........................................11 4.1. Kuningriigi aeg...............................................................................................................11 4.2. Vabariigi aeg...................................................................................................................12 4.3. Keisririigi aeg.................................................................................................................15 4.4. Hiline keisririik ehk dominaadi ajajärk..........................................................................16 5.Kokkuvõte..............................................................................................................................18 6.Kasutatud materjalid..............................................................................................................19 6.1. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................
2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT. Kolonaat on väikemaapidajate ehk koloonide sõltuvusseisund maaomanikust, nende sunnismaisus (iseloomulik keskaja pärisorjusele), nad ei tohi lahkuda, sest naturaalmajandus vajas eelkõige töökäsi, sest raha, et töötajaid palgata, oli kaotanud väärtuse. Rooma keisririigi alguses oli väikemaapidaja ehk koloon (ld k colonus = põlluharija) vaba inimene, kes rentis maad. Kuid dominaadi ehk hilise keisririigi ajal võeti koloonidelt liikumisvabadus. Selle võttis keiser Constantinus Suur (valitses 306-337). Tekib sunnismaisus, mis hiljem, keskajal, valitsevaks. 3. Rooma rahvaarvu langus. Kui printsipaadi ehk varajase keisririigi alguses elas Rooma impeeriumis u 60 miljonit inimest, siis 3. sajandi lõpus oli rahvaarv kahanenud 30-35 miljonini. Kahanemise põhjused olid pidevad sõjad, sisevõitlused ja epideemiad. 4
Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Terminid printsipaat ja dominaat on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit. Dominaat (ladina k. dominus - isand) oli printsipaadile järgnenud Hilise keisririigi periood Vana-Rooma ajaloos, algas Diocletianuse (284305) valitsusajal ning kestis Lääne-Rooma riigi lagunemiseni 476. aastal. Kui printsipaati on peetud "liberaalseks monarhiaks", siis dominaadi perioodi on peetud absoluutseks monarhiaks. Nimetus tuleneb sõnadest dominus et deus (isand ja jumal), millega sellel ajal pöörduti keisri poole. Dominaadi tähenduses kasutatakse ka mõistet "hilisantiik". Legis actio eesti keeles on seaduse hagi Formulaarprotsess muudatused legislatsioonilises protsessis said vajalikuks kui Rooma muutus a graarriigist kaubandusriigiks (u III saj. eKr) cognitio ectra ordinem edictum perpetuum konstitutsioon (hilisrooma mõistes)
4) A ja F vahel tekib lähedasem suhe, C on tunnistaja 5) Koju naastes avastab A magamistoast P koos 13-aastase E-ga 6) A üritab E-d tappa, aga E-l õnnestub põgeneda, kuid 2 päeva hiljem saadakse ta kätte 7) A hoiab E-d 5 päeva toidu ja veeta ning annab loa orjadele teha temaga ükskõik mida, et ta tunnistaks PUDENTILLA ÕIGUSLIK SEISUND - Pudentilla nimi pärineb imperaator Pudens’i nimest - Pudens sündis 70 pKr - Antud kaasuse tegevus leiab aset printsipaadi või dominaadi perioodil (27 eKr - 565 pKr) - Pudentilla omab vara (nt orjatar Cara ja meesori) → varalahusus on tavaline sine manu abielu puhul - Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, oli iseseisev isik (persona sui iuris) omaenda valitseva varaga → Pudentilla ei ole mehe võimu all SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI D. 48.5.26
- kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimustruktuurid, viiakse läbi poliit-reforme, jagatakse maad vaestele, tekib riik ja riigi võimu kannavad võimukamad ja jõukamad inimesed. Augustus Octavianus võtab endale esimese kodaniku tiitli -> ametinimetusega princeps ehk ainujuht - printsipaadi aeg; 27 ekr - 284 pkr kehtivad paljud demokraatlikud elemendid - dominaadi aeg; 284 pkr - 565 pkr kristlik rooma, Ius (nimisõna) -> juris (omadussõna) juris prudentia (õiguse tarkus) tio hääldub cio iuris privatum ja ius publicum (era- ja avalik õigus) sisaldab järgnevaid juriidilisi elemente: - perekond - omand - lepingud - pärimine ius civile ja ius quiritium (rooma kodanike õigus ja rooma kodakondsus) quiris (roomlaste nimetus enda kohta) praetor (rooma ametiisik -> kohtuprotsesside ettevalmistamine ja üleandmine kohtusse,
langus, kaubalis-rahalised suhted nõrgenesid, põllumajanduses sai valitsevaks latifundium. Impeeriumis hakkas levima kristlus, mille tõkestamiseks hakati kristlasi taga kiusama. Severuste dünastiale järgnes nn sõdurkeisrite ajajärk. Kodusõjaga kaasnesid barbarite sissetungid ning mitmete provintside lahkulöömine. Aurelianusel õnnestus riigi ühtsus taastada. Hilise keisririigi ajajärk Niinimetatud dominaadi ajajärk 284476 aasta. Valitsevaks usuks sai ristiusk. Impeeriumi kriis süvenes. Puhkes kolooniate, talupoegade ja orjade ülestõuse. Suure mõju omandasid riigi teenistuses olevad germaani sõjapealikud (Stilicho, Odoaker). Impeeriumi jagunemine Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus pealinnaks Konstantinoopoli. Peale Constantinust valitsesidki riigi ida- ja lääneosa tavaliselt eri
Provintsid tugevnesid majanduslikult ja said ka rohkem õigusi. Caracalla ediktiga 212 aastal said kõik provintside elanikud Rooma riigi kodanikeks. Traianuse (98-117) valitsemisaega nimetatakse Rooma riigi kuldseks ajastuks . Riik saavutas oma kõige suuremad piirid. Samal ajal süvenesid sisevastuolud ja peale Severuste dünastia (193-235) langemist algas anarhia ehk sõdurkuningate ajajärk. Hilise keisririigi ehk dominaadi (284-476) ajal rajati Diocletianuse ja Constantinuse reformide tulemusel sõjaväeline ja bürokraatlik monarhia. Kehtestati asehaldurite süsteem. Linnad allutati keskvõimule. Loodi paljuastmeline ametnikkond. Pärast Constaninuse (306-337) surma valitsesid ida- ja lääneosa eri keisrid. Peale Theodosius I surma 395 lagunes impeerium lõplikult. Viimased Lääne-Rooma keisrid olid sisuliselt germaani väepealike käsilased ja riik hävis Suure rahvasterändamise käigus
Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk printsipaadi ajajärguks ja hilise keisririigi (284 476) ehk dominaadi ajajärguks. Aastatel 32-30 eKr toimus kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Pärast võitu Antoniuse üle Aktioni merelahingus 31 eKr sai Rooma impeeriumi valitsejaks Octavianus. Oli alanud keisrite aeg. Senat andis Octavianusele lisanime Augustus (suursugune, auväärne). Augustus ühendas enda kätte tähtsaimad vabariiklikud ametikohad. Ta oli rahvatribuun ja imperaator (sõjaväe ülemjuhataja). Mitmel korral oli ta ka konsuliks ja tsensoriks.
Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused.
valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat. Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam. Rooma riigi lõplik lõhenemine toimus 395 a – Ida- ja Lääne-Rooma.
