25, 10120 Tallinn (Rektor: Rein Raud ) · Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Posti 1, 71004 Viljandi (Rektor:Anzori Barkalaja ) · Tallinna Muusikakeskkool Vabaduse pst. 130, 10920 Tallinn ( Direktor: Timo Steiner ) · Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool Vabaduse väljak 4, 10146 Tallinn ( Direktor: Aarne Saluveer ) · Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool Lossi 15, 51003 Tartu ( Direktor: Kadri Leivategija ) 19. Orkestrid ja nende dirigendid : · Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ; Direktor: Kadri Tali · Tallinna Kammerorkester ; ( www.filharmoonia.ee ) · Tallinna Barokkorkester ; Kunstiline juht: Egmont Välja · Pärnu Linnaorkester ; Peadirigent:Jüri Alperten, Direktor: Tõiv Tiits · XXI Sajandi Orkester ; Kunstiline juht: Erki Pehk · Põhjamaade Sümfooniaorkester Dirigent ja muusikajuht: Anu Tali , Produtsent:Kadri Tali · Eesti Noorte Sümfooniaorkester (www.enso
Aeg Koht Osavõtjad Dirigendid Repertuaar Korraldajad ja korraldus I 1869 Tartu, 878 esinejat J. V. Peamiselt Vanemuise selts ( Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed. soome laulu II 1879 Tartu, 1272 lauljat Wirkhaus, Jakobson Jannsen, Vanemuise ja pillimeest Hermann nõudis Jakobson, aed vähemalt Kreutzwald pool kava ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium VÄRVIDE DIRIGENDID. MUUSIKA JA MODERNSUS EESTI KUNSTIS Kunstinäituse retsensioon Tallinn 2017 Külastasin 19.märtsil 2017 Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis 3. korrusel B-tiivas näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." Näituse kuraator oli Bart Pushaw, kordinaator Liis Pählapuu, kujundajad Kärt Einasto ning Joonas Rumvolt ja graafiline kujundaja Kätlin Tischler. Näitusel kasutati ka Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Raadio Fonoteegi, Rahvusarhiivi Filmiarhiivi, Eesti Rahva Muuseumi , „Eesti rahvaluule antoloogia“ ja Tartu kunstimuusumi helisalvestisi, fotosid ja videoid. Näitust " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis" saab põhiliselt mõista nii
Jüri Gümnaasium EESTI DIRIGENDID ERI KLAS NEEME JÄRVI Koostaja: Juhendaja: Klass: 9.h 2013 Eri Klas Eri Klas on sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas ja on Eesti dirigent.
köitvaks sidemeks ning omaette traditsiooniks. Ent kavas on ka palju 20. saj. jooksul heliloojate poolt laulupeoks loodud kooriteoseid, nii uusloomingut kui rahvalaulu seadeid eri kooriliikidele. Põhilise osa esitatavast muusikast on kirjutanud eesti autorid, kuid repertuaaris on ka teiste rahvaste rahvalaule või populaarset autoriloomingut. Laulupeol ei ole läbi aegade püsivat repertuaari, repertuaar muutub koos ajaga. 4. Oluliseimad dirigendid, Laulupidude hitid Oluliseimad dirigendid Gustav Ernesaks ; Eri Klas ; Riho Päts ; Neeme Järvi ; Hirvo Surva Laulupidude hitid "Mu isamaa on minu arm" ; "Sind surmani" ; "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" ; "Koit" ; "Kungla rahvas" ; "Tuhat tänu" ; "Ilus oled isamaa" ; "Laul põhjamaast" . 5. Laulupidude tähtsus Eesti kultuuriloos. Laulupidudel on väga suur tähtsus olnud eestlaste rahvusliku ärkamise perioodil ja rahvuseks kujunemisel. Siin on ajalooline side 19. sajandi lõpu rahvuslikkuse ja 20. sajandi
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER ÜLDIST · Lühend ERSO · Üle 100 liikme · Vanim järjepidevalt tegutsev sümfooniaorkester Eestis · Loomiskuupäev 18.detsember 1926 · Seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga · Nimi ajaloo jooksul korduvalt muutunud · Kodusaaliks Estonia kontserdisaal. ERSO NIMI · 1926.-1934. Raadio Ringhäälingu orkester · 1934.-1940. Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester · 1940.-1941. Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester · 1941.-1944. Landessender Revali Sümfooniaorkester · Seejärel Eesti NSV Riikliku Televisiooni ja Raadio Komitee Sümfooniaorkester · Alates 1975. ERSO MUUSIKA JA SAAVUTUSED · Repertuaar ulatub barokkmuusikast nüüdisloominguni · Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased ...
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Instrumentaallomingus oli suur tähelepanu klaverimuusikal. Tuntumad teosed: Kohvikantaat(1732), Missa h-moll (1733), Matteuse passioon (1729), Johannese passioon(1723), Jõuluoratoorium...
