Natura 2000 eesmärk ja põhimõtted Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. 150 Euroopas elutsevast imetajaliigist on tänaseks ohustatud pooled; 520 linnuliigist, 180 roomajate ja kahepaiksete liigist ning 150 kalaliigist on ohustatud kolmandik. 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas. Naturavõrgustik põhineb kahel direktiivil: nn linnudirektiivil mille eesmärk on kaitsta linde, nn loodusdirektiivil mille ülesanne on kaitsta looma ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Liigid ja elupaigatüübid, mille kaitseks tuleb luua Natura 2000 alad, on kirjas loodus ja linnudirektiivi lisades. Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; mille leviala on piiratud; mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas.
· Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde · nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Oluline on kaitsta elupaigatüüpe: · mis on oma loodusliku levila piires kadumisohus; · mille leviala on piiratud; · mis esindavad elupaiga tüüpilisi omadusi vähemalt ühes biogeograafilises piirkonnas. Natura 2000 võrgustikku kuuluvad kahte tüüpi alad:
täpsemalt. Direktiiv ise orienteeritud üksnes tulemusele, aspekte lahti kirjutatud pole. Vahetut õigusmõju ei peaks olema. Ei ole otseselt öeldud, et on vahetult kohaldatav. Riik aga alati direktiivides sätestatut etteantud tähtajaks täita ei suuda. Või kui liikmesriik töötab üleminekuaja jooskul direktiivi eesmärkidele vastu. Sellisel juhul on kodanikel võimalus oma õigusi vahetule õigusmõjule tuginedes ikkagi nõuda (kui direktiivid on selged, täpsed ja tingimusteta). direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid kaitstakse liikmesriigi suhtes. Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi sättele tugineda. Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt töölt lahkuma, meeste puhul oli sama tähtaeg 65. Siseriiklikud õigusaktid taolist sisekorraeeskirja
Ei ole otseselt öeldud, et on vahetult kohaldatav. Riik aga alati direktiivides sätestatut etteantud tähtajaks täita ei suuda. Või kui liikmesriik töötab üleminekuaja jooskul direktiivi eesmärkidele vastu. Sellisel juhul on kodanikel võimalus oma õigusi vahetule õigusmõjule tuginedes ikkagi nõuda (kui direktiivid on selged, täpsed ja tingimusteta). direktiivil ainult vertikaalne õigusmõju. üksikisik saab oma õigusi kaitsta ainult juhul kui neid kaitstakse liikmesriigi suhtes. Kui need kohustused on teisel üksikisikul, siis ei saa direktiivi sättele tugineda. Marshalli kaasus: naine, kes lasti Southamptoni tervishoiuasutusest lahti kuna, et ta oli saanud 60. aastaseks. Asutuse sisereeglites oli sätestatud, et naistöötajad peavad 60selt
tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega seotud kulud. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/35/EÜkeskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise koht Keskkonna vastutushaldusvastutus, kahju vältimine,heastamine Vastsutust reguleerib keskkonnavastutuse seadus, mis toetub EL parlamendi ja nõukogu direktiivil EL MERESTRATEEGIA RAAMDIREKTIIV: 22.02.11 vastuvõetud Eesmärk:saavutada EL merekeskkonna hea seisund aastaks 2020 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/16/EÜ,23. aprill 2009, käsitleb sadamariigi kontrolli EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/17/EÜ,23. aprill 2009, ühenduse laevaliikluse seire ja teabesüsteem Läänemere idaranniku pikima rannajoonega riik 3794 km. Laide ja saari rannikuvetes 1500. Läänemeri on reostatuim meri Euroopas
Publication date: 01/06/2002; Reference: (MNE(2003)54752) The employers' obligations are: to adhere to the minimum safety and health requirements applicable to work sites set out in Annex IV. The aspects covered include energy distribution systems, emergency routes and exits, ventilation, temperature, traffic routes and danger areas, sanitary installations, etc. to act on the comments of the health and safety coordinator. Kaldun arvama, et kuna kokkupuude kemikaalidega ja kemikaaliohutuse direktiivil puudub vastav Eesti Õigusakt siis see võib tekitada palju probleeme töökeskkonnas, näiteks erinevad probleemid tervisega töötajatedel. Minu arvates, on vaja luua mingi akti, et kuidagi kajustada seda. Peale selle, Eestis on peaaegu kõigi akti on olemas, mis on Euroopas, siis turvalisus Eesti samasugune, kui Euroopas.
Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus
merekeskkonnale minimeeritakse, eelkõige vähendades üldist püügisurvet. 5 - Tagada, et kalanduse juhtimismeetmeid kasutatakse täielikult, toetamaks ELi merestrateegia direktiivis ning elupaikade ja linnustiku kaitse direktiivides määratletud sektoritevahelist lähenemist. Viimasel kolmel direktiivil on oluline osa mere eluressursside juhtimise integreeritud lähenemises, millele EL on pühendunud integreeritud merenduspoliitikas. (Euroopa komisjon) Merestrateegia raamdirektiiv Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis keskendutakse ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile. Selles direktiivis pööratakse tähelepanu Läänemere, Kirde- Atlandi, Vahemere ja Musta mere hea keskkonnaseisundi taastamisele või säilitamisele. Igalt
põhialused.
Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta
Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome
tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb
silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus.
3 huvides ja Euroopa Liiduga ühinemine ja suured abisummad on seda protsessi tunduvalt kiirendanud. Loodushoiu suhtes on Euroopa Liit meile veel positiivseks osutunud. Haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitseks on tänu liidule loodud üle-euroopaline kaitsvate alade võrgustik Natura 2000. Õiguslikult põhineb see kahel Euroopa Liidu direktiivil nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde ning nn loodusdirektiivil, mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Natura 2000 aladeks ei tule valida kõiki linnu- ja loodusdirektiivi liikide leiukohti ega elupaigatüüpide esinemisalasid, vaid ainult nende esinduslikum osa. Oluline on välja valida iga liigi ja elupaigatüübi kaitseks niipalju alasid, et oleks tagatud nende säilimine ka järeltulevatele põlvedele
_EM: edendada maastike kaitset, korraldust ja planeerimist ning organiseerida Euroopa maastikualast koostööd. _Maastik inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: _direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv _direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv ÅRHUSE (AARHUSE) KONVENTSIOON _Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. _Taani, Århuse _Allkirjastati 1998, ka Eesti _Eesti ratifitseeris 2001 _Konventsioon jõustus 2001 _43 riiki (8. oktoober 2009) 3 alustala _Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue) _Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus)
7 Üheks keskkonnamõju hindamise eriliigiks saab pidada ka üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 kuuluvat ala mõjutada võivate kavade ja projektide hindamist. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Õiguslikult põhineb Euroopa Liidu liikmesriike ühendava Natura võrgustiku loomine kahel EL direktiivil nn linnudirektiivil (direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta), mille eesmärk on kaitsta linde ning nn loodusdirektiivil (direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ja loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta), mille ülesanne on kaitsta looma- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Tegevused, mis toimuvad Natura ala piires või mille mõjusfäär ulatub Natura alale ning
Muidu võiksid kõik tõendid olla kättesaadavad. Lahenduseks võiks olla veel, et prokuröri ei s.aa sundima tõendeid avaldama, vaid kohus võib siis mitteavaldamise korral tõendid kõrvale jätta ja otsustada nende pinnalt, mida prokurör avaldas. Kaitseõiguste direktiiv – eesmärgiks art 3, igal kahtlustataval ja süüdistataval peab olema kriminaalmenetluses kasutada kaitsjat ja seda kiirelt, esimesel võimalusel. Sellel direktiivil on pikk preambul, mis avab direktiivi mõtte. Seal on ka toodud EIÕK praktika kokkuvõte. Direktiivide vastuvõtmise tagajärg – kehtestavad miinimumreeglid, kuid iga riik võib tagada kõrgema kaitse. Reeglid ei ole ainult liikmesriikide vahelise menetluse jaoks, vaid kehtivad ka puhtalt siseriiklike menetluste puhul. EIÕK seisukohad on muudetud EL teisese õiguse normideks. Eelnõu väljatöötamistel osalesid nõukogu esindajad, et tõlgendus saaks võimalikult täpne