· 399 eKr Sokratese hukkamine · 387 eKr Platoni akadeemia Kreeka ja Rooma · 384-431 eKr Aristoteles · Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned · 323 eKr Aleksander Suure surm · 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints · 106-143 eKr Cicero · Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330 · Theodosius I keelab paganlikud kultused 392 · Lääne-Rooma valitseja residentsiks saab Ravenne 404 Rooma · 410 rüüstab Alarich Roomat · 455 vandaalid Roomas · 476 kukutab Odoaker Romulus Augustuluse · 527-565 on keisriks Justinianus Rooma õigus
· Euroopa ühise õiguskultuuri alus ius commune · Ladina keel kui õiguskeel Termini rooma eraõigus tähendused Ius privatum- rooma riigis 753 ekr-.... ; mõistetakse ka sageli tervet corpus iuris civiles't, kus kõrvuti nii eraõiguse, karistusõiguse kui ka avaliku õiguse normid Rooma õiguse ajaloo periodiseeringud · Periodiseerind riigivõimu vormide alusel o Kuningate e rexide aeg(753-510 ekr) o Prinstipaatide aeg(27ekr-284pkr) o Dominaadi e absoluutse monarhia aeg(284-565) (keiser=dominus) Kuningate e rexide aeg(753-510ekr) o Rooma oli väheste elanikega linnriik o Talupoegade ühisk o Rahvakoosolekul valitaval kunindal po, reg, lilitaarne võim o Tavaõigus(mos maiorum) o Õigus oli salajane ja osa religioonist Vabariigi aeg(510ekr-27pkr) o kuninga senine võim, v-a religioosne konsulitel ning senatil
nõrgenemist. I saj pKr vallutati suur osa Suurbritanniast. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Vallutati Daakia (tp Rumeenia) ja Mesopotaamia. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge. Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku nn Rooma rahuga. II saj lõpul hakkasid piire ründama välisvaenlased ja algasid kodusõjad. 284-476 pKr hiline keisririigi ehk dominaadi periood. Õnnestus Diocletianusel absoluutse ja avaliku sõjalise diktatuuri kehtestamisega. Esialgu aristokraatia ülemvõimu kindlustada. Diocletianuse (284-305) ajal (Diocletianus oli sündinud Illüürias, kerkis troonile armee abil) viidi läbi administratiivsed, sõjalised ja majanduslikud reformid, mis pikendasid riigi eksistentsi sajandi võrra. Administratiivselt jagati riik 2 ossa: Ida-Lääs. Itaalia kaotas lõplikult oma prii seisundi impeeriumi keskusena
Süüdiolevat naist karistati poole kaasavara ja ühe kolmandiku muu vara konfiskeerimisega ja asumisele saatmisega saarele ning tema kaaslast- poole vara konfiskeerimisega ja samuti väljasaatmisega saarele, kuid teisele. Justinianuse õiguse järgi karistati abielu rikkunud naist kehalise karistusega ja kloostrisse saatmisega. Mees võis ta sealt kahe aasta jooksul ära tuua, kuida edasi pühitseti ta nunnaks. Dominaadi perioodil karistati kooselu orjaga surmanuhtlusega ning ori põletati elusalt. Kaua püsisid ( ka impeeriumi perioodil) isa ja mehe erilised õigused naiste üle, kes olid toime pannud abielu rikkumise. Isal oli õigus jalamaid tappa oma tütar, kelle ta on tabanud abielu rikkumiselt, ja ka tema võrgutaja, ilma et teda vastutusele võetataks. Mees ei tohtinud oma naist tappa, kuid kui tappis vihahoos, siis sai kergema karistuse. Abordi eest karistati naisi surmanuhtlusega või pagendamisega
3) Printsipaadi aeg (27 eKr – 284 pKr): Vormilt vabariik, kuid sisuliselt valitseb ainuvalitseja, printseps (esimene) Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile Senat muutub printsepsi tööriistaks Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel 1) Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2