Vaiksemad pillid asetsevad eespool, suurema kõlatugevusega. Kõlavärvi elavdamiseks toodi sisse löökpillide rühm. I viiulite juhtmängijat nimetatakse kontsertmeistriks. Tema annab oma pillil a noodi. Selle järgi häälestavad pillid teised orkestrandid. 6. Millal ja kus asutati Eesti esimene sümfooniaorkester? Aleksander Läte eestvedamisel asutati aastal 1900 Tartus Eesti Üliõpilaste Seltsi juurde Eesti esimene sümfooniaorkester. 7. Nimeta 3 Eesti olulisemat orkestrit ja nende dirigendid hooaeg 2020/2021 seisuga 1.Eesti tuntum sümfooniaorkester on ERSO e. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Dirigendid: Olari Elts, Neeme Järvi, Paavo Järvi 2.Rahvusooper Estonia orkester Dirigendid: Arvo Volmer, Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Risto Joost, Vello Pähn 3. POLITSEI- JA PIIRIVALVEORKESTER, dirigendid Hando Põldmäe ja Riivo Jõgi
valmistatud muusikariist. (Teppo) Lõõtspill - ühte nuppu vajutades heliseb vastavalt kaks või kolm keelt ja lõõtsa lahti tõmmates ja kokku lükates annab üks nupp vastavalt erineva noodi 5)Mis eelnes I üldlaulupeole? Baltisakslaste kultuuriüritused, piirkondlikud laulupeod, helil. 6)Emil Hörschelmann. I, II, III üldlaulupidu ja nende korraldamisega seonduv (lõhe korraldustoimkonnas). 7)Pidulised (kooriliigid), dirigendid, heliloojad, kelle laulud kavas olid. ÕP. lk. 42-53. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) oli eestlaste kultuurielu hingeks, kes musikaalse inimesega oli varasemalt juhatanud ka koore Vändras ja Pärnus ning kaasa löönud Pärnu saksa lauluseltsis. Jannsen tegi kogumikud “Sioni-Laulo-Kannel” ning “Eesti Laulik”, mis said rahva seas väga populaarseks ning aitas kaasa eestlaste seas lauluharrastuse arengule. Jannsen rajas ka meeslauluseltsi Vanemuine (Tartus, 1865)
http://www.youtube.com/watch?v=sgYJcBVSy1I 5. Rahvapilliorkester rahvapillid http://www.youtube.com/watch?v=coHC1JSB3sc 6. Jazzorkester 17 instrumenti: 5 saksofoni, 4 trompetit, 4 trombooni + rütmigrupp (trummid, bass, kitarr ja klaver). http://www.youtube.com/watch?v=5HZFBbkosOA Dirigent näitab paremas käes oleva taktikepiga tempot ja rütmi, vasaku käega dünaamikat ja pillirühmade sisseastumisi. Dirigent juhatab partituuri ehk koondnoodistiku järgi. Maailmakuulsad dirigendid olid/on Leonard Bernstein (1918 1990) Herbert von Karajan (1908 1989) Nikolaus Harnoncourt (1929) Kurt Masur (1927) Claudio Abbado (1933) Neeme Järvi (1937) Paavo Järvi (1962) Kristjan Järvi (1973) Kolm Järvit: isa kahe pojaga maailmakuulsad eesti rahvusest dirigendid /17. sajandi Prantsusmaal löödi takti pika sauaga vastu põrandat. Jean-Baptiste Lully lõi saua otsaga põranda asemel vastu jalapöida ja suri gangreeni tagajärjel./
Samas on palju riike, kellele on Eesti veidi parema mulje jätnud. Eesti on oma mainet tõstnud kui modernse ja eduka Interneti-riigina. Eesti langes see aasta seitsme koha võrra ja on nüüd 25. kohal maailmas. See on siiski hea, sest Eesti on peajagu üle teistest uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Võrdulusena toon Läti, mis on alles 51. kohal. Ka kultuurisündmusi kajastatakse välismeedias iga aastaga üha rohkem, ja ikka positiivses mõttes. Püsiteemadeks on Eesti muusika, dirigendid, kunst ja ka kirjandus. Meie dirigendid on Eestile teeninud kindlasti palju plusspunkte. Eri Klas ja Neeme Järvi on maailmatasemel. ERSO käis hiljuti Ameerika Ühendriikides maailmaturneel. Kontsert oli täissaalile, niisiis Eesti muusika on USAs hinnatud. Ka eesti filmid on omale nime teinud paljudel erinevatel filmifestivalidel. Nad ei ole seal mitte ainult osalenud, vaid ka auhindu võitunud. Me oleme käinud oma filmidega väga paljudes
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... ...
kuivalembeline ja poolkõrb, oliivi-,viinamarja- ja viigipuuistandused Hispaania kultuur ★ Härjavõitlus ★ Flamenco Rahvusliku käsitöö elemendid Espadrillid Keraamika Hispaania rahvariided Kuulsamad kirjanikud ★ Ramon Gomez de la Serna (1888-1963) ★ Miguel de Cervantes(1547-1616) ★ Federico Garcia Lorca (1898-1936) Kuulsamad muusikud ★ Lauljad: Ricky Martin, Enrique Iglesias ★ Kuulsamad dirigendid: Placido Domingo Enrique Iglesias Placido Domingo Ricky Martin Kuulsamad kunstnikud ja nende teosed ★ Pablo Picasso (1881-1973) “The Weeping Woman” 1937 ★ Salvador Dali (1904-1989) “The Elephants” 1948 ★ El Greco (1541-1614) “View of Toledo” 1600 Retseptid Kartulitortilla Crema Catalama
Juhendaja: Eve Oja Tallinn 2012 Sisukord I. La Scala......................................3 II. Ülevaade.....................................4 III. Ajalugu........................................5-6 IV. Hiljutised Arengud.......................7-8 V. Peamised Dirigendid...................9 VI. Pildid...........................................10-11 La Scala. La Scala ( Itaalia : Teatro alla Scala) on üle maailma tuntud ooperimaja Milanos , Itaalias. Teater avati 3. august 1778 ja algselt tuntud New Royal-Ducal Teater La Scala ( Itaalia : Nuovo Regio Ducale Teatro alla Scala). Esietenduse peanäitleja oli Antonio Salieri on Europa riconosciuta .
