Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ecuador". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ecuador, rahvaarvuks, tõusma, quito, rahvarv, naissoost, jaotumine, katoliiklased, poisse, surebVanuses 40-54 inimesi on aga 2015 aastal rohkem ning sealt edasi ehk 55-69 aastaste osakaal on 2030-nda aastaga ümpris võrdne. Püramiidil 2015 on näha aga suurt langust ehk 70-100 aastaseid on palju vähem, kui 2030-nda aastasel püramiidil, mis tähendab, et vanu inimesi on 2030-ks aastaks palju rohkem. Võrreldes rahvastiku soolist jaotust 2015-nda andmete põhjal on 0-54 aastaseid mehi rohkem kui naisi, alates aga 55-st eluaastast hakkab naiste osakaal pisut tõusma. Võib järeldada, et 2015-nda andmete põhjal on naissoost vanureid rohkem, kui meessoost vanureid. Vaadates 2030-nda püramiidi, siis näeme, et naisi ja mehi on kuni 59-da elusaastani pea võrdselt, nagu 2015-nda püramiidi andmete põhjalgi hakkab naisteosakaal veidi tõusma, mis tähendab samuti, et naissoost vanureid on rohkem, kui meessoost vanureid. (Graafik 2) Rahvastiku vanuseline jaotus: vanus 0-14: 18.66%, naissoost 6,350,008/meessoost 6,066,407 vanus 15-64: 62
Rahvaarvu mõjutab ka inimeste eluiga, mis on Euroopas kõrgem 3 kui maailmas. Oma rolli rahvaarvu kujundamisel mängivad ränded, nii sisse kui ka väljaränded. Kui sisseränne on suurem siis riigi rahvaarv kasvab ja vastupidi. 5. Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS'iga? Hispaanias on 130 000 inimest, kellel on HIV/AIDS, see on 2009 aasta seisuga. Aastas sureb läbi HIV/AIDS-i 1600 inimest. Naisi alates vanusest 15 aastat, kes elavad HIV-ga on 32000.. Võrreldes neid numbreid Prantsusmaaga on seis suhteliselt sarnane, kuid kui Ukrainaga, mis on samuti Hispaaniaga umbes sama suur, siis tuled tõdeda, et Ukrainas on HIV/AIDS-i haigeid tunduvalt rohkem 350 000. Probleemid AIDS-iga ei ole Hispaanias väga tõsised, kuid nad on siiski olemas. 6. Riigi rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selle muutused aastaks 2030 0-14 aastased: 14
rahvaarvu kasvu aeglustumist. Peale seda langeb rahva arv veelgi. Aastal 2050 prognoositakse rahvaarvuks ligikaudu 37 miljonit, mis näitab, et kasvutempo langeb ka aastatel 2030- 2050. Ränd
5% 23,000,156 23,519,298 65 + 8.7% 2,612,269 3,162,282 Tai riigi rahvastik ei ole vananev, sest 0-14 aastaste osakaal on rohkem kui kaks korda suurem, kui 65 ja vanemate inimeste arv. Aastaks 2030 toimunud muutused Tai rahvastiku vanuselises koosseisus. Aastaks 2030 on vanuses 15-64 inimeste osakaal suurem, kui aastal 2010. Laste ja noorte osakaal üha väheneb. Kui 2010 aastal oli 0-5 aastaseid poisse ja tüdrukuid veidi vähem kui 2,4 miljonit, siis aastaks 2030 on see arv veidi suurem kui 1,8 miljonit. Samuti aastatel 2030 hakkab suurenema vanemas eas naiste arv, mehi jääb vähemaks. Tai riigi demograafilise arengu etapp. Ma usun et tai kuulub demograafilise ülemineku teise etappi, sest sündimust ja loomulik iive hakkavad langema. Samas pole sündivus ega suremus võrdsed, vaid sündivus siiski pea kaks korda suurem. Kaasaegsesse rahvastikutüüpi ei saa Tai