Digesta. Printsipaadi kõige nõrgemaks küljeks oli keisritrooni pärimine. Alates Septimus Severusest (193-211) valitseb sõjaline diktatuur ning alates aastast 235 on Rooma riik sügavas kriisis. Rooma kaotab oma tähenduse ka pealinnana, sest keiser on pidevalt lahinguväljal. Kuigi printsipaadi ajal oli õigusteaduse õitseaeg, mõjutasid poliitilised kriisis ning üldine kultuuriline allakäik ka õigusteadust, mis käis printsipaadi lõpupoole samuti alla. Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284-565) Diocletianusel (284-305) õnnestus riiki taas rahu tuua ja rajada uus riigikord. Uus riigikord ei püüa enam säilitada vabariiklikke traditsioone, mis legitimeerisid printsepsi, vaid nimetaski end keiseriks (isandaks) ja jumalaks: dominus et deus. Dominus’est tuleneb ka dominaadi nimetus ja keisril oli ning ta näitas ka välja kogu absolutistlikku (või ka idamaadele omast) võimutäiust. Idamaadest võetigi eeskuju
ii. Palgalised ametnikud, oluline lojaalsus printsepsile iii. Senat muutub printsepsi tööriistaks iv. Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid v. Jurist Salvius Iulianuse "Edictuum perpetuum" (ca 130 pKr) vi. Jurist Gaiuse "Institutiones" (160 pKr) d. Dominaadi ehk absoluutne monarhia aeg (284-565): i. Senine printsipaadi vorm polnud enam nii hea, muutus probleemseks kuna neil polnud enam pärijaid --- muutis ebastabiilseks ii. Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus iii. Keisril võimutäius iv. Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks v. Keiser Justinianus (527-565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu
Printsipaadiaegselt juristilt Papinianuselt (D. 2, 14, 38) on pärit järgmine lause, mis kehtib ka tänapäeval: "ius publicum privatorum pactis mutari non potest" (avalikku õigust ei saa muuta eraisikute vaheliste kokkulepetega).49 See näitab, et üksikisiku kasu ei tohi olla tähtsam kui üldsuse huvi. AÕS § 68 lg 2 kohaselt tohib omandiõigust piirata nii seaduste kui ka teiste isikute õigustega. Õiguslikult reguleeritud sundvõõrandamist tunnevad roomlased alles dominaadi ajast. Kui oli avalikes huvides vaja teatud maatükki, püüti seda hankida pigem tavalise ostu teel, kuid mitte sekkudes sellesse erasfääri riikliku sunnijõuga.50 4.2. Naabrusõigused. 16 Nii nagu meil ei olnud ka Roomas omandiõigus piiramatu. Arvestama peab ja pidi naabritega ning nende ja üldsuse huvides tehtud kitsendustega. Omanik peab sallima, et ka teised tema asja
korraldused,rahvakoosoleku otsused, kokkulepped isikute vahel) - 27 e.m.a – 283 – toimub üleminek vabariigist monarhistlikuks impeeriumiks. Printsipaadi ajajärk.Alguses jätkub klassikaline õiguse areng, kuid järjest enam hakkab taanduma juristide osa õiguses jaõigus läheb üle keiserlikesse seadustesse ja keisri kohtuaktidesse. (õiguse alliakd: imperaatorite aktid,senati otsused, preetorite ediktide kogu) - 283 – 527. dominaadi periood. Toimub lääne-roomas klassikalise jurisprudentsi allakõik ja õiguseprutaalsus. Samas ida-roomas jurisprudentsi üleskäik. - 528 – 565. kodifitseerimise periood. 2.1 Riigikorrast lähtudes: • 754-510 kuningriigi aeg 510-27 vabariigi aeg 27 e.m.a – 565 m.a.j keisririik , mis jaguneb kaheks: 27 e.m.a. - 284 m.aj.-printsipaat 284-534/565 - dominaat 2.2. H. Ylikangase periodiseering: •-200 eKr muinas e Vana-Rooma periood •200 eKr-235 klassikaline periood
Pühakirja kujunemine. Kristlased ja Rooma riik. 26) Hiline keisririik ehk dominaat (284-476) 1. III sajandi kriis: sõdurkeisrid; Uus-Pärsia tõus ja germaanlaste sissetungid; kristlaste tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. Diocletianus (284-305): tema valitsusaeg tähistas segadusteaja lõppu ja dominaadi algust. Dominus= isand edaspidi pöörduti nii keisri poole. Kogu võimutäius keisrile, senat kaotas mõju. Impeerium jagati 12 diötseesiks, Itaalia ja Rooma kaotasid tähtsuse. Sõjavägi suurenes 60 leegionile, suniviisiline värbamine + palgasõdurid germaanlased. Sellest tulenes maksukoormuse kasv ja tugevam riigikontroll. Jagas keisrivõimu: tetriarhia nelja keisri valitsus, ise jäi itta. 303 pKr kristlaste tagakiusamine.
