Dendriit nõrvirakku jätke, mille kaudu liigub erutus närvirakku. Närvisüsteem Piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi teiste keha piirkondadega Kesknärvisüsteem peaja seljaaju Hallaine hallaine moodustuvad närvirakkude rakku kehad ja müeliiintupeta dendriidid. Valgeaine koosneb müeliintupega ümbritsetud aksonkimpudest Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas või näärmerakuga Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel Neuraalne regulatsioonnärvisüsteemi vahendusel toimuvaid
membraanipinge (sees neg, väljas pos). depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke (laengute vähenemine raku pindade vahel?) repolarisatsioon - esialgse erutusseisundi taastamise etapp (sisepind negatiivne, välispind positiivne) hüperpolarisatsioon - membraanipotentsiaali taastamine, kuid joon läheb liiga madalale. membraani künnis - ehk lävend? - Sünaps - koht, kus ühe neuroni neuriit (e. akson) puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Enamasti keemilised. Sünapsid tagavad, et närviimpulss liiguks vaid ühes suunas. Aktiivses (erutatud) rakus impulssi edasi ei kanta. Sünapsi poolte vahel on väike sünaptiline pilu, mistõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse pilusse keemilist ainet, mida nimetatakse virgatsaineks ehk neurotransmitteriks. Keemiline sünaps: 1
eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb?
4) Sugurefleks Retseptorite järgi eksteroretseptiivsed ja interoretseptiivsed. 32. Mis on refleksikaar? Refleksikaar on kindla järjestusega tee, mis mööda erutus refleksi puhul levib. 33. Tingitud reflekside tekkemehhanism Tingitud refleksid tekivad, kui erutst üheaegselt kahes koldes korrata. Kujunevad välka kindlad närviteed, mida tavaliselt NS-is ei eksisteeri. 34. Sünaps Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks.
kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks. Parasümpaatiline NS soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu
Sünaptiline pilu ioonkanalid INFORMATSIOONI TÖÖTLEMINE KESKNÄRVISÜSTEEMIS RETSEPTORITELT SAADUD INFO LIIGUB KESKNÄRVISÜSTEEMI (info kogumine) AJUS VÕETAKSE VASTU OTSUS, MIDA INFOGA PEALE HAKATA. (info koordineerimine) INFO EDASI LIHASTELE JA NÄÄRMETELE Info liikumises oluline koht närvidel ja sünapsidel Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga Signaali liikumine ühest neuronist teise Närviimpulsi liikumine ainult ühes suunas Signaali võimendamine Liiga tugeva ärrituse korral impulsse edasi ei anta Madala tasemega impulsi filtreerimine Informatsiooni töötlemine sünaptilise summatsiooni teel Alus mälule Sünapseid kahte tüüpi ERUTUSSÜNAPSID PIDURDUSSÜNAPSID NEURONIS TOIMUV SÕLTUB ERUTUS-JA PIDURDUSSIGNAALIDE SUMMAST
MELATONIIN Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. Elektriline sünaps ergastatakse naaberrakk elektrilise laengu edasiandmise teel. Keemilises sünapsis kasutatakse teise raku ergastamiseks virgatsainet ehk neurotransmitterit. Närvilõpmesse saabuv aktsioonipotentsiaal põhjustab ülekandeaine eritumise rakkudevahelisse sünaptilisse pilusse.
lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt. Inimesel on seda tüüpi sünapseid u 20% kõigist; nt põlverefleks ja silma liigutamine. · Keemiline sünaps, kus dendriidi ja neuroni vahele jääb pilu ehk sünaptiline polu. Info liigub edasi ainult siis, kui pilu on täitunud ülekandeaine ehk mediaatori ehk virgatsainega ehk transmitteriga, mida on üle 50 erineva. Seda tüüpi ühendus võimaldab infot töödelda ja seega ei koorma aju üle mittevajalikuga. Umbes 80% kõigist sünapseist. Mediaatori hulk sõltub impulsi tugevusest, kestusest ja sellest, kas mitu samalaadset impulssi on järjest
-Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps? -koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? - 7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik?
3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Mis on neuroni depolarisatsioon? Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse. Info ülekanne toimub sünapsi teel. Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga. Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel. Aksoonipotentsiaal- tekib askoni künka juures(joonisel pikas) See on ülekande liik. Naatrium sissepoole, kaalium väljapoole KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid
3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile. ★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama.
Tuum ja muud organellid. · Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? o Motoorne liikumine, lihased, liigesed PNS o Sensoorne vaimne o Interneuron ühendab o Pseudopolaarsed dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad; o Unipolaarne üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne o Bipolaarne ühe dendriidi ja neuriidiga o Multipolaarne palju dendriite ja üks neuriit · Mille poolest nad erinevad? Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA.
KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED. ÕPPIMINE. 1. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Närviraku peamised ehituslikud osad on rakukeha, dendriidid (lühikesed jätked) ja aksonid (ehk neuriit, pikk jätke). Dendriidi on rakukeha suhtes aferentsed närvikiud, neid pidi liiguberutus rakukeha suunas. Aksonid seevastu juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega rakukeha suhtes eferentsed närvikiud. Aksonid ja dedriidid moodustavad neuroneid omavahel ühendades keerulisi närvivõrgustikke. Need võrgustikud saavad integreeruda tänu neuronitevahelistele ühendustele, mille tagavad spetsiaalsed mikromehhanismid sünapsid. Rakukeha omakorda
-valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga 4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur. Aksoni küngas, materjali aksoplasmiline
Refleksi liigid: Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. Liigid: toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 23. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid. Biootilised tegurid Kisklus Herbivooria Sümbioos Parasitism kommensalism Abiootilised tegurid: 1. Elukeskkond: Õhkkeskkond e atmosfäär on maad ümbritsev õhukiht.
Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi
omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54
omavahel jätketega ühenduses. 47. Sünaps on NÄRVIRAKKUDE ÜHENDUS. 48. Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. 49. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvirakud, mis ei paikne pea- ega seljaajus . 50. Impulss liigub neuroni kehasse mööda a) neuriiti ; b) dendriiti -ÜIGE; c) aksonit . Impulss liigub närvirakust välja mööda a) neuriiti -ÕIGEb) dendriiti ; c) aksonit . 51. Närvilõpmed on a) dendriidi harud ; b) neuriidi harud -ÕIGE 52. Erutus antakse närvirakult lihasrakule üle a) dendriitide kaudu ÕIGE; b) neuriidi harude kaudu . 53. Nimeta 4 erinevust südamelihaskoe ja vöötlihaskoe vahel: 1 * südamelihaskude pikad hargnevad kiud, vöötlihaskude pikad harunemata 2 Vöötlihaskiud on hulktuumne,südamel aga 1 või 2 tuumaline 3 vöötlihaskude allub tahtele,süda aga mitte 4 vöötlihaskude asub skelettis lihastes,südamelihas aga südame seinas 54
sidumine Wernicke piirkonnaga). - Närvirakk e neuron - Ehitus: närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Neuroni keha keskel paikneb tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte tüüpi – dendriidid ja akson (neuriit). Aksoni lõpus on väikesed harud, mis lõppevad terminaalplaatidega. Müeliinkest – närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tõstmine. - Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss) närvirakku, aksoni annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks. Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. - Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus, ühtsus - Funktsioonid: prioriteedid, planeerimine, loovus, olukorra jälgimine, isiksuse
indutseerib lihasrakus post-sünaptilised struktuurid. Agriin: suur proteoglükaan, sekreteeritud motoneuronite kasvukoonustest. Signaliseeriv türosiinkinaasne retseptor MuSK. Osaleb atsetüülkoliini retseptorite koondumisel moodustuva sünapsi alale. Ajus: ergastavad neuronid teAevad sünapseid peamiselt dendriitide spine-struktuuridega, inhibeerivad neuronid – dendriitide tüvedega. Akso-dendriitse sünaptogeneesi mudel Dendriidi filopoodid kontakteeruvad aksoniga, aksoni harud dendriidiga, kas spetsialiseerunud kohaga või mitte. Kohalik valgusüntees dendriidis – oluline. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel.Neuronite diferentseerumine: neutraalsed geenid või valgud: ioonkanalid, neurotransmitterite sünteesiensüümid ja retseptorid, sünaptilised valgud, neuronaalsed
Depolarisatsioonifaas: avanevad pingetundlikud Na-kanalid - Na-ioonid tungivad laviinitaoliselt rakku ja membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Repolarisatsioonifaas: sulguvad Na-kanalid ja avanevad K-kanalid taastub ioonide jaotus rakus ja väljaspool rakku hüperpolariseeriv järelpotentsiaal depolariseeriv järelpotentsiaal. 5. Sünapsi ehitus ja impulsi levik Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünaps edastab erutust närvirakkudest. Sünaps on elektriline või keemiline. Impulsi levik: Elektriline sünaps- närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule, kuna närvirakud on nii tihendalt seotud. Keemiline sünaps väikese sünaptilise pilu tõttu elektriline signaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, eraldub sünaptilisse
erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles eferentsed. Neuron närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Retseptor Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud. On spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. (silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Erutus ja pidurdus kaks peamist psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevat närviprotsessi. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad
rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles eferentsed. Neuron närvirakk koosneb: rakukeha, dendriidid ja aksonid. Retseptor Väliskeskkonna muutust vahendava signaali esile kutsuvad rakud. On spetsialiseerunud kindlaliigiliste (kindla modaalsusega) ärrituste vastuvõtmiseks. (silma retseptor valgus, kuulmisanalüsaatori retseptor helilaine jne) Sünaps koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Erutus ja pidurdus kaks peamist psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevat 8 närviprotsessi. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad
Tsütotoksilised T-rakud tapavad patogeeni poolt nakatunud peremeesraku. Abistaja-T-rakud stimuleerivad teisi immuunrakke (makrofaage, dendriitrakke, B-rakke ja tsütotoksilisi T- rakke). Regulatoorsed T-rakud suruvad maha teiste immunrakkude aktiivsuse. Antigeenist pärit peptiidi esitlemine T-rakkudele dendriitraku poolt. T-raku pinnal on rakk-rakk adhesiooni proteiin, T-raku pinnal ko- stimulatoorse proteiini retseptor( proteiin on dendriitraku pinnal), T raku pinnal TCR (dendriidi pinnal MHC valk) Naiivne T-rakk kohtub antigeense peptiidiga esimest korda kui seda esitlevad dendriitrakud lümfisõlmes. Hilisem mälu omav T-rakk aktiveerub selle antigeeni toimel kui talle esitlevad seda ka teised antigeeni esitlevad rakud. Põhiliste koesobivuskompleksi (MHC) klass I ja II valkude struktuur ning nende ekspressioon atigeeni esitlevatel ja teistel keha rakkudel. MHC I- peptiidi sidumiskoht, beeta2 mikroglobuliin, plasmamebraani kinnitunud ühe sabaga
teistsugused. Antud juhul moodustavad pidurdavad neuronid sünapse erutuvate neuronite presünaptilistel lõpmetel,s.o. aksoni hargnevatel jätketel enne sünaptilisi moodustusi. Nende pidurdavate neuronite poolt eritatav mediaator pidurdab impulsside levikut presünaptilistes harudes, mille tulemusena blokeeritakse erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele. Pidurdav efekt tekib seega mitte teise neuroni keha või dendriidi mõjutamisel, vaid nende impulsside pidurdamisel, mis saabuvad erutuva neuroni aksoni kaudu. 56. Seljaaju funktsioonid. Seljaaju põhiliselt juhtefunktsioon, kuid teostab teatuid kindlaid reflekse. Siia suunduvad aferentsed teed naharetseptoritelt, liigutusaparaadi proprioretseptoritelt, veresoonte, seedetrakti ning eritus- ja suguelundite interoretseptoritelt. Lülitusneuronite vahendusel seostuvad aferentsed ja eferentsed neuronid. Perifeeriast seljaajju
südamelihases ja peensoole silelihases ja ka osades kesknärvisüsteemi rakkudes. Kanalliiduseid mõjutavatest ravimitest loodetakse abi südame rütmihäirete ravis. 120. Signaliseerivad ühendused; nende üldine iseloomustus ja tähtsus Signaliseerivad ühendused (communicating or signal-relaying junctions) – loovad eeldused signaali ülekandeks rakult rakule (plasmamembraani vahendusel). Inimeses 2 olulist signaliseerivat ühendust: 1) Sünaps närviraku aksoni ja teise närviraku dendriidi, – lihasraku, - näärmeraku vahel. 2) Immunoloogiline sünaps. Sünaps – struktuur, mille abil toimub signaali ülekanne ühelt rakult teisele. Eristatakse pre- ja postsünaptilist membraani. Osalevad spetsiifilised adhesioonimolekulid – neureksiin, neuroligiin jt. Lisaks tagavad stabiilse ühenduse kadheriinid, Ig perekonna CAMid jt. Nn koondavad valgud (scaffoldprotein) seovad kogu kompleksi tervikuks.
Levinuimad virgatsained on atsetüülkoliin (ACh), serotoniin (5HT), gamma- aminovõihape (GABA), noradrenaliin (norepinefriin) (NE) ja dopamiin (DA). Närvirakule on iseloomulik transmitterispetsiifilisus nii viimase vallandamisel kui vastuvõtmisel. Selle kohta öeldakse, et teate keemiline ülekanne toimub luku ja võtme mudeli kaudu. Aksoni presünaptilises membraanis paiknevad sünaptilised põiekesed neurotransmitteriga. Virgatsaine vallandub põiekestest ja levib üle sünaptilise pilu dendriidi postsünaptilisele membraanile. Teated jagunevad erutus- ja pidurdusteateiks. Virgatsaine aktiivsuse mõjutajad on agonistid ja antagonistid. Esimesed tõstavad virgatsaine aktiivsust, teised pidurdavad seda. Peale teadete ülekandmist on sünapsis vajalik taastumine protsess, kus virgatsaine molekulid võetakse tagasi aksoni presünaptilisse membraani. Virgatsainete mõjutamise näiteks antagonisti poolt on atsetüülkoliini blokaad teatud taime mahla kuraare
annaabi.ee 
