Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, punakaspruunid spetsiifilidsed eritusorganid, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer paremast mõnevõrra tagapool Süljenäärmed- nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine.Põllumajandusloomadest on süljenäärmed eriti hästi arenenud mäletsejalistel. Süljenäärmed jagunevad seinasisesteks ehk väikesteks ja seinavälisteks ehk suurteks näärmeteks
Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis- piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv. 23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil. Paika kopsude siseküljel, kust
Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja hääleorgan,mis taksitabneelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru.Kõri
Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse
peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp. Dorsaalne grupp tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust. Ventraalne grupp aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes (sissehingamis-, väljahingamislihaste jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid. · Pneumotaksiline ala kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, pneumotaksilise ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, nende aktiivsuse langusega kaasneb hingamissageduse langus. - Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres - kopsuallveoolide väljavenituse aste - emotsionaalne seisund 2) Südame talitlust reguleeriv keskus neuronite kogum piklikajus. Reguleerib südame
Neerude ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide elimineerimine verest uriini näol. Neerude talitluse kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere koostis konstantsena, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes. Seejuures on neerud peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Neerud on oakujulised, mis kinnituvad nimmepiirkonnas mõlemal pool selgroogu ekstrapertoneaalselt kõhuõõne dorsaalse seina külge, vasak neer.paremast mõnevõrra tagapool. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivse edasijuhtimise ja põies säilitamise kõrval uriini koostisosade verre tagasiimendumise tõkestamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Kusejuha ehk ureteer kulgeb nimmelihaste all ekstraperitoneaalselt lihaselise toruna kusepõie kaela suunas, kuhu ta avaneb põieseina viltu läbides, see tõkestab põide kogunenud uriini tagasivoolu kusejuhadesse. Kusepõis on
Milliste häireteni võib viia kahjustus V4 alas (juhtum J.I) ja kahjustus V5 alas (juhtum L.M)? J.I. V4: värvipimedus L.M V5: liikumistaju häire Mis on agnoosia? Erinevad agnoosia tüübid (slaid 41, õpikust lk 336-338 5. väljaandes). Agnoosia = võimetus kombineerida individuaalseid visuaalseid stiimuleid tervikuks. Seega ei suudeta objekte või objektide pilte ära tunda või neid joonistada ja kopeerida. Millised on ventraalse ja dorsaalse tee kahjustuse sümptomid (juhtum D.F)? Ei suutnud eristada, kas jooned on horisontaalsed või vertikaalsed (kahjustunud ventraalne tee), kuid oskas kasutada visuaalset infot liigutuste suunamiseks (kahjustamata dorsaalne tee). Nägude töötlemiseks eraldi süsteem – mille põhjal seda järeldatakse? Nägude äratundmise assümmeetria. Millise piirkonna kahjustumisel häirub nägude äratundmine?
ajukoor Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla), Parietaalne (Kiiru), Temporaalne (Oimu), Frontaalne (Lauba) Sissejuhatus psühholoogiasse 55 Sissejuhatus psühholoogiasse 56 Aju hall- ja valgeaine Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juureganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Sissejuhatus psühholoogiasse 57 Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 14 000 000 000? Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Sissejuhatus psühholoogiasse 58
