pärslaste vastu. Vallutas Väike_Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia , Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi. Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm kunagi oli näinud. Impeerium lagunes Aleksander Suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose-nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil. 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed
kreeklaste ühisretke Aasiasse pärslaste vastu. Vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, Kesk-Aasia ning likvideeris Pärsia impeeriumi.Ainult India vallutamise katse ebaõnnestus. Enamik Kreeka linnu tervitas makedoonlasi, väljaarvatud Mileetos ja Halikarnassos. Nad piirati sisse ja vallutati. Kokku 21 tänapäeva riiki. See oli suurim riik, mida maailm oli kunagi näinud. Impeerium lagunes Aleksander suure surma ja diadohhide (väepealike) sõdade järel kolmeks suureks riigiks. I Egiptus valitsesid Ptolemaiose nimelised kuningad II Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidid III Makedoonia, k.a. Kreeka linnriigid Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed valdused muutusid Rooma provintsideks. Muutused Hellenismiperioodil 1.Riigi- ja ühiskonnakorralduses linnriigid kaotasid sõltumatuse, allumine suurriikide ees olevale piiramatu võimuga monarhile. Levisid idamaised kombed
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine
12 tahvli seadused; plebeide õiguste laienemine. 5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5
et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad. Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast. Aleksander poliitiku ja sõdurina Aleksandri edu rajanes paljuski tema vägede väga heal sõjalisel väljaõppel ning liikumiskiirusel. Samas ei suutnud ta korraldada vallutatud maade haldamist ja tegelikku liitmist oma impeeriumiga -- sellest tunnistavad nii arvukad ülestõusud kui riigi kiire lagunemine Aleksandri surma järel. Ka väejuhina laskus ta
kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helleniseerunud ülikutega moodustasid nende riikide valitseva klassi. 3.saja e.m.a elavnes orjanduslik majandus, eriti arenesid kaubandus. 2.saj e.m
ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maailmas · Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kultuur 2) impeeriumi lagunemine Aleksander Suure surma ja diadohhide (Aleksander Suure väepealik) sõdade järel. Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2
Pärsia vägi on hävitatud, vastupanu ei osutata. Liigutakse Persepolisesse, pannakse põlema. Porose lahing 326. Indias, viimane lahing Indiast pöördub tagasi, sest sõjavägi on väsinud, kõrbeteekonnal sureb Hephaistion. 323 jõuab Babüloni, kus ta sureb või tapetakse. Poeg on alles väike, Aleksander ei ütle oma järglast, pillab sõrmuse ja ütleb ,,kõige väärikamale". Järgneb sõda trooni pärast diadohhide sõjad. Aleksandri maailmariik jaguneb: 1. Egiptus Ptolemaiosed 2. Babüloonia, Süüria, Pärsia Seleukiidide riik 3. Makedoonia + Kreeka Antigoniidid 4. Bergamoni kuningriik Lysimachos Riigid pole enam polised, vaid kuningriigid. Hellenism Hellenism on kreeka kultuur idamaiste mõjutustega. Kreeka kultuur ja keel säilivad läbi hellenismiajastu. Muutused ühiskonnas: · Valitsemisvorm monarhia (monarhid loovad enda ümber idamaised õukonnad)
Seda iseloomustab allapoole rulli keerduv voluut ja selle otste vahel paiknev ehisliist, mis kannab oma munakujuliste elementide tõttu munavöödi nimetust. (NT Nike tempel Ateena akropolil) Korintose sammas hiliseim. 5-4 saj eKr (hellenismiaeg). Taimeelementidega kapiteel. (NT Zeusi tempel Ateenas). Enamvähem samasugune joonia stiilile. Hellenid algselt üks Põhja-Kreeka hõim, hiljem kõik Kreeka hõimud. Hellenismi ajal nimetati helleniteks Aleksandri suurriigis ja diadohhide riikides tekkinud kreeka segakultuuriga rahvast. Hellas Kreeka teine nimetus. Hellenism - ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksadri vallutusi erinevad kultuurid segunesid. Periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Oraakel oraakli ehk püütia kuulituste tõsiduses ei kaheldud. Käidi oraakli juures, sest taheti teada jumala tahet. Ennustused põhjustasid palju vaidlusi. Hopliit polise sõdur
Makedoonia hegemoonia algus ..................................................................................... 41 Aleksander Suure maailmariigi sünd ja lagunemine ................................................. 44 Aleksander Suure sõjaretk ........................................................................ 44 Kreeka riigid Aleksander Suure ajal ............................................................. 47 Diadohhide sõjad .................................................................................. 49 Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia klassikalisel ning varahellenistlikul perioodil. Sõjad Kartaagoga ..................................................................................................................... 51 Sitsiilia türannid 5. sajandi algul ja sõda Kartaagoga ......................................... 51 Kartaago uus pealetung ja Dionysios I türannia .......................................
eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi. Oma teleoloogilistes väidetes ühinesid nad peripateetikute ja platoonikutega Epikurose vastu, ründasid teda äärmise teravusega ja isegi laimasid. Idealistlik on stoikute õpetus hinge surematusest. Diadohhide riikide ja hiljem Rooma impeeriumi kõrgemal seismisele rahvuslikest erinevustest vastas nende teostumatu unistus maailmariigist. Kolmas suur Aristotelese järgne filosoofiasuund on skeptitsism. Mõnd aega oli see valdav ka Platoni akadeemias. Kuigi skeptikute (peamised esindajad Pyrrhon, Arkesilaos, Karneades ja Ainesidemos) tõestusviisid ei ühtinud, oli neil ühine põhiseisukoht: tõene tunnetus on võimatu, seepärast peab inimene hoiduma igasugusest otsustusest. Kui ollakse
nimelt ei pidanud Epikuros lugu tolleaegsetest väljendusliku ilu nõuetest, mida kõrgelt hinnati, ta väljendas end lühidalt ja kuivalt, ning et mitte koormata oma õpilasi liigsete teadmistega, kasutati õpetuste meeldejätmiseks pähetuupimist - võib-olla just seetõttu ei suhtunud tolleaegne kriitika temasse eriti soosivalt. Epikurose eluaastat ja tegevus kuuluvad Kreeka ajaloo väga tormisesse ja raskesse ajajärku. See oli Makedoonia suurriigi laostumiseja diadohhide võitluse aeg Aleksandri pärimuse pärast. Kreeka muutus lakkamatute laastavate sõdade ja poliitiliste riigipöörete võitlusväljaks. Valitsejad vaheldusid üksteise järel, võõramaine okupatsioon segunes sisemaal poliitiliste parteide vihase võitlusega. Maa laastamise tõttu teravnesid klasside vastuolud. Alatihti puhkesid orjade ülestõusud. Sel segasel ajal hoidusid kreekalased, kes kunagi olid poliitiliselt üliaktiivsed, poliitikast ja
kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha
.......................... n) ,,Iliase" autor - .......................................... 12 Hellenistlik ühiskond ja kultuur 1.Lugege tähelepanelikult allikaid. Küsimustele vastamisel tuginege nii allikatele kui oma teadmistele. Allikas A Aleksander Suure sõjakäik vallandas kreeklaste, vähemal määral ka makedoonlaste, ulatusliku väljarände idamaadesse. Esimene stiimul oli väeteenistus, kuhu nii Aleksandri retke kui ka diadohhide sõdade ajal oodati Kreekast ja Makedooniast pidevat täiendust. Sõjameestele järgnesid kaupmehed, käsitöölised ja muud õnneotsijad. Diadohhid ning nende järeltulijad jätkasid Aleksander Suure algatatud linnade rajamist vallutatud aladel, millega kujunes Vahemere rannikul Kesk-Aasia ja Induseni ulatuv kreeka asunduste võrgustik. Kuid kreeklasi asus massiliselt ka paljudesse vanadesse idamaa linnadesse. Vahemere rannikualal suurel määral helleniseerus
Ta võttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. 18) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: sõjaretke algus ja Granikose lahing; Väike-Aasia alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi
Tugevdamaks sidemeid kohaliku aristokraatiaga võttis Aleksander naiseks Baktria valitseja tütre Roxane. 327 tungis Aleksander Indiasse ja võitis lahingus Hydaspese jõe kaldal kohaliku kuninga Porose väge. Peagi keeldusid aga sõjamehed edasi minemast ja Aleksander oli sunnitud 326 asuma tagasiteele. 325 jõudis sõjavägi, osalt maismaad pidi, osalt Indias ehitatud laevadel mööda India ookeani, Mesopotaamiasse. 323 suri Aleksander oma uues pealinnas Babylonis. Diadohhide sõjad 323 279 Kreekas vallandas teade Aleksandri surmast Makedoonia-vastase ülestõusu nn Lamia sõja 323 322. Ateenasse naases vahepeal pagendatud Demosthenes. Kuid kreeklased ei suutnud vallutada Lamia kindlust Termopüülide maakitsuse lähedal ja Aasiast abivägesid saanud Makedoonia asevalitseja taastas 322 aastal Makedoonia ülemvõimu. Demosthenes põgenes ja sooritas enesetapu. Ateenas kehtestati mõõdukalt oligarhiline riigikord.