2. seotuse tõttu teiste tekstidega 3. mõjuvälja tõttu kogu ühiskonnale. Tüvitekst on mingi kultuurilise identideedi keskmes. Piibel on kogu õhtumaise kultuuri tüvitekst, kõrvuti CIC. Mis võiks olla eesti õiguskultuuri tüvitekst? 4. LÜHIKOKKUVÕTE LOENGUST BÜTSANTSI ÕIGUSAJALUGU Rooma õiguse pärijateks keskajal olid: 1. Rooma-katoliku kirik 2. Germaani hõimud 3. Bütsantsi keisririik Rooma õiguse ühtne areng dominaadi ajal lakkas, kujunesid erinevad arengutendentsid Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigis. Viimane on ajaloos tuntud pigem Bütsantsi nime all, seega on kohane rääkida Bütsantsi õigusajaloost. Bütsantsi õigusajaloo roll on oluline Ida-Euroopa õigusajaloo kontekstis, Lääne-Euroopa e. Ladina-Euroopa jaoks on tema tähendus väiksem, kuigi mitte olematu. Bütsants mõistis end varakult kui Rooma traditsioonide säilitajat, kui impeeriumi edasikandjat ning järeltulijat
pannakse alus Rooma impeeriumile. Hilise vabariigi periood langeb suuresti kokku hellenismi ajastuga. Keisririigi ajajärk Keisririigi ajajärk dateeritakse 31 eKr - 476 pKr. Ka keisririigi ajajärk jagatakse kaheks perioodiks: varane ja hiline Keisririik. Varane dateeritakse aastatesse 31eKr - 284pKr ja seda nimetati printsipaadi ajajärguks, see sõna tuleb nimetusest printseps. Hilist ajajärku dateeritakse 284-376pKr ja seda nimetakse dominaadi ajajärguks, tuleb sõnast dominus/deus (isand/jumal). Rooma keisririik tekkis poliitiliste rahulolemuste ja kodusõdade tulemusel. Esimene keisririigi sajand on täis konflikte. Erinevate poliitiliste parteide võimuvõitlus iseloomustab keisririigi 1saj, toimus sõjaväe tähtsaks ja tugevaks muutumine. Sõjaväe tugevaks muutumine toimus aastal 107eKr kui viidi läbi Mariuse sõjaväereform. Selle uuenduslikkus seisnes peale militaarsete asjade ka selles, et kui varem nt
b) actio iudicati vastu esitati tõsiseid vaideid. c) restitutio integrum teel. 3. Tõendamine - litis contestatio ajal pöördutakse tunnistajate poole olemaks kõige tunnistajad - hageja ja kostja puudutasid vindicta'ga asja, väites, et see kuulub neile tunnistajate ülekuulamine ja tõendite hindamine iudexi poolt tsiviilmenetluses CORPUS IURIS CIVILIS 1. Corpus Iurise väline õigusajalugu Dominaadi ajal lakkas Rooma õiguse ühtne areng, hakkasid erinevalt arenema. Pärast Rooma lõhenemist hakkas Bütsants end pidama Rooma impeeriumi edasikandjaks ja järeltulijaks. Õiguslik traditsioon kandus üle enam-vähem täielikult ning ei saa rääkida rooma õiguse retseptsioonist Bütsantsis. 1.1. Rooma õiguse süstematiseerimise varasemad katsed Kolm viimast seaduste kogu sisaldavad keisrite konstitutsioone alates keiser Hadrianuse seadusandlusest. · (XII tahvli seadused)
annaabi.ee 
