiivsuspedagoogid tahtsid asendada koolides valitsevat ühepoolset vastuvõttu eeldavat õpetusviisi õpilaste omaalgatuse ja aktiivsusega. Vabaduspedagoogid nõudsid eelkõige lapsest endisest suuremat lugupidamist, laiemat tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil: kasvatuspsühholoogiline, kasvatusfilosoofiline või kasvatussotsioloogiline.
kõrgem kohus madalamad kohtulahendid ning asus seisukohale, et tegemist on hinnanguliste väidetega. Erinevalt kõrgema kohtu järeldustest ei olnud EIK veendunud selles, et tegemist oli üksnes hinnangutega. Ajakirjanik väitis selgelt seda, et kaebaja on tegelenud ebaseadusliku äritegevusega. EIK-ile esitatud teabe kohaselt puudus igasugune alus väita, et kaebajale kuulus taksofirma, millest lähtuvalt ületas ajakirjanik selgelt ajakirjanikult eeldavat hoolsuskohustust. EIK rõhutas ühtlasi, et kaebajale ei antud võimalust artiklis väidetele vastata. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 4 500 eurot ja kulude katteks 740 eurot. (43912/10) Kaks viimast näidet illustreerivad asjaolu, et EIÕK artiklit 8 “Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu” võib tõlgendada ja käsitleda erinevat moodi ning iga kohtuotsust peab EIK vaatama eraldiseisvalt. Kui eelmised näited olid paberväljaandest, siis eraldi
õnne poole; õnn pole siin mõistetud mitte naudingu/lühiajalise seisundina vaid kestva olukorrana; õnn saavutatakse vooruste kultiveerimise teel; kultiveerida voorusi, mis aitavad edeneda ja õnne saavutada. VOORUSE- EETIKA KRIITIKA: milliseid voorusi peaksime kultiveerima? vooruse-eetika järgi on voorused üldised ja universaalsed, see oaistab aga omakorda eeldavat inimloomuse olemasolu - *Utilitaristlik eetika: hea on kõik see, mis toob kaasa suurima üldise õnne(nauding, valutu); õiget tegu saab määrata uurides tegude võimalikke tagajärgi; tegu, mis toob kaasa kõige suurema üldise õnne, on õige ja moraalne. UTILITARISMI KRIITIKA: probleemid kalkuleerimisel; võib õigustada ebamoraalseid tegusid; kogemuste masin.
KOV üksuste teenistus-ja tööandmisvõimest tuleb eristada nende personalivõimu kui õigust oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks vajalikuks peetavaid avalikke teenistujaid iseseisvalt välja valida, ametisse nimetada, edutada ja teenistusest vabastada, samuti reguleerida nende teenisutus-ja palgasuhteid ning täita personalihalduse ülesandeid. Sellise pädevuse sisu ja ulatus on teenistus- ja tööandmisvõime suhtes midagi täiendavat, seda üksnes tehniliselt eeldavat. KOVüksused pole põhiõigusvõimelised. KOVüksuse nimi on ajaloolise väärtusega staatuseelement, mis teenib vastava üksuse individualiseerimise ja elanikkonna integratsiooni ideed. Haldusüksuste nimistu kinnitab ja teeb selles muudatusi Vabariigi Valitsus. 18. Kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium KOV üksuste piirid tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja need peavad olema kantud riigi maakatastri kaardile
tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse võtmepositsioon, neid ei saa kuidagi vältida. Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja ta on kirjandusliik filosoof. Pragmatism Teadmine koosneb uskumustest, millest on kasu. • Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Elu on võimutahe ehk teisisõnu ”...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine,
varem.'' Klient: ''Väga hea! Ma ei oska praegu rohkem küsida.'' Agent: ,,Siis on tore, paneme selle tellimuse lukku. Kas soovite madratsi kohe välja osta või võtate järelmaksuga?" (Sellise closinguga pole kliendil valikut vastata ,,ei", ta valib kas sularaha või järelaksu) Inimestel on psühholoogiliselt raske vastata otsesele küsimusele, nagu ''Kas te soovite osta?'' See on raske otsus, mis paneb kliendi kõhklema ja endale järele mõtlemiseks aega võtma. Kui aga müüki eeldavat tehnikat kasutada, siis on klient sageli endale märkamatult ostuotsuse teinud ja tal pole põhjust oma otsuses taganeda. 2. Kahe valiku closing Selle asemel, et küsida kliendilt : ,,Kas Te soovite osta?", annab hea müügiinimene kliendile ainult kaks valikut: ,,Kas soovite toodet ... või toodet ...?" Sellise closingu puhul ei ole kliendil võimalust vastata ,,ei". Näited: ,,Kumb mudel Teile rohkem sobib? Kas .... või ... ?
