Sõjategevus Eestis 1944. aastal 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse
kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid. Hebefreenne skisofreenia emotsioonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired käitumine on inadekvaatne ja impulsiivne ning tavaliselt maneerlik meeleolu lame ja inadekvaatne mõttekäik desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu. isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia
· Kriisid lahenduvad reeglina 6-8 nädalaga · Kui ohtlikud sündmused põhjustavad inimesele kaotusi, kaob tal tasakaal. · Tasakaal on inimeste võime tulla toime sellega, mis nendega juhtub. Kui see häirub, siis proovib inimene esmalt oma tavalisi toimetulekumudeleid. Kui need ei toimi, siis asutakse otsima uusi mudeleid. · Iga ebaõnnestumisega kaasneb pinge ja stress. · Lahendamatute probleemidega kaasnev vallandav faktor lisab pinget ja põhjustab akuutse kriisi, desorganiseeritud seisundi. · Kliendi põhiprobleemina võib näida kriisi vallandanud üksikfaktor, kuid see ei ole kriisi ainus põhjus, vaid ainult üks sündmus paljudest. · kriisi tunnuseks on sageli tugev tunne, mis on seotud näiliselt tähtsusetu sündmusega. · Mida enam on minevikus olnud edukalt lahendatud probleeme, seda paremini oskab inimene kasutada probleemi lahendamise strateegiaid ja nii on oht uue akuutse kriisi tekkimiseks
võimekad ja andekad ning neid huvitavates tegevusvaldkondades erakordselt loovad. (Rääk, 2002) 5 1.1 Tekkepõhjused Hüperkineetilised häired tekivad alati lapse varasel arenguperioodil (tavaliselt esimese viie eluaasta jooksul). Nende põhilisteks tunnusteks on küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses; püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neid lõpetamata; desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljude indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist. (RHK- 10, 1995:225) ATH põhjused on tingitud virgatsainete (noradreliin, serotoniin, dopamiin) puudulikkusest ajus, või kui üks nendest ainetest mingil põhjusel ei täida oma funktsiooni. Ajusiseste
sümptomiks somnolentsus võiks olla. Une-ärkveloleku rütmi häire Une-ärkveloleku rütmihäiret defineeritakse kui sünkroonsuse puudumist individuaalse une-ärkvelolekutsükli ja keskkonnatingimustest sõltuvalt soovitud une-ärkvelolekutsükli vahel, mille tagajärjeks on hüpersomnia või insomnia. Une-ärkveloleku rütmihäire võib olla 1) psühhogeenne, 2) orgaaniline (konstitutsionaalne eripära); 3) mõlema faktori koostoime. Desorganiseeritud unega ja muutliku une- ning ärkamisajaga isikutel võib sageli täheldada muid psüühikahäireid, nagu isiksushäired ja meeleoluhäired. Faasinihke põhjuseks soovitud une-ärkvelolekurütmis võib olla: 1) bioloogilise kella sisemine väärtalitlus: hilinenud une sündroom, varajase une sündroom ja ebaregulaarne une-ärkveloleku tsükkel. 2) bioloogilist kella juhtivate ajasignaalide ebanormaalne töötlemine (viimane võib
Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Laps mängis koos emaga, jäeti laps võõraga üksi, ema tuli tagasi Ärev-vältiv Seotus ei otsi lähedust emaga last ei häiri võõraga üksi jäämine · · Ärev-resistentne seotus hoidub ema lähedusse ja on ärev laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada Ebakindel desorganiseeritud seotus laps on emaga uuesti kohtudes segaduses võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi väga väike osa katses osalenud lastest · On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme- poole- aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979) · Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984) John Bowlby
probleemid. Seda esineb poistel 5-10 korda sagedamini kui tüdrukutel, kõige olulisemateks tunnusteks on üliaktiivsus ja puudulik tähelepanuvõime, mis avalduvad: 1) küllaldase püsivuse puudumine tunnetustegevuses, püüd minna ühelt tegevuselt teisele, ühtegi neist lõpetamata (avaldub läbematuses ülesannete täitmisel ja tegevuse lõpetamatuse, laps läheb korduvalt üle ühelt tegevuselt teisele, kaotades eelmise vastu huvi); 2) desorganiseeritud ja halvasti juhitud tegevus, ülemäärane aktiivsus (liigne ringijooksmine, hüplemine, toolilt püstitõusmine jne., olukordades, kus oleks vaja rahulikult istuda; ülemäärane jutukus ja käratsemine või pideva nihelemine ja väänlemine. Need probleemid püsivad tavaliselt kogu kooliaja ja isegi täiskasvanueas, kuigi paljudel indiviididel täheldatakse aja jooksul tähelepanu ja motoorse aktiivsuse olulist paranemist.
