Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. – Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat
saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. 8.loeng 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet.
*Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1978) Organisatsioon ja tarbimine. Arstid tarbivad teiste nimel. Medical Innovation: A Diffusion Study (Coleman, Katz, and Menzel, 1966). Siit: Mitte ainult indiviidid tarbivad vaid samuti organisatsioonid; organisatsioonidele suunatud reklaam Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. Demonstreerida avalikult oma kulutamis-ja raiskamisvõimet ning
Oletades, et ründaja “nakatas” vähese hulga valijate häältest vastava pahavaraga, lasi osa neist tuvastada ja kavandas rünnaku nii, et “nakatunud” hääletajate suurust on raske kindlaks teha, oleks ametnikud sunnitud valimistel kogutud e-hääled tühistama; ründaja vajaks sellise olukorra tekitamiseks üsna väheseid ressursse ja kogu e-hääletus oleks rikutud. Uurimisrühm viis katseliselt läbi kaks edukat kliendipoolset rünnakut. Esimeses katses töötasid nad välja demonstratiivse kliendipoolse pahavara, mis salvestab valija ID-kaardi PIN-koodid ning asendab vaikimisi valija hääle mõne muu häälega. Protseduuriliselt näeb see välja nii, et valija annab oma e-hääle ära ning esialgu jääb see hääl korrektseks. Kui aga valija oma ID- kaardi lugejasse jätab või hiljem uuesti sisestab, avab pahavara taustal uue varjatud seansi, kus antud hääl üle kirjutatakse. Seesugune rünnak tooks siiski kaasa kahtlaselt palju asendushääli
Konsumerism - sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine; vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast Demonstratiivne tarbimine (Veblen): - Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine - Tarbimine tähendab rikkust ja loeb see, mida inimesed parasjagu näevad - Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutades raha täiesti sümboolsete väärtuste peale - Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet Elustiil - elu stiliseerimine, kus individuaalsust väljendatakse läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate; käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus
6. Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused a. Demonstrattiivse tarbimise kontseptsioon: Vebelen i. Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine ii. Tarbimine+rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. iii. Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. iv. Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet b. Guy Debord raamatus Vaatemängu ühiskond i. Vaatemäng on see moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab ii
fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad Skeem on meestekeskne, ei arvesta soolist segregatsioon (eraldatust) tööturul Eliidi spetsiifilise positsiooniga ei ole arvestadud -ametipositsioon vs varaline jõukus vs eluvõimalused Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused: Tarbija identiteet, elustiil ja staatus. Materiaalsus ja tähistamine Organisatsioon ja tarbimine Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon Ühiskonnakriitika Elustiili mõiste- elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiili kujunemine- kujuneb elustiilivalikute käigus. Milliseid nähtusi tarbimises on toonud kaasa globaliseerumine? Globaalmajandus on ümberkujunemasmateriaalsete asjade tootmisest ,,väärtuse"
vahelisi seoseid haarata. Selletõttu suudab meie teadmine haarata asjade tegelikku seisu vaid puudulikult ja üksnes nii nagu meie meeled seda võimaldavad. Inimene ei pea seega teadma mitte kõike vaid üksnes seda, mis on tähtis praktilise elu jaoks. Vastavalt nende selguse astmele eristab J.Locke meie teadmisi: · Kõige kõrgem on intuitiivne tunnetus. Siin võtab meie vaim kahe idee vastavust või mittevastavust vahetult vastu ( näiteks: ring ei ole mingi kolmnurk). · Demonstratiivse teadmise juures tunnetab vaim ideede vastavust või mittevastavust, kuid mitte vahetult, vaid teiste ideede vahendusel. Siia kuuluvad tõestuste järeldused. · Lõpuks on olemas sensitiivne teadmine üksikute olemuste eksistentsist väljaspool meid. Tõde on seotud üksnes lausetega, sest see seisneb märkide õigest lahutatuses või seotuses, ning vastavuses märgitavatele asjadele. Kuna meie teadmised on piiratud ja enamuses valdkondades meie tunnetus piiratud, siis
operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Konsumerism - Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): – kaasagneelamisviis; – sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine. Demonstratiivne tarbimine (Veblen) – – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. – Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. – Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida sellest tekkivat üleolekutunnet. Elustiil – Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate.
Tarbija identiteet, elustiil ja staatus • Materiaalsus ja tähistamine • Materiaalsus ja tähistamine • Organisatsioon ja tarbimine • Organisatsioon ja tarbimine Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. Demonstratiivne tarbimine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht
Sümboliline kapital – sümboliline võim Tunnustatud positsioon tegutsemiseks, mõjutsooni kujundamiseks, huvide realiseerimiseks, identiteedi konstrukteerimiseks. Ikoonilise murrangu ajastul – kesksel kohal visuaalselt jälgitavad materialiseerunud sümbolid, identiteedi konstrueerimise vastasmõjusuhe Giddens, A. (2009) Sociology: lk 458-459, 817-825, 846-848 Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: lk 241-245 VI Loeng – Tarbimisühiskond Erinevad lähenemisviisid Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sots. staatuse määramine Tarbimine + rikkus, mida inimesed parasjagu näevad Sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu, kulutades sümboolsetele väärtustele Tarbida üleolekutunnet, demonstreerides kulutamisvõimet avalikult Guy Debord raamatus “Vaatemängu ühiskond” Vaatemäng on moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab
(Barthes) o Inimesed kasutavad objekte tähenduste konstrueerimiseks ja omistamiseks (Lévi-Strauss). o “goods are neutral, their uses are social; they can be used for fences or bridges” (Douglas and Isherwood) Organisatsioon ja tarbimine. o Arstid tarbivad teiste nimel. Mitte ainult indiviidid tarbivad vaid samuti organisatsioonid; organisatsioonidele suunatud reklaam. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) o Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. o Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad. o Demonstratiivse tarbimise sisuks on demonstreerida oma rahalist jõudu kulutada raha täiesti sümboolsete väärtuste peale. o Demonstreerida avalikult oma kulutamis- ja raiskamisvõimet ning tarbida
vastasseisud koolis õpetajate ja klassikaaslastega, kodus pereliikmetega. Rahutu iseloom Valdaval osal - kahel kolmandikul probleemsetest õpilastest on nii-öelda veskikiviks nende tasakaalustamata ja rahutu iseloom. Siit ka üks põhjus madalaks käitumishindeks - iga teise käitumist hinnatakse hindega «kolm», 27 protsendil on hinne «kaks». Uuringu koostajad peavad tähelepanuväärseks, et pooled probleemsetest lastest on ka sagedased tunnisegajad kas oma «demonstratiivse esinemise» või siis «provotseerimisega». Praktiliselt kõik küsitletud õpilased on kannatanud koolikiusamise all. Alati ei pruugi probleemne õpilane olla ohver, ta võib olla ka kiusaja või ka mõlemas rollis. Pereprobleemid Sageli kasvavad mureõpilased üksikvanemaga peres. Vaid pooled lapsed elavad koos oma isaga ja 81 protsenti koos oma emaga. Kahel kolmandikul on kodudes peretülid, 42 protsendi laste kodudes toimuvad aeg-ajalt joomingud. Vaid iga kolmanda lapse
Materiaalsus ja tähistamine: Barthes (1957), Douglas ja Isherwood (1978) (Rõhutasid tähistamist ja materiaalsust. See mida me tarbimine, ütleb nii ühiskonna kui ka sinu enda kohta) Organisatsioon ja tarbimine (Mitte ainult üksikinimesed ei tarbi, vaid ka organisatsioonid/ettevõtted. Nt üksikisikul vaja ühte, maksimaalselt kolme wc potti, aga kui ehitatakse hotelli, siis vaja palju rohkem potte) Demonstratiivse tarbimise konseptsioon: Veblen (1899) (oma ostuvõime demonstreerimine, kus arvatakse, et tarbimine näitab rikkust ja sotsiaalset kihti, sisuks on näidata oma rahalist jõudu kulutades raha täiesti sümboolsete väärtuste peale, inimesed tarbivad sellest saadud üleolekutunnet) Guy Debord raamatus "Vaatemängu ühiskond" (1967) (kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks
selle kommunikatiivne ja eristav funktsioon. Tooted omandavad tarbija jaoks sümbolilise väärtuse ehk tähenduse, lähtudes sotsiaalsest keskkonnast. Tähenduste süsteemid ehk koodid on tarbija jaoks väliselt ette antud ning indiviidid alluvad koodi loogikale. Koodid määravadki toodete väärtuse tarbija jaoks ning seega indiviid on üpris seotud ja allutatud ühiskondlikele reeglitele. · Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: T. Veblen (1899). "Vebleni efekt", bandwagon efekt ja snob-efekt. Veblen püstitab oma 1899. aastal välja antud teoses "Theory of the Leisure Class" teesi, et lisaks esmatarbevajaduste rahuldamisele demonstreerib kaupade tarbimine ka ostuvõimet, mis tema arvateks on primaarseks indeksiks inimese sotsiaalse staatuse määramisel. Veblen seostab tarbimist rikkuse ja sotsiaalse kihiga ning märgib, et pealtvaatajad võivad teha
meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma eriline isikulisus individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. · Valguse- ja tõejumal Apollon Pilliks harmoonilisi kooskõlasid mängiv lüüra · Looduse ürgjõu ja veinijumal Dionysos Pilliks eksalteeritud inimhäält matkiv aulos 24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel? Eleegia ja jamb · Archilochos (enne 680 pärast 630), pärit Parose saarelt säilinud u 300 fragmenti. Teda peetakse uue
meeleolu, kuid lauldakse ka kurbusest. Lüürikas torkab silma eriline isikulisus individuaalse eneseväljenduse mitmekesisus, autorite suur individuaalsus. Ka indiviidide päritolu on geograafiliselt mitmekesine ja samuti sotsiaalne mobiilsus luuletajad on pärit nii Väike-Aasiast, Egeuse mere saartelt, Mandri-Kreekast kui Itaaliast. Poeedid räägivad iseendast, enda nimel ja demonstratiivse rõhuasetusega. Hipponax (jamb)- teemad: vaesus, nälg, põhjakihtide elu. Mimnermos- armastuslaulik Solon- kritiseeris Ateenas lokkavaid pahesid ja aristokraatide varaahnust, ühtlasi põhjendas oma poliitilisi meetmeid. Siiski on tal ka luuletusi, kus ülistatakse muusasid, veini ja armastust. Theognis- veendunud aristokraat Alkaios- 1) poliitilised motiivid võitlus türann Myrsilose ja Pittakose vastu, juubeldamine Myrsilose
Ta rõhutas looduse uurimise vajalikkust, matemaatika ja füüsika tähtsust, teadusliku uurimistöö ja eksperimendi praktilist kasulikkust. Ta ütleb, et tõe saavutamist takistavad neli peamist tegurit, - ja et need ohustavad kõiki uurijaid, ükskõik kui targad nad ka oleksid. 1. Ekslike või tühiste autoriteetide uskumine 2. Selle uskumine, mida tavakohaselt õigeks peetakse 3. Laialtlevinud eelarvamuste küüsis olemine 4. Omaenda teadmatuse varjamine oma väärteadmiste demonstratiivse esitamise taha. Kuid teisest küljest rõhutas ta rohkem kui Thomas jumaliku valgustatuse olulisust inimese arusaamisvõimele. R. Bacon oli veel tugevalt kinni neoplatonismis. Ta väitis, et kogu meie filosoofiline mõte pärineb jumalast, mitte aga inimintellektist endast. Duns Scotus (1265 - 1307) Ta püüdis korrigeerida Aquino Thomas´e ketserlust. Meil on sama olemus mis jumalal, erinevas on kvantitatiivne.
· Teadmise astmed · Ta on harras katoliiklane. · Kõige kõrgem on intuitiivne tunnetus. Siin võtab · Ometi on ta ideed sedavõrd uudsed, et ta teosed meie vaim kahe idee vastavust või mittevastavust jõuavad 1663 a. keelatud kirjanduse indeksisse. vastu vahetult. Ring ei ole kolmnurk. · Suhted · Demonstratiivse teadmise juures tunnetab vaim · Armastab suhteid kuninglike isikutega. ideede vastavust või mittevastavust, kuid mitte · Peab suhteid maapaos oleva printsess vahetult, vaid teiste ideede vahendusel. Elisabethiga, hiljem kirjavahetust Rootsi Tõestuste järeldused. kuninganna Kristiinaga. · Suhted
raske märgata kesktermini tähtsat rolli. Esimeses süllogismis on keskterminiks „osadest koosnev”. See on ka põhjus, miks saab midagi osadeks lammutada. Teises süllogismis on keskterminiks „ruumis liigutamist võimaldav”. Naturaalarvude mitteainelisus ei tulene mitte sellest, et neid ei saa ruumis liigutada, vaid sellest, et need on abstraktsed objektid. Kui kesktermin esitab ka põhjuse, miks saab selle abil eeldusi siduda, on tegemist demonstratiivse süllogismiga. Öeldakse ka „laitmatu tõestus”, sest tõestus rahuldab meie mõtlemist: me ei tea ainuüksi fakti, vaid ka seda, miks see fakt just selline on. Praktilises argumentatsioonis tuleks püüda kasutada demonstratiivseid süllogisme. 5.2. SÜLLOGISTILISED ARUTLUSED Loengu alguses määratleti süllogism kui arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Kui süllogism esitatakse kujul, kus sellest on välja jäetud üks eeldus või
raske märgata kesktermini tähtsat rolli. Esimeses süllogismis on keskterminiks ,,osadest koosnev". See on ka põhjus, miks saab midagi osadeks lammutada. Teises süllogismis on keskterminiks ,,ruumis liigutamist võimaldav". Naturaalarvude mitteainelisus ei tulene mitte sellest, et neid ei saa ruumis liigutada, vaid sellest, et need on abstraktsed objektid. Kui kesktermin esitab ka põhjuse, miks saab selle abil eeldusi siduda, on tegemist demonstratiivse süllogismiga. Öeldakse ka ,,laitmatu tõestus", sest tõestus rahuldab meie mõtlemist: me ei tea ainuüksi fakti, vaid ka seda, miks see fakt just selline on. Praktilises argumentatsioonis tuleks püüda kasutada demonstratiivseid süllogisme. 5.2. SÜLLOGISTILISED ARUTLUSED Loengu alguses määratleti süllogism kui arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Kui süllogism esitatakse kujul, kus sellest on välja jäetud üks eeldus või
Kristlik-sotsiaalsel parteil, Saksa rahvusliku partei suurel võistlejal, olid asjad just vastupidised. Ta valis hästi, targalt ja õigesti tee, kuid temal, paraku, ei jätkunud selget ettekujutust lõppeesmärgist. Peaaegu kõikides neis suhetes, millistes saksa rahvuslik partei tegevus lonkas, olid kristlik- sotsiaalse partei vaated õiged ja otstarbekad. Ta valdas vajalikku arusaama masside tähendusest ja suutis endale seetõttu partei sotsiaalse iseloomu demonstratiivse allakriipsutamise teel juba esimesest päevast tagada vähemalt osa sellest massist. Kasutades põhiliselt maailmavaadet keskklasside väikeste ja alamate kihtide ja käsitööliste poolehoiu võitmiseks, sai ta kohe suure kontingendi andunud, kindlameelseid ja ohvriteks valmis poolehoidjaid. Ta vältis püüdlikult ükskõik millist võitlust religioossete asutuste vastu ja tagas sellega endale kiriku toetuse, mis on meie ajal võimas organisatsioon. Sel viisil seisis ta ees ainult
annaabi.ee 