Seljaaju jaotub segmentideks, iga segment saab informatsiooni erinevast kehaosast ja juhib erineva kehatsooni liigutusi Aju peamised osad: ajutüvi, vaheaju koorealused struktuurid, ajukoor ja selle jaotumine sagarateks MRI kujutis ajust: Seljaaju ajutüvi väikeaju ja peaaju poolkerad, milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor Aju hall- ja valgeaine: Hallaine:neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Peaaju jaotumine hallaineks ehk kooreks (>50%!) ja valgeaineks: Ajukoore ehitus: Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev
konspektis). MRI kujutis ajust:seljaaju-ajutüvi-peaaju poolkerad, milles ,,koorealused" tuumad, valgeaine ja ajukoor. Tasakaal- väikeaju, haistmne- aju meidiaalsel poolel poolkerade vahel. Kiirusagaras,parietaalses- maitsmine, kuklasagaras, oktsipitaalses- nägemine, oimu, temporaalses- kuulmine. Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused. Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure-ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: Ajukoore ehitus Ajukoores erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 000 000 000? Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele. Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus 52-ks väljaks. Eri ajukoore piirkondades raku-kihtihtide suhteline paksus ja rakuline koostis erinev. Miks tsütoarhitektooniline (ja müeloarhitekstooniline) jaotus olulised
millel on - Paanikahäire seotud Implitsiitse emotsionaalse mäluga Seotud ajupiirkonnad: amügdala ehk mandelkeha – mõjutab emotsionaalset mälu, mõjutab vähe implitsiitset ja eksplitsiitset mälu. Mis on lühimälu ja millised on seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas seda hinnatakse? Neuraalne salvestus äsja möödunud sündmustest ja nende järjestusest. Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks. Seotud ventraalse ja dorsaalse juhteteega. Hindamine: Prisko ’liidetud stiimulite’ ülesanne – järjestikku 2 stiimulit samas sensoorses modaalsuses nt kuulmine. Peab ütlema kas stiimulid olid samad - Liigutuste jäljendamine – keerukamad käe või näo liigutused - Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata);
milles „koorealused“ tuumad, valgeaine ja ajukoor 107 Peaaju koor jaotub sagarateks: Oktsipitaalne (Kukla-), Parietaalne (Kiiru-), Temporaalne (Oimu-), Frontaalne (Lauba- ehk Otsmiku-) 108 Aju hall- ja valgeaine: Hallaine: neuronite kehad ja lühikesed ühendused nende vahel Valgeaine: aksonid, pikad ühendused Seljaaju (pildil koos dorsaalse juure- ganglioniga) jaotumine hall- ja valgeaineks: 109 Peaaju jaotumine hallaineks (>50%!) ja valgeaineks: 110 Ajukoore ehitus Ajus erinevat tüüpi neuronid: ~ 85 miljardit; koor ~16 miljardit Suurem osa ajukoorest jaotub 6-ks kihiks vastavalt nendes esinevate neuronite ja neuroniühenduste tüüpidele 111 Ajukoor jaotub erineva ehitusega piirkondadeks. Levinuim on Brodmanni jaotus
mantelloomad) Blastotsüst – imetajatel Diskoblastula e ketasblastula – lõigustumisel tekib animaalsel poolusel iduketas e blastodisk (linnud, roomajad,luukalad, siugkonnalised, skorpionid, haid, raid) Periblastula e ümbrisblastula – blastotsööl puudub, asendunud rebuga (enamik putukaid) 47. Kortikaalne rotatsioon Enne viljastumist on munarakk radiaal- sümmeetriline Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-ventraalse telje (spermi sisenemise koht –ventraalne, 180° vastaspool dorsaalne) Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise tsütoplasma suhtes, moodustub nö. halli sirbi piirkond Dorsaalsed vegetatiivse pooluse rakud (Nieuwkoop`i keskus) blastulas indutseerivad „organisaator“ piirkonna (Spemann-Mangoldi organisaator), kust läbi blastopoori (ürgsuu) algatatakse gastrulatsioon I lõigustumisvagu läbib halli sirbi piirkonda. 48
diferentseerub organism isaseks (X0) või hermafrodiidiks (XX), geenide doosikompensatsiooni mehhanism sõltub samuti suhtest X:A. 247. Emaefekt: isendi tnnus, mis on määratud ema poolt; emasorganismi geenide transkriptsiooni tulemusel munarakk viidud ja sügoogi esimestel jagunemistel avalduvate regulaatorainete toime 248. Keemilised gradiendid: määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, AP) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse- ventraalse, DV) sümmeetriateljestiku 249. Arengumustri teke: Arengumustri teke äädikakärbse- tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria tekesugurakkude liin eristub pärast raku jagunemistemasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa ja selgmise/kõhtmise sümmeetriateljestikuorganismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja
Säsi rakud paiknevad väätidena, mida ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. 34. Seljaaju hallaine Seljaaju keskel paiknev seljaaju tuumi (neuronite koondisi) sisaldav hallaine jaotatakse ees-, taga- ja külgsammasteks (cornu ventrale, dorsale et laterale), mida ühendab kommissuur. Eessamba ganglionirakkude enamiku moodustavad motoorsed rakud nucleus motorius medialis et lateralis. Külgsambas paiknevad nucleus intermediomedialis et intermediolateralis, dorsaalse samba ning vaheaine piiril nucleus proprius cornu dorsalis ning rinnaosa dorsaalsamba mediaalses osas paikneb nucleus thoracicus. 35. Higinäärmete jaotus ja ehitus Higinäärmed (gl. sudorifera) on higi (sudor) eritavad difuusselt peaaegu kogu nahas leiduvad lihttubuloossed näärmed. Sekretsioonitüübilt jagunevad higinäärmed merokriinseteks ja apokriinseteks näärmeteks. 36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus
Hepatoblastid on bipotentsiaalsed. Eessoolest kaugemal asuvad rakud kujunevad hepatotsüütideks (maksarakud). Eessoole lähedased hepatoblastid kujunevad sapijuha/põie epiteeliks, nendest areneb sapisüsteem. Mesenhüüm indutseerib kahe pankrease punga kujunemist - dorsaalne ja ventraalne pung. Ventraalne pankrease pung indutseeritakse ventraalse eessoole osast, mida mõjutab madal FGF signaal (pärineb südamest). Dorsaalse pankrease punga areng vajab retinoolhappe olemasolu, lisaks signaale seljakeelikust ja dorsaalaordist. Eksokriinse pankrease arenguks vajalik Wnt signaalirada, endokriinse osa kujunemiseks vajalik Notch-Delta signaalirada. Dorsaalne ja ventraalne osa kasvavad lõpuks kokku. Inimesel säilib vaid ventraalne pankrease juha, mis viib seedeensüüme soolestikku. Kopsude areng
Homeootilised geenid Rakutüüpide spetsialiseerumine (silm) 3. Arengumustri teke Arengumustri teke äädikakärbsel (Drosophila sp.). Tsütoskeleti toimel põhjustatakse raku arengus asümmeetria teke. Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist. Emasorganismi geeniproduktid (keemiline gradient) määravad embrüos esiosa/tagaosa (anterioorse-posterioorse, A–P) ja selgmise/kõhtmise (dorsaalse-ventraalse, D–V) sümmeetriateljestiku. Organismi põhigeenid määravad embrüo segmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke (morfogenees). 4. Mittegeneetilised tunnused (näited) Kehakujundus, sünnimärgid, kehaehitamine, ilu, perekoosseis 5. Kaksikud, sagedus 6. Sügootne kell sügootne kell (ingl
Nägemisfunktsioonid koosneb mitmetest üsna spetsiifilistest töötlusvormidest mida saab üldiselt jagada viide kategooriasse - Vision for action – visuaalne töötlus liigutuste jaoks - Visual recognition – objektide ära tundmine ja mõistmine - Visual space – visuaalse info ruumiline paiknemine (nii enesest ku ka teistst lähtuvalt) - Visual attention – tähelepanu mis on selektiivne ja keskendub vaid olulisimale infost Ventraalse ja dorsaalse visuaalse töötluse teed - Dorsaalne tee – suundub kiirusagaratesse, seotud liigutuse nägemisega (v5 ja v3) - Ventraalne tee – objektide äratundmine, kõhtmine tee Nägemishäired - Kahjustuse järgi saab teada milline piirkond peaks tkahjustatud olema - Reetina vasak pool – projektsioon aju paremasse poolde - Parem reetina pool – projektsoon aju vasakuse poolde - Seega mõlema silma mõlema pooel visuaalne pilt saadetakse samasse v1 alasse
funktsionaalselt eristuvaks primaarne - neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru sekundaarne - mesenhümaalsed rakud agregeeruvad, läbivad MET (mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni) moodustub neuroepiteel, mille keskele tekib valendik ja moodustub neuraaltoru Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) põhineb SSH/BMP gradiendil - SSH indutseerib ventraalse osa teket, BMP dorsaalse osa teket BMP (bone morphogenetic protein) - suunab ektodermi spetsifikatsiooni, indutseerib ektodermi rakke arenema epidermise suunas SHH (Sonic hedgehog) - indutseerib neuraaltoru ventraalseid rakke moodustama alusplaadi, mille rakud sekreteerivad veel SHH, moodustub SHH gradient Millised on kesknärvisüsteemi neuraalsed tüvirakud ja millised on eellasrakud? Märksõnad: neuroepiteeli rakud, radiaalgliia, basaalsed eellasrakud, basaalne radiaalgliia (mõtle ka sileda ja