kammerkoor "Ave Sol" (1969), ning televisiooni ja raadio segakoor (1940) ja ka estraadiorkester (1966) Ajalugu Kunstmuusikat hakati looma 1860. aastal. Oluline osa muusikakultuuri arengus kuulub laulukooridele. Laulupidusid korraldatakse 1870.a.-ist, esimene üldlaulupidu peeti 1873 Riias. Tolle aja tähtsad muusikategelased olid J.Cimze, K. Baumanu ja E.Vigners Esimene läti ooperiteater asutati 1913, Rahvuslik Ooperiteater aga 1919 Riias. Tuntumad dirigendid T.Reiters (1884-1956) L.Vigners A.Jansons E.Tons (1917-67) Läti rahvamuusika Rahvalaulud on põhiliselt ühehäälsed (on ka burdoonset mitmehäälsust) Põhilaadilt lüürilised Valdavalt olustiku-, töö- ja tavandilaulud (sh. pulma- ja liigolaulud) Tuntuimad rahvapillid on kandletaoline kokle, poognaga mängitav giga, mitmesugused viled ja sarved, torupill ja viiul Läti ja eurovisioon Läti on osalenud Eurovisiooni lauluvõistlusel üheksal korral
Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester. AJASTU oli Romantismi lõpp. Esitati Alexandre César Léopold Bizet'i loomingut. Rahvus- PRANTS Ajastu- mitte väga ammu. ESINESID: Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor ning dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten. Konserdi tegi eriliseks see, et iga vaatuse alguses intro ajal oli oli pool- läbipaistev kangas kus näidati pilte ja videosi, et saalisoliad õigesse meeleollu viia. Igatahes, mu esimene ooperikogemus, vot see Oli elamus. Ma ei oska esituse taset määrata kuna olen konsertmuusika alal päris algaja. Emotsioonid olid tänu heale orkestrile ja toredatele ooperilauljatele just
Vinni-Pajusti Gümnaasium ,,LUIKEDE JÄRV" Referaat 2016 1 SISUKORD Heliloojast...................................................................................................3 Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja.................................................................4 Peategelased...............................................................................................5-6 Sisukokkuvõte..............................................................................................7 Dirigendid...................................................................................................8 Arvamus......................................................................................................9 2 HELILOOJAST Pjotr Iljits Tsaikovski 7. mai 1840 6. november 1893 oli vene romantistlik helilooja. Ta oli üks vene klassikalise...
Gustav Ernesaks Gustav Ernesaks sündis 12.12.1908. aastal Peningi vallas ja suri 24.01.1993.aastal Tallinnas.Ta on kuulus nii helilooja kui ka koorijuhina. 1944 asutas Ernesaks Riikliku Akadeemilise Meeskoori (RAM). Selle kooriga oli Ernesaks seotud elu lõpuni, alguses kauaaegse peadirigendi, hiljem kunstilise juhina. RAM (Rahvusmeeskoor) on tänaseni ainulaadne professionaalne meeskoor Euroopas, kes esindab Eesti muusikat. Ernesaks oli ka Tallinna Konservatooriumi õppejõud, hiljem professor. Tema käe all on õppinud paljud nimekad dirigendid, näiteks Eri Klas. Ernesaks oli eesti laulupidude traditsiooni jätkaja. Ta oli paljude laulupidude korraldaja ja üldjuht, tema idee oli ehitada Tallinnasse laululava. Ernesaks kirjutas laule nii suurtele kui väikestele kogu rahvale. Ta uskus kooslaulu jõusse ja teadis, et laulupeod aitavad eestlastel alal hoida rahvus-tunnet. Ernesaksa koorilaul ,,Mu isamaa on m...
´´Lõbus lesk´´ Retsensioon Koosataja : Janely Soomaa 11.klass Operett ´´ Lõbus lesk´´ Opereti tegevus toimub Pariisis. Krahv Danilo perekond ei luba tal lihtsa neiu Hanna kätt paluda. Hanna abiellub seepeale jõuka pankuriga, kes sureb juba pulmaööl. Temast saab rikas lesk, kellel kosilastest puudu ei tule. Danilo ei julge aga talle enam läheneda ja oma armastust tunnistada, kuna võidakse arvata, et temagi on üksnes raha peal väljas. Hannal tuleb asi endal käsile võtta. Loomise ajal oli opereti süzee, kus eneseteadlik noor naine lööb läbi meeste maailmas, üsna intrigeeriv. Victor Leoni ja Leo Steini libreto Henri Meilhaci komöödia L'attaché d'ambassade järgi. 1906-1921 aastal mängiti ``Lõbusat...