Hispaania rahvastikupoliitika Anne-Ly Kaitsa Riigi rahvaarv Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihedus on suurim Hispaania keskosas, kuna seal asub Hispaania pealinn Madrid. Samuti on tihedalt asustatud ka ranniku alad, kus asuvad suuremad linnad nagu Barcelona ning Valencia. Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused. Hõredamalt on asustatud pealinnast kirdesse jääv osa, tänu sealsele mägisele alale - Püreneed, seega pole häid võimalusi p
15-64 aastaste osakaal on kõige suurem (65,1%), kuid see võib peagi muutuda, sest paarikümne aasta pärast on need inimesed jõudnud juba vanasse ikka ja kui noort rahvast (0-14 aastaseid) juurde ei sünni võib juhtuda, et vanemaid inimesi on palju ja noori väga vähe. Sel juhul võib ennustada, et siis on olukord kus rahvastik on vananev. Peruus on mehi ja naisi peaaegu sama palju, mõnes eluaastajärgus on ainult väikesed muudatuse. Kuigi poisse sünnib natukene naistest rohkem tasakaalustub see aastatega. See võib olla tingitus sellest, et meestega juhtub tihedamini õnnetusi kui naistega ja tavaliselt elavad naised meestest mõned aastad kauem. 2009 aasta rahvastikupüramiid iseloomustab arengumaad. 6. AIDS Peruus HIV-i/AIDS-i levik täiskasvanute hulgas on 0,²% mis määrab Peruu maailmas 70. kohale. Inimeste arv, kes elavad HIV-i või AIDS-iga on umbes 75 000 mis määrab Peruu maailmas 48. kohale.
Tartu Descartes'i Lütseum Holland rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurmistöö Artur Märtsin Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2012 1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Hollandi üldandmed Pindala: 41 526 km² Rahvaarv: 16 847 007 (2011) Pealinn: Amsterdam 780 152(2008) Rahaühik: Euro Keeled: Hollandi ja friisi keel Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse m
wikipedia.org/wiki/Pariis 4. LOOMULIK JA MEHAANILINE IIVE Prantsusmaal on loomulik iive positiivne: aastal 2012 on tuhande elaniku kohta sündimus 12,72 inimest ja suremus 8,85 inimest. Prantsusmaa iga naise kohta on keskmiselt 2,08 last. Imikusuremus tuhande elaniku kohta on 3,37.8 Võrreldes Eestiga on Prantsusmaal sündimus 2012. aastal ligi 20% kõrgem ning suremus ligi 35% väiksem. Ka imikusuremuse näitaja on Eestis võrreldes Prantsusmaaga tunduvalt halvem: Eestis sureb tuhande elaniku kohta poole rohkem imikuid (Eesti näitaja 2012. aastal on 6,98). Prantsuse eripära avaldub selles, et sündimust ei tõsta mitte immigrandid vaid jõukad kodumaalased. Laste rohkus on kahtlemata Prantsuse helde sotsiaalsüsteemi vili. Nimelt garanteerib see emale pika lapsehoolduspuhkuse koos töökoha ning parandab tulevikuväljavaateid vananedes. Teine, sündimust soosiv faktor võib olla 35-tunnine töönädal,
mehed. Võrreldes teiste maailma riikidega on Marokos oodatav inimeste keskmine eluiga üsnagi kõrge, sest kõrgeim on 100 näiteks Soomes ja Norras ning madalaim on Burkina Fasos oodatav keskmine eluiga 21 eluaastat. 5. Rahvastikupüramiid Joonis 2 Rahvastikupüramiid Kõige rohkem on Marokos 15-64 aastaseid elanikke, suurim osakaal on noortel, vanureid on tunduvalt vähem kui noori ja tööealisi inimesi. Väga noores eas, 0-14 aastaseid lapsi on rohkem meessoost kui naissoost, kuid alates 15 eluaastast on naiste ja meeste arv enamvähem sama. Alates 30 eluaastast on meeste arv väiksem kui naiste, seega võib õelda, et meeste keskmine eluiga on madalam kui naiste oma. (Rahvastikupüramiidi andmetel, joonis 2). Diagramm 2 Sektordiagramm soolis-vanuselise koosseisu jaotuse kohta. Maroko riigis on kõige tähtsamal kohal noored ehk tööealised inimesed, 15-64 aastased. Neid
