76. Selline on siis minu arvamus, selle kohta esitan ma kirjaliku ettepaneku. Ja ma arvan, et kui see ellu viiakse, võivad meie asjad veel nüüdki paraneda. Kui aga kellelgi on esitada midagi paremat, siis kõnelgu ta ja andku nõu. Otsus, mille te teete, tulgu -- aidaku kõik jumalad! -- neile käsuks. KÕNE PÄRJAST KTESIPHONI KAITSEKS (Katkendeid) 336 a. oli keegi Ktesiphon teinud rahvakoosolekul ettepaneku annetada Demosthenesele kuldne pärg ta teenete eest Ateena kindlustamisel, kuid Demosthenese vana vastane Aischines nõudis selle ettepaneku ebaseaduslikuks tunnistamist. Küsimuse lahendamine venis ja protsess toimus alles 330. a. Kaitsekõnes «Pärjast» andis Demosthenes aru oma poliitilisest tegevusest ja saavutas otsuse enda käsuks. 1. Kõigepealt, Ateena kodanikud, palun ma kõiki jumalaid ja jumalatare, et sulle selles protsessis saaks osaks teie poolt samasugune heasoovlikkus, nagu see alati on minul riigi ja kõigi teie vastu;
........5 Retoorika kesajal...................................................6 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther..................7 Eestikeelse kõnekunsti areng.....................................8 II. TEGELASED...................................................9 1. Sokrates..........................................................9 2. Platon............................................................9 3. Aristoteles.......................................................9 4. Demosthenese..................................................10 5. Cicero...........................................................10 7. Quintilianus....................................................10 KOKKUVÕTE...................................................12 KIRJANDUS.....................................................13 2 SISSEJUHATUS Oskus avalikult esinema on alati olnud kasulik
....................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Minu referaat on Marcus Tullius Cicerost, kelle valisin sellepärast, et ta on väga mitmekülgne. Ta oli nii suurepärane kõnemees, riigitegelane kui ka kirjanik. Võib vaieldamatult väita, et Cicero panus retoorika arengusse on määratult suur, oli ta ju ometigi Demosthenese kõrval antiikaja kuulsaim kõnemees. Oleksin teinud referaadi Demosthenest, kui kahjuks ei leidnud materjali ja seetõttu jäi valik Cicerole. Cicero kõned advokaadina olid alati hästi ettevalmistatud ja täitsid oma eesmärki. Poliitikuna käitus ta vahest järelemõtlematult ja see põhjustas ka 43 a. ta surma. Samuti peatakse Cicerot ka antiikkirjanduse tugisambaks. Lõi rooma kunstproosa, rikastas ladina keelt ja muutis selle kõlavamaks
Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Demosthenes Philippose- vastaste kõnede järgi hakati teravaid poliitilisi väljaastumisi kutsuma filipikateks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Isokrates Isokrates Ateenast oli sofistide Protagorase ja Gorgiase õpilane. Poliitiliselt vaadetelt oli ta Demosthenese vastane, kuna esindas Makedooia-meelsete parteid. Ta kõne ,,Panegyrikos" järgi kujunes pangeüürikast Kreekas üldmõiste, mis tähendas tervituskõnet pidulikel kokkutulekutel. Et need kõned olid oma laadilt ülistuskõned, hakati Rooma keisriigi ajal panegüürikaks nimetama kõiki kiidukõnesid. 4.saj lõpul eKr tekkis kreeka filosoofias suund, mida nim skeptitsismiks. Skeptikute koolkonna algatas Pyrrhon, kes pani oma filosoofiale aluse ajal, mis ta teenis Aleksander
1. Mis on müüdid? Müüt on pärimuslugu, mis pajatab maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest 2. Mis on filipika, kes selle zanri lõi? Äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. Nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu. 3. Mis on heksameeter? Heksameeter on kuuesmõõtja, rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine. 4. Mis on Sokratese meetod? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Nime on saanud Sokratese järgi. 5. Millega paelub eestlasi Tatsituse teos ,,Germaania"? Uurib aeesti hõime. Oletatakse, et see on esimene vihje eestlaste kohta. 6. Antiik teatri põhiplaan?
