Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000)
kohustuslik korrahoidmine, mis vastab ühiskonna moraali- ja õigusnormidele või mingi organisatsiooni nõudeile · Koolidistsipliin on seotud ühiskonna moraali ja väärtustega, lisaks (eelkõige) aga koolis kehtestatud normide ja nõuetega Distsipliin koolis · Juhendamise või õpetamise viisid, mida kasutatakse, et õpetada lastele enesedistsipliini · Käitumisprobleemide lahendamisele suunatud (õpetaja, ....) tegevused Distsiplineerimise eesmärgid · Arendada õpilaste enesekontrolli ja enesedistsipliini · Tagada õpilastele turvatunne · Võimaldada lastel töötada · Tõsta õpilaste enesehinnangut · Arendada positiivset mina-kontseptsiooni · Julgustada õpilasi oma tegude eest vastutama · Julgustada õpilasi mõistma ja arvestama teiste inimeste õigustega · Soodustada koostööd · Propageerida ühiskonnas hinnatud väärtusi nagu ausus, usaldus, austus jne.
ema või vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha: halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: näitab, mida ei tohi teha ei näita, mida tohib teha
vanaema lapsepõlves), vastutustunne ei arene · liidud perekonnaliikmete vahel 4. Too näiteid lastega toimetuleku viisidest. Iseloomusta tõhusat käitumisviisi. Tõhus lapsevanem suhtub lapsesse positiivselt armastab, aktsepteerib ja julgustab. Suhtleb mõjusalt kasutadesselget ja kindlat suhtlemisviisi, vältides siltide kleepimist ja "miks" küsimusi ning väljendab oma tundeid ja püüab peegeldada ka lapse tundeid. Distsiplineerimise eesmärk on last õpetada, mitte karistada. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Karistamine: · ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha · halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus · mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast Karistusega ei ole võimalik midagi uut õpetada: · näitab, mida ei tohi teha · ei näita, mida tohib teha
suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Näiteks, kui 5- aastane poiss viib pärast õhtusööki oma nõud ise kraanikaussi ja ema naeratab talle või kui 4- aastane laps lükkab hoogsalt laualt maha ajalehtede hunniku ning isa vaatab seejärel kulmu kortsudades otsa. Heakskiit soodustab samasuguse käitumises kordumist, grimass või tähelepanust ilma jätmine mõjub aga karistusena (Kikas 2008: 55) 3.1 Distsiplineerimine Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist ( suunamine, juhendamine, sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilmajätmine)
Kiitus või karistus on tugevaks sotsiaaliseerimistehnikaks Lapsed ei korda pimesi tegevusi, mille eest nad on tasu saanud ja ei väldi karistust toonud käitumisi, vaid kasutavad tasusid ja karistusi kui olulist tagasisidet oma tegevuse planeerimisel Vanemad annavad lapsele edasi konkreetseid juhiseid, lootes, et laps võtab ning edaspidi nende järgi tegutsema hakkab 4 Lapsevanema distsipliin Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele (vanem ise määrab karistuse taseme ja kuidas ta reageerib lapse ebasobiliku käitumise peale) Karistuseviisid: Suunamine/juhendamine (kuuluvad nö rahuliku karistusviisi alla) Riidlemine Ähvardamine Millestki meeldivast ilma jätmine 5 Lasteaiaõpetaja roll Õpetaja ülesanne: Luua õhkkond, kus laps tunneb end
väärtushinnanguid Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks ja on lapse suhtluskeskkonnas olemas pidevalt, mitte ainult siis, kui vanem teda distsiplineerib. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Distsiplineerimise mõju sõltub vanemapoolsest sekkumisviisist (suunamine, juhendamine,sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine, aga ka riidlemine, ähvardamine, millestki meeldivast ilma jätmine). Enamasti kasutavad vanemad erinevate võtete kombinatsioone ning distsiplineerimise pikaajalised mõjud sõltuvad domineerivatest võtetest. Vanemlike kasvatusliikide klassik Baumrind on välj toonud, et teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel
See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates. Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate sotsiaalsete käitumiste osas. Laps on võimeline õppima vaatlemise teel. Lapsevanemad osalevad aktiivselt lapse sotsialiseerimiseprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades. Tasud ja karistused on tugevaks sotsialiseerimistehnikaks. Distsiplineerimise korral reageerib vanem lapse reegleid rikkuvale või vastuvõetamatule käitumisele. Distsiplineerimiseks loetakse vanemapoolseid reageeringuid lapsele sotsiaalselt sobiliku käitumise õpetamiseks ning vastava käitumise soodustamiseks. Mõju sõltub sekkumisviisist vanema poolt • suunamine • juhendamine • sobilikuks käitumiseks põhjuse andmine • riidlemine • ähvardamine • millestki meeldivast ilmajätmine
[4] Probleemse lapse käitumise ennetamiseks on välja töötatud järgmised metoodikad: Biheivoristlikud uurimused rõhutavad õpilaste sagedase tasustamise ja kiitmise olulisust (Üksikute laste või terve grupi kroonilise väärkäitumise ohjeldamiseks annab häid tulemusi biheivoristlik käitumise modifitseerimise metoodika (KMM), mille rakendamise edukus oleneb õpetaja oskusest jälgida muutusi lapse käitumises. Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks. Rudolf Dreikursi metoodika on seisukohal, et probleemne käitumine on tingitud perekondlikust kasvatusstiilist ja tuleneb konkreetsemalt vanemate liigsetest ootustest laste
koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje. Mittetäielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa õigusliku tagajärje ainult koos täielike õigusnormidega. Mittetäielike
Nimisõna tähenduses tekitab antud mõiste harva poleemikat, kuna mõeldes distsipliinist, tuleb silme ette kord ja korrastatus, koostöö, protseduuride tundmine ja järgimine ning hoolimine teiste inimeste õigustest (Gordon 2003). Tegusõnana võib distsiplineerimist defineerida kui treenimise ja kontrolli abil korda ning sõnakuulelikkust saavutama või karistama, karmilt kohtlema, noomima, nuhtlema. Kodudes mõistetaksegi distsiplineerimise all laste kontrolli all hoidmist eelnevalt mainitud tegevuste kaudu. Kuna räägime jõu kasutamisest, mida tavaliselt tehakse ka ütlusega ähvardamise vormis, siis lapsed kaitsevad ennast. Nad protestivad, hakkavad vastu, maksavad kätte või valetavad. Peaasi, et pääseks piirangutest ja kontrollist (Gordon 2003). Uurimustulemused näitavad ka seda, et karistamine tekitab lastes agressiivsust ja vägivaldsust. Kui võrreldakse lapsi, keda kodus vähem karistatakse ja neid, keda
enam tähelepanu pöörama koolile. Inglismaal avaldatud Eltoni raport (Department of....1989) kinnitab veenvalt, et õppetööks soodsa distsipliini kujunemisel ühes või teises koolis mängib otsustavat rolli koolis valitsev atmosfäär. See haarab kooli formaalse ja varjatud õppekava kõiki tahke ning suhteid laiema üldsusega. Vastavalt Eltoni raportile soodustavad üldise positiivse käitumise kujunemist koolis kõige enam o Õpilaste ergutamise, (jõupingutuste) toetamise ja distsiplineerimise kord; o Kooli personali koostöö ja jõupingutuste vastastikune toetamine; o Õpilaste probleemide käsitlemise viis; o Õppekava iseloom ja õpetajate õpetamisstiil; o Kodu ja kooli suhete iseloom. Seda loetelu tuleks käsitleda soodustava, mitte distsipliini kindlustava tegurite kogumina. Näiteks kinnitas P. Harti, A. Wearingi ja M. Conni (1995) uurimus, et üldjuhul on kooli üldise
Mäng pakub lapsele emotsionaalset heaolu, võimaldab realiseerida erinevaid püüdlusi ja soove, ennekõike soovi käituda nagu täiskasvanu, soovi asju kontrollida. Teine funktsioon - kompenseeriv - põhineb asjaolul, et mäng on nagu teine reaalsus, mis esindab püsivat saarekest tegelikus elukaoses. Ta annab lapsele ahvatlevat võimalust avaldada võimed, milliseid on raske rakendada täiskasvanute maailmas (, 1990, viidanud 1999). Mäng on samuti lapse jaoks: · Distsiplineerimise kool. Kui lapsel on raske seista paigal isegi kaks sekundit, siis mängulises situatsioonis teeb ta seda rõõmuga. Näiteks: Meri on rahutu - jälle täies hoos - kaks täies hoos - kolm. Seisa! Lapsed kangestuvad ja seisavad, isegi kõige rahutumad poisid ja tüdrukud seisavad ühel jalal ( 1999). · Moraali kool. Võib väga kaua selgitada lapsele, mis on hea ja mis on halb, aga muinasjutt ja mäng annavad võimaluse tunda emotsionaalset empaatiat ja ennast