Teisisõnu, psühhopaatilised kalduvused ei pruugi alati viia kroonilise kriminaalse käitumiseni ja psühholoogilise läbikukkumiseni. See-eest võivad edukad psühhopaadid küll läbi lüüa strateegilises käitumises, mis ei ole otseselt illegaalne, aga rikub sotsiaalseid käitumisnorme ja teiste isikute õigusi. Eduka psühhopaatia kohta on vähe informatsiooni. See tõsiasi on osaliselt põhjustatud sellest, et psühhopaatia peamine mõõde (PCL-R) paistab eeldavat, et vägivaldsus ja kriminaalne käitumine on peamine psühhopaatiale iseloomulik omadus. Kuigi edukat psühhopaatiat on mõneti ikkagi uuritud, kasutades alternatiivseid meetodeid, väljendavad paljud uuringud oletust, et edukad psühhopaadid on edukad üksnes sellepärast, et nad on suutnud vältida vahelejäämist ja karistust (paratamatu) kriminaalse käitumise eest. Mõned nendest uuringutest ei tähelda mingisugust erinevust edukate ja mitteedukate psühhopaatide SES-i, intelligentsuse,
psühhiaatri vastuvõtule. Sageli tekivad menstruatsiooni häired, kuni selle ärajäämiseni. Ei ole harv, kus hakkavad lagunema hambad ja juuksed välja langema. Nahk muutub kuivaks ja neil on pidevalt külm. Lõpuks muutuvad nad väga jõuetuks, tekivad õppimis- ja töötamisraskused, kontsentratsioonihäired, meeleolu langus. Arstid diagnoosivad anorexiat siis, kui kehakaal on 15 % allpool eeldavat ( kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutanudki). Arvutatakse Quetelet kehamassi indeksi järgi, mis on 17,5 või väiksem. (Q. indeks = kehakaal (kg) / I pikkus (m) I ruudus. Kehakaalu kaotus on esile kutsutud paksuks tegevate toitude vältimise, oksendamise esilekutsumise, lahtistite kasutamise, ülemäärase kehalise aktiivsuse, söögiisu vähendavate preparaatide kasutamisega. Kui algus on
tegevuses. Sellisena on inimene vastandatud jumalatele, kellele varem oli omistatud mõõtuandev funktsioon. Jällegi on Protagorase mõtlemine siin käsitletav peegeldusena selle ühiskondliku transformatsiooni olemuslike külgede üle, mida kreeka ühiskonnad 5-ndal sajandil läbi elasid. Kuid sel ajal kui esimene fragment tema Platoni poolt antud käsitluse kohaselt juhtis arusaamisele, et igal ühel on oma tõde, paistab Protagorase viimati toodud fragment eeldavat, et avalikus debatis on võimalik kujundada ühiskonnale – vähemasti ajutiselt – ühiselt tunnustatavaid normatiivseid lähtekohti. 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sellise sotsiaalkriitilise tegevuse tõttu on sofiste filosoofiaajaloolises literatuuris nimetatud ka antiikaja valgustajateks, st. neis on nähtud analoogi ühele 18-nda sajandi Euroopa vaimuelu nähtusele
seadus”. See on aga metafoorne väljend, faktiliselt saavad võimu teostada ikkagi üksnes inimesed. Küll on oluline vahe, kas see toimub rahva kui suverääni poolt kehtestatud seaduste alusel või rahva ees mittevastutava(te) valitseja(te) suva kohaselt. Platon seevastu paistab siin käsitletavat väljendit “seadus valitseb” tähttäheliselt, mis peab paratamatult tekitama mõistmisprobleeme. On ju seadus üks asi ja seaduse rakendamine mõnevõrra teine asi. Platon paistab eeldavat, et on võimalik olukord, kus seadus rakendab end ise, kasutades selleks võimukandjaid kui pelki instrumente. Tänapäeval käib õigusriigi mõistega koos ka eeldus, et kõik inimesed, kelle kohta seadus kehtib, on õigussubjektidena võrdsed. Platonil jäi aga ka selles teoses püsima inimeste “loomuliku” ebavõrdsuse eeldus ning seaduse ülemvõim mitte ei välista, vaid pigem nõudis iga inimese kohtlemist vastavalt tema “väärikusele” ja mitte võrdsena iga teisega.