*tõkestus (thougth blocking) - ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised 3) mõtlemise seoslikkuse häired: *ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening of associations) - loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn "sõnasalatina"/(word salad") *katkendlik e. inkoherentne mõtlemine (incoherence) - mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav; täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos *sümbolistlik mõtlemine *paraloogiline mõtlemine *resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi mõttetegevus *autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele *dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus 4) mõtlemise sihipärasuse häired: *patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult
* Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) * Taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust 2. Ärev-vältiv seotus (~1/6) * Ei otsi lähedust emaga * Last ei häiri võõraga üksi jäämine 3. Ärev-resistentne seotus (~1/6) * Hoidub ema lähedusse ja on ärev * Laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada * taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada 4. Ebakindel desorganiseeritud seotus (ei ole päris normaalne) * Laps on emaga uuesti kohtudes segaduses * Võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi (ea tagumine vastu põrandat  ,,Katsumus" -Kristof) * Väga väike osa katses osalenud lastest 6 Ka võimalik, et lastel ei ole ühtegi lähedussuhet - selle näiteks olid Rumeenia lastekodulapsed Seotuse tüübi olulisus:
1. Ajavööndivahetus – melatoniini võtmine enne soovitud uneaega 2. Öötöö-muutuva ajagraafikuga töö 3. Hilinenud une sündroom (DSPS)- raskused magamajäämisega enne kl 2-4 öösel, puhkepäevadel on eelistatud tõusmisaeg pärast kl 10 hommikul; probleem tööpäevadel, väsimus-kurnatus, kui tuleb vara tõusta 4. Ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm (pidevalt muutuva öise une saabumisega või täielikult desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm). Uneapnoe Hingamise perioodiline katkemine une ajal (>10 sek) , sagedased ärkamised öö jooksul. Tüüpiline uneapnoe all kannatav patsient on keskealine ülekaaluline mees. Põhjuseks neelu osaline või täielik sulgumine une ajal, mille tõttu gaasivahetus une ajal vähenenud või takistatud. Kui hingamine takistatud, siis hapniku tase organismis langeb, süsinikdioksiidi tase tõuseb
emaga lähedust- jätab mäng pooleli. -> Lasteaias populaarselt ja kohandatud. 2. Ärev-vältiv - ei otsi emaga lähedust, last ei häiri võõraga üksi jäämine 3. Ärev-resistentne (1/3 ärevalt seotud) - laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada, taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada, hoidub ema lähedusse ja on ärev 4. Ebakindel desorganiseeritud - laps on emaga uuesti kohtudes segaduses, võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi · Sotsialiseerimine  ühiskonnale omaste mustrite omandamine, kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) sõltuvad ühiskonna tüübist. · Kasvatusstiilid : 1. autokraatne e autoritaarne  laps on tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne 2. autoriteetne-restiprookne()  laps on iseseisev, kompetente,vastutustundlik
Tempohäired: 1) tahhüpsühhism  mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral); 2) bradüpsühhism  mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral); 3) tõkestus  ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised. Seoslikkuse häired: 1) ataktiline e. seosetu mõtlemine  loogiliste seoste puudumine üldises mõttekäigus (esineb skisofreenia korral); 2) katkendlik e. inkoherentne mõtlemine  mõtlemine, mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline seos 3) sümbolistlik mõtlemine 4) resoneerne mõtlemine  õõnes, sisutu mõttetegevus 5)autistlik mõtlemine  mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma elamustele 6) dereistlik mõtlemine  loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus. Sihipärasuse häired: 1) patoloogiline üksikasjalikkus  mõtlemine on muutunud tarbetult detailseks 2)