(teed,valgustus,poed,majad..);4)administratiivne piir. Linnarahvastiku osa 47%. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, tempo on aeglustunud.Arengumaades on linnastumise tase madal,kuid tempo kõrge. Põhjused:1)maj;2)ajaloolised;3)looduslikud. Vastulinnastumine- minnakse linnast maale elama,linna lähedale. Slum,agul,geto-piiramatu linnade kasv arengumaades. Megaloopolised-hiidlinnastud (Boston-Washington=BoshWash;Tokiost Kobeini). Sooline ja vanuseline koostis: Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid,kuid vanu naisi rohkem kui vanu mehi. Lapseeas (kuni 12) juhtub poistega rohkem õnnetusi; tööiga (kuni 50) pinge,stress,narkomaania,suits,alkohol. Peale 50 elavad kaua. Rahvastikupür isel soolist ja vanuselist koostist. Arengumaal-0-4 a laste hulk suur,vanurite osatähstus väike,võrdselt mehi ja naisi. Arenenud riigis-sündimus väike,vanurite osatähtsus suur,eakamaid naisi rohkem.
Praeguseks hetkeks on Egiptuse rahvaarv veidi üle 80,000,000 . Arvatakse , et 2050. Aastaks tõuseb rahvaarv 120,000,000-ni. 2.2 RAHVASTIKU PAIKNEMINE 90% elanikest paiknevad Niiluse orus ja deltas. Rahvastikutihedus ulatub seal kuni 1900 inimeseni km² kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just ülikuiva kliima ja sademetevaesuse tõttu. 2.3 SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS vanuses 0-14 32,2% (tüdrukuid 13 234 428; poisse 12 631 681) vanuses 15-64 63,2% (naisi 25 688 703; mehi 25 082 200) vanuses 65 ja üle selle 4,6% (naisi 1 576 376; mehi 2 121 648) 2.3.1 SÜMDIMUSE JA SUREMUSE NÄITAJAD, LOOMULIK IIVE. Loomulik iive: +1,72 % Sündimus: 22,53 Suremus: 5,11 Surnult sünnib lapsi keskmiselt 29,5 2.3.2 KESKMINE ELUIGA JA SELLE MUUTUMISE PÕHJUSED Egiptuse rahvastiku keskmine eluiga on 71,5 aastat
80-100-aastaste vanurite osatähtsus on siiamaani väike ning ei ole väga palju kasvanud aastate vältel. Graafiku põhjal võib öelda, et Austraalia rahvastik ei vanane. Meeste ja naiste keskmine eluiga on ligikaudselt 70-85 ning see on kõrge eluiga. Naisi, kellel on kõrge keskmine eluiga on veidi rohkem, kui mehi. Suremus on tõusnud 33-44- ja 7-10-aastaste inimeste hulgas. Viimastel aastatel sündinud poisse ja tüdrukuid on üsna võrdselt ning ei ole oluliselt rohkem poisse ega tüdrukuid. Võib öelda, et Austraalia on rahvastiku vananemise etapis. Linnad Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth ja Darwin. kontuurkaart: regio 80% Austraalia rahvastikust elab linnades. Need linnad on kujunenud just nendesse kohtadesse sellepärast, et need piirkonnad sobivad hästi tööstuseks ja põllumajanduseks ning enamus inimestest eelistab elada lähemal veekogudele/merele. Varem eelistasid inimesed samuti elukohti, mis on lähemal
