Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Pille armastab puuvilju rohkem kui köögivilju. Kanna joonisele selline samaväärsuskõver, mis näitaks, et Pille eelistab puuvilju köögiviljadele.
seadus (hüviste piirkasulikkus on koguste suurenedes positiivne ja kahanev), seega on tegemist traditsioonilise valikuprobleemiga. Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand ning kujutage eelarvejoon teljestikus, kus horisontaalteljel on esimese hüvise kogus ja vertikaalteljel teise hüvise kogus. Mida tähendavad arvud, mis tähistavad eelarvejoone otspunkte joonisel? Mida tähistab iga punkt eelarvejoonel? Mille poolest on eelarvepiirangut rahuldavad (eelarvejoonel paiknevad) komplektid erilised? Milliseid komplekte saaks majapidamine valida ja milliseid mitte? Näidake mõlemal juhul komplektide paiknemist joonisel. Milliste komplektide hulgast teeb valiku ratsionaalselt käituv majapidamine? Eelarvepiirang – summaarsed kulutused hüviste ostmiseks ei tohi ületada tarbimiseelarvet: 4q1 6 q2 180
Tarbija eealrvekitsenduse võrrand: x · px + y · py = M, Kus x hüvise X kogus, y - hüvise Y kogus Px hüvise X hind, py hüvise Y hind M rahasumma, mille tarbija kulutab eelduste kohaselt. Eelarvekitsenduse abil võib näidata hüvise Y kogust y, mida tarbija võib osta, kui ta ostab hüvist X koguses x: Selle funktsiooni graafikut nimetatakse eelarvejooneks. Kõikide hüviste kogumite korral, mis asuvad eelarvejoonel, kulutab tarbija ära kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüviste hinnasuhtega (-p x/py) ja ta näitab, kui suurest hulgast Y-st tuleb loobuda, et saada juurde veel üks ühik hüvist X. Tarbimise tasakaal Kasutades ÜKK ja eelarvejoont, saame leida tarbimise tasakaalu ehk hüviste optimaalse kogumi, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. See kogum asub eelarvejoone ja ÜKK puutepunktis.
Samakasulikkuskõver- kõiki samaväärsetele tarbimiskomplektidele vastavaid punkte ühendav joon. o On negatiivse tõusuga ehk langevad o Täidavad kogu tarbimisruumi o Ei ristu kunagi omavahel o On kumerad GRAAFIK 7) Tarbimiseelarve ning selle graafiline esitus eelarvejoon Sissetulekutega piiratud majapidamise tarbimisvõimalused.(selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida) Eelarvejoon-Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. GRAAFIK 8) Optimaalse tarbimiskomplekti leidmine Samakasulikkuskõvera ning eelarvejoone puutepunkt(selle poolt kirjledatav tarbimiskomplekt-nullpunktist kaugeimal. + ÜLESANDED 3. Firmateooria 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk objekt: Ettevõte ja selle käitumine turul eesmärk: välja selgitada kuidas kujuneb välja hüvise pakkumine ühe konkreetse ettevõtte
Majapidamine on majandusüksus, millel onühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab täies mahus ära kasutada. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda- kui palju võimaldab eelarve tarbida. Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, alati suhteline ja muutlik. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas punktis.