Kaupade ja teenuste import tuleb aga maksustada. Eespool toodud neutraalse maksustamise põhimõttest lähtuvalt tuleb impordil maksustada kaupu ja teenuseid samamoodi, kui maksustatakse kodumaised kaupu, vastasel korral tekivad konkurentsimoonutused, mis pärsivad ettevõtlust ennekõike rahvusvahelisel tasandil (Sealsamas : 14). 2.2. Olulisemad mõisted käibemaksuseaduses 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (Ettevõtja Infovärav). Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine)
institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus. 3. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on tema liikmesriikidele kohustavad? EL määrus on: Kõige kõrgema õigusjõuga akt ja kohandatakse kogu EL ulatuses Igale liikmesriigile siduv ja vahetult kohandatav EL direktiivil on: Oluline tähtsus liikmesriikide seadusandluse almoneerimisel ehk lähendamisel. Üldjuhul ei ole vahetult kohandatav, st direktiivis toodud eesmärk tuleb saavutada liikmesriigi enda otsustatud vahenditel ja viisil Erandina võib direktiivi kohandada juhul, kui ta ei ole seni siseriikliku õigusesse sisselülitatud Otsused üksikaktid suunatud konk subjektidele. Kasutatakse konkreetsete majandus poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning
magnetofonid, elektrilised või elektroonilised seadmed, kunstlikud valgusallikad, öösihikud, lõhkeained, ammud, mürgid ja mürgitatud või uimastavaid aineid sisaldav sööt,väljasuitsutamine või-gaasitamine,lennukid jne. · Linnudirektiiv. o Võeti vastu aprillis 1979 ja selle eesmärgiks onkõikide looduslike liikide kaitse EL liikmesriikides (v. a. Gröönimaal). o Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitsealla. 1997. a. Oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides;
Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM). Selleks on tööandjal vaja teada: a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus; b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni; c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni. Käibemaks 2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus, mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6. Selle kohaselt on käive: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks. Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus, sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade
täiendus . Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv ja direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete
täiendus . Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Loodsuaalad on alad, mis on mõeldud loodusdirektiivi I ja II lisas olevate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kaitseks. Natura 2000- Natura 2000 on üle-euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnuja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv ja direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda säästvas suunas, keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, keskkonnanõuete lülitamine teiste eluvaldkondade ja majandussektorite arengustrateegiasse; looduskeskkonna kui ühtse tervikliku kompleksi huvide arvestamine; keskkonnanõuete
Euroopa Liit ja keskkond Linnudirektiiv Linnudirektiiv 79/409 : eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ning neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks. Direktiivi lisades on kirjas nii liigid, mida tuleb kaitsta, kui ka liigid, mida võib küttida ja millega võib kaubitseda. Võeti vastu aprillis 1979 Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. 1997. a. oli 181 linnuliiki, neist Eestis elab 69 liiki ja püsivalt pesitsevad 57. Kõikide I lisa liikide osas on kauplemiskeeld. II lisasse kuuluvad liigid, millele tohib jahti pidada kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides; III lisasse kuuluvad liigid, millega võib kaubelda kogu EL territooriumil või teatud liikmesriikides;
põhialused.
· Rakendub liikmesriikidele otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta
Teisene õigus koosneb: Liidu institutsioonide õigusaktidest, st on liidu enese õigusloome
tulemus. Siia kuuluvad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused. Tuleb
silmaspidada, et neil on liikmesriikude jaoks erinev siduvus.
