EDUARD WIIRALT (20.03.1898 – 08.01.1954) ERLE MAIDO EDUARD WIIRALT (20.märts 1898 Peterburi kubermang – 08. jaanuar 1954 Pariis) oli Eesti graafik „Lamav tiiger“ LAPSEPÕLV • E. Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles.
Eduard Wiiralt · Eduard Wiiralt elas aastatel 1898-1945. · Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. · Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. · Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Viiralt hakkas õppima Tallinna kunsttööstuskoolis. · Pärast Tallinna kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Viiralt 1919 aastal õpinguid Tartus Pallases. · Olles õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt.
Eduard Wiiralt Kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20.märts 1898. Peterburi Kubermangus ning suri 8.jaanuar 1954 Pariisis. Oli Eesti graafik. Õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Osales Vabadussõjas, mille pärast katkestas õpingud. 1924. lõpetas õpingud Pallases graafiku ja kujurina ning töötas seal mõnda aega õppejõuna. Wiiralt on elanud Prantsusmaal, Marokos, Eestis ja Rootsis. Ainsa eestlasena on maetud PèreLachaise'i kuulsuste kalmistule. Wiiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Elukäik Ta sündis Peterburi kubermangus mõisateenjate pojana. Hiljem siirdus perega Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas
Tallinna Kivimäe Põhikool Referaat Eduard Wiiralt Karl Stamm 2010 Eduard Wiiralt sündis 20.märtsil 1898 a. Peterburi kubermangus Robidetsi mõisas, mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas koeru vallas Järvamaal. Maajalmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919
maapakku, mis kestis 1917. aastani. Pagulasena elas ta koos abikaasa Linda Jürmanniga (1880-1966) Sveitsis, Soomes (1906 toimetas seal satiiriajakirja Kaak), Saksamaal, USA-s (1911), Kopenhaagenis (19111917) ja mujal Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Aastatel 1919-1920 oli ta diplomaatilises teenistuses. Aastatel 19201923 oli ta Berliinis vabakutseline, alates 1923. aastast elas Tallinnas. Looming Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894)
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees.
Mõisaküla 2013 Sisukord Lapsepõlv....................................................................................................................................3 Esimesed värsid ja kirjanduslikud eeskujud...............................................................................4 Under ja "Siuru"..........................................................................................................................5 Under ja Carl Eduard Friedrich Hacker......................................................................................6 Under ja Eduard Vilde................................................................................................................7 Under ja Ants Laikmaa...............................................................................................................8 Under ja Artur Adson...........................................................................................................
Hando Runnel Päritolu Sündis 24.november 1938.aastal Järvamaal Eduard ja Pärja Runneli teine laps 4lapselises peres Õpingud Jalgsema algkool JärvaJaani ja Ambla 7.kl kool Tartu 1. keskkool Paide keskkkool EPA kaugõppeteaduskond Juba II klassi poisina mõelnud kirjanikuks hakata Tegevus Loomingu toimetuses publitsistika osakonna juhatajana Kutseline kirjanik Tartus KLi liige 1969 Aktiivne poliitilises elus Kirjastuse Ilmamaa asutajaid Tartus 1992, hiljem peatoimetaja
Elulugu Doris Kareva sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. 19661977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu Ülikoolist 1979 seoses süveneva survega dissidentlikele ringkondadele. 1979. aastal leidis Kareva tööd kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. 1982. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. 1983. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina. 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina. 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Looming Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Abituriendina osales Doris Kareva Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandu
Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas. Kuna matemaatika talle probleeme ei valmistanud, kanti ta peagi edasi teise klassi. Mitmete elukohavahetuste tõttu pidi ta tihti koole vahetama, rahakitsikus ei lasknud tal minna edasi õppima kohe peale seitsme klassi läbimist, vaid ta pidi töötama sovhoosides ja traktorijaamades. Aastal 1957 lõpetas ta Vaeküla Põ
postmeister Veermanni tütar Erika. Zenjaga koos mängides omandas Betti vene ja Erikaga saksa keele alged. Lugema õppis Betti venna Martini kõrval juba üsna noorelt. Esimesed iseseisvalt loetud raamatud olid vendade Grimmide muinasjutud ning Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Hiljem luges ta käepärast tõsisematki Lev Tolstoi ja Eduard Vilde teoseid. Lisaks ema tarberaamatutest 1877. aastal trükitud ,,Kassuline kögi ja majapiddamise ramat", mida Betti hoidis mälestuseks alles kogu elu. 5 1.2 ÕPIAASTAD Esmalt käis Betti Alver õppimas 1914. aastal kodukohas proua Kilgi erakoolis. Samal aastal läks Betti õppima Tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumi
Betti Alver on seda elukohta meenutanud oma 1948. aastal kirjutatud eluloovisandis elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Elati räpakalt ja lärmakalt, kõigil neil inimestel oli alalisi omavahelisi arveteõiendusi ja kisklemisi. 1917. aastal evakueeriti Puskini-nimeline gümnaasium. 8.aprillil 1918 jätkas Betti oma õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus. Selles koolis oli tema emakeeleõpetajaks Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Esialgu oli Betti sooviks õppida klaverit ja näidelda. 10. septembril 1924. aastal immatrikuleeriti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonna filoloogia üliõpilaseks. 4. Novembril 1927. aastal ta eksmatrikuleeriti. Õpingutele Betti nimetamisväärselt ei keskendunud, eriti eksamitele. Enese edasi arendamiseks Betti eelistas palju lugeda ja andis sissetulekute suurendamiseks eratunde. 1927. aastast hakkas Betti rohkem tähelepanu pöörama loomingule . ( 1 )
Kool Uurimustöö Eduard Wiiralt Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sisukord lk 2 2. Sissejuhatus lk 3 3. Eduard Wiiralt lk 4 4. Eduard Wiiralti looming lk 5 5. Kokkuvõte lk 6 6. Kasutatud kirjandus lk 7 7. Lisa 1. Eduard Wiiralt. Vanamees kassiga. lk 8 8. Lisa 2. Eduard Wiiralt. Põrgu. lk 9 9. Lisa 3. Eduard Wiiralt. Jutlustaja. lk 10 Sissejuhatus Uuritavaks kunstnikuks on Eduard Wiiralt ja tema looming. See teema sai valitud sellepärast, et ta oli huvitav inimene ja tema teosed on veelgi huvitavamad ja ka laialdaselt kuulsust võitnud. Tema graafika on väga mitmekesine ning huvitav. Selle uurimistöö eesmärgiks on tutvustada Eduard Wiiraltit ja tema teoseid ning välja tuua
Aastast 1992 on ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär. Doris Kareva on üks enim tõlgitud eesti luuletajaid. Teoseid: 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (1991) "Hingering" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Tema luulekogu "Mandragora" pälvis Eduard Vilde preemia, kandideeris Kultuurkapitali aastapreemiale ja lavastati Tallinna Linnateatris, mängukavas 2003-2004. Doris Kareva on koostanud ja tõlkinud ka järgmised luulekogud: "Aastaajad eesti luules" (1999) "Sina ja mina" (2001) "Kabir" (2003) "Väike värsiaasta" (2003) "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) "Surmapõletaja" (2006) Soovitan teil tema teostest lugeda "Aja kuju" ja "Mandragora't", mis mulle väga meeldisid. Ma loen
Kärdla Ühisgümnaasium EDUARD WIIRALT Referaat Anett Roosa 9. a Kärdla 2011 Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli eesti graafik. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid
Eduard Viiralt (Wiiralt) 20.03.1898-08.01.1954 Ursula Potivar 9.A klass Elulugu Eduard Viiralt oli eesti graafik, kes sündis Peterburi kubermangus mõisateénijate pojana. 1909. aastal pöördus perekond Eestisse, kus ta isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna, kus Eduard valis edasiõppimiseks Tallinna Tööstuskunstikooli. Pärast Tallinna Tööstuskunstikooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks.
Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda. Nende isiksuste keskendumisel graafikale oli otsustav mõju omapärase graafikakoolkonna väljakujunemisele eesti kunstis. Ja muidugi on siiani ületamatu mallina püsinud Viiralti harukordne virtuooslikkus kõige erinevamates graafilistes tehnikates. Elulugu Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. Maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Nagu paljud poisid tollel ajal, oli temagi vaimustunud eesti
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja
Eduard wiiralt Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Eduard Wiiralt 20. märts 1898 8. jaanuar 1954 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli Eesti 20. sajandi esimese poole silmapaistvaim graafik Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama Kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima Looming
stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Looming 1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja estambikatsetused
Arvustus E. Wiiralt ,,Põrgu" 10 A Tallinn 2009 Eduard Wiiralt ,,Põrgu" (1930-1932) Pilt on tehtud vasegravüürina ja on valmistatud aastatel 1930-1932. Noore Wiiralti peamiseks kujutamisaineseks on boheemlaslik Pariis oma ööelu, ja põhjakihtidega. Monotüüpia kõrval olid ta meelistehnikateks esialgu puulõige ja -gravüür. Ilmaelu jälgides jäi Ed Wiiralt irooniliseks, halastamatuks vaatlejaks, omamoodi moralistikski. Pildil on kujutatud põrgut,
............................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus :..........................................................................................................................................13 Sissejuhatus Eesti kunst on rikas andekate isiksuste poolest, ent rahvusliku kunstigeeniuse eredaimateks väljendajateks võime vaieldamatult pidada kahte Eduard Viiraltit ja Kristjan Rauda 1. Näib, nagu peaks Kristjan Raud olema rahvale lähedasem oma monumentaalse arhaiseeriva stiiliga, millest hoovab rahvaluule eepilist hingust, põhjamaise looduse rüpes kujunenud talupoeglikku ilumeelt. Viiralti looming, stiililt ja aineilt nii erinev Kristjan Raua omast, võib esmapilgul tunduda üpris kosmopoliitilisena. Ometi on selle paremik niivõrd populaarne, niivõrd kindlalt juurdunud rahva kunstilises teadvuses, et seda ei saa seletada kunstniku omaaegse
1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur." 1928 illustreeris Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Võimeka graafikuna töötas ta: puulõikes (kõrg ja sügavtrükis) ofordis akvatintas (ka kõrgtrükis) litos monotüüpias 1925. aasta sügisel, olles saanud Kultuurkapitali
1919.a suundus Tartu Kõrgemasse Kunstikooli Pallasesse (1919 1922; 19231924) Õppis Anton Starkopfi skulptuuriateljees, juhendas ka Georg Kind Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias stipendaat 19221923 Dresdeni Akademie' aastatel 19221923 Juhendaja oli Selmer Werner Loomingu algus 1916 esimesed puu ja linoollõiked 1917.aastast esimesed ofordi ja estambikatsetused Raamatugraafikuna viljakus 19231925 Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 Jakob Kõrv "Muinasjutud" 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 "Eesti. Maa, Rahvas. Kultuur" 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Tööde iseloom Varasemad tööd on hilissaksa mõjudega Hilisemates töödes sürrealismPariisi kirev ööelu andis mõjutava tooni Vaba fantaasia moonutatud, imelikud erootilised stseenid "Põrgu" 19301932 "Kabaree" 1931 "Jutlustaja" 1932 30.aastate keskel suund loodusele, lastele, sõpradele, aktidele, maastikule "Maastik Pariisi lähedal" 1937 "Lamav tiiger" 1937
..............................9 1 Sissejuhatus Ekspressionism on kunstivool, mis peab võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada kunstniku meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Expression- prantsuse keeles "väljendus". Ekspressionistid tahtsid maailma vapustada ja liigutada nende tundeid. Seda stiili viljelevad kunstnikud väljendasid elu dramaatiliselt, nad moonutasid joonistustel inimesi. Mina valisin just Eduard Viiralti uurimisaluseks kunstnikuks seepärast, et mulle on alati pakkunud huvi tema maalid, tema realistlik, kuid samas ka natukene idealistlikuna tunduv lähenemine. Töö eesmärgiks on tutvuda lähemalt Eduard Viiralt elu ja loominguga ning saada teada mõningaid huvitavamaid, ebatavalisemaid fakte. 2 Elulugu Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a, mõisateenijate pojana
