nõuetest, riigikohtu olemusest, maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimehe tööst ja kohustustest, kohtute infosüsteemist, kohtunike omavalitsusest ja kohtuhaldusest, kohtunike kohustustest ning distsiplinaarvastutusest. Esimeses peatükis on lähemalt vaadeldud kohtuid ning kohtunike tööd ning selleks saamist. Teises peatükis on tähelepanu keskmes kohtunike omavalitsus ja kohtuhaldus. Kolmandas peatükis on kirjeldatud kohtunike kohustusi, sotsiaaltagatisi ja distsiplinaarvastutust. Töö eesmärgiks on anda ülevaade Eesti kohtukorraldusest ning kohtusüsteemist. Valisin referaadi teemaks Eesti kohtukorraldus, sest sooviksin ise ka saada kunagi tulevikus kohtunikuks. Töös on kasutatud raamatuid ja interneti. 3 1 EESTI KOHTUSÜSTEEM Eesti Põhiseaduse 4§ sätestab, et Eestis peab Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi
vastutust: 1) Tsiviilvastutust - Tuleb käiku siis kui ta on teinud menetluse käigus vigu. - Süüliselt tekitatud kahju, see tuleneb Riigivastutus seadusest. - Vastutab ka oma oma bürootöötajate tekitatud kahju eest. - Ettevaatamatusest tekitatud kahju. Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus - Süüteoks võib olla vääritu käitumine/tegu, õigusnormide rikkumine - Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine
ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. Lepitaja: Lepitaja on: · erapooletu asjatundja, kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. · riiklik ja paikkondlik. Lepitaja põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. · riikliku lepitaja nimetab ametisse Vabariigi Valitsus Sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe alusel kolmeks aastaks. · riiklik lepitaja määrab töötüli lahendamiseks paikkondliku lepitaja, kooskõlastades selle eelnevalt
1. Kohtuhaldus ja teenistuslik järelevalve kohtutes Haldusõiguse teooria kohaselt on teenistusliku järelevalve teostamisel kõrgemalseisvatel ametiasu- tustel ja ametnikel õigus: 1) juhtida alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, anda neile täitmiseks kohustuslikke ülesandeid; 2) sekkuda alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistada nende poolt vastuvõetud haldus- akte; 3) rakendada alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust.*6 Kohtute puhul on teenistusliku järelevalve reservatsioonideta rakendamine tinglik ning neid põhimõt- teid saab kohaldada vaid analoogia alusel. Näiteks ei kehti kohtunike üle teenistusliku järelevalve teostamisel üks selle kontrolliliigi peamisi tingimusi, mille kohaselt teenistuslik järelevalve toimib tsentraliseeritud ametkonnas, kus valitsevad subordinatsioonisuhted. Rangelt võttes ei allu esimese astme kohtunik tema üle teenistuslikku järelevalvet teostavale isikule
relva kandmises ja relvaga ümberkäimises. Relvaeksami korra kinnitab Kaitseliidu ülem oma käskkirjaga. Kaitseliidu liige kannab vastutust seadustes ja muudes õigusaktides ettenähtud korras. Ebaseadusliku käsu või korralduse täitmine ei vabasta Kaitseliidu liiget vastutusest. Teenistuskohustuse täitmisel toimepandud distsiplinaarsüüteo eest kannab Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575) sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses. Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest
1) Subjekt -deliktivõimeline /vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 5.5 Õigussuhte objekt. Juriidilised faktid ja nende liigituse alused - Isikute käitumine võib olla nii õiguspärane kui õigusvastane. Kui käitumine pole õigusega reguleeritud, on see õiguspärane käitumine. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on nagu tõestatud. Õigussuhte objektiks on asjad, mille üle vaidlus käib. Need võivad olla füüsilised või vaimsed. Prostituut on
ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. (2) Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Streigist osavõtjate ja töösulu korraldajate õigused ja vastutus (1) Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. 11 Karistusõigus 11.1 Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus? Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine.
ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad tema ametiseisundiga. Kohtuniku palk ja lisatasud on reguleeritud otse kohtute seaduse §-des 75 ja 76. Kohtuniku vanaduspension on 75 % tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 a ning jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtuniku iga-aastane puhkus on 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest (noomitus, rahatrahv jne). Kohtuniku ametist vabastamine Kohtunik vabastatakse ametist: tema soovil; vanuse tõttu 68 a vanuseks saamisel; ametisse sobimatuse tõttu (3 a jooksul peale ametisse nimetamist); kohtu likvideerimisel; kohtunike arvu vähendamisel jm seaduses loetletud põhjustel (Kohtute seaduse § 99). I ja II astme kohtuniku vabastab ametist Vabariigi President Riigikohtu esimehe ettepanekul.