Sellist organit nimetatakse EL-is competent authority (kompetentne ametkond). Märkus: Eestis on selliseks organiks EV Justiitsministeerium. Rooma lepingu 189.artikli 3. punkti kohaselt on sekundaarõigusakti kohustuslikuks vormiks ka direktiiv. Selline õigusakti vorm ei kirjuta EL-i riikidele ette kohustusi otseselt ega sunni neid ka sõna-sõnalt täitma. Küll aga sunnivad nad teatud viisil muutma siseriiklikke õigusakte. Otsene kohustuslik mõju on direktiivil ainult eraõiguslikes vaidlustes, mitte aga riiklikul tasandil. Seega on direktiiv kaudselt kohustava akti vorm. Direktiivi kasutatakse enamasti harmoniseerimisvahendina (vastand määrusele, mis on õigusruumi ühtlustamisvahend ). Sekundaarõigusakti kohustuslikuks vormiks on ka otsus, mis on omamoodi hübriidvorm määrusest ja direktiivist. Teatud osa dokumendist kohustab otseselt, teatud osa aga kaudselt. Rooma lepingu artikkel 189 punkt 5. näeb ette ka sekundaarõigusaktide
Kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine Selleks, et täita Kyoto protokollis märgitud kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamise kohustus ja käivituvaks rahvusvaheliseks heitkogustega kauplemiseks kogemusi, on EL rajanud ühenduse KHG lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi, mis käivitus 1. jaanuaril 2005. Ühenduse KHG lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteem katab ligikaudu 50% EL-i KHG heitkogustest. Heitkoguste kauplemine baseerub kahel Euroopa Liidu direktiivil: 2003/87/EMÜ ja 2004/101/EMÜ. Direktiivi kohaselt on võimalus omandada kuni 50% oma vabatahtliku kohustuse täitmiseks vajalikust KHG kogusest ostmise teel neilt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kelle kulutused on väiksemad. Kuni 10% puudujäävaid koguseid võivad liikmesriigid omandada eelpoolmainitud projektipõhise koostöö ühisrakenduse ja puhta arengu mehhanismi kaudu. Vabariigi Valitsuse ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste Eesti
maastikualast koostööd ︎Maastikul on suur tähtsus ühiskonnas kultuuri, sotsiaalse heaolu, ökoloogia ja majanduse seisukohalt. ︎20. okt – rahvusvaheline maastiku päev ︎ NATURA 2000 • Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti. • Võrgustik põhineb kahel Euroopa Liidu direktiivil: • direktiiv 79/409/EMÜ ehk Linnudirektiiv • direktiiv 92/43/EMÜ ehk Loodusdirektiiv Linnudirektiiv ︎ Linnuhoiualade loomine (IBA alade kriteeriumid) (BirdLife). Eriline tähelepanu märgalade, eriti Ramsari alade kaitsele (Art. 4). Linnualamoodustatakseka Ilisast puuduvate rändliikide kaitseks. EL kandidaatriigil on õigus esitada omalt poolt ettepanekuid nimekirjade täiendamiseks.
a. Gröönimaal). Direktiiv käsitleb liikide kaitset, kaitsekorraldust ja kontrolli ning määrab liikide kasutamise reeglid, st lindude elupaikade kaitse (kaitsealade rajamine, kaitsekorraldus- ja loodushoiutööd kaitsealadel ja väljaspool neid, elupaikade taastamine ja rajamine); piirangute sätestamine linnujahiks (sh. jahipidamisviiside osas) ja lindudega kauplemise; piirangute sätestamine uute linnuliikide introdutseerimiseks ning lindude uurimise ja seiretöö soodustamine. Direktiivil on 5 lisa: I lisa: Liigid, mida peetakse ohustatuks EL territooriumil. Kuuluvad täieliku kaitse alla. 1997. a. täienduste järgi on direktiivi I lisas 181 linnuliiki, Eestis elab I lisa liikidest 69 liiki, neist püsivalt pesitsevaid aga 57. I lisasse kuuluvad ka näiteks kormoran ja laanepüü. Laanepüü on Eestis traditsiooniline jahilind, kormorani plahvatuslikust kasvust on aga palju kirjutatud. Võib hakata kahjustama oma pesitsusbiotoobi floorat ja kooslust.
annaabi.ee 