80-100-aastaste vanurite osatähtsus on siiamaani väike ning ei ole väga palju kasvanud aastate vältel. Graafiku põhjal võib öelda, et Austraalia rahvastik ei vanane. Meeste ja naiste keskmine eluiga on ligikaudselt 70-85 ning see on kõrge eluiga. Naisi, kellel on kõrge keskmine eluiga on veidi rohkem, kui mehi. Suremus on tõusnud 33-44- ja 7-10-aastaste inimeste hulgas. Viimastel aastatel sündinud poisse ja tüdrukuid on üsna võrdselt ning ei ole oluliselt rohkem poisse ega tüdrukuid. Võib öelda, et Austraalia on rahvastiku vananemise etapis. Linnad Austraalia suurimad linnad on Sydney, Melbourne, Brisbane, Adelaide, Perth ja Darwin. kontuurkaart: regio 80% Austraalia rahvastikust elab linnades. Need linnad on kujunenud just nendesse kohtadesse sellepärast, et need piirkonnad sobivad hästi tööstuseks ja põllumajanduseks ning enamus inimestest eelistab elada lähemal veekogudele/merele. Varem eelistasid inimesed samuti elukohti, mis on lähemal
Suurbritannia rahvastik Anna Mari Tamm/11a Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. 1. Riigi rahvaarv. a) Suurbritannias elab 2011.aasta juuli seisuga 62 698 362 inimest. b) Rahvaarvult on Ühendkuningriik 22.kohal maailmas. Seega on Suurbritannia puhul tegu keskmise riigiga. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka Prantsusmaal (65 312 249), Tais (66 720 153) ning Itaalias (61 018 804). (https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/) 2. Rahvastiku paiknemine Suurbritannias a) Rahvastiku keskmine tihedus Suurbritannias on 252,96. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Jamaikal (260,91), Trinidad ja Tobagos (239,85)
Hispaania Rahvastik 1. Riigi rahvaarvu iseloomustus. Hispaanias elab 2011 aasta Juuli seisuga 46 754 784 inimest. Maailma arvestuses asub see riik rahvaarvult 27. kohal. Riigid, mis jäävad Hispaania rahvaarvule lähedale on Näiteks Lõuna-Aafrika, mis asub rahvaarvu suuruselt 25. Seal elab 49 004 031 inimest. Maailmas 26. Kohal asub Põhja-Aafrika 48 754 657 inimesega. Peale Hispaaniat asub Ukraina 45 134 707 inimesega. Ning peale seda riiki on Sudaan, kus elab 45 047 502 . Need eelnevad andmed on pärit 2011 aasta Juuli kuust. Hispaaniat saab lugeda rahvaarvu järgi keskmise suurusega riigiks. Suurte riikide hulka kuuluvad need, kus inimesi on üle mitmesaja miljoni, väikeriigid on sellised, kus inimesi paarkümmend miljonit ja vähem. Hispaanias jääb aga rahvaarv alla 100 millioni ning üle paarikümne millioni. (CIA, 2011) 2. Riigi rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 ning muutumise tegurid. Perioodil 1950 2012
(suurem elamine, autod) ja vaba aega ning vähem suurt perekonda; – naised hakkavad rohkem väärtustama tööd ja karjääri ja mitte koduperenaiseks olemist. Pikaajaline rahvastikupoliitika - India • Indiast saab kohe maailma näideriik, 2011.a. rahvarohkeim elas seal 1,2 miljardit inimest. • Viimase 10 aastaga suurenes rahvaarv 181,5 mln inimese võrra. Võrdluseks: ainuüksi poisse vanuses 0-4 on ligi 67 miljonit, so rohkem kui Prantsusmaal elanikke. • Sündimus ja suremus on langenud, kuid rahvaarv kasvab. • Suhteliselt noor rahvastik, mediaanvanus 26 aastat. • 0-14 aastaseid on rahvastikust 30%, üle 65 aastaseid 5,5% • Sündimus 20,9 ‰ ja suremus 7,5 ‰, loomulik iive 13,4 ‰. http://www.census.gov/population/international/data/index.ht Pikaajaline rahvastikupoliitika - India Sündimus langeb, kuid