erinevaid stiile, visandas vestluspaiku ja vestlejanatuure ning kujundas kreeka kõnekeele varal filosoofilise sõnavara. Lysias(u 459-380)-kõnemees, kelle kõned toovad meieni ilmekaid pilte Ateena argielust. Demosthenes(384-322)-poliitiline kõnemees, kes üritas veenda kreeklasi ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, muu hulgas ka oma ,,Kõnedes Philippose vastu" ehk nn filipikates. Suri ise mürki võttes. Isokrates(436-338)-kõnekunsti teoreetik, poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane, koostas õpetuslikke ja kirjanduslikke otseses tähenduses ilukõnelisi teoseid. Archilochos(7.saj eKr)-vanakreeka luuletaja, rändlaulik ja sõjamees. Teda peetakse uue luulevormi jambograafia rajajaks, ent lisaks jambidele on ta kirjutanud ka valme ja eleegiaid. Eiras traditsioonilisi reegleid, ei olnud tavapäraselt sõjapatrioot ega ülistanud surma. Pindaros oli Vana-Kreeka aristokraat ja suurim lüürik. Viljeles mitmesuguseid koorilüürika
paiknesid poolringis ümber orkestra. Dionüüsia oli pidustus, mis leidis aset märtsisaprilis. Selle käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kusjuures võistlema lubati vaid uusi näidendeid. Omavahel võistlesid 3 autorit, igaüks kolme tragöödiaga ja ühe koomilises saatürdraamaga. 2. Filipika kuulsad Demosthenese kõned Philippose vastu, mis häbimärgistavad Makedoonia kuningas Philippos 2. ekspansioonitaotlusi ja kutsuvad kreeklasi ühinema, et kaitsta oma sõltumatust. Neid kolme kõnet tuntakse filipikate nime all. Sealt on sõna ,,filipika" kandunud kõigi ägedate poleemiliste kõnede piltlikuks nimetuseks. 3. TROOJA HOBUNE Puuhobune, millega abiga kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid, on küllap kõigi aegade kuulsaim sõjakavalus.
Demosthenes 4.saj. eKr - oraator ja Ateena riigimees - Makedoonia-vastane hoiak - osav sõnaseadmiskunst meelitas kreeklased enda poolele Filipika on äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. (nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu) 5. Ülevaade Aleksander Suure kohta. Aleksander Suurest sai kreeklaste valitseja. Otsi alljärgnevast tekstis http://www.miksike.ee/docs/referaadid/aleksander_suur_maria.htm välja enda arvates 5 oluliseimat teadmist tema kohta (tekst on pikk, kui aega jääb väheseks, võid lugeda tema kohta käivat teksti ka Wikipediast). antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht tuntud Pärsia impeeriumi purustajana
· 594/593 eKr Soloni seadused Kreeka ja Rooma · 510 eKr Rooma vabariik · 490-479 eKr Pärsia sõjad · 494 eKr plebeide streik ja minek Pühale mäele · 478-431 eKr Ateena demokraatia õitseng, Gortyni seadused · 450 eKr kaheteistkümne tahvli seadused · 431-404 eKr Peloponnesose sõda · 399 eKr Sokratese hukkamine · 387 eKr Platoni akadeemia Kreeka ja Rooma · 384-431 eKr Aristoteles · Alates 355 eKr Demosthenese kohtukõned · 323 eKr Aleksander Suure surm · 264-146 eKr Puunia sõjad · 146-148 eKr Kreekast saab Rooma provints · 106-143 eKr Cicero · Alates 63- 14 eKr Augustus · Printsipaadiaeg 27 eKr kuni 284 pKr Rooma · Dominaadi aeg 284-476 pKr · Milano edikt tunnistab ristiusu sallitud usuks 313 · Keisri residentsi viimine Konstantinoopolisse 330
Tema kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogika ning argumenteerimisoskus. (Aava 2003: 16-17) Hellenismiajal kujunes Vana-Kreeka väitlus- ja kõnekunstis välja kaks põhisuunda – atikism ja asianism. Väike-Aasia kreeka linnades läks 3. saj eKr moodi uus stiilisund, mis eelistas ilukõnet, hiilgavaid epiteete ja metafoore, mis hakati nimetama aasia suunaks. Atika suund kujunes 1. saj eKr ja seadis eeskujuks Demosthenese ning teiste 5.-4. saj Atika silmapaistvate oraatorite kõned, mis olid koondatud kümne Atika kõnemehe kaanoniks. Atikism taotles väljenduslikku täpsust ja konkreetsust. Kuna kõnekunsti side praktikaga oli muutunud nõrgaks, siis ei tundunud kumbki stiil loomulik ega olnud ka viljakas. Aasia suuna mõju oli suurem Bütsanti kõnekunsti arengus, atika suund mõjutas rohkem Rooma vabariigi kõne- ja väitluskunsti traditsiooni. (Aava 2003: 18)
kõned? 73. Mis on filipikad? * Kuulsaim Atika kõnemees (ja poliitik) * Õpetamisega ei tegelenud, kirjutas endale ja teistele * Säilinud 61 kõnet ja kirja, millest ehtsaiks peetakse u 40: peamiselt poliitilised kõned ja kohtukõned (Demosthenes kohtukõnesid saab jaotada omakorda nn poliitilisteks ja mittepoliitilisteks protsessideks) * Tegutses ka logograafina Kõige tuntumad on Demosthenese kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada ning ambitsiooniks oli kõik Kreeka alad vallutada. * Demosthenese kõnesid Philippose vastu nimetatakse filipikateks, milles on saanud üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele (ka Cicero kirjutas nn filipikaid): * 3 Olynthose kõnet (Olynthos Ateena liitlane, keda Philippos ründas) * 3 kõnet Philippose vastu * Rahust * Olukorrast Chernesosel
1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis." · Euripides "Troojalased," "Elektra," "Medeia." · Aristophanes "Ratsanikud," "Pilved," "Konnad," "Linnud." 10. Muud kirjanduslikud teosed.
tõuseb, ja sama nähtust on täheldatud kõikidel aegadel ja kõikides paikades. Vaadake Kreekat, mida asustasid kord kangelased, kes võitsid kaks korda Aasia: üks kord Trooja all, teine kord omaenese kodus. Sündiv kirjandus ei olnud veel toonud kõlvatust tema elanike südameisse; aga kunstide arengule järgnesid kiiresti kommete langus ja Makedoonia ike; ning alati õpetatud, alati nautlevale ja alati orisele Kreekale sai siitpeale osaks jätkuv isandate vahetus. Isegi kogu Demosthenese kõneosavus ei suutnud enam kunagi ellu äratada keha, mille luksus ja kunstid olid välja kurnanud. Karjase rajatud ja põlluharijate tööga kuulsaks saanud Rooma hakkas Enniuste ja Terentiuste ajal manduma. Aga pärast Ovidiuseid, Catulluseid, Martialiseid ja nende rõvedate autorite murdu, kelle paljad nimedki häbelikkusele hirmu nahka ajavad, sai kunagi vooruse templiks olnud Roomast kuriteopaik, rahvaste häbiplekk ja barbarite mängukann
Tõendid 4. Epiloog (sageli tunnetele rõhumine) 71. Kes oli Isokrates, mida ta tegi ja milliseid ta teoseid tead? Kuulus Ateena kõnemees, rajas Ateenasse retoorikakooli. Teos ,,Busiris" 72. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kõned Makedoonia kuningas Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat allutada. 73. Mis on filipikad? Filipikad on ägedad süüdistuskõned; algselt olid need Demosthenese kõned Philippose vastu. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Tundis end sellist zanri kirjutades mugavalt? Isiklik eelistus. 76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? a) varased, b) keskmised, c) hilised 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides), eetika (õiglus, paljudes dialoogides),
Tasakaalustatud kõnestiil. Retoorika tema meelest kõige tähtsam õppeaine. ( sisaldas stiili, teadmised õigusteadusest, ajaloost, filosoofiast jne ) Ülistas mitmes kõnes Ateena linna: ,,Panegüürika", ,,Rahu", ,,Panatenaia kõne". Oli tähtis isik poliitikas. Tema kõned peegeldavad 4. saj ateena ühiskonda ja sealsete erakondade kemplemist. Andis tooni vastasseis tema enda ja tema vastase demokraatia pooldaja Demosthenese vahel. Isekrates pooldas valgustatud monarhiat, oli makedoonia kuninga Philippos II pooldaja.a elu lõpul pettus makedoonia kuningas Philippos II, kui kreeka väed olid makedoonlastele kaotanud, siis Isokrates näljutas end surnuks. Demosthenes ( 384-322 eKr) Demostheneselt on säilinud kokku 61 kõnet ja kirja, millest ehtsateks peetakse u neljakümmet. Tuntumad kõned: 3 filipikat ( ,,Kõned Philippose vastu" ) 3 Olynthose kõnet ,,Kõne pärjast Ktesiphoni kaitseks"