"Estonia" huku järel), · selle vallandab ohtlik sündmus või raskuste jada (ettearvatavad või ootamatud), · kaitsmatuse tunne peale kaotusi, · kriisiga toimetulekuks on vajalik leida tasakaal, · kokkuvarisemise ennetamiseks, · tasakaalu taastamiseks vanad meetodid + uute õppimine, · igale ebaõnnestumisele järgneb pinge ja stress Lahendamatu probleemi pinged kuhjudes tekitavad akuutse kriisi (desorganiseeritud seisundi), kus kriisi vallandav faktor ei pruugi olla olulisim. Stressoreid on 3 sorti: 1) oht, ärevus; 2) kaotus, depressioon; 3) väljakutse, kerge ärevus, ootus, lootus, lahenduskatsed Kriisitöös on vaja meeles pidada, et mineviku edukad stressiga toimetulekud on ressurssiks, mis aitavad ennetada akuutset kriisi. Kõik kriisid kestavad 6 - 8 nädalat. Kriisiperioodil on klient avatum ja abi tõhusam. Peale kriisi lahendamist õppimine sellest,
Al-Darmaki & Kivlighan 1993 Koostööd seob 4 faktorit 1. Klienti iseloomustavad nõustamiseelsed valmidused nt motivatsioon, suhtlemisoskused 2. Nõustaja isikuomadused, kas nad sobivad emotsionaalselt 3. Nõustaja oskused 4. Kliendi vajaduste ning nõustaja oskuste ja ressursside kokkulangevus Lazarus 1993 Nõustaja peaks nagu kameeleon oskama kohanduda nõustatava unikaalsete vajadustega. Suhete loomise pool ja info kogumise pool. Info tasand: nt kas klient on desorganiseeritud, vaenulik, on talle nõustamine vastumeelne, on tal kognitiivseid häireid jne. Kriisitööga võib kaasneda vastumeelsus. Klient võib olla mitteusaldav, liiga üksikasjalik, jutukas, potentsiaalselt ohtlik jne. Intervjuul peab olema eesmärk ja kindlad küsimused. Tuleb vaadata mida klient räägib ja kuidas ta räägib. Mille alusel hinnangud tehakse, kas normide või tajumehhanismide vigade? Struktuur: kontakti loomine, juhtimine, julgustamine/empaatia/rahustamine/kokkuvõtete
 taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust  2/3 kõigist uurimuses osalenud lastest · Ärev-vältiv seotus  ei otsi lähedust emaga  last ei häiri võõraga üksi jäämine · Ärev-resistentne seotus  hoidub ema lähedusse ja on ärev  laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada  taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada · Ebakindel desorganiseeritud seotus  laps on emaga uuesti kohtudes segaduses  võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi  väga väike osa katses osalenud lastest Seotuse tüübi olulisus · On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979)
◦ alates kuuendast elukuust hakkab laps nutma, kui emast lahutatakse, varem mitte ◦ neli seotuse tüüpi emaga (emast lahutamise katse põhjal) ▪ turvaline – koos emaga olles ei karda võõraid, kardab võõraga üksi jäämist ▪ ärev-vältiv- emaga lähedust ei otsi, võõraga üksi jäämine ei häiri ▪ ärev-resistentne – väga häiritud võõraga üksi jäädes, ei lase end ka emal lohutada ▪ ebakindel desorganiseeritud – segaduses, kui emaga taas kohtub  lasteaia mõju: ◦ laps muutub kindlamaks, iseseisvamaks ja saab koolis paremini hakkama 29.09 Mairi Männamaa - Arengu hindamine  kirjeldamine > muutuste avastamine > prognoos  võimaldab leida arenguprobleeme ja neid ennetada/ravida  nooremate laste puhul hinnatakse füüsilist arengut ja mitteverbaalsete komponentide põhjal vaimset arengut  vanemate laste puhul hinnatakse verbaalseid oskusi
F20.1  hebefreenne skisofreenia - Juhtivaks on emotsionaalsed häired  lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine  väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2  Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks: - Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine (stuupor) või mutism - Rahutus - Ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine - Negativism  käitub vastupidiselt - Rigiidsus  ühes asendis püsimine
4 seotussuhte tüüpi: Turvaline seotussuhe  kui ema on olemas, on lapsel turvaline avastada, uurida ümbritsevat, sotsialiseerida Vältiv-tõrjuv seotussuhe  kui ema läheb ära, laps ei nuta; kui ema naasneb, laps ignoreerib ema kohalolekut; emotsioonide regulatsiooni puudulikkus Ärev seotussuhe  ärevus juba enne seda, kui toimub emast lahutamine; võib demonstreetida ambivalentsust; pidev ootus, et jäetakse maha Desorganiseeritud seotussuhe Kiindumusstiilid jätkuvad kogu elu. Kriitika: Kiputakse konsuptualiseeirmisel nägema huvipakkuvana seda poolt, mida on raske uurida Peaks uurima rohkem lapse ja vanema koosmõju Keskenduda sellele, kuidas saaks seotussuhte konstrukti uurida Uurija peab distantseeruma oma hoiakust ning säilitama objektiivsuse, teaduse raamidesse Keel ja kõne Keelele kui märgisüsteemile iseloomulikud tunnused: Kreatiivsus Struktureeritus