Võib juhtuda, et oletatav ohver oli hoopiski tüli algatajaks ning see, kes valjusti nutab, polegi kannataja (http://naistekas.delfi.ee/perekond/vaikelaps/mida-teha-kui-lapsed-kaklevad.d?id=42421445). Sellest järeldus, et vahepeal on hea mitte vahele segada ja anda võimalus lastel ise kokkuleppele jõuda. Kuid kui olukord on tõsisem, peab õpetaja olema see, kes lapsed lahutab ja konflikti koos nendega lahendama hakkab. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Distsipliin on midagi sellist, mida inimene õpib terve oma elu. Distsipliin tähendab, kui ma annan endale käsu, siis ka täidan selle. Lapsed ei oska veel niimoodi mõelda, seega peab keegi kõrvalt neile vastutustunnet õpetama. Esmatähtis on luua selge side
Eriti rõhutatakse õpilastega koos nimed on muudetud), kes oleksid üllatunud lugedes, et nende käitumine on andnud ainet saavutatava „klassi kokkuleppe“ olulisust käitumises ja õppimises. paljudeks selles raamatus kasutatud juhtumikirjeldusteks. 3. peatükis kujundatakse välja käitumisjuhtimise raamistik ning käsitletakse käitumise juhti- Ma tänan kogu SAGE Publicationsi Londoni meeskonda, kes julgustas mind iga selle raamatu mise ja distsiplineerimise võtmeoskusi selles. Nende oskuste illustreerimiseks on ära toodud väljaande puhul. Mu eriline tänu kuulub Jude Bowenile, Amy Jarroldile ja Marianne Lagrange’ile. hulk juhtumikirjeldusi. Suur tänu ka teile, Jennifer Crisp ja Wendy Scott, iga väljaande kujunduselementide eest. 4
Korduv alustamine. Selle rakendamiseks jätab õpetaja lause pooleli ja märguandena tähelepanematutele õpilastele, et ta niisugust olukorda enam ei talu, alustab lauset otsast peale. 3. Millised on probleemse käitumise ületamise kaks põhilist lähtealust/ metoodikate gruppi? Põhilised metoodikad ületamiseks: 1) biheivioristliku suunitlusega õpilaste distsiplineerimise metoodikad ja süsteemid; 2) humanistliku suunitlusega meetodid ja metoodilised süsteemid. 4. Millised on probleemset käitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid klassis käsitletuna biheivioristlikelt positsioonidelt? 1) Õpetaja tähelepanu korrarikkumise stiimulina. (Õpilased, kes kannatavad erinevatel põhjustel tähelepanu defitsiidi all, võivad korda rikkuda isegi selle nimel, et saada õpetaja tähelepanu osaliseks.)
Korduv alustamine on üheks malbeks võtteks, et suunata õpilaste tähelepanu tööle. Selle rakendamiseks jätab õpetaja lause pooleli ja märguandena tähelepanematusele õpilastele, et ta niisugust olukorda enam ei talu. Kui õpilastel lastakse seda korduvalt ignoreerida, siis see kaotab oma mõju. Distsiplineerimisvõtete, sh ka karistamisviiside üle otsustamisel või nende rakendamisel tuleb alati eelistada neid mis on tõhusad, kuid häirivaid töö võtteid minimaalselt. Distsiplineerimise eesmärgiks ei ole mitte tema hetkeline korralekutsumine, kuivõrd tema üldise käitumisoskuste ja eneseregulatsioonivõime korrigeerimine. Eri autorid nimetavad väärkäitumise peatamise lihtmeetodeid erinevalt. Emmer ja tema kolleegid (1997) minimaalse sekkumise meetod Cohen ja tema kolleegid (1999) ja Good ja Brophy (1997) vähetõenäolise, end korduva väärkäitumisega toimetuleku meetod MacDonald (1991) madalaprofiililistest väärkasutamise ohjeldamise võte
Kuidas selline kultuur funktsioneerib? Toimub sotsiaalse tsemendina, st. et muusika(kultuuritööstuse) roll on kohandada inimesi, mis on seotud teatavate majandussuhetega. Muusika tüüpide puhul toob välja 2 kategooriat: 1.Rütmikuulekas tüüp raadio põlvkond, tantsumuusika esiletulek. Allutatakse rütmi kaudu(füüsilise tegevuse kaudu). Võrdleb tantsimist marssimisega(marssimine on tema jaoks distsipliin vms), seega tantsimine on kõige ehtsam keha distsiplineerimise viis. 2.Emotsionaalne tüüp "See, kes nutab, ei hakka rohkem vastu, kui see, kes marsib". Halemeelne, jälg ka klassikalises muusikas. Inimesi huvitab suurel määral see, mis on reaalselt juhtunud. Raalsust (moonutatud reaalsust) hakkab kultuuritööstus järjest rohkem müüma. Adorno järeldus kultuuriproduktsioon muudab järjest enam meie fantaasiaid(reaalsuseks). Herbert Marcuse Marcuse leidis end ühel hetkel kontrakultuuri keskelt.