osa Amandus Adamsoni loomingust on hoiul Eesti Kunstimuuseumis. Teosed · "Külataat Keilast" · "Koit ja Hämarik" · "Kalevipoeg ja Sarvik" · "Hülgekütt Pakri saarelt" · "Laeva viimne ohe" · "Äreval ootel" · "Russalka" · "Champion" · Uppunud laevade monument Sevastopolis · "Krimmi motiiv" · "Via Appia" · "Noorus kaob" · "Nälg" · "Kalevipoeg Põrgu väravas" Eduard Viiralt · Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898.a · Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) · Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) · Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, näiteks usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid. Õpingud katkestas osale · mine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega
Eesti kunstiajalugu: Eduard Viiralt, Ants Laikmaa, Kristjan Raud ja Paul Raud. EDUARD VIIRALT 1898-1954 Sündinud Peterburi kubermangus Gubanitsa külas. Vanemad läksid Venemaale mõisateenijateks. Seal sündiski Eduard ning hiljem veel kaks poega. Esmase hariduse sai E.Viiralt kohalikus Kalitino külakoolis. 1909. a. tuli perekond Eestisse tagasi. Nad läksid Järvamaale Koeru kihelkonda Varangu mõisa mõisatöölisteks. Eduardi vanemad soovisid oma lastele sama head haridust kui mõisnike lastel. Esialgu pandi Eduard Koeru Haridusseltsi kooli, hiljem aga Saksa Erakooli. E.Viiralt oskas eesti, vene ja saksa keelt. Vanemad tahtsid,
....................4 4. Looming.............................................................................................5 5. Näitused.............................................................................................6 6. Lisad.................................................................................................7 2 Kronoloogia · Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. · Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. · 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.
Eduard Viiralt Marta S ankman Elulug u Sündis 20. märts 1898 Peterburi kubermangus Suri 8. jaanuar 1954 Pariisis Koolitee algas koeru saksa erakoolis Ta valis edasiõppimiseks tallinna kunstitööstuskooli Osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamises (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Ko o lite e Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Septembris sõitis kunstnik tagasi Tartusse, et lõpetada õpingud Pallases. Kooli lõpetamise järel kutsuti ta sama kooli graafiliste tehnikate õpetajaks ning sellega tegutses ta kaks semestrit (õppeaasta 19241925). Lo o ming
Eesti 20. sajandi esimese poole tuntuim ja silmapaistvaim graafik Eduard Wiiralt (Viiralt) sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909. aastal siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal, kuid maailmasõja puhkedes asusid nad edasi Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. 1914. aasta oktoobris avatud Tallinna Kunsttööstuskool oli
Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit, Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest saanud ka nõukogude ajal mitmeid auhindu näiteks ENSV teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik, Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi Tartu Kõrgemale Muusikakoolile Heino Elleri nimi ning 1987. aastal rajati Tallinnasse mälestussammmas. Kujutav Kunst
Tallinn 2010 Valisin oma huvitavaks kunstiteoseks E.Wiiralti maali ,,Abtsindijoojad", mille ta 1933. aastal maalis. Maal on must-valges toonis ning pildil on näha kahte meest, kellel on kaks silmatera ühes ainsas silmas. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) on realistliku kunstivoolu esindaja Eestis. Ta on eesti graafikja kujur. E.Wiiralt sündis 20. märtsil 1898. aastal Peterburi kubermangus ning suri 8. jaanuaril 1954. aastal Pariisis. Tema teine väga tuntud kunstiteos on ,,Põrgu".
Eduard Wiiralt. Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. 1909 kolis pere eestisse. Eduard õppis Tallinna Kunsttööstus koolis, kust edasi läks ta õppima Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljeesse. 19221923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. Eduard Wiiraldil oli palju erineva kuntsdi perioode, nagu näiteks: Mon Paris 1926-1938 Aktid 1932-1934 Maroko 1938-1939, mille ta maalis Marokos viibimise perioodil, joonistas väga tõetruult silmi, nendest võis välja lugeda emotsioone ja hetke tundeid. Põrgu 1930-1932 Arkeia 1938-1942 Joonistused 1931-1937 Lapi maastik 1946 Animalistika 1937-1938 1949-1950 1947-1953 Rahutus 1950-1952 Ateljees 1950-1952