aastal, loodeti et sellega olukord stabiliseerub 80. 14. Vaikiv ajastu Eestis. 81. Miks, millal ja kuidas kehtestati. Poliitilised ümberkorraldused. Majanduselu. Miks nimetatakse „vaikivaks ajastuks“, „diktatuuriks siidkinnastes“, „autoritaarseks diktatuuriks? 82. 83. Vaikiva ajastu kehtestamine (miks, millal, kuidas) 84. Ennetamaks vabadussõdalaste eeldavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte 12. märtsil 1934 aastal teostasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord poliitilised meeleavaldused keelustati Tallinn võeti sõjakool ja Kaitseliidu kontrolli alla
A. Wolfi nimega. Oma eessõnas Homerose eeposte kreekakeelse teksti väljaandele väidab ta, et antiikajal polnud eepostel ühtset teksti (seda tõendavad vasturääkivused ja vahelekiilutud palad), et Homerose ajal ei võinud eeposed olla kirja pandud, sest kirjaoskus tekkis kreeklastel palju hiljem ja nii ulatuslike luuleteoste loomine polevat kirjaoskuseta üldse võimalik. Mis puutub Homerose eeposte ühtsusse ja terviklusse, siis olenevat see ainestikust ega eeldavat ainsa autori olemasolu. Wolfi järgi koosnevat nii ,,Ilias" kui ,,Odüsseia" reast üksiklauludest, mis loodi eri laulikute poolt eri aegadel, kusjuures enamik üksiklaule kuulub Homerosele. Säilinud kaua aega suuliselt rapsoodide traditsioonis, kirjutati need laulud esmakordselt üles ja liideti kunstlikult terviklikeks teosteks Peisistratose ajal. Lõplik redaktsioon sel kujul, nagu need eeposed on meieni jõudnud, kuuluvat Aleksandria teadlastele.
õige nõuda käteosavuse demonstreerimist, otsustamaks, kas haige jäse tuleb või ei tule maha lõigata. Et seda mõtteliini välja tuua, peaksime heitma lähema pilgu hääletamisele demokraatlikus süsteemis. Platon eeldab, et hääletamise mõtteks on fikseerida arvamus selle kohta, mis on riigile tervikuna parem. Ilmselt on see sageli tõesti hääletamise üks funktsioon. Kuid Platon näib eeldavat, et selles ongi hääletamise kogu sisu, ja tema argument taandub väitele, et parem on jätta säärased otsused asjatundjate hooleks. Kui me aga suudame põhjendada mõtet, et hääletamine on midagi enamat kui lihtsalt arvamuse avaldamine üldise hüve kohta, võib osutuda võimalikumaks demokraatia tugevam kaitse. Meenutagem ühte punkti päris käesoleva peatüki algusest: demokraatlikud valitsused valitsevad inimeste jaoks, st valitsetavate huvides
annaabi.ee 
