Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "DNA ja RNA konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nukleotiid, ahelat, ahelate, sekundaar, lämmastikalus, puriin, geenid, adeniin, jääk, oligonukleotiid, guaniin, uratsiin, tümiin, aminohappeid, struktuurid, sekundaarstruktuur, tertsiaalstruktuur, biheeliks, replikatsioon, nukleosiid, suhkrust, denaturatsioon, vesiniksidemete, lahknemine, renaturatsioon, noolutamine, sekveneerimine, lämmastikalusedspiraliseerunud ahel, *Spetsiifilise kujuga ahel Tertsiaaerne Polünukleotiidahela "pakend" rakus või rakutuumas: *Superspiraliseerunud, *Kokkukägardunud, *Spetsiifilise vormiga. LINEAARSE DNA TERTSIAARNE STRUKTUR: Kromatiini (DNA + valgud) kokkupakkimise tulemusena formeeruvad kromosoomid. DNA DENATURATSIOON ehk sulamine vesiniksidemete katkemine ja polünukleotiidahelate lahknemine. Renaturatsioon ehk noolutamine termodenatureerunud DNA aeglasel jahutamisel toimuv ahelate reassotsiatsioon DNA REPLIKATSIOON Replikatsiooni lähtepunkt (origin) DNA piirkond, kus toimub pöördumine biheeliks mõttelise telje ümber ja ahelate lahtikeerdumine (despiraliseerumine). Eukarüootse DNA replikatsioon algab üheaegselt mitmest lähtepunktist. Replikatsiooni hark replitseeruva DNA Y- kujuline piirkond, kuhu seostuvad komplementaarsed nukleotiidid ja kus formeeruvad uued ahelad. Lähteained Nukleosiidtrifosfaadid dATP,dGTP, dTTP, dCTP, DNA
koensüüme (näiteks koensüüm A). Tsüklilised nukleotiidid on signaalmolekulideks (näiteks cAMP). 6. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Rakkudes on laias laastus 2 erinevat nukleiinhapet-- DNA ja RNA-- millel on erinevad ülesanded-- DNA on geneetilise info kandja ja RNA on geneetilise info vahendaja. Nukleiinhapped on polümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA-l on kindel struktuur-- biheeliks, milles on kaks omavahel komplementaarset ja antiparalleelset ahelat. RNA molekule on erineva kuju ja pikkusega ning ka erinevate ülesannetega. Sünteesitav RNA on üheahelaline. 7. Fosfodiesterside. Side, mis moodustub ühe nukleotiidi fosfaatrühma ja teise nukleotiidi suhkrujäägi kolmanda süsiniku küljes oleva hüdroksüülrühma vahel. Fosfaatrühma fosfor on seotud 4 hapniku aatomiga: üks vaba hapniku aatom , kahe suhkrujäägi hüdroksüülrühma hapnik ja üks
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks?