3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline samaväärsuskõver, mis iseloomustab sellist valikut
a) Õige b) Vale 24. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. a) Õige b) Vale 25. Hüviste asendamise piirmäär võrdub optimaalse tarbimiskomplekti korral suhtelise hinnaga. a) Õige b) Vale 26. Eelarvejoon on negatiivse tõusuga, sest piirkasulikkus on kahanev. a) Õige b) Vale 27. Kui MUx/Px=5 ja MUy/Py=5, siis järelikult on kaupade hinnad võrdsed. a) Õige b) Vale 28. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. a) Õige b) Vale 29. Hinna tõustes piirkasulikkus väheneb. a) Õige b) Vale 30. Madalama hinnaga toodete piirkasulikkus on alati madalam. a) Õige b) Vale 31. Asendamise piirmäär iseloomustab tarbija valmisolekut (või soovi) vahetada üks kaup teise vastu nii, et tema kogukasulikkus ei muutuks. a) Õige b) Vale 32. Eelarvejoonel asuvad kõik ühesuguse maksumusega tarbimiskomplektid. a) Õige
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
normaalhüvisega o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooridega Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega ütleme, et asendusefekt on negatiivne Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab selle hüvise nõudlus vähenema hinna tõustes Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve Eelarvejoonel on kõik kaupade ja teenuste kogused, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve Samaväärsuskõver ehk kasulikkuskõver – iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale sama kasulikkuse Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsiooni, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse Asendamise piirnorm – näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma teiste hüviste kogus, kui esimese hüvise kogus muutub, et säiliks
kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena: Eelarvejoon nihkub kui muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud suuremaks ühe kauba hind (x või y) hind tõuseb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud väiksemaks
Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda, kui palju võimaldab eelarve tarbida. See võib muutuda tarbimiseelarve või hindade muutudes. Kui sissetulek suureneb, aga hinnad 3 ei muutu, siis eelarvejoon nihkub üles paremale, aga tõus ei muutu. Kui eelarve ja hinnad muutuvad sama arv kordi, siis eelarvejoon ei muutu
Kui vaba aeg=0, siis on sissetulek maksimaalne. Kui aga töötunnid=0, siis kogu kasutuses olev aeg= vaba aeg. Eelarvejoone tõus on määratud palgaga st kui vaba aja hulka vähendada tunni võrra suureneb sissetulek I1-I2 võrra. Mida kõrgem on palgamäär, seda suurem on eelarvejoone tõus. Ükskõiksuskõvera tõus määratakse vaba aja ja sissetuleku vastastikuse asenduse piirmääraga MRSFw=w. Inimestele on kättesaadavad kõik punktid, mis asuvad eelarvejoonel või sellest allpool. Tööjõu pakkumine eeldab valikut töö- ja vaba aja vahel. Aja jaotamine sõltub palga ja vaba aja kombinatsioonist, mis annab inimestele teatavat kasu või rahulolu. Palga tõusu asendusefektiks (wS) nimetatakse efekti, mille korral inimene asendab vaba aja tööajaga, selle tulemusena tööjõu pakutav kogus suureneb. Palga tõusu sissetulekuefekt (wI) toob kaasa tööjõu pakutava koguse vähenemise, kuna saab sama sissetuleku lühema tööaja eest. Palga
on p1 10 ja p2 20 . Majapidamise eelistuste kohta on teada, et võrdsete hüvisekoguste korral on MU 1 esimese hüvise piirkasulikkus kaks korda kõrgem ( 2 ) ning need on kirjeldatavad Cobbi- MU 2 Douglase tüüpi kasulikkusfunktsiooniga u ( x1 , x2 ) x1a x2b . Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand. Mis iseloomustab komplekte, mis paiknevad eelarvejoonel? Mida näitab eelarvejoone tõus? Pange kirja üks võimalik eelistuseeskiri (kasulikkusfunktsioon) optimaalse komplekti leidmiseks (a ja b arvuline väärtus tuleb valida vastavalt teadaolevatele eelistustele). Mida hüviste asendamise piirmäär sisuliselt tähendab? Leidke optimaalne tarbimiskomplekt. Kui suur on kasulikkusindeks (kasulikkusfunktsiooni väärtus) optimaalse komplekti korral?
3) ei ristu kunagi omavahel 4) on kumerad 7) Tarbimiseelarve ja selle graafiline esitus – eelarvejoon. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve – selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. 14 8) Eelarvejoone võrrand, muutused selles. Eelarvejoone üldkuju p1q1 + p2q2 = m p1 – esimese hüvise hind p2 – teise hüvise hind q1 – esimese hüvise kogus q2 – teise hüvise kogus m – eelarve suurus p1q1 – kulutused esimesele hüvisele p2q2 – kulutused teisele hüvisele
Kirjeldage vastava otsustusprotsessi erinevaid etappe. Kas ühe ja sama hüvise korral on optimaalne komplekt kõigile tarbijatele ühesugune? Põhjendage! Majapidamine soovib saada oma sissetuleku juures maksimaalse kasulikkuse. Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkusekõveral. Tarbigu majapidamine esialgu suvalises punktis eelarvejoonel. Üsna suure tõenäosusega on see lõikepunkt mõne samakasulikkusekõevaga. Sellisel juhul on võimalik leida mõni nullpunktist kaugemal asuv kõver, millel on samuti ühine punkt eelarvejoonega. Sellisel juhul on majapidamisel kasulik valida see komplekt, mis tagab suurema kasulikkuse. Nullpunktist järjest kaugemal asuvate samakasulikkukõverate valimine jätkub, kuni saavutatakse suurima võimaliku kasulikkustasemega ehk kõrgeimal
teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures. Punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, kirjeldavad komplekte, mis on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles.
Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus majapidamise hinnang
kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang
Lähtume varasemast näitest, kus Anu sissetulek oli 300 krooni. Pitsa hind oli 60 krooni ja veinipudeli hind oli 30 krooni. Kulutades kogu eelarve saaks Anu osta, kas 5 pitsat ja ei ühtegi veini või 10 veini ja ei ühtegi pitsat. Erinevaid kaubakombinatsioone, mida Anu võib endale olemasoleva raha eest lubada, iseloomustab tabel joonisel 5.3. Joonisele 5.3 on kantud Anu eelarvejoon. Joonis 5.3 Eelarvejoon Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid, mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. Üldjuhul, kaupade x ja y puhul näeb eelarvejoone võrrand välja selline: Meie näites on kaupadeks pitsa hinnaga 60 ja vein hinnaga 30. Sissetulek M=300. Seega näeb
inflatsioonimäärast b) tegeliku ja loomuliku töötusemäära erinevusest c) pakkumisšokkidest 293. Phillipsi kõver nihkub koheselt ülespoole kui: ilmneb negatiivne pakkumisšokk Teema 11 Enesekontrolli test 1. Vaadake alljärgnevat joonist, kus Y1 ja Y2 näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid ning r reaalset intressimäära. Kui tarbija valib tarbimiseks eelarvejoonel punkti A, siis milline on ajaperioodil kaks tarbimine C2? Y1(1+r)+Y2 2. . Kui tarbija on valinud nii esimese kui ka teise ajaperioodi tarbimise optimumi, siis asenduse piirmäär võrdub: ) 1 „pluss“ intressimäär r 3. John Maynard Keynes uskus et keskmine tarbimiskalduvus (valmidus) on: väheneb kui tulu suureneb 4. Keskmine tarbimiskalduvus ei alane pikal perioodil Modigliani elutsükli hüpoteesi kohaselt seepärast, et: jõukus ja tulud mõlemad suurenevad 5
tulusid. Millises eelarvejoone punktis on tarbija esimesel ajaperioodil laenaja? D 51. Kui püsiva tulu piirkalduvus on 0,9 ning jooksev tulu kokku on 55000 rü, millest juhuslik tulu on 5000 rü, siis Friedmani püsiva tulu hüpoteesi kohaselt on tarbimine: 45000 rü 52.Vaadake joonist, kus Y1 ja Y2 näitavad vastavalt esimese ja teise ajaperioodi tulusid. Kui tarbija valib tarbimiseks eelarvejoonel punkti A, siis milline on ajaperioodil kaks tarbimine C2? Y1(1+r)+Y2 53. Teema 12 1. Neoklassikalise mudeli kohaselt ei sõltu firmade püsiinvesteeringud: firmade kasumist 2. Kui kapitali kogus on fikseeritud ning mingil põhjusel kapitali piirprodukt MPK kasvab, siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 3. Neoklassikaline investeeringute mudel sätestab, et teiste tegurite samaks jäädes
Tarbimine on tasakaalus tingimusel, kus erinevate hüvistele kulutatud viimase rahaühiku piirkasulikkused on võrdsed. Kui tarbija ostab ainult hüvist y, siis y maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub vertikaalteljega. Kui tarbija ostab ainult hüvist x , siis x maksimaalne kogus on punktis, kus eelarvejoon lõikub horisontaalteljega. Kõik teised punktid kujutavad endast x ja y erinevaid kombinatsioone. Kuid ainult kõik need punktid, mis asuvad eelarvejoonel, on sellised hüviste kogumid, mille korral tarbijad kulutavad kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüvise negatiivse hinnasuhtega ja ta näitab, kui suurest hulgast y st peab loobuma , et saada juurde veel üks ühik hüvist x. 1.24 Sissetuleku-tarbimise kõver. Tarbija alternatiivsete käitumismudelite käsitlemisel on vaatluse all variandid, kus muutuvad mitmed tarbimis käitumist mõjutavad parameetrid, näiteks tarbija eelarve või ka tarbitavate kaupade ühikuhinnad
annaabi.ee 
