Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria sissejuhatus kasvatusteadusesse - 13 õppematerjali

Pedagoogika >> Sissejuhatus kasvatusteadusesse
thumbnail
1
docx

Konstruktivistlik õppimiskäsitlus

Konstruktivistlik õppimiskäsitlus Konstruktlivistlik õppimiskäsitlus on selline, mis põhineb õppija enese aktiivsusel reaaleluliste probleemida lahendamisel. See õppimiskäsitlus ütleb, et teadmisi ei saa õpilastele valmiskujul anda. Õppija seob oma uued teadmised ise kokku, toetudes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
112 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Merilin Võikar KESKKOND LAPSE ARENGU MÕJUTAJANA ASENDUSPERES Diplomitöö Juhendaja: Magister Gerta Sooserv Tallinn 2005 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.......................................................................................................................... 3 1 LAPSE KASVUKESKKOND......................................................................................... 5 1. 1.1 Kodu........................................................................................................................ 5 2. 1.2 Erinevad asenduspere liigid..................................................................................... 9 3. Eestkoste...............................

Pedagoogika → Sissejuhatus...
212 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

SISSEJUHATUS KASVATUSTEADUSESSE Sirkka Hirsjärv, Jouko Huttunen KONSPEKT KASVATUST PUUDUTAVA MÕTLEMISE JA TEADMUSE OLEMUS ­ Inimese argimõtlemise ja -teadmiste lähtekohaks on tema isiklikud kogemused ­ Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi. Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestlustes vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu. ­ Uskumused on inimeste mõtlemises ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed. ­ Kasvatusteaduse ülesandeks on luua kasvatust puudutavaid teadmisi. ­ Teadus kasvab välja argiteadusest. ­ Kasvatusteadusele iseloomulikud tunnused: põhjendatavus, avalikkus ja edastatavus, kriitilisus, isekorrig...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
176 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Metafoor, mis väljendab lasteaiaõpetajaks olemist

Leidke metafoor, mis väljendab kõige paremini lasteaiaõpetajaks olemist ­Lasteaiaõpetaja on nagu ... ­Miks just selline kujund? ­Kirjeldage kuidas on selles metafooris seotud õpetaja, laps, keskkond, õppimine ja arenemine? 1. Lasteaiaõpetaja on nagu raamat/aabits. 2. Selline kujund seetõttu, et lasteaiaõpetaja peab olema täis teadmisi ja uusi nippe. Laps saab õpetajalt enda esmased teadmised ja kujuneb suuresti õpetaja käe all. Õpetaja ongi nagu raamat, mis avaneb vajamineva koha pealt olukorras, kus seda kõige enam vaja. Ühest küljest aabits just seepärast, et aabits on täis algteadmisi, teisalt aga on õpetaja natukene ka teatmeteos- vastab laste mitmekülgsetele küsimustele. Veel on ta ka nagu nipiraamat, peab mõtlema uusi asju, mida lastega teha ja kohanema vastavalt olukorrale, kasutama nippe ja olema kaval lastega tegelemisel. Õpetajad on erinevad ning ka raamatuid on väga palju erine...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Neeme Korv- arvuti lapsed ning Eelkool

1. Neeme Korv: arvuti lapsed - Milline kasvatustegelikkus peegeldub antud arvamusesloost? See, et lapsi visatakse kooli, et las õpetajad tegelevad nendega ning ka kodus olgu lapsed omaette avutis ja ärgu segagu. Ning vanemad õhutavad lapsi olema pigem arvutis kui lugema raamatut, sest ka nemad ju omal ajal ei viitsinud raamatuid lugeda. - Kas nõustute sellega või mitte? Miks? Ma nõustun sellega, et pahatihti see nii kipub olema, kuid ei nõustu sellega, et nii tehakse. Nagu ka loo autor lõpus ütleb, siis vanemad peaksid ise tegelema enda lastega rohkem- käima muuseumis, kunstinäitusel, tegema sporti, mitte ei tohiks jätta lapsi arvuti ,,hoolde". Tuleks näha arvutist kaugemale ning seda õpetada ka lapsi tegema. 2. EELKOOL --Milline on teie seisukoht ­ kas eelkooli on vaja? Eelkooli on eelkõige vaja neile lastele, kes ei ole lasteaias käinud, et nad saaksid mingigi kujutuse teiste lastega koos õppimisest. Kuid ka lasteaialapsed võiksid käi...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Humaansus