Kreeklased protsessisid tihti ja kumbki pool pidi ennast kohtus ise esindama, seega oli vaja kohtunikke veenvalt mõjutada, kuid mitte kõigil ei olnud kõneandi, seega tekkis vajadus elukutselise kohtukõne kirjutaja järele. Lysias: tuntuim kohtukõnede kirjutaja. Demosthenes: kuulsaim poliitiline kõnemees. Püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu ,,Kõned Philippose vastu" ehk nn filipkad. Kirglik. Isokrates: oli poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane. Oli suur kõnekunsti teoreetik, kes koostas peale poliitiliste kõnede ka õpetuslikke ja n-ö kirjanduslikke, epideiktilisi e ilukõnelisi teoseid. Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu. 26. Nimetage Platoni teoseid. Filosoofilise dialoogi zanri algataja. Kujundas välja filosoofilise sõnavara. ,,Sümposion"(,,Pidusöök") iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele ,,Phaidros" räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus,
Üks "kümnest Atika kõnemehest" (Aleksandria filoloogide loodud kaanon, mitte mingi päriselt olnud rühm). Ei tegelenud õpetamisega, vaid oli ise poliitik ja kõnemees, samuti logograaf. Tuntud Makedoonia-vastasuse ja filipikate tõttu (ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu). Osales korraldamisel: Chaironeia lahing 338 eKr, kreeklased said makedoonlastelt lüüa. 76. Mis on filipikad? Demosthenese ägedad süüdistuskõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu 77. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Akadeemia 78. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Dialoogis on vastaspool, kes esitab küsimusi ja oma kahtlusi, andes Platonile võimaluse oma ideid veenvamalt ja põhjalikumalt esitada. Dialektiline meetod "tõde selgub vaidluses". 79. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? Varased, keskmised, hilised 80
Kesk-Kreeka ründamise asemel tungis Philippos Traakiasse (tänapäeva Bulgaariasse), laiendas oma valdused Doonauni ja ähvardas sel moel ateenlastele üliolulisi Musta mere väinu (suur osa Ateena leivaviljast toodi Musta mere maadest). Sel puhul pidas Demosthenes esimese oma kolmest kuulsast otse Philippose vastu suunatud kihutuskõnest filippikast. Seejärel ründas Philippos tugevat Olynthose linna Egeuse põhjarannikul Chalkidike poolsaarel. Demosthenese kihutuskõnedest hoolimata jäi Ateena abi Olynthosele hiljaks, linn langes ja hävitati, elanikud aga orjastati (348. a.). Ateenlaste rahalised raskused sundisid neid lepitust otsima, millega Philippos, kes Ateenaga võimalust mööda häid suhteid hoida püüdis, meeleldi nõus oli. Pellas peetud läbirääkimiste tulemusel sõlmiti 346. a. nn Philokratese rahu (Ateena delegatsiooni juhi nime järgi). Rahu nimel tegutses sedapuhku ka Demosthenes. Leppe järgi säilitasid nii