kaasa arvatud Alessandra Ferri, Roberto Bolle ja Carla Fracci. Itaalias omab ooperiteater Guido Cantelli kultusliku tähendust. Teatris on aegade jooksul olnud maailmaesiettekandel suur hulk nimekate heliloojate väljapaistvaid oopereid ja dirigeerinud tuntud dirigendid. Danie Barenboim Riccardo Muti G.Verdi üks kuulsamaid oopereid Otello esietendus toimus 5. veebruaril 1887 aastal La Scala teatrimajas. La Sacala teatrimaja juurde kuulub ka muuseum, kus saab näha erakordseid maale, visandeid, sambaid, kostüüme ja teisi salvestisi, mis on seotud ooperi ja La Scala ajalooga. Huvitavaid fakte ·Avamisel esitati Antonio Salieri ooperit "L'Europa riconosciuta" ·Kõik etendused peavad lõppema enne keskööd.
1930. aastatel oli orkestril madalseis, mis lõppes 1939. aastal, kui avati Vanemuise ümberehitatud teatrihoone. Hiljutistest sündmustest arvatavasti märkimisväärseim on esimene CD-lindistus orkestri poolt, kellel on küll väga pikk ajalugu seljataga, kuid kes pole enne lindistamisele jõudnud. Vanemuine loodab lähema 4 aasta jooksul suurendada külastajate arvu 250 000-ni aastas. Kahjuks ei ole Vanemuise orkestri kava Internetist leitav. Orkestri dirigendid läbi aegade on olnud: Samuel Lindpere Juhan Aavik Juhan Simm A. Liiv Artur Kapp Arkadius Krull Eduard Tubin Erich Kõlar Toomas Kapten Endel Nõgene Toomas Vavilov Hendrik Vestman Lauri Sirp Mihkel Kütson Mihkel Kütson sündis 11. septembril 1971 Tallinnas. Ta lõpetas 1989 Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooriaerialal. Edasi jätkas õppinguid EMA-s koorijuhtimiserialal. 1992 suundus DAAD-i (Deutsche Akademische Austauschdienst) stipendiaadina õppima Hamburgi Kõrgemasse Muusika- ja
RAM kontsredi retsensioon 11. oktoobril käis Loo keskkoolis Eesti Rahvusmeeskoor kes esitas meile 8 laulu. Laval kokku esines 35 meest ja üks naine kes oli pianist, dirigendid olid Rasmus R rismaa ja Kuldar Schütz. Esimese loo nimi oli "Pärismaalase lauluke" mille oli kirjutanud Veljo Tormis. Laulu sõnad tndusid lihtsad koguaeg lauldi sõna "Tabu!", palas oli palju ehmatavaid forte käike, palas mängiti ka mingisugust indiaanlaste trummi. Teise laulu nimi oli "Nekruti põgenemine..."mille autor oli sammuti Veljo Tormis. Laul oli kiire tempoline ning kasutati väga palju kõrgeid noote mis üllatav ja natuke naljakas. Kolmas laulu nimi oli "Yuuyake
Puhkpillid, eriti fagotid, olid väga teistsuguse tämbriga kui lääne orkestrid. Moskva Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester, kes tähistas 2011. aastal oma 60-ndat aastapäeva on sümfoonikute maailmas õigusega juhtiva koht. Orkester on andnud üle 5500 kontserti rohkem kui 50 maailma riigis. Orkestri esinemised toimuvad maailma parimates kontserdisaalides ja kõrgeklassilistel festivalidel Venemaal ja välismaal. Orkestripuldis on seisnud parimad kaasmaalased dirigendid kui ka paljud suured maestrod mujalt maailmast. Orkestri ajalukku mahub 300 heliplaadi ja CD salvestust, millest paljud on saanud kõrgemaid rahvusvahelisi auhindu. 2001. aastal arvasid kriitikud kollektiivi Moskva orkestrite kolme parima hulka. Jekaterina Metsetina on maailmas üks andekaim ja säravaim noor pianist. Esineb Venemaa ja Euroopa parimate orkestrite ees. Tal on olnud õnn töötada koos suurte kaasaegsete muusikutega.
Euroopas kui Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Oma karjääri jooksul on ta juhatanud kokku 157 orkestrit. Neeme Järvi on üks armastatumaid dirigente tänases muusikamaailmas. Ta on oma orkestrid teinud rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatuks nii kontserdireiside kui ka plaadistustega. Järvi on 417 salvestusega kaasaja üks enim plaadistanud dirigent. Neeme Järvil ja tema abikaasal Liilial on kolm last dirigendid Paavo ja Kristjan Järvi, flötist Maarika Järvi ning kuus lapselast.
Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel. Lauluseltside kaudu levis hoogsalt ka uus ilmalik, nn liedertafel’lik laul, mille juured olid saksa rahvalikus koorimuusikas. 1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3
140 mängijat Eestist ja mujalt riikidest.2014.aasta Visiooni Tallinna kontserdid toimuvad 29. ja 30.mail:Tallinna Vanalinnapäevade raames eraldi kontsertidena Raekoja Platsil, Bastioni aias jaJazziklubis Philly Joe´s.31.mai kontserdid toimuvad Saue linnas Noortepäeva raames, Jaanitule platsi laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band. Big Bandi dirigendid on Teet Raik (EMTA) ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia jazzosakonna juhataja, trompetist Nick Smart (London).Festivalil kuuleme rahvusvahelisi koostööprojekte, heliloomingut ning soolokontserte:Pae Kollektiiv ja Kirke Karja, Klaveriduo Joel Engqvist Lyssarides - Holger Marjamaa ja paljud teised.
Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on ming...
,,Kuningas Oidipus"). 4. Carl Orffi peateos on ,,Triumfid". Selle teose esimene osa kannab nimetust ,,Carmina burana", mille aluseks on 13. sajandil kirjutatud käsikiri, mis sisaldab rändnäitlejate, üliõpilaste ja linnakodanike luulet. 5. Benjamin Britteni tuntuimad teosed on ,,Variatsioonid ja fuuga Purcelli teemale", ,,Peter Grimes" ja ,,Lihtne sümfoonia". Brittenit on võrreldud Henry Purcelliga, kuna mõlemad olid väga mitmekülgsed natuurid- komponistid, dirigendid ja heliloojad. 6. Venemaa kultuurpoliitiline olukord pärast 1917. aastat: ,,Kunst kuulub rahvale" muusika teenib kommunistliku propagandat. Kultuuri ja muusikat tabas arengupeetus ning paljud väljapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kuntsi valdkondades tekkis proletaarset ühiskonda ülistav sotsialistlik realism. Tekkis terve plejaad heliloojaid, kes kirjutasid oode Leninile, Stalinile ja Kommunistlikule parteile. Oluline märksõna on ,,raudne eesriie"
pärast väljakuulutatud aega. See tuleneb sellest, kuna ülikoolides oli komme ,et loengute algus hilines traditsiooniliselt 15 minutit, s.o akadeemilise veerandi võrra. Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril on repertuaaris mitmeid palasid, kuid kontserdil esitati ainult Thompson’i, Saint-Saëns’i, Loewe’i, Wagner’i, Tormise, Tubini ja V.Kapp’i palasid. Esmakordselt esitas meeskoor Aints’i uut teost. Dirigendid olid Peeter Perens ja Siim Selis, kes samuti klaverit mängis. Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Eriti meeldis mulle see hubane õhkkond, mis lavavalgustusega tekitatud oli. Imeline oli kuulata võimsaid meeste hääli nii madalaid ja kõrgeid. Eriti meeldivad mulle kõige madalamad bassi hääled, mis on mõnusad ja muhedad. Samuti pani kuulatama ka klaverimängija, kes väga hästi klaverit valdas. Eriti meeldis mulle üks
Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit on juhatanud pea kõik eesti tunnustatud dirigendid ning koostööd on tehtud ka mitmete välisdirigentidega. 1998. aastast on orkestri peadirigent Jüri Alperten. Orkester on leidnud aasta-aastalt üha enam tunnustust tänu huvitavatele projektidele. 2002 aastal pälvis Pärnu Linnaorkester Pärnu muusika aastapreemia. Pärnu linnaorkester on Eesti muusikakultuuris üks väga omanäoline nähtus. Mitte iga linn ei saa kiidelda oma sümfooniaorkestriaga, mis pealegi oleks tasemel.
Kontserdiarvustus "Luikede järv" Külastasin 28. oktoobril kell 19.00 Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti "Luikede järv", mis esietendus Moskva Suures Teatris 20. veebruaril 1877. Teos on tuntud üle maailma ja väga palju lavastatud. Teos on neljas vaatuses. Antud etenduse lavastaja oli Toomas Edur, tema redaktsioon põhines Lev Ivanovi ja Marius Petipa koreograafial. Dirigendid olid Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Kunstnikuks oli Saksamaal pärit Thomas Mika ja valguskunstnikuks Taanist pärit Steen Bjarke. Kontsert oli üldjoontes väga ilus ja tore kogemus, seal oli olemas romantika, võitlus hea ja kurja vahel ning müstika. Peasosades olid Alena Skatula ja Denis Klimuk, kes said oma rolliga väga hästi hakkama. Alena Skatula on samuti peaosas olnud balletilavastuses ,,Manon".
· Samuti olid lahkhelid repertuaari valikus · Jacobson soovis kavasse hõimurahvaste, rahvalaule ja eesti laule · Programmis oli 27 laulu - 12 vaimulikku ja 15 ilmalikku · Laulud enamasti saksa keelest eesti keelde tõlgitud · Repertuaaris 2 soome laulu - Paciuse ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" -Collani "Mu meeles seisab alati,, · 2 eesti laulu mõlema autoriks Kunileid, sõnad L. Koidula - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Sind surmani" Dirigendid · Peadirigent Johann Voldemar Jannsen · Eesti laulude dirigent nende autor (A. Kunileid) · Vaimulikku repertuaari juhatas Tartu Maarja kiriku pastor Adalbert Hugo Willigerode Proov · 17. juunil · Maarja kiriku suletud ustedaga · Laulud õnnestusid kahanes korraldajate mure I päev vaimulik kontsert · Rongkäik Toomeorgu · Jumalateenistus · Õhtu Ressource'i aias kontsert · Rongkäigus koorid loositud järjekorras
Arvustus balletile «Luikede järv» Mina käisin 6. mail 2016 vaatamas Pjotr Tsakoivski balletti «Luikede järv», mida etendati Rahvusooper Estonias. Esimest korda mängiti seda balletti 1877. aastal Moskvas Bolshoi Teatris. P. Tsaikovski on loonud ka 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. Etenduse koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, dirigendid on Vello Pähn, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd, kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ning valguskunstnik Steen Bjarke (Taani). Odette'i osa mängi Ekaterina Oleynik, prints Siegfriedi osa Jonatan Davidsson. Ballett tekitas minus lapsepõlve tunde, sest kõigile on teada viis «Väikeste luikede tantsust». Etenduse ajal tekkisid minus väga soojad ning positiivsed tunded. E. Oleynik lõpetas Valgevene Riikliku koreograafiakooli ning on tantsinud väga mitmes balletis. Aastatel 2013-14 oli külalissolist Washingt...
