Läätse fookus- punkt, kus koondub kumerläätse läbinud, optilise peateljega paraleelne valgusvihk Fookuskauguseks (1m) nimetatakse läätse keskpunkti 0 ja läätse fookuse vahelist kaugust Teravustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastatikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust (D=1/f) Optilise tugevuse ühik on 1 dioptria (1dpt) Optiliseks peateljeks nimetatakse joont mis läbib läätse fookusi Optiline keskupunkt on läätse keskel oelv punkt, mis asub optilisel peateljel võrdsel kaugusel läätse mõlemast pinnalt
Lääts- läbipaistvast ainest keha, mis kas koondab valgusvihku, või hajutab valgusvihku Kus kasutatakse läätsi- binokkel, luup, prillid Optiline tugevus- D=1:f Mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on optiline tugevus D-dioptria Spekter koosneb vikerkaarevärvidest Sfäär on kerapind Kumer-keskelt paksem kui servades Nõgus- keskelt õhem kui servades Fookus- kuhu koondub parallelne valgusvihk peale kumerläätse läbimist Fookuskaugus- läätse ja fookuse vaheline kaugus Parim nägemine Läätse optiline peatelg- sirge, mis läbib fookuspunkti ja läätse keskpunkti Kujutis nõgusläätses- kujutis on alati vähentatud, samapidine, päiv Võrkkest- sinnna tekib kujutis, kujutis on vähentatud,
kiirus, suund. 5. Murdumise valem: n = sinα / sinγ = v1 / v2 6. Lääts on kumerate või nõgusate pindadega läbipaistev keha. Jagunemine: kumerläätsed (koondavad valgust) ja nõgusläätsed (hajutavad valgust). 7. ← kiirte käik läätses. 8. Läätse valem: 1 / f = 1 / a + 1 / k 9. Läätse suurendus: S = k / a 10. Dispersioon on nähtus, mis näitab valguse lainepikkuse ja murdumisnäitaja seost. (Lisaks ↓) 1. Dioptria (ehk läätse optiline tugevus) valem: D = 1 / f (1/m dptr) 2. K / eseme kõrgus = kujutise kõrgus 3. F = a*k / a+k 4. Kui kujutisekaugus k on negatiivne, siis on tegemist näiva kujutisega, kui k on positiivne, siis on tegemist tõelise kujutisega.
on fookus. Fookuskauguseks nimetatakse läätse keskpunkti ja läätse fookuse vahelist kaugust (f). Läätse iseloomustavaks suuruseks peale fookuskauguse on läätse optiline tugevus. Läätse optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust: optiline tugevus = 1/fookuskaugus. Läätse optilist tugevust tähistatakse tähega D ehk optilise tugevuse valem on D = 1/f. Läätse optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria ( lühend 1 dptr).Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 meeter: 1 dptr = 1/1m. Et leidafookuskaugust, tuleb avaldada see optilise tugevuse valemist: f = 1/D. Eseme kujutis on mõne optilise seadme (peegel, lääts, silm,...) poolt tekitatud esemega sarnane pilt. Olümpiaadil tuleb tavaliselt leida kujutise asukoht, kui on teada eseme enda asukoht, või vastupidi. Kujutised jaotatakse 1) tõelisteks ja 2) näilisteks. 1) Tõeline kujutis
Ultravolettvalgus (millega me päevitame; liigse UV kiirguse eest kaitseb osoonikiht) Valgusallikad: Soojuslikud valgusallikad (kiirgavad lisaks valgusele ka soojust) Külmad valgusallikad Valgusfiltrid Valguse peegeldumine Peeglid (kumer- ja nõguspeegel) Fookus Valguse murdumine Valguse liikumine suurema tihedusega keskkonda - valgus murdub allapoole Valguse liikumine väiksema tihedusega keskkonda - valgus murdub ülespoole Optiline tugevus = 1 / fookuskaugus; ühikuks on dioptria (dpt) D=1/f tihedus; ühikuks on kg/m³ =m/V Fr maapinna lähedal olevatele kehadele mõjuv raskusjõud; ühikuks on njuuton (N) Fr = m · g g 9.8 N/kg Hõõrdejõud P rõhk; ühikuks on paskal (Pa) P = F / S = mg / S = hg (h kõrgus) Vedelikule või gaasile avaldatud rõhk levib vedelikes ja gaasides igas suunas ühtemoodi. (Pascali seadus) Fü üleslükkejõud Fü = Vg Ftõste = Fr Fü A töö; ühikuks on dzaul (J) A=F·s