KINDLUSTUNNE Turvalised beebid kohanevad paremini, saavad paremini läbi kaaslastega ja meeldivad teistele enam. -Vältiva kiindumusstiiliga lapsed (20%) Need lapsed ei tee eriti välja ema lahkumisest ega tagasitulekust. -Ambivalentse/äreva kiindumusstiiliga lapsed (20%) Need kes on häiritud, kui vanemad lahkuvad. Klammerduvad, tagasituleku puhul käitub laps vastuoluliselt... pea ärakeeramine, kontakti vältimine, ometi otsivad lähedust. -Hiljem lisati desorganiseeritud kiindumusstiil (Main ja kolleegid) – Rühmad ja jaotus muutunud , umbes 5%. Destruktiivne käitumine. Kirjeldas ka seda, et lapse käitumismuster oleneb täiskasvanu käitumisest. Vältivad lapsed- ebakorrapärasus, vanem reageerib lapse vajadusele vastavalt enda vajadustele (aga mitte siis, kui laps seda vajab), emotsionaalse kontakti tõrjumine. Ärevalt kiindunud laste vanemad- kontaktiga üleintensiivsed, ülehoolitsus. Ei lase lapsel nt. turnida, isad ei loobi lapsi õhku. Turvaliselt
- Bradpsühhism – mõtlemisprotsessi aeglustumine (depressioon, substuupor) - Tõkestus – ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised Mõtlemise seoslikkuse häired: - Atakiline e seosusetu – loogiliste seoste puudumine. Esineb skisofreenia korral. Äärmuslikul viisil on sõnasalat. - Katkendlik e inkoherentne mõtlemine – mõtlemine mis ei ole teistele arusaadav, täielikult desorganiseeritud mõtlemine, sõnadel puudub igasugune loogiline seos - Sümbolistlik mõtlemine – - Paraloogiline mõtlemine – järeldused tunnuste põhjal mis ei ole kõige mõistlikumad. Arvab et tal on jumalik alge, tema peab maailma mõjutama. - Resoneerne mõtlemine – õõnes, tühi mõttetegevus. Filosofeerimine – järeldused tulevad aga ei põhine - Autistlik mõtlemine – mõtlemine mis on suunatud oma sisemaailmale
XV LOENG Peamised ajuanomaaliad skisofreenia puhul - Ajumaht väiksem, ajuvatsakesed suuremad; väiksem hipokampus, amügdala, taalamus, naalduv tuum - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ja hipokampuses ebanormaalsed rakud – vähem dendriite ja sünapseid - Glutamaat ja GABA oluline, lisaks moduleerivad uuemad atüüpilised enuroleptikumid serotoniinisüsteemi - Hipokampuse püramidaalrakud desorganiseeritud. Kuidas teatakse, et dopamiinil on oluline roll skisofreenia (eelkõige positiivsete) sümptomite kujunemisel? Mispidi seos on? (Vihje: seotud teatud ravimitega…) - Raske ühte ja ainut neurokeemilist jada esile tuua, DA kindlasti roll sest Antipsühhootilised ravimid võtavad psühhotroopsed aktiivsust maha. Samas DA agonistid tekitavad psühhoosisümptomeid Millised on peamised depressioniga seotud neurotransmittersüsteemid ja mispidi seosed on?
otsi lähedust emaga. Last ei häiri ka võõraga üksi jäämine. 28 Ärev-resistentne seotus. Ema küljes rippumine, hoidub ema lähedusse ja on ärev. Laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral ennast lohutada. Laps klammerdub taaskohtumisel ema külge, nõuab lohutust aga samas ei lase end lohutada, ei rahune. Pole aldis rahunedes uuesti mängima minema. Ärevalt on seotud umbes 1/3 lastest. Ebakindel desorganiseeritud seotus. Haruldane. Võib aga ei pruugi olla näitajaks, kas lapse arengus või kodus on midagi pahasti. Laps reageerib ema tagasitulemisele täiesti kohatult, nt kangestub, segaduses, stereotüüpilised liigutused  rütmilised liigutused. Väga väike osa katses osalenud lastest. Nendel lastel kellel ei ole võimalik väikelaste eas turvalist seotust kohata ei arene ükski seotustüüp välja. Rumeenia lastekodulapsed  ainult esmane hooldus, toit, mähkme vahetamine
Et vabatahtlikke nappis, mindi Eestis peatselt üle sundvärbamisele. Pääsemaks Saksa mundrist, pagesid tuhanded eesti noormehed üle lahe Soome. Eestlaste arv Soomes paisus ruttu nii suureks, et neist loodi Soome armees omaette väeosa, Jalaväerügement 200. Sõjategevus Eestis 1944.a ja nõukogude okupatsiooni taastamine 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse
annaabi.ee 
