Valkude muutumine Valkude mehaanilisel ja termilisel töötlemisel toimuvad protsessid on: · denatureerumine · kalgendumine · desagregatsioon Nii denatureerumise, kalgendumise kui ka desagregatsiooni protsess toimub kiiremini happelises keskkonnas ja sõltub kuumutamise temperatuurist. Denatureerumine - valkude kolmemõõtmelist struktuuri koos hoidvad sidemed lagunevad - näiteks kuumuse, happe, soola mõjul, mehaanilisel töötlemisel (nt segamisel). Denatureerumise
peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigus ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat ennast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk ka temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada bioloogilised omadused. Seda kõike nim valgu renatureerumiseks.
Valkude muutumise iseloom toiduainete kulinaarsel töötlemisel sõltub: · nende kolloidsest olekust (toiduaines zooli või geelina) · nende molekulide ehitusest. Valkude mehhaanilisel ja termilisel töötlemisel toimuvad protsessid on: · denatureerumine · kalgendumine · desagregatsioon Valkude denatureerumine on pöördumatu protsess. See toimub vee juuresolekul (vähemalt 5% toiduaine massist peab moodustama vesi). Denatureerumise tagajärjel muutuvad valgu esialgsed omadused: · valgud kaotavad tunduva osa paisumisvõimest · valgud lagunevad kergemini · valgud kaotavad lahustumisvõime. Denatureerumine kutsub esile valkude kalgendumise ja valgu fibrillide (kiudude) lagunemise. Juhul kui valgu kontsentratsioon ei ole suur (lihapuljongites), moodustavad valgud kalgendumisel helbeid (vaht puljongi pinnal). Kui valgu kontsentratsioon on suur (munavalges), moodustavad valgud kuumutamisel tiheda
Kuumutamise kestus oleneb toote diameetris jäädes 30 minuti (viinerid) ja 180 minuti (suure läbimõõduga vorstid) vahele. Kuumutamise tulemusena vorstikest ja väliskiht omandavad mehhaanilise vastupidavuse, on vastupidavamad mikroorganismide toimele ja vähem hügroskoopsed. Toode omandab meeldiva lõhna ja suitsuse maitse. Vorstipinna värvus muutub punakaspruuniks. 2) Vorstide keetmine Keetmisega saavutatakse vorstide kulinaarne valmidus enamike valkude denatureerumise tulemusena, temperatuuri ja teiste faktorite mõjul tekib tootele omane lõhn ja maitse. Samuti hävivad enamik mikroorganismid. Lihavalkude denatureerumise ja koagu- leerumise tulemusena omandab lihavorst jäiga ja tugeva struktuuri. Vorstide keetmine toimub temperatuuril 75…85 ˚C. 9. JAHUTAMINE Vorstide jahutamine on vajalik vorstibatoonide riknemise vältimiseks ja kadude vähendamiseks. Jahutamisel tuleb jälgida, et mikroorganismide arenemiseks eriti sobiv
9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid. 10. Kuidas toodetakse kehas valku? 11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid 12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad Denatureerumise näide: lokkis juuksed muutuvad sirgendades sirgeks. Toimub valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel. Tegurid: temp, mehhaaniline töötlemine, erinevad ained. Lipiidid. Rasvad 1. hüdrofoobsus- Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. aine (keha) ja vee vastastikmõju puudumine lipiidid- hüdrofoobsed ained rasvhape-rasva koostises olev üle kümne paarisarvulise süsiniku aatomiga monohape
Moodustub albumiinide sade. Mõlemad sademed olid valged, kuid albumiinide sisaldus oli kindlasti kõrgem, kui globuliinide oma, sest globuliinide sadestamise puhul oli lahus veel võrdlemisi läbipaistev, kuid albumiinide sadestamisel oli sadet rohkem ja läbipaistvus väiksem. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, sest ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgas keemilised sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erinev tunduvalt valgu isoelektrilise punkti väärtusest, siis ei pruugi väljasadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on lahuses tsvitterioonid. Sellest tingituna sadenevad valgumolekulid lahusest välja. Kui aga lahuse pH on oluliselt erinev pI-st, siis
Denaturatsiooni näiteks on muna praadimine kanamuna enam tagasi ei saa. Lisaks temperatuurile mõjutab denaturatsiooni ka pH ja aeg. Üldiselt algab denaturatsioon juba suhteliselt madalal temperatuuril (30-35°) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65°C. Nimetatud temperatuuril on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100°C säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Denatureerumise tulemusel väheneb valkude lahustuvus vees, sest hüdrofoobsed rühmad pole enam "peidetud" valgu sisemusse. Denatureeritud valgud agregeeruvad kergesti. Valgu kõrge kontsentratsiooni korral kaasneb denaturatsiooniga koagulatsioon - kolloidosakeste kokkukleepumine, kalgendumine Kui valk lahustub siis ta seaob vee dipoole ja hüdratiseerub. Kui valk ei lahustu,siis pundub. Valgud võivad moodustada vahtu. Vaht moodustab õhukese kelme mingite molekulide ümber
negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI-st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu (,,+" või ,,-"), valk-valk interaktsioonid lakkavad, agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. 8. Millistel juhtudel ei kaasne valgu denatureerumisega tema lahusest väljasadenemist? Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. 9. Mida tähendavad mõisted a) valkude denaturatsioon - valgu unikaalse ruumilise struktuuri lagunemine, selle käigus
küllastuskontsentratsioonini ehk hetkeni kui soola kristallid enam ei lahustunud. Tulemus: (NH4)2SO4 küllastunud lahuse lisamisel muutus lahus häguseks. Kristalse (NH4)2SO4 lisamisel tekkis rohkem sadet. Järeldus: Valgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi väärtusest. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli suumaarne laeng 0. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse
Pärast filtreerimist oli lahus õrnal hägune. Lisadest kristalset (NH4)2SO4 tekkis tugevalt hägune, läbipaistmatu lahus. Järeldus Munavalgu lahuses oli nii globuliine kui ka albumiine, aga albumiine oli lahuses rohkem, kuna lahus muutus rohkem häguseks pärast kristallide lisamist. 1.1.7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuse sõltuvus pH-st Teoreetilised alused Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril, kusjuures denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumine toob enamasti kaasa valgu väljasadestumise lahusest. Väljasadestumist ei toimu, kui keskkonna pH on palju erinev valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on valgumolekuli summaarne laeng 0. Töö käik Valasin kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühele lisasin 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, teise jätsin ainult munavalgu lahuse
Cu2+-ioone, millega munavalk oleks võinud reageerida. Biureedireaktsioon, olles valkude üldreaktsiooniks tõestas, et munavalgu lahuses on peptiidsidemed. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli tõestada valgus aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Ksantoproteiinreaktsioon seisneb kontsentreeritud lämmastikhappe lisamisel valgule, mis põhjustab valgu pöördumatu denatureerumise, sadestumise, ja lahuse soojendamises, mille käigus aromaatne tuum nitreerub. Tekkinud nirofenooli tüüpi ühend on erksa kollase värvusega. Hape/alus indikaatorina omandab ühend leeliselises keskkonnas oranzi värvuse. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, kuhu lisasin 6 tilka kontsentreeritud HNO3. 2) Loksutasin ning soojendasin kuni tekkinud valge sade muutus kollaseks. 3) Jahutasin segu ning lisasin NH4OH lahust kuni tekkis ammoniaagi lõhn. Loksutasin.
natuke rohkem sadet,kui esialgselt. Mida saate siit globiliinide ja albumiinide kohta järeldada? Järeldus: Valkude sadestumist sooladega mõjutavad erinevad faktorid: globuliinid sadestusid poolküllastunud lahuses,albumiinid sadestusid sama soola küllastatud lahuses. 7.Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel tempereatuuril pöördumatult,kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgust ja keskkonna koostisest.Denatureerimisega kaasneb valgu väljasadestumine lahusest.Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest,siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda.Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust,mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne,seega summarne laeng võrdub nulliga. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust
Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võima katalüüsida keemilisi reaktsioone. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigu ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat annast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel, nii nagu polüamiidid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide, proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saadusteks on aminohapped
Tekkis valge sade (globuliinid), mille filtrisin välja. Filtraadile lisasin kristalset (NH4)2SO4 kuni lahus oli küllastunud. Tekkis vähe valget sadet, millest võin järeldada, et globuliine on munavalgus oluliselt rohkem kui albumiine. 1.7. Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Teoreetilised alused Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonnast. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellises olekus valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja.
