Nooruk on kohuse tundlik ja oskab oma tööd hoida. Täiskasvanlikku käitumist näitab ka see, kui ta oskab töötada nii üksi kui ka koos teistega. Kui mõelda natuke täiskasvamise, kui sõna peale, siis füsioloogiliselt on täiskasvanu see,kes enam ei kasva s.t. ta organism on välja arenenud. Aga me kõik teame, et täiskasvanud inimeseks saamine ei tähenda veel vaimselt täiskasvanuks olemist. 18. või 21. Eluaastane vanus on piirid, kui meile öeldakse, et me oleme täiskasvanud ealiselt ja me peame vastutama enda eest. Eesti Põhiseduse kohaselt on 18.aastane täiskasvanud noor. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.Näiteks öeldakse, et igal vanusel omad lõbud ja rõõmud, nii ka on 18. aastasel noorukid võivad tarbida alkoholi ja külastada klubisid. 21.aastasel noorel inimesel on võimalus minna Rootsi kruiisile nädalavahetusel. Kunagi, kui oli leer populaarne ja peaaegu, et kohustuslik mõne pere jaoks. Seal sai
(Trofimova 1994). Joonisel 1 on näha kataraktiga kaetud silm. Joonis 1. Kataraktiga silm. (Dithmar) Katarakt on pärilik haigus, kuid võib tekkida ka välismõjude toimel. Läätse tuhmumisele võivad kaasa aidata silmahaigused nagu iridotsükliidid, glaukoom, nahaekseem ja isegi raseduse ajal läbipõetud punetised võivad kae teket soodustada. Üle kahe tuhande meetri kõrgustes mägedes elavatel inimestel tekib silmaläätse tuhmumine ealiselt varem, võrreldes normaalses kliimavöötmes elavate inimestega. (Trofimova 1994). Katarakti tekkimisega ei ole silmas valu ega raskustunnet. Seda haigust hakatakse kahtlustama alles siis, kui ühe või mõlema silma nägemine muutub tunduvalt halvemaks ehk hallimaks. Nägemine on halvem just heledas valguses ja päikese käes. Katarakti arenedes halveneb silmanägemine pidevalt. (Trofimova 1994). Katarakti operatsioon on kõige sagedamini ja samas vanim teostatav silmaoperatsioon.
maailmavaate ja läbi saada erinevate mõtetega. Suhtlemises on võimaldanud mulle paljudes eri seltskondades sõna sekka öelda, isegi siis kui ma pole teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu.
purkide ja pudelite avamaine, kruvide keeramine, võtme kasutamine, lauakatmine, toiduvalmistamine, koristamine ja puhastamine, riiete eest hoolitsemine, prillide kasutamine, pesemine, käitumine teatris jne); 2. Aistingute arendamiseks väljatöötatud õppevahendid (vaikusemäng); 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (zooloogia, botaanika, ajalugu, geograafia). Kõik on ka ealiselt paika pandud imikust kuni puberteedieani. Montessori kasutab kolmeosalist tundi, millest esimeses nt õpetatakse lapsele värve. Laps kuulab ja vaataba. Teises osas palub õpetaja lapsel endal nimetada värve. Ku laps eksib ei katkesta õpetaja teda vaid asub tagasi esimese osa juurde. Kolmandas osa nimetab laps värve ja õpetaja lisab veel vajadusel mõned uued. Kui laps eksib minnakse tagasi esimese osa juurde. Aistingute arendamine, keskendumisvõime
abstraktsetest või hüpoteetilistest probleemidest - abstraktne järeldamine - hüpoteetiline ja abstraktne mõtlemine (tulevik, teised maailmad) - loogika areng (deduktiivne järeldamine) – kui..., siis... - probleemilahendamisstrateegiat PIAGET KRIITIKA - katsed liiga abstraksed, ei seostu laste igapäevakogemustega - testida võiks ka teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10. eluaastani ja hiljem on oluline, milline on olnud MOTIIV. - I prekonventsionaalne periood (3/4-10a) – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - II konventsionaalne periood (10-13a) – teiste arvamused, seadused ja kord