Seal asuvad mitmed ensüümid ja muud koosneb N-atsetüülglükosamiinist (NAG) ja N- valgud (hüdrolüütilised ensüümid, retseptorid, transporti atsetüülmuraamhappest (NAM). vahendavad valgud). Peptidoglükaan-kiht asub välis- ja sisemembraani vahel. Peptidoglükaankihti nimetatakse ka mureiinkihiks. Erinevate peptidoglükaani ahelate vahel võivad moodustuda peptiidsidemed. Läbi peptidoglükaani kihtide ulatuvad lipoteihohappe (teichoic acids) molekulid, mis on sünteesitud membraani pinnale. Iseloomustused on vt ül. 1 4. Kuidas nimetatakse bakterite rakuseina koostises olevat peptidoglükaani? Millest koosnevad selle peptidoglükaani polüsahhariidi ahelad ja millest polüsahhariidi ahelate vahel olevad ristsidemed? Peptiidoglükaani kutsutakse mureliiniks (ladina keeles "murus" ehk "sein"
Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toit: piimasuhkur imetajate piimas Energeetiline (annab energiat) Kaitseks 2. Liipidide iseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk, viimane takistab nende lahustumist vees. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed
määrab tema fenotüübi Homosügoot - lookustes on identsed alleelid · Homosügoot retsessiivse tunnuse osas (aa) · Homosügoot dominantse tunnuse osas (AA) Heterosügoot - diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad erinevad alleelid (nt. Aa). Kromosoom - eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, milles asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). (loeng 2 rakk, paljunemine ) Geen - kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu. (loeng 2 rakk,paljunemine) Alleel - üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele. Alleele tähistatakse tähtedega
Erinevatel peptiididel on erinevad struktuurid. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse eselle esimest järku struktuuriks, ehk primaarstruktuuriks. Primaarstruktuur on kõigil valkudel ja see määrab ära kõik valgu omadused, samas ei väljenda see otseselt valgumolekuli kuju. Valgu teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks - heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel -struktuuriks. Valgu molekuli edasisel kokkukeerdumisel tekib kolmandat järku struktuur e tertsiaalstruktuur (kera sarnane kuju, nimetatakse gloobuliks) Mitte kõik valgud pole globulaarsed: mõned võivad jääda väljavenitatult niitjateks ehk fibrillaarseteks. Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk, mida nimetatakse neljandat järku struktuuriks ehk kvaternaarstruktuuriks. (hemoglobiin).
Normaalsed mitsellid - tekivad vees amfipaatsete molekulide kõrgemate kontsentratsioonide korral. ATPaasid on katalüütilised membraanivalgud ("pumbad"), mis on võimelised ATP hüdrolüüsi läbi viima ja kasutama vabanevat energiat, et muuta valgu konformatsiooni. NUKLEEINHAPPE KOOSTISOSAD LÄMMASTIKALUSED a) Pürimidiinalused b) Puriinalused U uratsiil (RNA) G guaniin (DNA, RNA) T tümiin (DNA) C tsütosiin (DNA, RNA) A adeniin (DNA, RNA) PENTOOSSUHKRUD (esinevad furanoosi kujul) · b,D-riboos (RNA) · b,D-2-desoksüriboos (DNA) FOSFORHAPPEJÄÄK Nukelosiidid = N alus + suhkur. Nukleosiidide nimetused tulenevad N-aluste nimetustest, lisades lõppu -idiin (pürimidiinid) või-osiin (puriinid). Tsütidiin Adenosiin Uridiin Guanosiin Tümidiin Nukleotiidid = N- alus + suhkur + 1..3 fosforüüli. Funktsioonid: Nukleosiid-5'-trifosfaadid (NTP) on...
põhjustavad haigusi – tsüstiline fibroos (kahjustab organite epideelrakkude ioonkanaleid ning tekib limakiht + põletik), Huntingtoni tõbi (neuronid hakavad surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ühemunakaksikuid erinevates keskkonna tingimustes. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid (teatud tunnuste uuendamine)