võnkesagedus) Difraktsioonivõre valem d sin = k (d võrekonstant, k spektrijärk, - lainepikkus) Pinna valgustatus I Lx (luks) (I valgustugevus) E= cos R2 Läätse optiline tugevus D= 1 dptr (dioptria) f Õhukese läätse valem 1 1 1 = + (a läätse..., k kujutise..., f f a k fookuse kaugus läätsest) Suurendus H (H kujutise kõrgus, h eseme s= h kõrgus)
m/V V - ruumala (m³) 4.TÖÖ A J(dzaul) 1. A=F x s 2. A=F x s x cos cos - nurk, mille all jõudu rakendatakse F- jõud (N) 6. VÕIMSUS N W(vatt) 1. N=A/t 2. N= Fxv A- töö (J) v- kiirus(m/s) 8. OPTILINE TUGEVUS D dpt (dioptria) D=1/f f - fookuskaugus (m) 9. AINE HULK n mool 1. n=m/M 2. n=N/NA N- molekulide arv, m- mass(g), NA- 6,02 x 10(astmel 23) M-molaarmass (g/mol) 11. RÕHK p Pa(paskal) p=F/S S- pindala (ruutmeetrites) 12. VEDELIKU SAMBA RÕHK p Pa p= (roo) x g x
paralleelsed kiirte pikendused pärast läätse läbimist 16. igal läätsel on kaks 2 fookust v näivat fookust, millest üks asub ühel pool läätse ja teine teisel pool 17. fookuse v näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nim läätse fookuskauguseks. Koondaval läätsel on see positiivne, hajutaval negatiivne suurus 18. läätse optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m 19. tõelist kujutis on võimalik ekraanile tekitada, näivat ei ole 20. kujutise konstrueerimine on kujutise asukohha leidmine eseme asukoha ja läätse fookuse abil 21. koondava läätse korral on läätse valem 1/a+1/k=1/f, kui on tegemist näiva kujutisega, siis on kujutisekaugus k negatiivne 22. hajutava läätse korral on läätse valem 1/a-1/k=-1/f 23
D = 1/f A=U*I*t D optiline tugevus [ 1dptr A elektrivoolu töö ( 1J ) Rööpühenduse korral: (dioptria) ] U pinge ( 1V ) f fookuskaugus ( 1 cm ) I voolutugevus ( 1A ) I = I1 + I2 t aeg ( 1s ) I voolutugevus ( 1A ) = m/V tihedus ( 1g/cm³ ; A = I² * R * t Kui rööbiti on ühendatud n 1kg/dm³ ; 1kg/m³ ) A elektrivoolu töö ( 1J ) ühesuuruse takistusega m mass ( 1 kg , 1 g ) I voolutugevus ( 1A ) juhti, on juhtide
valguskiir murdub pinna ristsirge poole ehk murdumisnurk on langemisnurgast väiksem 2)valguse levimisel optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda valguskiir murdub pinna ristsirgest eemale ehk murdumisnurk on langemisnurgast suurem. 9.Läätsed Kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistev keha. Kumerlääts- koondavad valgust Nõguslääts- hajutavad valgust Optiline tugevus- läätse fookuskauguse pöördväärtus D=1/f. Optilises tugevuse mõõtühik on 1 dioptria, siis kui fookuskaugus on 1m. Fookus on punkt optilisel peateljel, kus koonduvad läätsele paralleelsed langevad valguskiired peale läätses murdumist. Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fk sõltub läätse materjalist a läätse pinna kujust. Fk tähistatakse f. Fk mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata lääts fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkt ja fookuse vaheline kaugus.
täielikult naaseb lähtekeskkonda. kumerlääts keskelt paksem, äärtest õhem, koondav, fookus 00:0201:28 Nõguslääts keskelt õhem, äärtest paksem, hajutav, ebafookus, k alati negatiivne Õhukese läätse valem D = 1a+ 1k= 1f D = 1a- 1k= 1f läätse iseloomustavad suurused - fookuskaugus: fookuspunkti ja läätse optilise keskpunkti vaheline kaugus - Optiline tugevus: (tähis 1dpt) 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. lääse abil kujutise kontstrueerimine *Kumerlääts - optilise peateljega paralleelne kiir peale läätses murdumist läbib fookuse, fookust läbiv kiir muutub peale läätses murdumist paralleelseks optilise peateljega, läätse keskpunkti läbiv kiir oma suunda ei muuda.
Läätse optilist keskpunkti läbivat joont nimetatakse läätse optiliseks peateljeks. Punkti kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk nim läätse fookuseks. Paralleelsed valguskiired lõikuvad alati fokaaltasandil. Nõgusläätse fookust nimetatakse ka ebafookuseks. Fookuskaugus on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust e D=1/f D-optiline tugevus (dioptria, dpt) f-fookuskaugus (m) Liitläätse D=D1+D2… Läätse tugevus on 1 dioptria, kui läätse fookuskaugus on 1m. Kujutis on optikaseadmega saadav esemesarnane pilt. Teravikustamine ehk fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastastikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised. Kujutist, mida saab tekitada ekraanile nim tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida ekraanile tekitada ei saa, kuid silmaga vaadelda saab, nim näivaks kujutiseks.
Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu. Nii mitu korda võimade jõus,kaotame teepikkuses. KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1)
17.Mis on läätse fookus? Läätse fookus(F)on punkt mille koonduvad optilise peateljega paralleelsed kiired. 18.Mis on läätse fookuskaugus? Läätse fookuskaugus (OF = f) on läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19.Mis on läätse optiline tugevus? Valem ,tähiste selgitusega, ühik. Läätse optiliseks tugevuseks nimetame läätse fookuskauguse pöördväärtust. D- optiline tugevus(1dptr) f fookuskaugus(1m) *Mõõduühik on 1 dioptria. 1 dptr= üks dptr on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 20.Silm, selle ehitus. Prillid. Silma ehitus: silmalääts, läätse pingutav lihas, sarvkest, klaaskeha, võrkkest, Nägemisnärv. * Normaalnägija näeb selgelt nii lähedasi kui kaugeid esemeid. Terav kujutis tekib võrkkestale nii lähedasest kui kaugest esemest. · Prillklaaside number on vastava läätse optiline tugevus. Kumerläätse optiline
Soojushulk Q J, kJ, cal, kcal Q=m Soojushulk Q J, kJ, cal, kcal Q=Lm Temperatuur t °C Mass m kg, g, t, ts Fookuskaugus f m, mm, cm, dm f=1/D Optiline tugevus D dptr (dioptria) D=1/f Pikkus s m, mm, cm, dm, km Ristlõike pindala S m2, cm2, dm2, mm2 Aeg t s, min, tund, a Kasutegur % =Qkas/Q Eritakistus m, mm2/m =Rs/l Ühikute tuletuskäigud: Elektrivälja tugevus Elektrivälja punkti potentsiaal Elektrimahtuvus
fookuse. 2) Valguskiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, kulgeb pärast läätse läbimist paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb läbi läätse keskpunkti ja ei murdu. Läätse optiline tugevus Fookuse kaugust läätse keskpunktist nim. fookuskauguseks (f- fookuskaugus (m)). Kuna nõgusläätsedel on ebafookused, siis loetakse nende fookuskauguseid negatiivseks. Läätse optiliseks tugevuseks nim. tema fookuskauguse pöördväärtust. D=1/f ühik= dioptria(dptr). Nägemine Lõhinägev silm näeb teravalt lähedasi esemeid. Kaugetest esemetest tekib aga terav kujutis võrkkesta ette. Lühinägevust saab korrigeerida nõgusläätsedega prillide abil. Kaugnägev silm tekitab kujutise kaugematest esemetest võrkkestale. Lähedastest esemetest tekib terav kujutis võrkkesta taha. Kaugnägevust saab korrigeerida kumerläätsedega prillide abil. Värvide nägemine Valge valgus on liitvalgus, see koosneb 7 spektrivärvi valgusest
m-mass (ühik 1 gramm) delta I(ilmekas Ilves)- Ee-Elektrivälja energia (ühik 1J) Em-Magnetvälja energia (ühik 1J) lambda -lainepikkus (1m) f-sagedus (ühik Hz Hertz) T-periood (ühik 1 sek) Ekv-Kvandienergia?? h-6,63*10asmtel -34 J*s na-absoluutne murdumisnäitaja ns-suhteline murdumisnäitaja n1-murdumisnäitaja sealt kust tuleb n2-murdumisnäitaja sinna kuhu läheb c-valguse kiirus vaakumis v-valguse kiirus aines sin alfa-langemisnurk sin gamma-väljumisnurk f-fookuskaugus D-dioptria,optiline tugevus k-kujutise kaugus optilisest keskpunktist a-eseme kaugus läätsest A U q I t F k K r l B E d v Ei C L ak m Ee Em lambda f T na ns n1 n2 c v sin alfa sin gamma f D k a
1 kHz = 1000 Hz 1MHz = 10 6 Hz Sagedus on üks herts, kui pendel teeb ühe täisvõnke ühe sekundi jooksul. 4) gravitatsiooni- ehk raskusjõud (F) F = m x g F = kehale mõjuv raskusjõud m = keha mass g = tegur, mille väärtus maapinnal on g = 9,8 N/kg (njuutonit kilogrammi kohta). 5) optiline tugevus (D) 1 . 1 D = läätse optiline tugevus Optiline tugevus = fookuskaugus D = f f = fookuskaugus Mõõtühik on 1 diopria (lühend 1 dptr). Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. 6) rõhk (p) jõud . F p = rõhk S = pindala 1 Pa = 1 N Rõhk = pindala p = S F = jõud Ühik on 1 Pa 1m2 Näide: klotsi mass on 5 kg. Kumb avaldab suuremat rõhku? 5 kg 5 kg 100 cm2 1 50 cm2 2 Väiksema tahu pindala on 50 cm2 ehk 0,005m2
siinus on jaav Mis on valguse polarisatsioon? Valgusallikast lahtuvas valguses toimuvad elektri-ja magnetvalja vonked koikides valguse levimissuunaga risti olevates sihtides, polariseeritud valguses vaid uhes maaratud sihis. Polarisatsioon naitab, et valguslained on ristlained. Mis on valguse dispersioon? Murdumisnaitaja soltuvus valguslaine sagedusest. Mida suurem on valguse sagedus, seda suurem on murdumisnaitaja. N=sin/sin Mis on 1 dioptra? Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meeter. Ühik 1/m
annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja tihedad hõõguvad gaasid. 2) joonspekter - annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. 43. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi? Joonspektri alusel tehakse kindlaks aine keemiline koostis. 44. Oskad konstrueeruda kujutist läi nõgus- ja kumerläätse, oskad iseloomustada tekkinud kujutist? Kumerad läätsed koondavad valgust, nõgusad läätsed hajutavad valgust. 45. Optiline tugevus (ühik). dioptria 46. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? 1) tavanägijad 30% 2) lühinägijad (nõguslääts) 20% 3) kaugnägijad (kumerlääts) 50% 47. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 48. Interferents ja tekkimise tingimus, interferents kiledes. Kahe laine liitumine, mille tulemusena võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Millal tekib lainete liitumisel hele triip ja millal tume triip? (võib teha joonise) ....
Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. Lääts läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. Kumerläätse fookuseks punkt, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. LÄÄTSE OPTILINE TUGEVUS ON LÄÄTSE FOOKUSKAUGUSE PÖÖRDVÄÄRTUS. Optiline tugevus = 1 : fookuskaugus Tähis : D Valem: D= 1: f Mõõtühik: 1 dioptria (1 dpt) 1dpt = 1 : 1 m ENERGIA EI TEKI EGA KAO, VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE. Kujutise konstrueerimine LÜHINÄGIJA nõguslääts, kaugest esemest tekib kujutis võrkkesta ette, MIINUS KAUGELENÄGIJA kumerlääts, lähedasest esemest tekib kujutis võrkkesta taha, PLUSS Valge valgus on liitvalgus ja koosneb värvilistest valgustest. Spekter punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine, violetne
Punkti, kus koondub kumerläätse läbinud optilise peateljega paralleelne valgusvihk, nim läätse fookuseks. Läätse iseloomustatakse arvuliselt fookuskauguse ja optilise tugevuse abil. Fookuskauguseks nim läätse keskpunkti ja fookuse vahelist kaugust. Optiliseks tugevuseks nim fookuskauguse pöördväärtust. Optiline tugevus= 1/fookuskaugus D= 1/f Läätse optilise tugevuse ühik on dioptria (lühend 1dpt) Kujutis on optikaseadmega saadav esemega sarnane pilt. Fookustamine tähendab ekraani ja läätse sellise vastastikuse asendi leidmist, kus kujutise detailid on võimalikult selgepiirilised. Tõelist kujutist saab tekitada ekraanile. Näivat kujutist ei saa ekraanile tekitada ega fotografeerida, kuid saab silmaga vaadelda. Kaugest esemest tekib kujutis läätse fookuse lähedale, kujutis on
Läätse optiliseks keskpunkt O on läätse keskel optilisel peateljel asuv punkt. · Kumerläätse fookus (F) on punkt, kuhu koonduvad läätsele langenud paralleelsed valgusvihud. * Mida kumeram on läätse pind, seda lähemal läätsele on fookus. * Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti ja läätse fookuse vaheline kaugus. * Optiline tugevus (D) on läätse fookuskauguse pöördväärtus. ( Tugevus = 1 / fookuskaugus ) * Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (1 dptr). ( D = 1 / f ) (f peab olema meetrites) Aine tihedus: * Aine tihedus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja ruumala jagatisega. ( Aine tihedus = mass / ruumala ) * Tiheduse tähis on (roo), massi tähis m ja ruumala tähis V. (=m/V) * Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. * Kõige rohkem kasutatavad tiheduseühikud on: 1kg/m3 , 1kg/dm3 , 1/cm3.
midagi lahutatakse sageduskomponentideks 47. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil. Spektraalanalüüsi eelised keemilise analüüsi ees: 1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt (in situ) ilma laborisse toomata. 48. Optiline tugevus (ühik). Dioptria on optilise kauguse mõõtühik. 1dpt on niisugune kumerläätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1m. 49. Kuidas inimesed jagunevad nägemise järgi, kuidas parendataktse? Lühinägijad - ei näe kaugele (nõguslääts) 20% Kaugnägijad - ei näe lähedale (kumerlääts) 50% Osaline värvipimedus – ei erista kõiki värve. Peamiselt punast ja rohelist. Täielik värvipimedus – Must/hall valge 50. Valguse difraktsioon ja millal on märgatav?
Läätse optiline keskpunkt on punkt läätse optilisel peateljel, mida kiir läbib oma suunda muutmata. Fookuseks nimetatakse valgusvihu koondumise kohts läätse optilisel peateljel. Fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti läätse peateljega ja asub kaugusel . 3. Mida nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks ja millistes ühikutes seda mõõdetakse? Optiline tugevus on fookuskauguse pöördväärtus, optilist tugevust mõõdetakse dioptriates. 1 dioptria 1dptr 4. Millest sõltub läätse fookuskaugus? Fookuskaugus on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskaugus tähistakse tähega f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 5. Kiirte käik koondavas ja hajutavas läätses. Milliseid kiiri kasutatakse kujutise konstrueerimisel?
Fookuskauguse tähis on f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19. Mis on läätse optiline tugevus? Valem, tähiste selgitustega. Ühik. LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. D=1 D läätse optiline tugevus f f - fookuskaugus Optilise tugevuse mõõtühik on 1 dioptria (dptr) 1 dptr = 1 1 meetrilise fookuskaugusega läätse optiline tugevus on 1 dptr. 1m 20. Silm, selle ehitus. Prillid. SILM on nägemiselund. Valguse murdumisel tekib silma võrkkestale vaadeldava eseme kujutis. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud erutuvad valguse toimel, erutus kandub piki nägemisnärve peaajusse, kus tekib kujutluspilt esemest. Silmaläätse kumeruse ehk fookuskauguse muutumine võimaldab näha nii lähedasi kui
SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud tabelis 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. Tabel 7 Suurus Nimetus Tähis Väärtus Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m--1 Kõlvikute ja ehitusaluse maa aar a 1 a = 102 m2 pindala hektar ha 1 ha = 104 m2 Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10--28 m2 Vääriskivide mass karaat 1 karaat = 2·10--4 kg
Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätse keskpunktist nimetatakse fookuskauguseks. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates(dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Kumerläätsede optilist tugevust loetakse positiivseks, nõgusläätsede oma negatiivseks. Mida suurem on läätse optiline tugevus, seda rohkem lääts koondab või hajutab kiiri. Kujutist, mida on võimalik tekitada ekraanile, nimetatakse tõeliseks kujutiseks. Kujutist, mida me silmaga näeme, aga ekraanile tekitada ei saa, nimetatakse näivaks kujutiseks. Kumerlääts koondab valguskiiri
Võnkumise kulgevat liikumist nimetatakse laineks. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne energia, mis seejärel hakkab korduvalt muutuma mingit teist liiki energiaks ja uuesti tagasi algseks energiaks. Mehhaaniliste võnkumiste korral vahetuvad süsteemis potentsiaalne ja kineetiline energia. Võnkumised jagunevad harmoonilisteks võnkumisteks ja mitteharmoonilisteks võnkumisteks. Võnkeperioodi pöördväärtust nimetatakse võnkesageduseks. f = 1 / T = / 2 Dioptria (lühend dpt, varem dptr) on läätse optilise tugevuse mõõtühik. Üks dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on üks meter. · Eesliited ja kordsed Kordsus Eesliide 109 giga- 6 10 mega- 3 10 kilo- 10-1 detsi- -2 10 senti- 10-3 milli- 10-6 mikro- -9 10 nano- Heli intensiivsus (valjus) dB ja helisagedus Hz.
läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läät- se näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks, mida tä- histatakse D: 14 1 D= . f Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates (dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul Kumerlääts koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasuta- takse kujutise konstrueerimisel esemest väljuvatest kiirtest vä- hemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läbib fookuse; L) fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise pea-
kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." VÄÄR 168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga? a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos, e) Silma optilise süsteemi valgustmurdva võime mõõtühik → Dioptria, f) Valguse transleerimine närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks → Fototransduktsioon 169. Milline Keele osa on suurima magusatundlikkusega? Keele tipp 170.Milline alltoodud väidetest valu- ehk notsiretseptorite kohta on tõene? Valuretseptorid on vabad närvilõpmed
Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Akommodatsioon on võimalik selle tõttu, et elastne silmalääts saab oma kumerust muuta. Lähedal asuvate esemete vaatlemisel on lääts suurema kumerusega kui kaugemal asuvate esemete vaatlemisel. Läätse kumeruse muutumisel muutub tema valgusmurdumisvõime, mistõttu vaadeldavatelt esemetelt tulevate kiirte fookus satub alati võrkkestale. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates ( 1 dioptria - dptr - on läätse murdumisvõime, mille fookuskaugus on 1 m). Läätse kumerus muutub vastavalt ripslihase kontraheerumisele või lõõgastumisele. Lihase kontraheerumisel lõtvub side, mille abil lääts on ripskehale kinnitatud, ja lääts muutub kumeramaks. See sünnib lähedal asuvate esemete vaatlemisel. L ü h i- ja k a u g e n ä g e v u s Mõnedel inimestel esineb nägemishäire, mis avaldub selles, et esemete kujutised on ebaselged, laialivalguvad
Nurkkiiruse ühikuks on 1 rad/s. Nurk 1 radiaan on võrdne kesknurgaga, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. Täisringile vastab 2 radiaani. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega: I = U/R. Optiliseks aktiivsuseks nimetatakse mõningate ainete võimet pöörata valguse polarisatsioonitasandit. Optiliseks tugevuseks nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. Optilise tugevuse ühikuks on 1 dioptria (1 dptr), mis on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Orbitaaliks nimetatakse ruumi piirkonda tuuma ümber, kus osakese leidmise tõenäosus on nullist suurem. Otsemõõtmise korral saadakse tulemus vahetult mõõteriista skaalalt. Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. Periood on aeg, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Tähis T, ühik 1s. Pikilaine korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda.
Igal läätsel on kaks fookust, mille kaugused läätsest on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läätse näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks , mida tähistatakse D. D = 1 / f. Läätse optilist tugevust mõõdetakse dioptriates (dptr), kusjuures 1 dioptria on sellise läätse optiline tugevus, mille fookuskaugus on 1 m. Samasugused suurused kirjeldavad ka sfäärilisi peegleid. Oma omadustelt on sarnased kumerlääts ning nõguspeegel. Kujutise konstrueerimisel neis kasutatakse esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: · optilise teljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist läheb läbi fookuse; · fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise teljega paralleelne;
annaabi.ee 