Reservoir of family widsom- perekonna elutarkuse reservuaar o Loovad oma elukogemuste ja tarkustega lastelastele turvalise ümbruse o Austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, traditsioonide hoidjad, oskuste edasiandjad Distant- eemale hoidev vanavanem o Ka sümboolsed vanvanemad Perekonnaelu ökoloogia ja eetika o Esmalt ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vara Vanad indiviidid ühiskonnas Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust Järjest enam kasutatakse sõna ,,eakad"- positiivsem foon Eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes Väärikate ülikool Kuidas ,,eakalt" vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- Rahulolev ja tegus vanainimene... Meeldiv sotsiaalne roll Positiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus
ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks; võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni, ei kasuta juhust teda hukka mõista; mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima; hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral. 6. LAPSE ARENGUT JA SOTSIALISEERUMIST SOODUSTAVA KESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE Ealiselt ning arenguliselt sobiv õppe- ja kasvatustegevus toetub õpetaja poolt kujundatud lapse arengut ja aktiivset tegutsemist soodustavale rühma õpikeskkonnale. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine lähtub nii lapse loomulikust huvist ümbritseva vastu kui konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. 7. HUMAANSETE JA DEMOKRAATLIKE SUHETE VÄÄRTUSTEMINE
sellest kõrvale. Võib siiski öelda, et riskigrupp moodustub kergesti haavatavatest inimestest. Noortel, kellel on tavalisest suurem vajadus hea meeleolu järele ja kes ei ole võimelised taluma masendustunnet või pingeseisundit, on suurem eeldus pöörduda narkootiliste ainete poole, samuti ka suurem oht langeda nendest sõltuvusse. Ühelt poolt satuvad narkootiliste ainete juurde tihedamini need, kes ei oska ohjeldada oma emotsioone ja ihasid. Ealiselt on risk saada uimastitarbijaks või -sõltlaseks eelkõige noortel. Noor on avatud nii heale kui halvale. Murdeealistel on tihti veel välja arenemata oskused ja eneseteadvus, mis aitaksid teda halvalt teelt kõrvale hoida. Samuti on inimene oma varases eas füüsiliselt tundlikum. Narkootilised ained mõjutavad teda enam ja kahjustavad tervist ka rohkem. TEISMELINE JA NARKOOTIKUMID Heroiini, kokaiini, LSDd ja muid narkootilisi aineid on ikkagi väga ohtlik kasutada. Peale
meestel, aga see on harvaesinev. (Vals 1996.) Eestis haigestub vähem kui 10 meest aastas. Umbes 20% meeste rinnavähist on pärilik (Tigane). Eestis on rinnanäärmevähk naistel kõige sagedasem vähitüüp 18,3% kõikidest naistel esinevatest vähitüüpidest. Samuti põhjustab rinnanäärmevähk kõige sagedamalt surma 16,3% naiste vähisurmadest. 1999. aastal avastati Eestis naistel 551 esmast rinnavähijuhtu, kellest 244 naist surid sellesse. Haigestumiskordaja ealiselt on Eestis 45,0. (Labotkin 2002.) Riskifaktorid · perekonnas on esinenud piimanäärmevähki · teises rinnas on olnud vähkkasvaja · piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid
toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani). Keskkonnapsühholoogia uurib ümbritseva keskkonna mõju inimese psüühikale ja käitumisele. Differentsiaalpsühholoogia uurib inimeste omavahelisi erinevusi. On veel ka teisi harusid, nagu lastepsühh., meditsiinipsühh., pedagoogiline psühh. jne. Meetodid: Kasutatavam on eksperiment ehk katsetamine, kus katsete abil muudetakse tegureid ja kontrollitakse hüpoteeside ning teooriate vettpidavust