Muusika ajalugu vol 1 Johann Sebastian Bachi peres ei olnud laiske,organistid,viiuldajad,dirigendid,organistid. Tüüringis oli Bachi nemelisi palju, sele nimega hakati nimetama kõike, kes musikaga tegelesid.Bach oli pärit muusikute perest ja sündis linnas Eisenoch. Nagu kõik Bachid pli Johannes tagasihoidlik,töökas, aga sisemalt uhke mees.10.aastaselt jääb ta vanemteta ja hakkab elama oma vennaga,kes ei pidanud teda andekaks ja käskis keskenduda põhiainetele.Salaja kirjutas Bach venna noodiraamatuid umber,kuid see lõpetti õigepea.15.aastaselt lütseumi õpilasena asub ta tööle,tal oli ilus hääl,mängis viiulit,orelit ja klavessiini,ta võeti meeleldi Lüdenburgi linna kloostrikooli vanemaks kloostripoisiks.18.aa alustab iseseisvat elu,avaldab muusikalist silmaringi,kõndis piki kilomeetreid,sõiduraha puudus,vaatamata oma töökusele ei olnud Bach meelejärelik oma tööandjatele,kuna ta muusika oli väga ere ja omanäoline.Peab erinevaid ameteid:org...
,,Rigoletto" Retsensioon Pühapäeval, 7. mail, käisin rahvusooper Estonia vaatamas G. Verdi ooperit ,,Rigoletto". Tegemist oli minu esimese ooperikülastusega ja see jättis mulle väga positiivse mulje. Muusikaline juht ja dirigent: Arvo Volmer Dirigendid: Arvo Volmer, Jüri Alperten Lavastaja: Neeme Kuningas Kunstnik: KustavAgu Püüman Valguskunstnik: Neeme Jõe Osades: Urmas Põldma, Rauno Elp, Angelika Mikk, Mart Laur, Juuli Lill, Ülle Tundla, Märt Jakobson, René Soom, Oliver Kuusik, Pavlo Balakin, Valentina Taluma, Vladislav Horuzenko, Kristina Vähi Kestus oli 2 tundi ja 20 minutit. Etendus oli itaalia keeles eesti ja inglisekeelsete tiitritega. Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (18131901) kirjutas 26 ooperit, millest esimesena sai tuntuks ajaloolisheroiline "Nabucco", populaarsemad on veel "Attila", "Macbeth", "Rigoletto", "Luisa Miller", "Trubaduur", "M...
16. Milline on Šostakovitši paljudele teostele iseloomulik vahend, väljendamaks helilooja ühiskonnakriitilisi suhtumisi? Too näiteid. Totalitalismi tingimuste iroonia satiiri ja protesti kaudu 17. Nimeta 20. sajandi suur sümfoonik, kellega on Šostakovitšit võrreldud, Mis seob nende loomingut? Gustav Mahler, kasutab koore ja soliste 18. Nimeta inglise muusik, kellega on Brittenit võrreldud. Miks? Henry Pircell, sest mõlemad helilppjad ja dirigendid, neil mõemal on hea mängu tehnika. 19. Nimeta teos, milles teeb Britten muusikalise kummarduse Henry Purcellile. Milles seisneb selle teose omapära? Noorte tee juhtimine orkestri juurde, Henry 20. Milline žanr on Britteni loomingus silmapaistvam? Nimeta tähtsamad teosed selles žanris. Ooper “Peter Grime”, “Surm Veneetsias”, “Lukressic” 21. Selgita, mille poolest on ooperi „Peter Grimes” ülesehitus eriline. 22
Meero lastekoori tüdruksolist esitas klaverisaatel laulu "Ema sünnipäev" ning laulu"On meie keskel suvi" , mille rütmikas tempo pani publiku kaasa õõtsuma. Meero Muusik on erahuvikool, mis alustas tegevust 2001. aastal. Kooli eesmärgiks on tuua lapsed juba varases eas muusika juurde ja arendada nende loovust. Ligi kolmesajast Meeros kasvandikust noorimad on üheaastased, lisaks muusikaharidusele pakub kool ka kunstiõpet. Neid on aidanud paljud tuntud muusikud, heliloojad ning dirigendid, nagu näiteks Olav Ehala, Tomi Rahula, Dave Benton, Kadri Tali jne. Koostööd on tehtud ka heliloojatega, kes neile laule kirjutavad: Koit Toome, Hans Hindpere, Tõnu Laikre jne. Peale lastekoori paluti lavale Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, kes esitasid Rein Rannapi "Tango". Väga huvitavad tsellode madalad ja kõrged helid vaheldusid Luisa Värgi imekauni, kõlava häälega. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline
Juba 3000 aastat tagasi toimusid vanas Assüürias avalikud kontserdid, kus õuemuusikud esinesid linnarahva ees. Vanal ajal omistati muusikale võlujõudu . Muusika oli jumalate keeleks. Jumalate hääli võrreldi pillihelidega. Pillid olid pühad. Muusikasse suhtuti erilise austusega. Egiptuse vaaraod kuulutasid end muusikute sugulasteks. Sõjas jäeti ellu muusikud. Muusikud olid vanal ajal väga mitmekülgsed -heliloojad, lauljad , pillimehed, dirigendid ka luuletajad ja tantsijad. Erinevus eri rahvastes oli suur. Nt Egiptuses oli aus, pühalik ja suursugune stiil. Aga idamaades valitses lärmakam stiil. Vanal ajal ei olnud kunstiliigid üksteisest eristunud. Muusika juurde kuulus luule ja tants. Vana aja muusika oli ühehäälne. Muusikalised laadid olid põhiliselt viie astmelised PENTATOONIKAD ANTIIKMUUSIKA V-IV saj. eKr - antiikkultuuri kõrgaeg. Maailmas said tähtsamateks riikideks Vana-Rooma ja Vana-Kreeka
Sülfiid (La Sylphide. The Sylph of the Highlands) Käisin 28. märtsil Rahvusooper Estonias vaatamas August Bournonville'i balletti. Bournonville on Taani balletitraditsiooni looja, ta stiil on bravuurikas ja väljendusrikas. ,,Sülfiidi" peetakse esimeseks romantiliseks balletiks. Kuigi autor oli taanlane, siis sündmuspaik oli Soti mägedes. Balleti alguses mängis tükk aega orkester, suletud kardinatega. Orkestri koosseisus oli palju erinevaid pille: pasunaid, flööte, viiuleid, harf ja ka teisi. Lugu rääkis sellest, kuidas üks Soti noormees James pidi abielluma oma kihlatuga, kuid eelneval õhtul oli tuppa ilmunud ilus tütarlaps, kellel oli seljas valge õhuline kleit, õrnõhukesed tiivad olid seljal ning malbe naeratus näol. Ta tantsis väga graatsiliste liigutustega, poolvärisevalt, et ta paistaks võimalikult õrn ja hõljuv ta oli Sülfiid. Sülfiid tähendas hinge, un...
(prantsuse), Alain Boublil (tuneesia), Richard Maltby Jnr. (ameerika), Villu Kangur ja Kirke Kangro (eesti) *,,Joonistatud mees", helilooja Lauri Saatpalu (eesti) *,,Buenos Aires" muusikalist ,,Evita", heliloojad (briti)- Andrew lloyd Webber, Tim Rice *,,Milles küll on mu süü?" muusikalist ,,Hull sinu järele", heliloojad - George ja Ira Greshwin (ameerika), Kaari Sillamaa (eesti) *,,Tuulevaiksel ööl", helilooja - Jaan Tätte (eesti) Dirigendid: Edmar Tuul ja Rasmus Puur Solistid: Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, Liisi Koikson, Lili Kirikal, Sepo Seeman Orkestrisse kuuluvad: Anna-Maria Rannamägi, Merike Heldelberg, Liina Relson, Merlin Porkma, Kristel Olivia Tamm, Siiri Pappel, Kristine Järvan, Ann Mäekivi, Merili Merendi, Andrei Stin, Enno Lepnurm, Ann Kuut, Aike Randmann, Kristin Kuldkepp, Varvara Mikhaylova, Maili Madissoon, Kadri Kartasev, Annleena Liivango, Marten Altrov, Priit Loo, Edmar Tuul, Silmu
Ooperi süzee ning tegelaskujud olid keerukad. Näiteks ei saanud ma kuni ooperi lõpuni aru, kas peategelane Erika on lind või liblikas. Seda ooperit oli juba sellepärast raske jälgida,et läksin antud ooperit suure hurraaga vaatama ning polnud selle sisuga tutvunud. Maja kunagisele avaetendusele „Hamletile“ vihjati väga palju, õnneks olin ma vähemalt Hamletit lugenud, ning sain tõmmata Erika saatusega ühiseid jooni Hamleti Opheliaga. Ooperi dirigendid on Vello Pähn ja Risto Joost, lavastajaks Peeter Jalakas. Eraldi tooksin ma välja kunstniku Liisi Eelmaa, valguskunstniku Anton Kulagini, koreograafi Kati Kivitari ja videokunstniku Emer Värki. Kui laululise poole pealt saab norida, siis visuaalse poole pealt pole mitte midagi halvasti öelda. Need inimesed olid teinud suurepärase töö, selline tulemus saab tulla ainult hea koostööga. Vaatemäng valguse ja tantsuga oli enam kui nauditav. Kõik oli visuaalselt kaunis
1.Millal ja kus sai alguse koorilaulu traditsioon Eestis? Nimeta piirkondi, kohti ja õpetajaid. 16. Sajandil olid Tallinnas ja Tartus võimekad kirikukoorid, kuhu kuulusid peamiselt linnakodanikud. 18. Sajandil loodi koore aga ka väiksemates asulates, näiteks: Tormas, Põltsamaal ja Simunas. Nüüd said kooriga liituda ka talupojad ja kohalikud. Kanepis ja Laiuse kihelkonnakoolis anti väga head muusikaõpetust. Näiteks Laiuse koguduseliige Jüri Sommer pani kokku kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 2.Kuidas aitas koorilaulu levikule kaasa Cimze seminar? Missuguseid õppeaineid seal õpetati? Kooriliikumise arengule aitasid hoogsalt kaasa Cimze seminari õpilased. Seal valmistati ette köstreid ja kihelkonnakoolide õpetajaid. Cimze seminaris õpetati põhjalikult muusikat. Õpilased pidid oskama harmoniseerida koraale ja rahvalaule. Cimze juhatas isiklikult seminari õpilastest ...