rRNA-de sünteesi eest. RNA pII koosneb 12-st subühikust ning viib läbi mRNA ja osade snRNA-de sünteesi. RNA pIII koosneb 17-st subühikust ning katalüüsib tRNA, osade snRNA-de ja 5SrRNA sünteesi. Prokarüootides: RNA polümeraas ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse RNA ahela. Toimub transkriptsioon. Transkriptsiooni initsiatsiooniks seondub RNA polümeraas spetsiifiliselt promootorjärjestusega ning seejärel katkevad promootrorpiirkonnas DNA ahelate vahelised vesiniksidemed. Ei vaja initsiatsiooniks praimerit. 7. TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. 9. eIF1 (15 kDa) koos eIF1A-ga (16 kDa) on vajalik 43S-i skaneerimiseks mRNA-l. eIF2 (koosneb 3 valgust: a - 35 kDa, b - 38 kDa ja g -52 kDa)
Ekspressiivsus kirjeldab geeni fenotüübilise avaldumise taset. Kandilise lõuaga Hapsburgid, lobe mutatsiooniga sagaralise silmakujuga äädikakärbsed.. Mittetäielikku penetrantsust või erinevad ekspressiivsust mõjutab tunnuste komplekssus konkreetne fenotüüp võib olla seotud mitme erineva geeni avaldumisega. 11. Mõisted epistaas ja pleiotroopsus. Tooge mõni näide. Epistaas ühe geeni takistav, pärssiv või varjutav toime teise geeni avaldumisele. Need geenid mida allutatakse on hüpostaatilised. Kui epistaatilise geeni ainsaks avaldumisviisiks on teise geeni pärssimine, nimetatakse teda inhibiitor- või supressorgeeniks. Äädikakärbeste mutatsioon white (põhjustab valget silmavärvust) on epistaatiline mutatsiooni cinnabar suhtes. Ehk mõlema homosügootsel avaldumisel on kärbse silmad ikka valged. Pleiotroopsus geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid. Mitme patogeense tunnuse koos avaldumine on sündroom
molekuli. Lehekülg RNA transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne mRNA molekul Nukleotiid 2. Nukleiinhapete komponendid. Pürimidiinid: Tsütosiin (DNA, RNA); Uratsiil (RNA); Tümiin (DNA) Puriinid: Adeniin; Guaniin. Suhkrud: Riboos/desoksüriboos. Fosfaat. Komplementaarsus on kindlate lämmastikaluste paardumine
tuumapoorid – 120x120x75 A bakteriaalne RNA polümeraas – 90x90x60 A Molekulaarbioloogia põhidogma DNA↔ RNA →valk DNA sünteesitakse nii DNA kui RNA alusel! RNA-sõltuv DNA polümeraas – pöördtranskriptaas – revertaas – katalüüsib DNA sünteesi RNA matriitsilt, leiti algselt retroviirustelt. Dogma evolutsiooniline aspekt: looduslik valik toimub organismide mitte geenide tasemel. Valik toimub geeniproduktide tasemel. Ühte „head“ geeni võib ümbritseda „halvad“ geenid ja teda ei valita. Mutatsioonid toimuvad juhuslikult. Epigeneetiline pärilikkus - on seotud genoomi ekspressiooni mustrite kordumisega uues põlvkonnas (DNA metüleerimine), ei ole seotud muutustega genoomis. Geneetilise info 3 põhilist ülekandeprotsessi: 1. Replikatsioon – kahekordistumine geneetiline info on säilitatud DNA kaksikheeliksi kujul viib läbi DNA-sõltuv DNA polümeraas (substraat: desoksünukleosiid-5’-trifosfaat) DNA replikatsioon – eukarüootidel
valgesilmeseid isaseid mutante ja homosügootseid metsiktüüpi punasilmseid emaseid, siis saadi hübriidid, kellest kõik emased ja pooled isased olid punasilmsed. Järelikult pidi mutatsioon paiknema X kromosoomis. Saadud heterosügootseid emaseid ristati valgesilmsete isastega ning saadi järglaskond, kus nüüd juba pooled emased olid valgesilmsed. 17. Selgitage Mendeli seadusi lähtudes kromosoomiteooriast. · Kõik geenid paiknevad kromoosoomides ja Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ja sattumine järglaskonda. · Lahknemise seadus (II) esimese meiootilise jagunemise käigus kromosoomid paarduvad, -> üks homooloog emalt, teine isalt. Kui ema on homosügootne alleeli A suhtes ning isa alleeli a suhtes, siis on järglaskond Aa. Anafaasis (pärast I meiootilist