elus, aga osad mitte (kas allasurutud või nad ei tea nendest). Rollide ümber tekibki elustruktuur. Elustruktuur on pidevalt dünaamikas. Ülemineku põhjustab rahulolematus põhikomponentidega (need on seotud rollide ja suhetega) siin elustruktuuris. Rahulolematus ei pruugi viia mitte ainult üleminekuni vaid ka sügava kriisini. Kui see elustruktuur, kus inimene ei tunne end enam hästi, on ennast ammendanud. Täiskasvanuea lõpp ja vanaduse algus on rasked ealiselt määrata. Muutuseid võib ainult vaadelda intelligentsuses (kasvab kuni 40--eluaastani). Liikuv intelligentsus langeb, kuna füsioloogiliselt ei ole inimene enam võimaline. Vanaks jäädakse: kandmise ja kulutamise teooria keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivselt töötamise ja jääkained koguneva kehas ja rakkude taastoomisel vead, keha kulub ära. Samas ei seleta see seda, miks elavad naised meestest kauem. Kasuk räägivad bioloogilised muutused (naha elastsus, luude
Clifford Geertz’i (1975) andmete kohaselt ei ole see nii fundamentaalne, kui meile meeldiks mõelda. Bali inimesed nt vaatlevad inimese käitumist tulenevalt tema rollidest. Indialaste ja ameeriklaste võrdlus. SOPH.00.309 Cross-Cultural Psychology |9 - indialased: ta toob pidupäevaks kooki (situatsiooniline); - ameeriklased: ta on sõbralik (dispositisooniline). Sama võrdlus, üritati teada saada, millal (ealiselt) erinevad arusaamad inimkäitumisest tekivad -> 8- aastased andsid vrld sarnaseid (klt üleseid) kirjeldusi, edasi mida vanemaks seda erinevamaks (11, 15, täiskasvanud). India täiskasvanutel ei olnud fundamentaalset atributsiooniviga, pigem võib väita, et neil on vastupidine fundamentaalne atributsiooniviga (reverse fundamental attribution error), nad omistavad liiga palju käitumist olukorrale. Millele omistatakse inimeste käitumine omab olulisi tagajärgi:
Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde,
Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid Käsitlus kannab nim: Transaktsionaalne analüüs. Väidab, et inimene on pidevalt mingis mina-seisundis. Neid on 3. Laps, täiskasvanu, vanem Kõikides olemas, pidevalt vahelduvad 1) Laps : Ealiselt kõige varem. Naiivne, uudishimulik, emotsionaalne, ei võeta vastutust. Mitut tüüpi last: Loov laps seotud unistamise, leiutamise uute asjade algatamisega. Kohanenud laps: Kuidas vanematega suhted on, võib olla passiivne, abitu, arg, sõnakuulelik. Kui saame haiget või solvume, siis seda teeb laps meis. Eluterve laps. Laps on alati seotud loovusega 2)Vanem: Laps hakkab proovima vanema rolli, harjutab: Sisaldab käske ja keelde,
ümarmateljali samuti ka saematerjali juures. · Okaspuidu maltspuidu maltspuidu osale tekkivad kollaka varjundiga hallikas pruunid laigud. · Lehtpuit muutub marmori taoliselt kirjuks ,mõnikord pole maltspuidu mädanikust nakatunud puidu tugevus rohkem kui veerandi võrra alanenud, samas võib olla täiesti pehkunud. · välimine pehme mädanik on põhjustadud tugeva toimega mädanikku tekitavate seente poolt. Nende ohvriks langevad pika ealiselt halbades tingimutes puit konstruktsiloonid. Näiteks niiskus, seisev ohk, vajalik temperatuur. · Algul muutub puidu värvus hallikas pruuniks, hiljem tekkib pragude võrk ja puit laguneb kuubikuteks. Sageli tekkib puidu pinnale hallitus kirme. · Selline puit on väga ohtlikuks nakkus allikaks teistele puit konstruktsionnidele. · Välist pehme mädanikku tekitavat mitut liiki maja seened. Näiteks maja vamm. Maa
toimekad, vähendavad lapsevanemate otseseid kohustusi ja tähtsust reservoir of family wisdom: perekonna tarkuse reservuaaar- loovad oma elukogemuse ja tarkusega lastelastele turvalise ümbruse; austusväärsed ja autoriteetsed pereliikmed, hoiavad traditsioone, oskuste edasiandjad distant style: eemalehoidev vanavanem- ka sümboolne vanavanem; enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene. Meeldiv sotsiaalne roll Postiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime
suhtlemispsühholoogia alla, nimetatakse lühendatult TA-ks ehk transaktsionaalseks analüüsiks. Transaktsioon tähendab suhtlemiskäiku. See teooria põhineb füsioloogilistel uuringutel, mitte lihtsalt oletustel (nagu paljudel teistel). Berne väidab, et inimene ärkvel olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega: · Laps See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid. Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. On olemas nii loov laps, kellest
Püsivad: palju antisotsiaalseid probleeme Tänapäeva õpilastel: Distsipliiniprobleemid 60% Närvilisus Kaklemine Kõige sagedasemad nii püsiva kui ajutise korral: DISTSIPLIINIPROBLEEMID Kui laps ei nõustu tahtlikult palvete, nõudmiste, korraldustega, mida annavad vanemad või teised autoriteetsed isikud. Kui laps ei nõustu, siis teatud eas on see arengu ülesanne, et vastu hakatakse. Kui see iga ületatakse, siis jääb teatud osa inimesi, kellel need alles jäävad. Püsivaks. Ealiselt : 2 aastane lapsel areneb tahe. Esitab palveid vanematele siis. Ei ole nõus vanematega, avaldab oma tahet. Jonni kahe aastasel on kahte sorti: lühiajaline ei ole nõus vanemate nõudmistega, väljendub kehaliselt. Nt põhjus: lapsel palav, nälg, väsimus. Lihtne kõrvaldada. Pikaajaline ühetaoline pikaajaline käitumine. Selle taga samuti täiskasvanu. Laps mõtleb- miski pole võimatu. Kõiki asju võib saada
Äärmuslik subjektivism romantismis ärritas Goethet. 19) E. T. A. Hoffmanni elu ja teatrilooming. 1822 suri. Tajus üpris hilja oma kirjanduslikku kutsumust. Veelgi hiljem tekkis julgus oma teoseid avaldama hakata. Tema esimene novellikogumik ilmus alles 1814 (8 a enne surma). Sel ajal saksa romantikud juba deklameerisid oma kriisi. Tõusu aeg jäi kuhugi sajandi algusesse. Hoffmann ilmub kirjandusareenile kriisi ajal 38 aastasena. Peetakse hilisromantikuks, ealiselt sama vana ,,Jeena" romantikutega. Hiline kirjandusse ilmumine hoidis teda kiire läbipõlemise eest. Enne kirjandusse tulekut oli ta tegutsenud muusikuna, tegeles heliloominguga, pidas seda oma kutsumuseks. On kirjutanud aind ühe näidendi, mis on segane ja pealegi lõpetamata, ,,Printsess Blandhina". Ometi teda peetakse üheks kõige teatraalsemaks autoriks. Tema saigi teatud määral lavastajateatri eelkäijaks, lavastajateatri idee programmeerijaks. Tema mõju Meierholdile
konkreetsed aju-uuringud, millel see põhineb (aju erinevate piirkondade uurimine). See põhineb füsioloogilistel uuringutel, mitte lihtsalt oletustel (nagu paljudel teistel). Berne väidab, et inimene ärkvel olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Ärkvelolekus inimene suhtleb mingilt oma mina tasandilt lähtudes. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega: 1) Laps See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid. Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. Paljusid elukutseid on ilma lapse tasandi osaluseta raske ette kujutada (loova
baas, mis võimaldab hõlpsat juurdepääsu ja aktiviseerimist igal ajal. Tead- hästi struktureeritud baasteadmiste tase, mis miste taseme küsimust pole andekate lastega seoses siiski eriti uuritud – võimaldab hõlpsat juur- pole selge, miks mõned lapsed omandavad teadmisi hõlpsamini kui teised. depääsu ja aktivisee- Kuna andekad lapsed on kognitiivsetelt võimetelt sarnasemad neist ealiselt rimist. vanemate lastega, siis võimaldab laialdasem baasteadmiste tase neil esine- da kõrgemal tasemel kui eakaaslased. On ka leitud, et suurem kogemus mingis valdkonnas mängib õppimise ja mälu protsessides palju suuremat rolli kui näiteks intelligentsus. Harjutamise ja praktika osa rõhutavad eriti teoreetikud, kes käsitavad andekust kui vilumust/eksperttaset. Nii näiteks esitavad K. Anders Ericsson ja tema kolleegid (Ericsson, Roring, Nandago-
annaabi.ee 