precentralisPTmotoneuronlihas Lisaks paralleelsed teed nii s/a motoneuronite kui ajukoore omavaheliste piirkondadega: Tsentraalne e. spastiline parees • Primaarne motoorne koor 4. ala ühenduses: • lihasjõu langus • Lisamotoorse koore- dorsaalse pk. 6. • häiritud liigutuste täpsus • Premot.ajukoorest- ventraalne pk. 6. • lihastoonuse tõus (spastilist tüüpi) Külgnevad pk8. ala • k/p reflksid elavnenud, kloonused Ühendused sens.pk-ga: prim.sensoorse ajukoorega3.1.2. ala + PS tagumise osaga: 5. ja 7. • eksterotseptiivsete refl
kaebuste sagedus ja ebaühtlus muude psüühikahäirete olemasolu isiksuse hüpohondrilised ja hüsteerilised jooned sõltuvusprobleemid depressioon emots. ebapüsivus ja ebaadekvaatsed toimetulekuoskused suurem rõhk "haiguskäitumisel" ja väiksem "terveksolemisel" toetuse puudumine lähedaste hulgas vale või liialt hiline diagnoos rahulolematus oma tööga 49. Retikulaarformatsiooni ehitus ja tähtsamad funktsioonid. Anatoomiline ehitus. Ajutüve tegmentumi ehk dorsaalse osa sisemust kutsutakse retikulaarseks moodustiseks (formatio reticularis), see on eriline närvirakkude kogum, kus närvirakkud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustikku. Nimetatud piirkond on homoloogiline seljaaju vahepealse halli ainega, sisaldades interneurone, mis vastutavad seljareflekside tekitamise ja lihtsate motoorsete mustrite tekitamise eest. Nüüdseks
- Samamoodi orientatsioonile - Torbikukujuline ülesehitus – kõrgemates struktuurides on rakud teised, reageerivad hele-tumedusele, keerulisemad rakud teatud kujudele, mustritele, kujunditele Näo tajumine – rakud võivad ka ilma näo otsese kujundita näo tuvastada. Spontaanne laenglemine? Kui tunneme ära raku rühmad mis tegelevad teatud ülesannete lahendamisega siis on näha et peas olev kavatsus võib mõjutada seda kuidas füsioloogia töötab. Dorsaalse tee spetsiifiline aktiivsus – rakud aktiviseeruvad kui ahv haarab ja hoiab käes teatud kuju ja orientatsiooniga klotsi. Aktiivsus algab klotsi ilmumisega nägemisvälja aga ainult siis kui on kavatsus seda ka haarata. (kavatsus kajastub selles millega rakud informatsiooniga peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht,
*eristatakse 2 piirkonda: -rütmiala piklikajus 1. dorsaalne grupp(tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust) 2. ventraalne grupp(aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes, osa ventraalgrupi neuroneid stimuleerib sissehingamis osa väljahingamislihaseid ulatuslikumatele kontraktsioonidele) -pneumatoksilist ala sillas kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, reguleerides nendelt lähtuvate sissehingamist stimuleerivate närviimpulsside kestust, pneum ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus Südame talitlust regul keskus: *neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt organismi O2 vajadusele *2 neuronite gruppi: südame löögisagedust suurendav/vähendav
hemoglobiiniga(11% kogu hulgast) plasmavalkudega u 1% ja ka vesinikarbonaadina vereplasmas( kõige rohkemja erütrotsüütides, väga vähe ka dissotseerumata süsihappena Respiratoorsed neuronid (hingamiskeskus) asuvad ajutüves ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides, kusjuures ühtse keskuse asemel eristuvad inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite paikmed. Inspiratoorsed neuronid on dorsaalse rühmana tractus solitariuse tuumapiirkonnas, ventraalse rühmana nucleus ambiguuse piirkonnas ja seljaaju ülemistes kaelasegmentides (C 1-2). Ekspiratoorsed neuronid asuvad nucleus ambiguuse piirkonnas inspiratoorsete neuronite vahel ja veel nucleus retrofacialise juures. Neile neuronitele alluvad hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid seljaaju C4-7 ja Th1-7 segmentide eessarvedes. Hingamistsü
annaabi.ee 