MAROKO GEOGRAAFIA Anette Haidak 11.Klass 2013 Geograafiline asend Maroko on riik Loode-Aafrikas. Sild Euroopa ja Aafrika vahel. Maroko Kuningriik asetseb Aafrika loode osas. Kahelt poolt ümbritsetud veega, teda piirab lääne poolt Atlandi ookean ja põhja poolt Vahemeri. Gibraltar ühendab Atlandi Ookeani ja Vahemerd, eraldades Maroko Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga
Dublinis. Tihedalt on asustatud ka Corki linn ja järgmisel kohal on Dun Laohhaire'i linn, mis asub Dublinile üsna lähedal. Üldiselt ongi läänerannik hõredamalt asustatud, kui idarannik, kus asub ka Iirimaa kõige hõredamalt asustatud piirkond Mayo krahvkond ja Galway krahvkond. Seal rahvastiku tihedus aina langeb ja suurlinnades kasvab. Iirimaa soolis-vanuseline koosseis Iirimaal moodustavad lapsed, ehk alla 15-aastased 21% kogu rahvast. Poisse on nende hulgas veidi rohkem kui tüdrukuid, kuid mitte palju. Tööealiste inimeste osatähtsus on kõige suurem, nt 30-34-aastaseid mehi on ligi 210 000. Nende osatähtsus on 68%. Naisi on ka selles eas veidikene vähem. Alates 30-34-aastastest läheb iga vanuse osatähtsus aina väiksemaks. Üle 65-aastaseid on seetõttu üsna vähe. Vanemaealised inimesed moodustavad kogu rahvastikust 11%.Naisi on rohkem kui mehi selles eas. Rahvastik ei vanane, kuni noori on palju rohkem kui vanureid.
Jõhvi Gümnaasium ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund) · Ecuadori tuntuimad rahvusvahelised firmad on suured naftakompaniid (nt Texaco Oil Company jt).
Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000. Sellele järgnes kasvutempo langus kuni aastani 2000, kuid rahvaarv siiski suurenes natuke jõudes 57 719 000 inimese piirini. Aastaks 2010 prognoositakse jätkuvat rahvaarvu kasvu kuni 58 091 000 inimeseni, millele järgneb suurem rahvaarvu vähenemine. Aastal 2030 arvatakse Itaalias elavat 55 360 000 inimest. Viimati oli 11 rahvaarv nii madalal 1970. keskel.Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68. Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel. Surmade arvuga ollakse
Rahvaarv oli tõusnud juba 56 451 000. Sellele järgnes kasvutempo langus kuni aastani 2000, kuid rahvaarv siiski suurenes natuke jõudes 57 719 000 inimese piirini. Aastaks 2010 prognoositakse jätkuvat rahvaarvu kasvu kuni 58 091 000 inimeseni, millele järgneb suurem rahvaarvu vähenemine. Aastal 2030 arvatakse Itaalias elavat 55 360 000 inimest. Viimati oli rahvaarv nii madalal 1970. keskel. Aastas sünnib 1000 inimese kohta 8,72 ja sureb 10,4 inimest. Loomulik iive on -1,68 . Rändesaldo on 2,06 migranti 1000 inimese kohta. Koguiibe kordaja 1000 inimese kohta on 0,38. See näitab, et rahvaarv kasvab riigis tänu immigratsioonile. Sündide arvult 1000 inimese kohta asutakse maailmas 216. kohal. Euroopa keskmine sündimuse üldkordaja on 10 ehk lähedane Itaalia omale. Sündimuse üldkordaja maailmas on aga 21. Sellega võrreldes on Itaalia sündimus madal nagu teistelgi infoühiskonna riikidel.