Ülistab oma teostest Ateena riiki, samas ka valgustatud monarhiat. Teosed: "Helena ülistus", "Euagoras". 71. Kes oli Demosthenes ja mis ajaloosündmusega on seotud ta kuulsaimad kõned? Demosthenes oli kuulsaim Atika kõnemees ja poliitik, kes on tuntud oma kõnedega (filipikad) Makedoonia kuninga Philippos II vastu, kes ähvardas Ateenat vallutada. 72. Mis on filipikad? See on üldnimetus ägedatele süüdistuskõnedele, mida hilisemalt kirjutas ka Cicero. Algupära: Demosthenese kõned Makedoonia kuninga Philippos II vastu. 73. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Akadeemia 74. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Platon ei hoidnud küünlaid vaka all ja soovis ka teistega jagada oma maailma mõtestamise teooriaid. Platoni dialoogid viitavad suulisele traditsioonile ehk ta pani paljuski kirja oma mõttekaaslaste-filosoofide öeldut ja mõtteid. Dialoogivorm oli
langenud viimseni me." Lykurgos Seaduseandja, Sparta riigikorra arvatav rajaja, kes olevat käinud Delfi oraaklilt nõu küsimas ja korraldanud siis riigi jumala näpunäidete järgi. Lykurgos (umbes 390 eKr- 324 eKr) oli Ateena aristokraat, oraator ja poliitik. Ta oli Platoni ja Isokratese õpilane, Demosthenese poolehoidja. Aastast 338 juhtis ta edukalt Ateena rahandust. Lykurgosele olid võrdselt olulised nii sõja- kui rahuotstarbelised ehitised. Nähes linna kaitsevõime tugevnemist ja kodanike eneseteadvuse tõusu, otsustas ta, et on aeg mõelda rahumeelsemalt, ja hakkas linna kaunistama. Sellega tahtis ta näidata, et Ateena on tagasi saanud endise jõukuse
poolsaarel. Philippos püüdis vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Kreeklaste omavahelistesse suhetesse sekkus ta ühe või teise kreeka riigi liitlasena. Osa kreeklastest nägi Philipposes kreeklaste ühendajat ja suhtus Makedoonia tugevnemisse soosivalt. Makedoonlaste peamiseks vastasseisjaks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Demosthenese sütitavate kõnede mõjul moodustus makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus V sajandi loodusfilosoofia V sajandi filosoofid otsisid uusi teid maailma tekke seletamiseks. Erinevad mõtlejad
poolsaarel. Philippos püüdis vältida otsest sõjalist konflikti kreeklastega, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Kreeklaste omavahelistesse suhetesse sekkus ta ühe või teise kreeka riigi liitlasena. Osa kreeklastest nägi Philipposes kreeklaste ühendajat ja suhtus Makedoonia tugevnemisse soosivalt. Makedoonlaste peamiseks vastasseisjaks sai Ateena, kus riigi- ja kõnemees Demosthenes kutsus oma kaaslinlasi ja kõiki kreeklasi vabaduse kaitsele põhjast kerkiva ohu vastu. Demosthenese sütitavate kõnede mõjul moodustus makedoonia-vastane liit eesotsas Ateena ja Teebaga. 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku kreeka riikide esindajate kongressi ja lasi ennast seal kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Kreeka oli langenud Makedoonia ülemvõimu alla. Filosoofia ja teadus V sajandi loodusfilosoofia V sajandi filosoofid otsisid uusi teid maailma tekke seletamiseks. Erinevad mõtlejad
korra vastane. Stilistina on Isokrates piduliku rütmistatud perioodi looja. Isokrateselt on säilinud 21 kõnet ja 9 kirja, kõik ei pruugi olla ehtsad. ta avas Ateenas retoorikakooli. Isokratese käsituses oli retoorika tähtsaim üldhariduslik õppeaine. Hellenismiajastul ja hiljem said Isokratese kooli eeskujul loodud retoorikakoolid hariduskolleteks, omamoodi ülikoolideks. De mos the ne s (38 4 -3 22 e. Kr. ) Kõnekunsti areng saavutab oma haripunkti IV saj. suurima pol. kõnemehe Demosthenese isikus. Alguses tegutses logograafina, kuid tuntus siiski tänu pol. kõnedele. Asus võitlema Makedoonia kuninga Philippose rünnakute vastu. Tähtsamad kõned: "Olynthose kõned", "Kõned Philippose vastu" ja "Kuritegelikust saatkonnast". A. 340 oli Demosthenes Ateena üldtunnustatud juht. Pärast kreeklaste alistamist makedoonlaste poolt Chaironeia lahingus kirjutab vaid ühe silmapaistva pol. kõne - "Kõne pärjast Kiesiphoni kaitseks". Kui
annaabi.ee 