/vastutusvõimeline/ isik. (Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas); 2) subjektiivne külg (isiku suhtumine oma teosse tahtlik /otsene või kaudne/; ettevaatamatus /kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. 21. Mida tähendab õigussubjektsus (Kama 40) õ objektiks on asjad, õigussubjektiks e. õigussuhtest osavõtjaks on isik (inimene füüsiline isik, seaduse alusel loodud õigussubjekt on juriidiline isik). Õigussubjektsus seega võime osaleda õigussuhtes. Õigussubjektsus kujutab endast isikute võimet olla osavõtjaks õigussuhtest, juriidiliste õiguste ja kohustuste kandjaks. Üksikisikud võivad olla subjektiks
Streigi korraldamine on seega kollektiivne otsus. Streigi osas on regulatsioon välja kujunenud kohtupraktikas. Streigi viis peab olema seotud streigi eesmärgiga. Kui streik on ebaproportsionaalne, siis on võimalik määrata AÜ-le kahjutasu. Kui AÜ ei ole juriidiline isik, siis sellisel juhul ei ole rahatrahvi määramine mõeldav. Streigi korraldamine on seega töötajate otsustada. Töökohtud arutavad streigiga seotud probleeme. Distsiplinaarvastutust Saksamaa süsteemis ei ole. See on olemas vaid ametnike suhtes. Süsteem töötab üksikute seaduste najal. Kodifitseerida ei taheta. Ameerika tööõiguse põhijooned Individuaalne tööõigus ei ole vaid kohtupraktika poolt loodud. On väga palju õigusakte, mis reglementeerivad töösuhteid sõltuvalt valdkonnast ja töötajate arvust ettevõttes. Töölepingu sõlmimine eeldab teatud nõuete järgimist. Pööratakse tähelepanu
töötasust kogu töötasus, tingimusel, et kinnipeetav summa ei ületaks 2/3 kohu sissetulekust. Viimasest tulenevalt peab töötajale tasaarvestuse puhul jääma vähemalt 1/3 tema kuusissetulekust. 328. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Eestis senikehtinud tööõigus kasutas töösuhetes distsipliini ja korra tagamise vahendina nn distsiplinaarvastutust (seaduses ettenähtud sanktsioone: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine), mida kohaldas töölepingu tingimusi rikkunud töötaja suhtes tööandja. Materiaalne ehk varaline vastutus, mille õiguslikuks aluseks oli ENSV töökoodeks, kandis pigem erandlikku iseloomu. Seoses kehtiva töölepingu seaduse põhimõttelise suundumusega lepinguõiguslikele alustele
üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa distsiplinaarvastutust. 295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse. 296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
vastavust kehtiva õiguskorra nõuetele. Otstarbekuse kontrolli puhul hinnatakse teostatud toimingute otstarbekust. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvatel ametiasutused ja ametnikud õigustatud: 1) Juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi 2) Sekkuma nende tegevusse, tühistama nende poolt vastuvõetud haldusakte 3) Rakendama nende suhtes distsiplinaarvastutust Riiklik järelevalve Õiguspärasuse järelevalve, mille sisuks ongi puhtalt seaduslikkuse järelvalve. Seda järelvalvet teostatakse subjektide üle, millised ei ole subordinatsioonivahekorras. See on piiritletud kahe printsiibiga: järelevalvet ei ole, kui seda ei ole sätestatud seadustes. Kui seadus ei näe seda ette, ei või ükski organisatisoon sekkuda teise instituudi tegevusse. –
Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla: 1)noomitus, 2)rahatrahv kuni 1 kuu palga ulatuses, 3)ametipalga vähendamine kuni 30% kuni 1 aastaks, 4)ametist tagandamine. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse
teenistust. Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla: 1)noomitus, 2)rahatrahv kuni 1 kuu palga ulatuses, 3)ametipalga vähendamine kuni 30% kuni 1 aastaks, 4)ametist tagandamine. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused: John Austin: „Iga seadus või reegel […] on käsk
Kohtumaja juhile määrab justiitsminister 5 - 15 % ametipalgast lisatasu. Kohtu esimehe ülesannete täitmise eest 15 -35 % ametipalgast. Kohtuniku pension - 75% tema viimasest ametipalgast. Õigus saada isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt 15 aastat ja kes on jõudnud pensioniikka. Kohtuniku puhkus - enamusel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. 8. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest ja vääritu teo eest. Karistused: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks; 4) ametist tagandamine. Vaikimiskohustuse rikkumise eest võib karistada isegi pensionil olevat kohtuniku kuni üheks aastaks pensioni vähendamisega kuni 25% ulatuses. 9. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