Spectrum. Selle töö autorid valisid uurimisobjektiks Tartumaa, sest mõlemad elavad Tartus ja see tundus isiklikust vaatevinklist uurimiseks kõige põnevam piirkond. Lisaks on enda kodumaakonna rahvastikunäitajaid alati kasulik teada ja nendega võiksid kõik kursis olla. [Type text] Rahvastikuanalüüs 1.1 Rahvaarv Tartu maakonna rahvaarv kahanes 1990 ndatest aastetest kuni 2000 aastani, kuid alates 2000 ndate algusest on rahvaarv hakanud vaikselt tõusma . Seejuures on rahvaarv vähenenud pea kõigis Eesti piirkondades, kuid Tartu maakond on selle koha pealt erand. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist oli jäänud tartumaalasi 2000 aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 13 000 võrra ja tõusud alates 2000'st aastast kuni 2012 aastani umbes 1000 inimese võrra. See toimub tänu positiivse rändeiibele ja positiivsele iibele ( aastal 2011 positiivne iive 362). Statistiliselt kajastatud väljaränne oli
juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine Lõuna-Koreas oli 2003. aastal 48,289,037 inimest. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48,875,000. 2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. Lõuna- Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.Lõuna- Korea rahvaarv muutub edaspidi ka sama vähe, täpselt nagu see 1995. aastast 2012
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljard
.....................................................................................................18 LISAD.......................................................................................................................................21 Lisa 1 Rahvaarvu muutuste tabel külade lõikes...................................................................21 Lisa 2 Rahvaarv külades vanuselises lõikes aastal 2012......................................................22 Lisa 3 Elanike jaotumine vanusegrupidesse aastal 2000......................................................23 Lisa 4 Küsitlus leht...............................................................................................................24 SISSEJUHATUS Antud töö on valminud osutamaks tähelepanu kahanevale maaelanikkonnale. Mõningates maapiirkondades peaks üldiste võimaluste põhjal olema reaalne rahvaarvu suurenemine.
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Sigrit Link HOLLAND Referaat Tallinn 2009 Sisukord 1.Riigi üldiseloomustus....................................................................................................................3 1.1 Riigi üldandmed ..........................................................................................3 2. Riigi arengutase............................................................................................................................4 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...........................................................................5 4. Riigi rahvastiku üldiseloomustus..................................................................................................5 4.1 Riigi rahvaarv.....................................................................................................................5 4.2 Rahvastiku tihedus..........
arenenud riigiga ja inimesi töötab kõige enam teenindavas majandussektoris. Inimesed seal mõtlevad üha rohkem karjääri tegemisele ja enda elu parema kvaliteedu saavutamisele. Mõeldakse üha vähem lastele. Kui seda tehake siis lükatakse tavaliselt nende saamine pidevalt üha rohkem tuleviku poole. Vanasti olid ka palju paljulapselisi perekoni. Nüüd on neid palju vähem ja saadakse tavaliselt 1-2 last. Rahva eluiga suureneb ka järjest. Suremuse analüüs: Järjest vähem inimesi sureb.Kuna inimeste elu seal on päev päevalt üha parem, siis suremus muutub järjest väiksemaks ja inimestel on kõrge eluiga, mis suureneb veelgi. Loomuliku iive analüüs: Loomulik iive Sveitsis järjest väheneb. See vähenebki selle pärast, et elu läheb üha paremaks ja inimestele on tähtsam enda karjäär ja heaolu. Üha vähemalapselised pered on moes. Ei ole suuri vahesid sündimusel ja suremusel. Viimase 5 aasta poiste ja tüdrukute suhe:
Inimarengu üldandmed Argentina kuulub kõrgesse inimaregugruppi, mille inimarengu indeks on 0,866(2009).Argentina asub inimarengu indeks põhjal 49. kohal.Sarnase näitajaga on veel Läti, mille IAI on 0,866 ja Uruguay, mille IAI on 0,865.Argentina kuulub Cairni gruppi. Argentina kuulub Ladina-Ameerika regiooni.Riigi kui ka regiooni tase on 1975-2005 ainult tõusnud.Aastatel 1980-1990 toimus Argentinas väike IAI langus, kuid peale seda hakkas IAI uuesti tõusma. Eesti on Argentinast arenenum riik, kuna Eesti asub IAI põhjal 40. kohal.Eesti inimarengu indeks on 0.883.Eestis on kõrgem eluiga ka, kui Argentinas.Argentinas keskmine eluiga on 75,2 aga Eestis on 72,9 eluaastat.Kirjaoskuse poolest on Eesti kõrgemal kohal.Eesti kirjaoskajate protsent on 99,8%, ja Argentinal aga 99,5%.Eestis on SKT ühe inimese kohta 20 361 dollarit aga Argenetinal 13 238 dollarit(2007).Vaadates aastaid tagasi, siis oli
RIIGI RAHVASTIKU ISELOOMUSTUS 1. RIIGI RAHVAARV Rootsis elab 9 088 728 inimest (1) (2011) . Minu arvates on see suhteliselt väike riik , arvestades , et on mitmekümneid kordi suurema rahvaarvuga riike . Kuid Eesti mõistes on see keskmine riik . Ning samuti on keskmine ta võrreldes teiste Euroopa riigiga, näiteks nagu Hispaaniaga (46 754 784) . Umbes sama rahvaarvuga, nagu Rootsi, on veel riigid nagu Haiti (9 719 932), Benin (9 325 032) ja Austria (8 217 280) . Rootsi rahvaarv on viimase 21 aasta jooksul olnud väga stabiilne ja on seda (2) statistika andmete järgi ka järgnevad kümme aastat . Selle saidi andmete järgi peaks umbes 2020 ndal aastal Rootsi rahvaarvu kasvutempo hakkama langema 0,5 võrra ,umbes iga viie aasta järel . Negatiivseks muutub kasvutempo eeldatavalt 2030 ndal aastal . Siis hakkab rahvaarv vähenema . Langev trend kestab umbes 2040 nda aastani ning siis hakkab taas samas tempos rahvaarv kasvama , ning jääb taas stabiilseks sa
Rändesaldo Jaapanis on null. Mongoolias on see aga -3000, seal on ülekaalus väljaränne. Mongoolia on arengumaa ning sealt rännatakse välja eelkõige töö leidmise eesmärgil. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 3 Imikusuremus Mongoolias on Jaapaniga võrreldes väga kürge, 1000 inimese kohta sureb Mongoolias 23 imikut, Jaapanis aga ainult 2. Mongoolias on oodatav eluiga 69, meestel 64,7 ja 73,5. Mongoolia sarnaneb selle koha pealt Eestiga, meeste ja naiste oodatava eluea vahe on pea kümme aastat. Keskmise eluea tõstmiseks tuleks alustuseks meeste oodatavat eluiga tõsta. Jaapanis on oodatav eluiga 84, see on 15 aastat rohkem kui Mongoolias. Meeste ja naiste keskmiste oodatavate eluigade vahe on seal samuti väiksem, need on Jaapanis vastavalt 81,1 ja 88
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö M
Rakvere Reaalgümnaasium Uurimistöö SAKSAMAA Kaupo Rebane 12.T klass 2010 Riik: Saksamaa Geograafiline asend: Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kaart 1: Kaart 2: (Saksamaa Euroopa kaardil) (Saksamaa looduskaart) Riigi üldandmed:Pealinn: Berliin Pindala: 357 023 km2 Riigikeel: saksa Rahvaarv: 82 002 400 (2008) Rahvastiku tihedus: 230 in/km2 Iseseisvus: 843. aastal Riigikord: parlamentaalne liitvabariik President: Horst Köhler Kantsler: Angela Merke
ÜLDANDMED: Pindala: 9 984 670 km² Rahvaarv: 2009 aasta: 33 634 341 Rahvastiku tihedus : 3,3 in/km² Pealinn: Ottowa. Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril, kui kuninganna Victoria selle pealinnaks valis. Pealinna elanike arv: 812,000 Keel: Inglise ja prantsuse Rahaühik: CAD (kanada dollar). Kanada rahaühik aastast 1858, märgitakse tavaliselt dollari sümboliga $ või C$. GEOGRAAFILINE ASEND: Kanada, mis on maailma suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas ning hõlmab mandri põhjaosa (v.a. Alaska), Kanada arktika saarestikku, Newfoundlandi ja paljusid teisi rannikulähedasi saari. Kanada piirneb põhjas Põhja-Jäämerega, lõunas USA-ga, idas Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänes Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdes Baffini lahega. Piir USA-ga lõunas kulgeb mööda St. Lawrence'i jõge, suurt järvistut ja sealt edasi juba piki 49. paralleeli. Maapiiri on Kanadal vaid USA-ga ning selle pikkus on 8893 kilomeetrit, millest omakorda 2477 kilomeetrit moodus