küllastusreaktsiooni saavutamiseni Tulemused ja järeldused: Kuna albumiinide sade tundus tihedam, kui globuliinide sadestamisel, siis võib järeldada, et munavalgus on albumiine rohkem, kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadenemine lahusest. Kui keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadeneda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne. Molekuli kogulaeng on 0. Sellest tingituna
on väljasoolastatus globuliinid. Filtraadis,pärast lahuse soolaga küllastumist, ka ilmus valge sadem mis oli juba albumiinid. Albumiini sadet oli rohkem, kui globuliini, millestvõib järeldada, et albumiinide siseldus munavalgus on kõrgem, kui globuliinide sisaldus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse soltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Denatureerumisega kaasneb valgu väljasadestumine. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga.
Kui võrdlesin globuliinide sadestamisel tekkinud sadet ja albumiinide sadestamisel tekkinud sadet, siis intensiivsemana tundus albumiinide sade, mis annab tunnistust sellest, et albumiine on munavalgu lahuses rohkem kui globuliine. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st. Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui keskkonna pH erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi väärtusest, siis ei pruugi valk lahusest välja sadestuda. Valgu isoelektriline täpp näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub nulliga. Seepärast valgu molekulid agregeeruvad hõlpsasti ja
Järeldus: Poolküllastunud filtreerimata lahuses sadestusid globuliinid, küllastunud filtreeritud lahuses sadestusid albumiinid. Munavalgus on rohkem albumiine kui globuliine, kuna küllastunud lahuse korral tekkis sadet rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga.
Järeldus: Poolküllastunud filtreerimata lahuses sadestusid globuliinid, küllastunud filtreeritud lahuses sadestusid albumiinid. Munavalgus on rohkem albumiine kui globuliine, kuna küllastunud lahuse korral tekkis sadet rohkem kui poolküllastunud lahuse korral. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH- st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga.
temperatuuritaluvus- vadakuvalgud denatureeruvad kuumtöötlemise käigus. Jäätise tehnoloogias ettenähtud pastöriseerimisereziimil segupiima kuumutamine ei mõjuta negatiivselt vadakuvalkude pindaktiivsust. Järelikult nii kaseiinid kui vadakuvalgud sobivad emulgaatoritena jäätisesegu koostises. Üldiselt on vadakuvalkude veesiduvusvõime ligikaudu kolmandiku võrra väiksem võrreldes kaseiiniga. Pastöriseerimise ajal suureneb vadakuvalkude veesiduvusvõime märgatavalt valgu denatureerumise tulemusena. Laktoos on teine oluline komponent jäätisesegus. Laktoos on suhteliselt väikese magususega ja põhjustab võrreldes teiste süsivesikutega mõõdukat külmumistäpi langust. Probleemiks on, et laktoos võib jäätises kristalliseeruda ja muuta toote tekstuuri "liivaseks". Seetõttu on tema kasutamisulatus piiratud. Sageli kasutatakse jäätistes vadakut rasvata kuivaine sisalduse tõstmiseks, sel juhul on piiriks 20-25% rasvata
See saab alguse 5-6 tunni möödudes pärast looma tapmist. 4. Katkeb vitamiinide ja antioksüdantide laekumine, mis põhjustab rasvade rääsumise. 5. Lakkavad närvi ja hormonaalsed protsessid, lihakeha temperatuur langeb ja rasv hakkab hanguma. 6. Algab glükogenolüüs Tekib glükoos, mis laguneb piimhappeks. Piimhape omakorda põhjustab pH alanemise 7,4...7,0 5,3- ni (2…3 päeva jooksul). See põhjustab valkude denatureerumise, vabanevad ja aktiveeruvad ensüümid, mis lõpetavad surmakangestuse. 7. Kuna organismi kaitsesüsteemid ei toimi enam, on võimalik mikroorganismide pidurdamatu/kontrollimatu areng. 8. Lihas kogunevad erinevad ainevahetusproduktid, mis toob kaasa valkude lagunemise ning lõhna ja maitse muutumise. 19. Autolüüsi käigus toimuvad muutused (pH, glükogeenisisaldus, piimhappesisaldus, veesidumisvõime, lõiketugevus) pH – Eluslooma lihaste pH on 7,0-7,4
sissetulekut vähendatakse ja väljutamist suurendatakse. Nt glükagoon ja insluiin. Glükagoon suurendab veresuhkru sisaldust ja insuliin vähendab. Homöostaasi printsiip on tähtis bioloogias- aitab hoida Gibbsi vabaenergia kõrge ning annab nii eluks vajalikku energiat. Näiteks kui kehatemperatuuri ei reguleeritaks, sureksid kõrbeloomad valkude denatureerumise tõttu. Meditsiinis saab regulaatortoimet asendada või muuta, kui teame, kuidas keha ise reguleerimishäireid muudab. 4 7 Psühholoogias nt „obsession-fixation“- juhtsuurus on teatud asja liigsus, kui asendame selle teisega kujuneb välja ahnimismaania aseaine suhtes.