21. Pärsia impeeriumi sise- ja välispoliitika üldiseloomustus. Kolm esimest kuningat. 22. Templi taastamine, juutide tagasipöördumine, vastuseis templi ehitamisele. Darius I. Serubabel. 23. Nehemja, tema tegevus Jeruusalemmas. Sotsiaalsed meetmed. 24. Esra, tema tegevus ja reformid. 25. Aleksander Suure sõjakäik. Pärsia impeeriumi langemine. 26. Hellenism, üldiseloomustus. Mõju juutidele ja Jeruusalemma 2. templi kogukonnale. 27. Aleksandri riigi jagamine. Diadohhide ajastu. 28. Palestiina ptolemaioste võimu all. Ptolemaioste riigi üldiseloomustus. 29. Palestiina seleukiidide võimu all. Seleukiidide riigi üldiseloomustus. 30. Makkabite ülestõus, selle käik. Tagajärjed. Makkabite dünastia valitsusaeg. 31. Rooma protektoraat, Juuda sisepoliitika kuni Heroodeseni. 32. Juudi sõda. Bar Kochba ülestõus. 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilisest allikatest. Iisraeli ajaloo allikad:
impeeriumi (Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan). Vallutussõjaga algas kreeklaste väljaränne ning kreeka kultuuri levik Idamaades, mistõttu toimus kreeka kultuuri ja idamaade traditsioonide põimumine.Seda ajajärku nimetatakse HELLENISMIPERIOODIKS, mis kestis 4.-1.saj eKr. Pärast Aleksandri surma lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus (Ptolemaios) 2) Seleukiidide riik 3) Makedoonia Riik jagunes diadohhide (kr k järglaste) vahel, "Kõige väärikamate". Aleksander suri Babüloni linnas. Hellenistlikke riike valitsesid monarhid (ainuvalitsejad), kes nõudsid jumalikku asustust. Sõjavägi ei koosnenud enam linnriigi kaitsevatest kodanikest, vaid palgasõduritest (kreeklased ja makedoonlased). Tähtsaimaks teaduskeskuseks väljaspool Kreekat Aleksandria linn Egiptuses, kus asus muusade tempel Museion, mille juures oli raamatukogu. Religiooni ilmusid muud jooned: vanad jumalad jäid alles,
väed olid sõjast tüdinud, nii et ta pidi sõjaretke lõpetama. Ta liikus Babüloni, millest kavatses teha oma impeeriumi pealinna. See polnud enam Makedoonia, vaid Aleksandri isiklik impeerium. Kreekast ja Makedooniast olid saanud selle äärealad. Kevadel 323 eKr oli armee valmis uueks suureks sõjaretkeks Araabiasse, hiljem oli kuningas kavatsenud liikuda Vahemere piirkonda. Juuni keskel suri Aleksander aga ootamatult ning kohe algasid diadohhide sõjad tema riigi jagamise pärast. Partia (250 eKr 226 pKr) 15 Pikim iraanlaste riik, kuid sellest väga vähe teada, allikad on vaid arheoloogilised. Alguse sai see Diadotase Selukiidide vallutusega 247 eKr. Riik tekkis Darni hõimust, kes oli tüüpiline sküütide hõim: ideaaliks oli surra noorelt. Kuningate valitsemisaastad tinglikud.
· Hellenism on ajajärk, kus toimus nii Kreeka kui ka Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine nii majanduses, ühiskondlikes suhetes kui ka kultuuris. · Aleksander Suure vallutusteperiood kestis 10 aastat. Alates 336 eKr ja lõppes 326 eKr. · Vallutati ära Kreeka, Väike-Aasia, Kaananimaa, Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia ( Neid peab kaardile oskama märkida) · Diadohhide sõjad sõjad Aleksandri väepealike vahel · Aleksandril tema eluajal polnud lapsi, aga ta naine kandis last, ning veidi pärast Aleksandri surma ta sünnitas. See poeg ei saanud valitsema hakata, kuna ta oli nii noor. · Aleksandri naisel(pärslanna) oli ka teine poeg, aga tema ei saanud ka valitsema hakkata, sest ta oli poolearuline. · Aleksandri impeerium jagunes neljaks suureks osaks 1
'ks autonoomseks regiooniks, millest hiljem moodustatakse Makedoonia provints. Makedoonlased alustasid vastupanu, mis aga kiiresti suruti maha. Selle tulemusel ka Kreeka langeb Rooma alla, aga Kreeka esialgu ei muutunud provintsiks, aga linnriigid olid maksualused ja neil ei tohtinud olla sõjaväge. Aastal 27 sai nende aladepealinnaks sai Korintose linn, ala nimetati Ahhaiaks (?). Rooma-Süüria sõda 192-188 Kui Aleksander Suure riik lagunes tekkisid Diadohhide riigid (Diadohh = järglane). Olulisimad Diadohhi riigid olid Ptolemaioste riik, mille keskus oli Egiptuses ja Seleukiidide riik, mille keskus oli Süürias. Diadohhide vahel toimus mitmeid sõdu võimu nimel Lähis-Idas. Seleukiidid saavutasid võimu terves piirkonnas kuni Egiptuseni. Rooma sõja ajendiks sai see, et seleukiidid hakkasid oma võimu laiendama Rooma suunas. Seleukiidide kuningas Antiochos III hakkas ajama Rooma vastast poliitikat