Kõige ehedamalt on teenistuslik järelvalve sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud õigustatud: juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi; sekkuma alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistama nende poolt vastuvõetud haldusakte; rakendama alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust. Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas. Siin on iseloomulikud subordinatsioonisuhted, mille tõttu alluvad ametiasutused ja ametnikud ei ole oma tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Teiseks, kui riikliku järelevalve teostamise õiguslikuks vormiks on protest, ei saa
ja pidevalt täiendama oma erialaseid teadmisi. 331. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Kohtuniku sotsiaaltagatised hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel otsustamisel Eesti Vabariigi nimel. 332. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest., samuti vääritu teo eest.. Karistuseks võib olla niimotus, rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks, ametist tagandamine. Vaikimisvande rikkujat kohtuniku võib karistada isegi pensionil olles kuni üheks aastaks pensioni vähendamisega 25%. 333. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
Kohtunike sotsiaaltagatised on sätestatud KS 10. peatükis – kohtuniku ametipalk, kohtuniku lisatasud, kohtunikupension, kohtuniku vanaduspension, kohtuniku väljateenitud aastate pension, kohtuniku töövõimetuspension, kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension, pensioni suuruse ümber arvutamine, toetus kohtuniku surma korral, kohtuniku puhkus, kohtuniku ametiriietus, muud sotsiaaltagatised. 137. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, samuti vääritu teo eest. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. (KS § 88) 138. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda.
Teisel alusel aga hinnatakse teostatud toimingute otstarbekust. Viimane on paratamatult seotud subjektiivsete veendumuste ja hinnangutega. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud õigustatud: 1) juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi; 2) sekkuma alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistama nende poolt vastuvõetud haldusakte; 3) rakendama alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust. Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas. Siin on iseloomulikud subordinatsioonisuhted, mille tõttu alluvad ametiasutused ja ametnikud ei ole oma tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Praktikas on teenistusliku järelevalve maht erinevate ametiasutuste puhul sätestatud erinevalt. Näiteks Rahandusministeeriumi põhimääruse järgi on ministril õigus tühistada
Teisel alusel aga hinnatakse teostatud toimingute otstarbekust. Viimane on paratamatult seotud subjektiivsete veendumuste ja hinnangutega. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud õigustatud: 1) juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi; 2) sekkuma alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistama nende poolt vastuvõetud haldusakte; 3) rakendama alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust. Teenistuslik järelevalve esineb tsentralisatsioonisüsteemile rajatud ametkonnas. Siin on iseloomulikud subordinatsioonisuhted, mille tõttu alluvad ametiasutused ja ametnikud ei ole oma tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Praktikas on teenistusliku järelevalve maht erinevate ametiasutuste puhul sätestatud erinevalt. Näiteks Rahandusministeeriumi põhimääruse järgi on ministril õigus tühistada
otstarbekuse üle teostatavas kontrollis. Teenistusliku järelevalve teostamisel on kõrgemalseisvad ametiasutused ja ametnikud õigustatud: 1) juhtima alluvaid ametiasutusi ja ametnikke, andma neile täitmiseks kohustuslikke korraldusi; 2) sekkuma alluvate ametiasutuste ja ametnike tegevusse, tühistama nende poolt vastu võetud haldusakte; 3) rakendama alluvate ametnike suhtes distsiplinaarvastutust. Teenistuslikku järelevalvet iseloomustavad subordinatsioonisuhted, mille tõttu alluvad ametiasutused ja ametnikud ei ole oma tegevuses täiesti iseseisvad, sest nende tegevuse üle võib teostada otstarbekuse kontrolli. Teenistusliku järelevalve teostamisel on valla- või linnavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
Peab käituma laitmatult nii teenistuses kui väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. 141. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised? Hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel EV nimel 142. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitsmise eest, samuti väärteo eest. Karistuseks võib olla: 1)noomitus, 2)rahatrahv kuni 1 kuu palga ulatuses, 3)ametipalga vähendamine kuni 30% kuni 1 aastaks, 4)ametist tagandamine. 143. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Ministeerium tegeleb õigusloome koordineerimise, õigusaktide
annaabi.ee 