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Humaansus 2012 Humaansus- kas seda esineb tänapäeva ühiskonnas, millisel määral ja kas humaanust tuleks kasvatada ka järeltulevas põlves? Ma leian, et inimlikkus on praegusel ajal suureks probleemiks, tegelikult mitte niivõrd inimlikkus, vaid pigem selle puudumine. Tänapäeval lapsi kasvatades tuleks ennekõike pöörata tähelepanu sellele, et nad kasvaks inimlikeks inimesteks. Kõik saab alguse inimlikkusest- nii hoolimine teistest kui ka endast. Kui lasta lapsel kasvada oma suva järgi, ei pruugi temas kujuneda kõiki omadusi, mis on elus tähtsal kohal. Kõik muidugi oleneb ka keskkonnast, kus laps kasvab. Kui tema ümber on õigete prioriteetide ja ellusuhtumisega inimesed, siis on tõenäolsus suurem, et ka laps kasvab selliseks. Pahatihti aga vanematel pole aega, et lapsele niiv...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
10 allalaadimist
thumbnail
5
doc

CÉLESTIN FREINET

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond CÉLESTIN FREINET Ettekanne Koostanud Tallinn 2009 Celestin Freinet, praktiline töökool Celestine Freinet sündis 16 oktoobril 1986 aastal Garsis, väikses prantsuse külas, Itaalia piiri lähedal. Ta sai raske haavata Esimeses maailmasõjas, sõda katkestas tema õpingut õpetajate seminaris ja kui ta pärast sõda õpetajana tööle hakkas, tuli tal otsida alternatiive traditsioonilisele õpetamisele, sest rääkimine tekitas talle haavatasaamise tõttu suuri raskusi. Nii sündiski Frinet`i kõige silmapaistvam idee ­ oli vaja meetodeid, mis paneks õpilased ise tegutsema. Freinet pedagoogikal ei ole oma filosoofilist lähtealust, oma arusaamist lapse arengust (oma arenguteooriat),spetsiaalset õpetajate koolitust ega ka terviklikku üldharidust (kesk-haridust) andvat koolitust (Tuulik 2001). Fr...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
46 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Distsipliin

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE.......................................

Pedagoogika → Sissejuhatus...
53 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kutsestandardi analüüs

KUTSESTANDARDI ANALÜÜS Kutseoskusnõuded 1.Keeleoskus Üks võõrkeel-hetkel on minu võõrkeele tase väga nõrk. Palju on võõrkeelset õppematerjali, mis on kasulik ja vajalik lugeda enda täiendamiseks. Järgmisest poolaastast hakkab meil koolis võõrkeel. 2.Oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi. Arvutit ma tunnen aga mitte põhjalikult. Küsin alati töökaaslastelt aga soovin tulevikus seda kõike ise osata. Kui lasteaed korraldab arvuti alaseid koolitusi siis kindlasti osalen. PÕHITEADMISED- JA OSKUSED: Töötan õpetaja-abina alles 7 kuud. Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED: * Koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava Iga kuu koostab õpetaja lasteaias koos paarilisega kuu tegevuskava. *Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan las...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
76 allalaadimist
thumbnail
30
doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL Koostaja: Nadezda Stefan Lektor: Tea Välk MA Rakvere 2015 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 1.TRADITSIOONILISE KASVATUSE MUUTUS..............................................4 2.ISA ROLL PEREKONNAS...............................................................................6 2.1.Isa ja ema rolli iseärasus..............................................................................7 3.ISAROLLI MUUTUMINE PEALE LAHUTUST............................................8 4.ISADUSE OLEMUS........................................................................................10 5.ERINEVAD „ISA-TÜÜBID“..............................................................

Pedagoogika → Sissejuhatus...
12 allalaadimist
thumbnail
8
doc

LAPSE VAATLUS

Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
26 allalaadimist
thumbnail
26
docx

EESTI KASVATUSTEADUSLIK MÕTTELUGU (Miniuurimus Enn Koemetsast)

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kutsepedagoogika osakond EESTI KASVATUSTEADLIK MÕTTELUGU ENN KOEMETS Lühiuurimus Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2015 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Ülevaade Enn Koemetsa elust...................................................................................................4 2.1Haridustee..........................................................................................................................4 2.2Töö.....................................................................................................................................4 2.3Eraelu................................................................................

Pedagoogika → Sissejuhatus...
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Steiner Pedagoogika

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloo...

Pedagoogika → Sissejuhatus...
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun