Lehed teravalt saagja servaga. Valged õied paiknevad püstises pöörises või kobaras. Õitseb juunis. Kiirekasvuline. Rohkesti päikest vajavad. Sobib linnatingimustesse. Põuakindel. Kare deutsia (Deutzia ) 1,5m kõrgune juuni lõpus rikkalikult valgeid väljast roosasid õisi. Õied paiknevad 6- 12cm pööristes. Rohelised karedad lehed kärbitud saagja servaga. Rohkesti päikest vajavad. Väetada iga 2-3 aasta tagant ja lõigata vanemad oksad välja. H. ebajasmiin (Philadelphus) 1,5-2m kõrgune püstine põõsas. Lehed on karedad, liigile iseloomulike alt roodude nurkades asetsevate karvadega. Lehe serv harvalt jämesaagjas. Juunis valged, lõhnavad, 5-7 õielised õiekobarad. varjus õitsevad vähem. Oksad on väga haprad. Kiirekasvuline. Värd-ebajasmiin (Philadelphus) 1-1,5m kõrgune ümarmunajas hübriidliik, väiksemate ja tumerohelisemate lehtedega kui eelmine liik. Õied tugevasti lõhnavad. varjus õitsevad vähem.
Head looduslikud meetaimed on pajud, remmelgad, vahtrad, paakspuu, türnpuu, ojamõõl, pajulilled, põdrakanep, äiatar, nõmm-liivatee, puned, kanarbik, võilill, pärn jpt. Metstaimed Metsades kasvavad meetaimed on valge lepp, sarapuu, paju, valge iminõges, tõrvalill, viirpuu, käbihein, ojamõõl, harilik pihlakas, harilik paakspuu, mustikas, harilik kukehari, naat, pohl, harilik mailane, mets-nõianõges, aas-kurereha, heinputk, harilik sealõuarohi, harilik ebajasmiin, ahtalehine põdrakanep, karvane pajulill, kanarbik, kuldvits. Põllukultuurid Põllukultuuride hulka kuuluvad paiseleht, harilik võilill, köömen, raps, harilik hiirehernes, lutsern, jumikas, aas-seahernes, aas-kurereha,harilik sealõuarohi, söödagaleega, humallutsern, roosa ristik, tatar, sigur, valge mesikas, kurk, põldmünt, aeduba, aedmajoraan. Viljapuud ja marjapõõsad Must sõstar, ploomipuu, astelpaju, punane sõstar, pirnipuu, harilik kirsipuu, aedõun
Koor on pruun. Pung meenutab küünist ja liibub vastu oksa, väga väike pung. 53. Punane leeder spetsiifiline lõhn, paks ja helepruun-hallikas oks. Säsiosa on pruun. Punga all on suur kolmnurk 54. Must leeder säsi osa on valge, muidu eelmisega sarnane. 55. Amuuri korgipuu puit on kollane, hobuseraua kuju punga ümber. 56. Kare deutsia seest õõnes toru , ilma säsita, kasvõi puhu sisse. Kollakas oks on sile. 57. Laialeheline ebajasmiin heledad kolmnurgad, koor on hall. Pungad on pisikesed, keera et näha! 58. Harilik ebajasmiin koorevärv on pruun, punga pole näha. Ebajasmiinidel on pikad peened külgraod. 59. Korea forsüütia helepruun kollakas oksakoor, punga tipus must tükike, tipus tipppung. 60. Varajane veigelda viljad, kuprad jäävad külge. Oks on hall ja kupar tumepruun. 61. Siberi kontpuu ilus punane koor (1a oks), pungasoomused puuduvad (vana oks on pruunikas).
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis
Nr. Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sõstar Ribes rubrum 5 Must sõstar Ribes nigrum 6 Mage sõstar Ribes alpinum ROOSÕIELISED ROSACEAE 7 Harilik põisenelas Physocarpus opulifolius 8 Taraenelas Spiraea chamaedryfolia 9 Läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus 10 Harilik pirnipuu Pyrus communis
tugevakasvuline 18. Ungari sirel põõsas Harilik lodjapuu ↑ 2 - 3 m, ümara 19. ´Roseum` kujuga põõsas ↑ 20 - 30 m, ümarovaalse võraga 20. Harilik robiinia puu 21. Lõhnav vaarikas ↑ 1 - 1,5 m, põõsas ↑ 1,5 m, püstine kaarduvate okstega 22. Ebajasmiin ´Lemoinei` põõsas Jaapani enelas ↑ 0,6 - 0,8 m, tihe 23. ´Anthony Waterer` püstine põõsas Põõsasmaran ↑ 1 - 1,5 m, püstine 24. ´Goldfinger` põõsas ↑ 30 - 35 m, 25. Harilik pärn laiavõraga puu Madal enelas ↑ 0,8 - 1,2 m, kerajas 26. ´Frobelii` põõsas Põõsasmaran ´Pink ↑ 0,5 - 0,8 m, kerajas 27. Queen` põõsas 28
Värd jugapuu Taxus x media 1 1 Poolvari/ vari Harilik sirel Syringa vulgaris 3 2,5 Täisvalgus/ ´Znamja Lenina´ ´Znamja Lenina´ poolvari Harilik kuusk Picea abies ´Aurea´ (30 a) 2 Täisvalgus/ ´Aurea´ 12 poolvari Euroopa lehis Larix decidua (30a) 10 Täisvalgus 15 Ebajasmiin ´Dame Philadelphus 1,5 1,5 Täisvalgus/ Blanche´ coronarius ´Dame poolvari Blanche´ Harilik ebatsuuga Pseudotsuga 25 15 Täisvalgus/ menziesii poolvari Harilik sarapuu Corylus avellana 2 1,5 Täisvalgus/ ´Red Majestic´ ´Red Majestic´ poolvari
1. Berberis vulgaris - Harilik kukerpuu 1 2. Berberis thunbergii Thunberi kukerpuu 2 3. Philadelphus coronarius Harilik ebajasmiin 3 4. Ribes rubrum Punane sõstar 4 5. Ribes nigrum Must sõstar 5 6. Ribes alpinum Mage sõstar 6 7. Physocarpus opulifolius Harilik-, või Lodjap-Põisenelas 7 8. Spirea chamaedryfolia Taraenelas 8 9
........................................................................ 76 Viirpuu (Crataegus) .................................................................................................................. 78 Hortensia (Hydrangea) ............................................................................................................. 80 Põisenelas (Physocarpus) ......................................................................................................... 82 Ebajasmiin (Philadelphus) ........................................................................................................ 84 Põõsasmaran (Potentilla) .......................................................................................................... 86 Leeder (Sambucus).................................................................................................................... 88 Enelas (Spiraea) .........................................................................
Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=148&art=151. 24.09.2013. Juhani puukool. Lodjapuulehine põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/?et/istikute_nimekiri/ilup %C3%B5%C3%B5sad/physocarpus_opulifolius_diabolo_lodjapuulehine_p %C3%B5isenelas_diabolo.html. 24.09.2013. Neeva aed. Lodjap-põisenelas 'Diabolo'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/lodjap-poisenelas-diabolo/? category=183&panel=2. 24.09.2013. 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) (joon. 79, joon.80) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas. Lehed: rohelised. Õied või õisikud: valged õied. Õitseb juunis mais. Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses
1) Berberis vulgaris harilik kukerpuu Lehed ovaalsed/äraspidimunajad. Serv peenogaline. Sügised punased. 2) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu Lehed äraspidimunajad/mõlajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. Sügisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jämesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allküljel roodude nurkades (karvane). Sügisel kolletuvad. 4) Ribes rubrum punane sõstar Lehed hõlmised. Serv ebaühtlaselt saagjas. Karvane. Sirge alusega. 5) Ribes nigrum must sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv jämesaagjas. Allküljel kollased näärmetäpid. Südaja alusega. 6) Ribes alpinum mage sõstar Lehed kolmehõlmised. Serv ripsmeline, sügavtäkiline
n juudapuu h) urb- rippuvale õieteljele kinnituvad raotud õied n kask, sarapuu Avavilja tüübid Kukkurvili- ühepesaline vili, areneb ühest viljalehest. Valimides avaneb õmblust mööda n enelas, põisenelas Kaun- ühest või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb mõlemat õmblust mööda n liblikõielised Kupar- kahe või enama viljalehega sigimikust arenev hulgaseemneline vili, milline avaneb pikisuunas või tipust n ebajasmiin, deutsia, sirel Sulgviljade tüübid Pähkel- üheseemneline puitunud viljakestaga vili, mis pole seemnega kokkukasvanud. Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid
Heitlehiste, harvem higihaljaste 0,5-5m Perekond sõstar Ribes kõrguste põõsaste perekond. Võrsed ruljad, osadel ogad. Kõrgus 2-3m, püstine põõsas. Noored võrsed Liik harilik Philadelphus pruunid, vanadel ketendab koor; Pungad ebajasmiin coronarius vastakud; Liik Karvane ehk Kõrgus 3-5m; püstine põõsas. Noored võrsed laialehine Philadelphus pubscens kahvatupruunid, vanemad hallikaspruunid; ei ebajasmiin kestenda; OKASPUUD
(hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel,
Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23. Perekond sõstar ja harilik ebajasmiin Perekond sõstar: Perekonnas heitlehised, ühekojalised põõsad. Lehed 3-5 hõlmalised. Vili lihakas paljuseemneline mari. Liike 200 (punane, must, mage, karvane). Levinud Euraasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult mage-, karvane- ja must sõstar. Kasutatatakse haljastuses hekitaimena ja marju jookide, keediste jms valmistamiseks. Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m
Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum Mage sõstar
Lossilähedases pargis kasvavad mitmesugused harilikud lehtpuud: tammed, pärnad, vahtrad, kased. Nende seas on ka hõberemmelgat, sangleppa ja jalakat. Leidub üksikuid pajusid, toomingaid, pihlakaid, iidseid lehiseid, gruppidena nulge ja elupuid. Lossi ees seisabki kaks gruppi paljudest tüvedest koosnevaid elupuid. Põlised puud toonitavad sobivalt punastest tellistest hoonete ansamblit ja gootipärast vertikalismi. Põõsastest kasvab lossipargis sarapuu, harilik sirel ja harilik ebajasmiin, suur läätspuu ja tähk- toompihlakas, tiikide kaldail metsistunult pihlenelas. Varemeid ja lossiseina katab kohati harilik metsviinapuu. Metsiku humala väädid põimuvad tiikide lõunakaldal puude- põõsaste ümber. Omapärased on suured sahhalini kirburohu ( Polygonum sachalinense) puhmad. Peahoonest lõunas asuva tiigi läheduses kasvab suur mandzuuria pähklipuu ( Juglans mandshurica), samas ka üks suurelehine pärn ( Tilia platyphyllos). Herbert Raap'i mälestusmärk lossipargis
..........................................40 25.3 Hooldus isekülvil või levimisel..............................................................................................41 25.4 Elujõulisuse suurendamine.....................................................................................................41 25.5 Hooldus...................................................................................................................................42 26. Philadelphus coronarius - ebajasmiin...........................................................................................42 26.1 Iseloomustus...........................................................................................................................42 26.2 Hooldus...................................................................................................................................42 26.3 Paljundamine...........................................................................................
Taxaceae- Jugapuulised Taxus baccata harilik jugapuu (lõhna pole, mürgine, tumeroheline, võrse heledam roheline, alt on okkad heledad, meenutavad lehti, banaanikujulised lehed) Lehtpuude ja põõsaste lehed Berberidaceae- kukerpuulised Berberis vulgaris harilik kukerpuu(lehed ovaalsed, peenoglise servaga) Berberis thunbergii Thunbergi kukerpuu (hästi pisike leht, punakas-kollakas) Hydrangeaceae- hortensialised Philadelphus coronarius harilik ebajasmiin (terava tipuga, kui on varisenud siis on kollane, muidu roheline, allküljel on karvad) Grossulariaceae- sõstralised Ribes nigrum must sõstar (kodumaine, kõige suurem leht sõstralistest, leht on südaja alusega, lehe allküljel on kollased pisikesed näärmed) Ribes rubrum punane sõstar(sissetoodud liik, keskimise suurusega leht, leht on sirge alusega Ribies alpinum mage sõstar(kodumaine, pisem leht , leht sirge alusega, peal küljel on üksikud liibuvad karvad) Rosaceae-roosõielised
Berberis vulgaris – harilik kukerpuu Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, peenogalise servaga (hamba tipp on nõeljas), alt hallikad, 3...6 cm pikad ja 1,5...3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste
Õied või õisikud: Õitseb mai lõpus-juunis roosakasvalgete kännasjate õisikutega Liigi eritunnused: Väga külmakindel. Väga vähenõudlik. Talub mõningal määral varju. Väga kiire kasvuga. Kasvukoha nõuded: Ei talu liigniisket mulda. Päike-poolvari. Kasutamine haljastuses: kasutatakse hekkide rajamiseks Kasutatud kirjandus: http://www.calmia.ee/Taimed/poisenelasordid.htm http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/poisenelas.htm 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: püstine tihe põõsas Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, harvalt jämesaagja servaga, teritunud tipuga. Pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad, rood ja roodude nurgad karvased, 4-10 cm pikad, 2-5 cm laiad. Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates
Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti KUKERPUU Berberis Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes Niiskus- ei vaja eriti Valgus- päiksepaistelistes kohtades Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist Puu võra- harunev põõsas Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad Õied- kollased, kobaras Viljad- punased, piklikud, söödavad EBAJASMIIN Philadelphus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse tihti haljastuses Puu võra- põõsad Lehed- lihtlehtedega Õied- suured, valged, püstises kobaras, tugev lõhn Viljad- pruunikad PÕISENELAS Physocarpus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- ei talu püsivat liigniiskust Valgus- Haljastusväärtus- kasutatakse hekitaimena või ka üksikult Puu võra- Lehed- lihtlehed Õied- Valged kuni roosakad, kännasjates õisikutes Viljad-
2016) 29.Godet J. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. 30.Haak, M. 2010. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? http://www.haljastus.org/ 23.04.2012 31.Haljassaare. Harilik kuldvihm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 (14.04.2016) 32.Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. 33.Hariduskeskus. Suur läätspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html (13.04.2016) 34.Harilik ebajasmiin ‘Aureus’ 2014. Neeva aed. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/harilik-ebajasmiin-aureus/ (13.04.2016) 35.Harilik lumimari. Calmia istikuäri OÜ. [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/lsymalbus.htm (19.04.2016) 36.Harilik pihlakas http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak.htm (12.04.16) 37.Harilik toomingas. Kasutus https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_toomingas (02.05.2016) 38.Harilik toomingas. liigikirjeldus, http://bio
Kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koor ja juured sisaldavad kollast alkaloidi berberiini, mida kasutatakse nii meditsiinis (berberiinil on verejooksu peatav, vererõhku alandav ning bakteritsiidne toime) kui ka riiete ja naha värvimisel. Paljud liigid on tähtsad ilupõõsad haljastuses · Taluvad hästi kärpimist ning on külma- ja kuumakindlad ja mullastiku suhtes vähenõudlikud 23. Perekond sõstar (Ribes) ja harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) Ribes - kuulub u. 200 liiki, mis on levinud jaheda ja paraskliimaga aladel Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis kasvavad looduslikult 3 liiki: mage-, karvane ja must sõstar. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate sõrmroodsete lehtedega põõsad. Osadel liikidel ogad. Õied on pikkades rippuvates kobarates, vili lihakas paljuseemneline mari. Philadelphus coronarius - Lõuna-Euroopa
seemne kaal 18.....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) [koronárius] 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2.....5 cm laiad, leheserv harvalt
....25 gr., VIII. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist. Paljundatakse seemnetega ja pistikutega, annab väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. Sordid: 'Biflora'; 'Globosa'; 'Goldsprite'; 'Latifolia'; 'Macrantha' 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Tunnused: Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased.
Kuningas naudib oma einet roheluses. Üks teine Assüüria kuningas Tiglatpilesar I jutustab ühes tekstileius, et ta oli toonud vallutatud maadest oma riigi parkidesse puuliike ja aedadesse taimi, mida tema esiisade aegadel polnud kunagi kasvatatud. Seejuures mainib ta seedrit ja pukspuud. Ka kirjeldab ta erinevate loomade, nagu piisonid, hirved ja elevandid, hankimist parkidesse. Assüüria lemmiktaimed: roos, tulp, liilia, nartsiss, sirel, mirt, ebajasmiin, punane kastan jt. Esimesena tõi neid taimi Euroopasse prantsuse diplomaat De Busberg (1522-1592). Kohalikud taimed olid seeder, pöök jt. Koostanud: 12Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a BABÜLOONIA Sumerite elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja reguleerida alati muutuvat jõevoolu sellel tasasel ja soisel deltaalal
annaabi.ee 