Toimingut korratakse seni, kuni soola kristallid enam ei lahustu. Jälgitakse albumiinide sademe moodustumist. Tekkinud sademehulkade põhjal võrreldakse globuliinide ja albumiinide sisaldust munavalgus. 1.1.7 Valkude termiline denatureerimine ja lahustuvuse sõltuvus pH-st Kõik valgud denatureeruvad kõrgel temperatuuril pöördumatult, kuna ruumilist struktuuri fikseerivad nõrgad sidemed katkevad. Denatureerumise temperatuur sõltub valgu loomusest ja keskkonna koostisest. Tavaliselt kaasneb denatureerumisega valgu väljasadestumine lahusest. Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pI) väärtusest, siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda. Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures valgumolekulis on positiivsete ja negatiivsete laengute hulk võrdne, seega molekuli summaarne laeng võrdub 0-ga. Sellest
värvust, maitset; tehnoloogilisi - emulgeerimisvõime, veesiduvusvõime, keedukadu, liha värvust. Temperatuur, milles hoitakse tapetud sea rümpa, määrab suurel määral lihas toimuvate keemiliste reaktsioonide kiiruse, sest ensüümide poolt lihas katalüüsitud reaktsioonid on temperatuuritundlikud. Temperatuuri muutus 10 kraadi võrra võib muuta reaktsiooni kiirust mitu korda. Lähtudes valkude denatureerumise ja mikroorganismide kasvu aeglustamisest tuleks temperatuuri alandada võimalikult kiiresti. Teiselt poolt võib liiga kiire temperatuuri alandamine põhjustada ebasoovitavaid muutusi, eelkõige liha tuimenemise sulamis- või külmakangestuse tõttu. 11.Tapasaaduste töötlemine Tapasaadused inimtoiduks töödeldud või töödeldavad rupsid. Liiver süda, kopsud, hingetoru, maks ja vahelihas nende loomulikus ühenduses. Järgnevalt on määruse nr 853/2004/EÜ, I lisas toodud mõisted.
aminohapete vahel. Üldist seaduspärasust on siin raske välja tuua, kuna iga ensüümi puhul on sidemete kombinatsioon erinev. Nende valkude glütsiinisisaldus on võrreldes mesofiilse päritoluga ensüümidega väiksem (muutes nad inertsemaks), nad on tihedamalt kokku pakitud ning nende südamik on apolaarne. Hüdrofoobne südamik takistab solventide ligipääsu valgu sisemistele regioonidele, muutes valgud sel viisil denatureerumise suhtes resistentsemateks. Valkude termoresistentsust suurendavad shaperonid. Termofiilsete bakterite valgud ei ole resistentsemad mitte ainult kõrgele temperatuurile vaid ka ekstreemsele pH-le, rõhule, sooladele, orgaanilistele solventidele ja detergentidele. Termofiilide puhul tekib ka see küsimus, kuidas on stabiliseeritud nende DNA. Üheks kaitsemehhanismiks on DNA positiivse superspiralisatsiooni suurendamine pöördgüraasi abil (unikaalne topoisomeraas, mis
annaabi.ee 