Õpilasele alternatiivse valiku pakkumine – pole karistus vaid õpilase eneseregulatsiooni arendamise võte. Üldstrateegiad kroonilise üleastuva käitumise peatamiseks ja ületamiseks ning nende lähenemiste tugevad ja nõrgad küljed. Õpilase distsiplineerimine tasustamisega. Õpilaste väärkäitumist alalhoidvad sotsiaalsed tegurid. Üldpõhimõtted käitumise modifitseerimise metoodika rakendamiseks õpilaste distsiplineerimiseks. Tasustamisel rajanevad distsiplineerimise meetodid toetuvad operantsele tingitusels, käitumine mis toob kaasa meeldivaid elamusi kordub, mis negatiivseid – kaob. Kinnitus on sündmus, mis tugevdab või hoiab alal sõltuvusseost märguande ja reageeringu vahel. Positiivne kinnistus e tasustamine võib koolis olla materiaalne (maiustus, raha, preemia), sotsiaalne (kiitmine, tunnustus) ja ka ihaldatud tegevuse võimaldamine (mängida arvutimänge, kasutada videoaparatuuri)
Sülearvuti ja mobiiltelefon ei suuda asendada klassikalist näost näkku suhtlemist. Motivatsiooni- ja distsipliiniprobleemid - kaugtöötamine eeldab inimeselt, et ta suudab ise ennast motiveerida tööd tegema ja ei tegeleks kõrvaliste asjadega. Nagu näha, on peamised eelised nii töötajate kui tööandjate jaoks seotud kulude kokkuhoiu ja efektiivsuse tõstmisega. Puudused võivad tekkida peamiselt vähenenud näost-näkku suhtluse ning töötaja distsiplineerimise ja motiveerimisega. Kaugtöö võimalikkus sõltub eelkõige ametikohast ja konkreetsest inimesest. Näiteks ei saa ju kaugtööd teha juuksurid või korstnapühkijad. Paljud inimesed ei suuda koduses keskkonnas ennast tööle sundida, alati leiab muid tähtsamaid toimetusi (koristamine, televiisori vaatamine). Ka nendele ei sobi kaugtöö. 20. Inimese ja organisatsioonivahelised suhted (2 erinevat käsitlusviisi). Legitiimsus. Privaatsus. Organisatsioonilise mõjutamise legitiimsus
* kuulus näide: panoptikon . karistaja on nähtamatu, karistatav pidevalt nähtav * teises osas kiire kaadrivahetus: sõjavägi, kool, tehas: kuidas nendes institutsioonides drilliti inimese keha, et see töötaks ette nähtud reeglite järgi * kõik haakub samaaegse kapitalismi arenguga (tehasetöö jne), aga NB Foucault EI VÄIDA, et tegemist oleks olnud kapitalistide salasepitsusega. Diskursuse muutuse tagan pole mingit subjekti. - tegemist ühe osaga distsiplineerimise protsessist. Karistuse asemel on distsipliin ja enesekontroll, seaduse asemel administratiivsed reeglid * võim, mis varem oli selgesti nähtav ja ära tuntav, väline jõud, on distsiplineerimise protsessi kaudu saanud inimese seesmiseks omaduseks. * võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle nägemiseks ei pea eraldi uurima n-ö. võimuinstitutsioone * F. tegeles S/M seksiga. Kas püüe läbi elada tegelikku sundust, vägivaldset karistust mis jätab hinge puutumata? - F
ja lubamatusest. Mõiste „minimaalsel vajalikul määral jõu kasutamine“ (LKS § 21 lg 4) annab väga laia tõlgendamise võimaluse ning sellega on võimalik laste väärkohtlemist õigustada. Ekspertide hinnangul ei tohiks LKSis kasutada mõistet „jõu kasutamine“, kuna see viitab täiskasvanu füüsilise jõu (mis on enamasti suurem kui lapsel) kasutamisele füüsiliselt nõrgema suhtes ja on tõlgendatav kehalise karistamisena distsiplineerimise eesmärgil. Seega jätab seaduse sõnastus mulje kehalise karistamise ja laiemalt vägivalla vastuvõetavusest. Võimaliku sõnastusena pakuti välja näiteks „asjakohase meetme kasutamine lapse rahustamiseks“. Fookusgrupi intervjuus rääkisid lastekaitsetöötajad, et selliselt sõnastatud seaduse paragrahv neid tegelikult töös ei aita, sest nad kardavad süüdistust jõu ülemäärase kasutamise osas, kuna piir lubatud ja
annaabi.ee 