sidemetega). Nukleiinhappeteks on : 1) RNA (ribonukleiinhape) geneetilise informatsiooni vahendaja, mis koosneb ribonukleotiididest. 2) DNA (desoksüribonukleiinhape)- geenetilise informatsiooni kandja, mis koosneb desoksüribonukleotiididest. Nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: RNA´s riboos, DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvestamises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroenergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks, mitmed nukleotiidid on liitensüümides mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad
regulatsioon väga oluline makromolekulide sünteesi kontrollmehhanism. Transkriptsiooni viib läbi DNA-sõltuv RNA polümeraas. RNA polümeraase on väga palju erinevaid tüüpe. Eukarüootides on kolm erinevat RNA polümeraasi, mis sünteesivad erinevaid RNA molekule. RNA sünteesil on substraatideks (ribo-) nukleosiid 5'-trifosfaatidest. Sünteesitud RNA ahel vastab üks-üheselt temaga antiparalleelsele DNA matriitsahelale komplementaarsusprintsiibi alusel. RNA järjestusega identset DNA ahelat nimetatakse kodeerivaks ahelaks. RNA sünteesi käigus toimub DNA ahelate lahtiharutamine. Algne DNA struktuur taastub peale transkriptsiooni lõppu. Transkriptsiooniga on seotud RNA protsessing ja modifitseerimine. 3. Translatsioon - valgu biosüntees. Translatsioon tähendab tõlkimist. Molekulaarbioloogias tähendab translatsioon RNA (seega ka DNA) nukleotiidse järjestuse tõlkimist valkude aminohappeliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks
Soo määrab X kromosoomide suhe autosoomide kordsusesse: normaalsetel isastel 0,5 & emastel 1,0. Suhe 0,5...1,0 mõlemad sootunnused. X-liiteline geen Sxl mõjutab sugu: X:A 1 (geen akt) emane; X:A 0,5 (geen inakt) isane. Teised loomad: Isasloomal 2 erinevat sugukromosoomi, X & Y heterogameetseks. Emased 2 X kromosoomiga homogameetsed. Lindudel, liblikatel, mõnedel roomajatel vastupidi: isased homogameetsed (ZZ); emased heterogameetsed (ZW). 18. Suguliitelised geenid ja nende avadumine inimesel. Tooge näide. X-liitelised retsessiivsed alleelid märksa kergemini tuvastatavad kui retsessiivsed autosoomsed alleelid. N: hemofiiliat põhjustab X-liiteline mutatsioon, mille kandjatel ei sünteesita vere hüübimiseks vajalikku faktorit. Arstliku vahelesegamiseta võib hemofiilikutel ka tühisem haav põhjustada verest tühjaks jooksmist. Pea kõik indiviidid mehed. N: Venemaa tsaari Nikolai II perekonnas. 19. Soo määramine erinevatel organismidel. NB
kaksikahelaliste lõikudega, omavahel paarduvad (tRNA). RNA sünteesi katalüüsib ensüüm, RNA polümeraas, mis kasutab üht DNA- ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel e transkript, seda protsessi nimetatakse transkriptsiooniks. REPLIKATSIOON (DNAst DNA) TRANSKRIPTSIOON (DNAst mRNA ja rRNA) TRANSLATSIOON (mRNAst VALK) INFO liigb DNA RNA VALGUD. Viirustel võib liikuda ka RNAlt DNAle. 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip on kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete moodustumisel, kusjuures DNA molekulis paarduvad ehk on komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. Paarduvad DNA ahelad on antiparalleelsed: nad on orienteeritud vastupidistele suundadele. Selle põhjuseks on asjaolu, et DNA polümeraas suudab DNAd
Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas Lipiidide lühiiseloomustus. Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa – rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped – enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse
Aminohapped, karbamiid, N2-na tagasi atmosfääri. Lämmastikaluste de novo ja ,,säästev" süntees Puriine ja pürimidiine sünteesitkse de novo ehk lihtsatest biomolekulidest. Kui neid enam ei kasutata, siis neid säästetakse lagundamisest, mis ei anna energiat ja suunatakse tagasi nukleotiidide sünteesi. Puriinnukleotiidide biosüntees Puriini sünteesi aluseks on riboos-5-P ning süntees koosneb 11 erinevast astmest. Saadakse IMP nukleotiid, millest sünteesitakse nii adeniin kui ka guaniin. Puriinide ,,säästmine" Rakkudes toimub pidev nukleiinhapete ringlus süntees ja degraditsioon. Degraditsiooni tulemusena vabanevad puriinid, mida on rakkudel energeetiliselt ratsionaalne säästa ja lülitada need uuesti nukleotiidide sünteesi. Degratsiooni lõpp-produktid inimestel, lindudel, roomajatel Puriinide katabolismi produktiks on ksantiin, miks oksüdeeritakse imetajatel kusihappeks, mis eritatakse uriiniga
Päritavus. Päritavuskoefitsient. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs. 6. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad. Kromosoomide arv. Sugukromosoomid. Pärilikkuse kromosoomiteooria: eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et päritavus on seotud kromosoomidega; kromosoomide mitteraldumine raku jagunemisel Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast. Suguliitelised geenid inimesel: hemofiilia; värvipimedus; fragiilne X; Y kromosoomi-spetsiifilised geenid. Soo määramine sugukromosoomide poolt inimesel, äädikakärbsel ja teistel organismidel. X- liiteliste geenide doosi kompensatsioon: äädikakärbse X-liiteliste geenide hüperaktivatsioon isastel; X- liiteliste geenide inaktivatsioon imetajatel. 7. Erinevused kromosoomide arvus ja struktuuris. Kromosoomide uurimise tsütoloogilised meetodid:
viirused ja mikroseened). 1944.a avastasid Avery, MacLeod ja McCarty, et geneetilise informatsiooni materiaalseks aluseks on nukleiinhapped - DNA ja RNA. Olenevalt sellest, kas nukleiinhapete koostisse kuulub riboos või desoksüriboos, jaotatakse neid ribonukleiinhapeteks (RNA) ja desoksüribonukleiinhapeteks (DNA). Nad erinevad üksteisest ka nende koostises leiduvate lämmastikaluste poolest. Lämmastikaluseid on kokku viis: puriinalused - adeniin (A) ja guaniin (G); pürimidiinalused - tümiin (T), tsütosiin (C) ja uratsiil (U). Lämmastikalustest esineb RNA molekulis adeniini (A), guaniini (G), tsütosiini (C) ja uratsiili (U), kuid puudub tümiin (T). 4.DNA ja RNA ehituse põhiprintsiibid. DNA paikneb rakutuumas kromosoomides. Erandiks on munarakud, kus osa DNA-st paiknebka tsütoplasmas. DNA sisaldab adeniini, guaniini, tsütosiini ja tümiini (puudub uratsiil)
Lisaks on konstrueeritud hulgaliselt ka eukarüootseid vektoreid, mis põhinevad enamasti eukarüoodi viiruste genoomidel. Huvipakkuvat DNA lõiku on võimalik vektorisse viia sel viisil, et nii vektorit kui ka seda DNA-d, millest soovitakse paljundada huvipakkuvaid geene, töödeldakse restriktaasidega. Restriktaasid on ensüümid, mis teevad DNA ahelatesse katked kindla nukleotiidse järjestuse kohalt. Seejärel liidetakse huvipakkuva DNA lõigu ja vektori DNA ahelate otsad ensüümiga DNA ligaas. Saadakse rekombinantsed DNA molekulid, mida on võimalik paljundada kas siis bakteri või eukarüoodi rakus. Tänu täiustunud tehnoloogiale, mis võimaldab üha kiiremini ja odavamalt määrata DNA nukleotiidset järjestust, on paeguseks sekveneeritud paljude organismide genoomi primaarjärjestus (nukleotiidne järjestus). Seisuga jaanuar 2004 (http://www.tigr.org) oli sekveneeritud 133 bakteri, 17 arhe ja 21