ERSO Ajalugu: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (lühend ERSO) on Tallinnas tegutsev sümfooniaorkester. Orkestri loomiskuupäevaks loetakse 18. detsembrit 1926. Sel kuupäeval esines esimest korda raadios Raadio-Ringhäälingu trio Hugo Schützi juhatusel. Sellest triost kasvas välja orkester ning 1939. aastaks oli tollase nimega Riigi Ringhäälingu Sümfooniarkestris 39 mängijat. Eesti Riiklik sümfooniaorkester on oma nime muutnud ajaloo jooksul korduvalt. Aastani 1934 nimetati seda Raadio-Ringhäälingu ansambliks või orkestriks, 1934 - 1940 kandis ta nime Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkester. 1940. aastal oli ERSO Eesti NSV Raadiokomitee Sümfooniaorkester ja pärast seda Landessender Revali Sümfooniaorkester. 1944. aasta sügisel nimetati orkester Eesti NSV Raadiokomitee sümfooniaorkestriks. Nõukogude okupatsiooni oli orkestri nimi veel Televisiooni ja Raadio komitee Sümfooniaorkester ja Eesti Raadio Sü...
kuuluvad Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden ja Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk, Eesti Muusikanõukogu 2012. aasta interpretatsioonipreemia ning Eesti Vabariigi riiklik kultuuri elutööüreemia. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on vanim Eestis aktiivselt tegutsev sümfooniaorkester, kellega koos on üles kasvanud mitu generatsiooni muusikuid ja selle austajaid. Aastate jooksul on koosseisu dirigendid vahetunud, kuid üheskoos on orkester vastu pidanud tõusudele, mõõnadele ja erinevatele riigikordadele. Mina jäin kontserdiga suurepäraselt rahule. See on vaieldamatult üks meeldejäävaim kontsert mida kunagi külastanud olen. Mulle tohutult meeldis Rubinstein`i klaverikontert, kuna olen ka ise suur klaveriarmastaja ning Beethoveni looming jäi samuti silma oma suurejoonelise hiilgusega. See oli ideaalne võimalus pääseda eemale reaalsusest ning lasta
Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust. Kuigi avamängus ei tsiteerita eelseisva ooperi muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791)...
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
Lasteekraani Muusikastuudio hooaja avakontsert 24. septembril 2008. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Lasteekraani Muusikastuudio avakontserdil. Kontserdil astusid üles Lasteekraani muusikastuudio mudilas, lasteja noortekoor. Mudilaskoos koosneb 58st 812 aastased tüdrukust, kelle dirigent on Lii Leitmaa. Lastekoor koosneb 36st 1112 aastasest tüdrukust, kellel peale kooritundide on lisaks ka sooloja tantsutunnid ja kellest peaaegu kõik käivad ka muusikakoolis. Nende dirigendid on Lii Leitmaa ja Külli Kiivet. Noortekoor mudilaskoor koosnes esimese ja teise klassi õpilastest, mudilaskooris aga tegutsevad on aga välja kasvanud 1993. aastal Lasteekraani Muusikastuudios tööd alustanud mudilasrühmast ning seal laulab 30 1518 aastast neiut. Selle paljukordselt auhinnatud koori dirigent on samuti Külli Kiivet. Peale Lasteekraani muusikastuudio kooridele oli LõunaAafrika Vabariigist esinema tulnud ka Eastern Cape Children`s Choir
kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Ooperis esitati peamiselt orkestrimuusikat. Dirigendid peale Risto Joosti olid veel Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Pealmine dirigent oli ikkagi Risto Joost. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Kui ,,Carmen" 1875. aastal esmakordselt Pariisis lavale jõudis, peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks. Bizet sokeeris publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast,
Tannhäuser Richard Wagneri romantiline ooper toimus 9. novembril Estonia Rahvusooperis. Esinejateks olid Hamburgi Riigiooperi solist Lauri Vasar, Jeffrey Dowd, Heli Veskus, Märt Jakobson, Mart Madiste, Priit Volmer, Reigo Tamm, Mart Laur. Dirigendid: Vello Pähn ja Jüri Alperten, lavastaja: Daniel Slater, kunstnik: Leslie Travers ja liikumisjuht: Kati Kivitar. Esitati teoseid: ''Dir töne Lob'', '' O du mein holder Abendstern'', ''Steter dienest der ist guot'', "Allmächtige Jungfrau", '' Dir, Göttin der Liebe, soll mein Lied ertünen!'' jm . Esimest korda tuli ooper lavale 1845. aastal. Kostüümid olid pidulikumad, vanaaegsemad, huvitavamad; andsid parema ülevaate tolleaegsetest sündumstest. Tänapäeval on see
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