Püüda saavutad igal juhul mingisugust kokkulepet alistatud alaga (nt alistatud ministrid omale alles jätta, mitte välja vahetada); Majanduslike probleemide puhul mõneks ajaks mitte tekitada koormisi, peatada maksude kogumine, lasta majandusel ise kujuneda; Sõja võitnud riigi valitseja sattumisel allutatud territooriumile peab valitseja alluma kohalikele kommetele. 3. Kreeka maailm: poliste süsteem (klassikaline Antiik-Kreeka) ja diadohhide süsteem (Makedoonia Aleksandri järglasriigid) 1) Piirid – keeruline slaid: Kreeka ja Foiniikia, 600 eKr; Kreeka poliste mõjupiirkond VI sajand eKr 2) Osised – polised ise, linnriigid, kirev pilt. Polised olid üsna väikesed, nii rahvaarvult kui territooriumilt, suurim Ateena, Attica, Sparta. Kui palju kokku oli, ei ole suudetud kokku lugeda, üle 100 polisel oli põhiseadus. 3) Valitsemisvormid – väga kirev,
hellenistlikul ajastul) Linna tähtsaim osa oli kõrgustikul terrassidel asetsev kindlus (akropol), kuhu olid koondatud väljapaistvaimad hooned. Akropoli kõrgeimal terrassil oli linna tähtsaim pühamu - Athena Poliase tempel, mille hoovi ümbritsesid kahelt poolt kahekorruselised sammaskojad Templi taga oli raamatukogu (ei puudunud üheski diadohhide pealinnas) Järgmisel, madalamal terrassil asetses kuulus Zeusi altar, mille reljeefkaunistused on hellenistliku ajastu kuulsaimad skulptuurteosed Kõige alumisel terrassil olid sammashoonetega ümbritsetud turuväljak, Dionysuse tempel ja teater. Kreeka hellenistlik periood (3.-1. sajand eKr): • Hellenistliku ajastu kreeka arhitektuuri iseloomustab peamiselt stiilielementide ebareeglipärane käsitlemine ja stiilide segu
kui langes Rooma võimu alla) * Ajajärk, kus toius Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii ühiskondlikes suhetes, majanduses, kui ka kultuuris. * Hellenismi teke on seotud Aleksander Suure vallutustega (see kestis 336 e.Kr 326 e.Kr) * Kreeka, Väike-Aasia, Kaanonimaa (Foiniikia & Iisreal), Egiptus, Mesopotaamia (Eufrati & Tigrise alad), Pärsia (Mesopotaamiast ida poole, kuni Indiani) * Aleksander Suure surm tõi kaasa Diadohhide sõjad (sõjad Aleksandri väepealike vahel) * Aleksandril ei olnud surres veel pärijat, aga pärast tema surma sündis talle poeg, kuid keda ei toetatud, sest ta ema oli Pärslanna ning seega polnud piisavlt puhas. * Tal oli ka poolvend, kuid too oli nõrgamõistuslik ja ka teda ei soositud seega. * Inpeerium jagunes sõdade tulemusena neljaks erinevaks osaks. * 1. Osa: Makedoonia & Kreeka väepealik Antigosele (Antigoniidide riik). * 2. Osa: Pergamon väepealik Attaliit. * 3
Sageli loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Koine- ühiskeel. Kreeklased kolisid pigem linnadesse kui maale. Sageli on hellenismiperioodi nähtud langusajana eemaldumisena Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Hellenismi järgud: · 323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile mitu suht stabiilset suurriiki. - Ptolemaios sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi. - Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka.
Vallutuste tulemusena oli tekkinud suurriik, mis oma ulatuselt oli suurem kui Pärsia impeerium. Aleks. ei muutnud rahvale harjumuspäraseid kohalikke valitsusvorme. Kreeka ja Makedoonia moodustasid impeeriumist tühise osa. 323. a. saabus Aleks. Babüloni ja tegi sellest oma pealinna, siin ta ka samal aastal suri. Aleksander Suure loodud impeerium hakkas lagunema kohe pärast tema surma. Kreekas ja Kesk-Aasias puhkesid ülestõusud. Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos
annaabi.ee 