kiirgus (UV), kemikaalid (bensopüreenid), keskkonnategurid, oksüdatiivne stress Kahjustuste tüübid: Lämmastikalsute eemaldamine DNA-st, nukleotiidi desamiinimine, nukleotiidi valesti paardumine (DNA polü. Halb proofreading), DNA ahela katkemine, kovalentse sideme teke (DNA ahelasiseselt või vaheliselt) DNA kahjustuste kõrvaldamise viisid ja mehhanismid. Viisid: kahjustatud või valede lämmastikaluste asendamine, DNA ahelate katkemiskohtade parandamine Mehhanismid: Otsesed keemilised pöördrekatsioonid (kahjustatud koha kõrvaldamine ja algse oleku taastamine, kahjustuse kõrvaldamine väljalõikega (lämmastikaluste, nukleotiidi väjalõige või valepaardumise parandamine), rekombinatsioonist sõltuv parandamine (homoloogne rekombinatsioon, mittehomoloogne DNA otste ühendamine) Nukleotiidide muutused, mis nõuavad DNA parandamist. Oksüdatiivne kahjustus- lämmastikaluse kaksiksidemetele, suhkru sturktuurile
kromosoomid, mis sisaldavad erinevaid alleele, raku erinevatele poolustele ja lahknevad tütarrakkudesse. Dihübriidsel ristamisel ilmnev M III seadus baseerub samuti homoloogiliste kromosoomide juhulikul lahknemisel tütarrakkudesse. Selle tulemusena on võimalik saada nelja tüüpi sugurakke (mõlemad dominantsed, mõlemad retsessiivsed, esimene dominantne ja teine retsessiivne, esimene retsessiivne ja teine dominantne). 18. Suguliitelised geenid ja nende avaldumine inimesel. Tooge näide. Kõiki sugukromosoomides paiknevaid geene nim suguliitelisteks. X-liitelised geenid. Nt põhjustab hemofiiliat X-liiteline retsessiivne tunnus. Selle puhul on häirunud verehüübe faktor VIII. Varem (kuni AIDSi levikuni) kanti haigetele üle VIII-t sisaldavat vereplasmat, nüüd ravi pigem transgeensete loomade kaudu.
Kui mRNA sisaldab Shine-Dalgamo järjestsutega sarnased, siis jääb sel kohal translatsioon seisma, katkeb. Kvantitatiivne mass-spemktromeetria valgusünteesi uurimisel Füüsikaline meetod, mis võimaldab väga täpselt määrata mingisuguste osakeste massi ja laengust (selle suhet). Nt peptiidide hulka segus. Põhineb stabiilsete isotoopidega märkimisel. Kasutatakse kahte valkude segu (standart ja uuritav). Märgitakse nt metaboolselt. Raskete ja kergete ahelate suhe, leiame keskmise. Leiame valgu suhte nendes kahes proovis. Sarnast märkimist võib teha kasutades AH keemilisi omadusi (aminorühm, millel eriline reaktsioon mingi kindla ainega, mida teistel AH pole). Ensümaatiline märkimine (karboksüterminaalse AH märkimine mingi kemikaaliga). SILAC märkimine, pSILAC valgusünteesi dünaamikma uurimisel. SILAC Valgud märgitakse stabiilsete isotoobidega. Rakukultuuris märgitakse valgud lisades söötmele
Kokkuvõtte- süsivesikute tähtsus Struktuurne: kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) ja tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: tärklis (taimedes) ja glükogeen (loomades) Toite: piimasuhkur imetajate piimas 2.Lipiidide lühiiseloomustus Lipiidid- ühendid, mis koosnevad rasvhapete jääkidest ja glütseroolist. Seepärast need ei lahustu vees: neil on hüdrofiilne osa- glütserool- ja hüdrofoobne osa rasvhappe jääk. Liipide võib jagada neljaks rühmaks: 1)Lihtlipiidid: · vedelad rasvad- taimsed õlid. Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed.Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. · tahked rasvad- loomsed rasvad. Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped. Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. 2)Vahad- taimsed ja loomsed
RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises- CoA, signaalmolekul-cAMP Nukleiinhape- tekib kui nukleotiidid seostuvad omavahel fosfodiestersildadega. Nukleosoom- kromatiinaine struktuurelement, DNA on keerdnud ümber 8 histooni gloobuli. Superheeliksi struktuur kaitseb DNA-d DNAaaside eest ( topoisomeraasi toimel moodustub) Heterokormatiin- inaktiivne DNA, tsentromeeri ja telomeeri piirkond Eukromatiin-aktiivne DNA 2
Paljud organismid suudavad säästa puriine ja pürimidiine degradatsioonist. Riboosi degradatsioon annab energiat, puriinide ja pürimidiinide oma mitte. Rakkudele on energeetiliselt ratsionaalne säästa lämmastikaluseid edasisest degradatsioonist ning lülitada nad uuesti nukleotiidide sünteesi. Puriinide ja pürimidiinide sünteesi erinevused: pürimidiine ei sünteesita nukleotiidide derivaatidena. Pürimidiinide puhul sünteesitakse lämmastikalus enne kui lisatakse riboos-5-fosfaat. Pürimidiinringi kõik 4 C ja 2 N aatomit pärinevad karbamoüül-P ja aspartaadist. 2. Puriini ringsüsteem ehitatakse üles riboos-5-P baasil. IMP insuliin-5'-monofosfaat, tema baasil sünteesitakse AMP ja GMP. Sünteesis kasutatavad aminohapped: Glu, Gly, Gln, Asp. AMP süntees: (1) 6-O asendamine aspartaadiga (2) fumaraadi mittehüdrolüütiline eraldamine.
Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites,
Suhkrujääk erinev Tümiin-Uratsiil Kaheahelaline/üksikahelaline RNA omab katalüütilist funktsiooni Peamisteks erinevusteks on 3, 1 ja 4 Tunnus DNA RNA 1)monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 2)sahhariid desoksüriboos riboos 3)N-alused A=T, G=C A=U, G=C 4)struktuur biheeliks , so kaks ahelat, üks ahel mis on kruvikujuliselt keerdunud 5)klassid - tRNA, rRNA, mRNA jt 6)ülesanne päriliku informatsiooni pärilikkuse realiseerimine säilitamine ja edasiandmine 7)leidmine tuumas, mitokondrites, tuumas, mitokondrites,
nukleiinhappeid (DNA, RNA). Nukleotiidid koosnevad lämmastikalusest(adeniin, tümidiin, duaniin, tsütosiin; AT GC), suhkrust(pentoos, riboos, desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhape moodustub korduvatest nukleotiididest. On kahte liiki nukleiinhappeid: 1)DNA-desoksüribonukleiinhape 2)RNA-ribonukleiinhape 4. Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus? Komplementaarsusprintsiip- Kaksikahelaliste nukleiinhapete ehitusprintsiip. Selle kohaselt põhineb kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides vesiniksidemete tekkimisel. DNA: C-G; A-T RNA: C-G; A-U (uratsiil) DNA ahelate antiparalleelsus- See tähendab, et paarduvad DNA ahelad on orienteeritud vastupidistele suundadele. Üks DNA ahel on 3’-5’ ja teine vastupidi. 5. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
Valgu struktuur Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks) (insuliini molekuli algusosa) Ülevaade palju animohappejääke ja mis järjekorras on polppeptiidahelasse nad lülitunud, ei näita ruumilist kuju,määrab ära valgu ülejäänud omadused. Teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. (struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed) Kolmandat järku struktuur( tertsiaarstruktuur)- kera-gloobul. Neljandat järku struktuur(kvarternaarstruktuur)- kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi Inimese veri- vereplasma valgud-globuliinid on kerajad, Trombotsüütide valk-fibrinogeen-niitja struktuuriga, vere hüübimisel- fibriiniks. Erütrotsüütides esineval hemoglobiinil on neljandat järku struktuur(2 või enam polüpeptiidi)
annaabi.ee 
