sellele vastas NSVL veel oma täiendavate rakettidega, kuid oli ilmselge, et majandusraskustes vaevleva riigi jaoks hakkab taoline võidurelvastumine lõplikult üle jõu käima mida tõestas ka USA ,,tähesõdade ,, programm Perestroikast tulenevad dekreedid tõid raskeid tagajärgi, mida ei osatud oodata. Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu. Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga. Ungaris, Poolas ja Tsehhoslovakkias olid ülestõusud kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida
46. Inglismaa 19. sajandi 1. poolel Üleminek vabrikutootmisele tekstiilitooted metallurgiatehased söekaevandused Maanteede ja raudteede ehitamine. Leiutati aurumasin. Töömasinate kasutuselevõtt tõi kaasa tööpäevade pikenemise. Hakati kasutama naiste ja laste tööjõudu. Tsartism- töölisliikumine 19. saj 1. poolel Suurbritannias, nõuti riikliku korra demokratiseerimist. Tsartistid- Väljarännanud iirlased. Nõuti viljatollide kaotamist ja töömajade likvideerimist. Inglismaa sotsiaalne olukord: Pikad tööpäevad kasutati laste tööjõudu näljahäda tööpuudus Tsartistliku liikumise mõjul: 1847. a võttis parlament vastu seaduse 10- tunnise tööpäeva kehtestamist. Tööstuslik revolutsioon INDUSTRIALISEERIMINE- Üleminek tööstuslikule suurtootmisele Kuidas sa tööstuslik pööre võimalikuks?
11. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahvaarvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 12. 1905.a. revolutsiooni põhjused? Venemaa sotsiaalne ja poliitiline maha jäämine ülejäänud Euroopast. 13. Mis olid peamised 1905.a. revolutsiooni nõudmised? Alguses olid peamiselt majanduslikud nõudmised, kuid hiljem nõuti eesti keelele laiemat kasutusala ja riigikorra demokratiseerimist. Maal nõuti võimalust osaleda maaomavalitsuste töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi ja renditingimusi. MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K
Parteijuhiks sai M. Rakosi, kes hakkas Stalini valitsemisstiili ja poliitikat järgima. Karm diktatuur kestab Ungaris kuni 1953 aastani, mil Stalin sureb ning ebapopulaarne Rakosi asendatakse Imre Nagy-ga. I. Nagy alustas Ungari reformimist ning läks demokraatlikumaks. Ometigi kõrvaldati võimult Nagy ning asendati taaskord Rakosiga, kelle tegevuse vastu hakkas rahvas mässama. 23.10. 1956 Ülestõusu käigus tagandati Rakosi ja asendati Nagy-ga. Ülestõusu käigus alustati demokratiseerimist, vabastati poliitvange, astuti välja VLO-st ning samuti kutsuti ÜRO-d tunnustama Ungarit neutraalse riigina. Lääneriigid aga ei vastanud Ungarile oodatud abiga. Puudus plaan idariikide aitamiseks, kui peaks puhkema mäss. Selle tõttu suruti 4. novembril 1956 ülestõus NSV vägede poolt maha. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi uus valitsus. Taaskord võime Ungari kriisi tulemusi pidada edukas NSV
veebruaril välja Eesti Vabariigi ning võtsid vastu 5 päevakäsku. Ev Ajutine Valitsus- alustas tegevust aastal 1918 ning lõpetas 1919. Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal. Oli NVle vajalik, et näidata kodusõja toimumist Eestis ning varjata NV agressioon EV vastu. Landeswehr- 4. Sündmused sh kuidas olid need mõjutatud 1. maailmasõjas ja Venemaal toimunust: 4.1. autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused; Eesti poliitikud kasutasid ära autonoomia taotlemiseks Venemaa demokratiseerimist. Muutused: 1. Eestimaa kubermang + Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks e. Eestimaa kubermanguks eesotsas Jaan Poskaga. 2. Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse Maanõukogu/Maapäeva valimised. 3. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. 4. Hakati looma eesti rahvus väeosi. 5. Ametlikuks asjaajamise keeleks sai eesti keel. 4.2. suund omariiklusele; 4.3. Maapäeva otsus kõrgeimast võimust; 4.4
Saksamaa Teise maailmasõja järel Saksamaa ja (eraldi Berliin) jagati neljaks okupatsioonitsooniks USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu vahel. Igas tsoonis oli võim vastavat riiki esindava ülemkomissari käes. Ülemkomissaridest moodustati Liitlaste Kontrollnõukogu. Potsdami konverentsil otsustati Saksamaa: · demonteerida · demilitariseerida · denatsifitseerida · demokratiseerida Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem
Venemaa. 2) Bresti rahukõneluste katkemine (10. Veebruar 1918) ja sellele järgnenud saksa vägede üldpealetung 18. veebruar 1918 3) eeskujuks Soome iseseisvumine 6.12.1917 4) 1 maailmasõjast said võitluskogemusi tulevased eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond ? Venemaa sisepoliitiline areng: 1) veebruarirevolutsioon ja Nikolai 2 kukutamine 2) venemaa demokratiseerimine ajutise valitsuse poolt ? Eesti sisepoliitiline areng Venemaa demokratiseerimist kasutasid ära Eesti poliitikud autonoomia taotlemiseks. Autonoomia- sisemine omavalitsus ehk osaline iseseisvus mis antakse keskvalitsuse poolt mõnele riigi osale vastava õigusaktiga. 30. märts 1917 andis ajutine valitsus eestile autonoomia vastava määrusega. Autonoomiaga kaasnenud muudatused (ühtlasi uued poliitilised eeldused) 1) Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu Eesti osa liideti ühtseks rahvuskubermanguks = Eestimaa kubermanguks eesotsas kubermangukomissari Jaan Poskaga.
samaaegselt töölistelt üha suuremat tootmishulka ja kvaliteeti oodates. Majandust üritati ka keskplaneerimise kontrollist üle viia kohaliku planeerimise tasandile, seda selles mõttes, et taheti anda kohalikele võimuorganitele suuremat kontrolli tööstuse üle. Kogu seda majanduse reformimist ja reorganiseerimist lootis Gorbatsov läbi viia ebareaalselt väikese ajavahemiku jooksul ja sai seega saatuslikuks. Samaaegselt majandusreformidega alustas Gorbatsov ka Nõukogude ühiskonna demokratiseerimist, uskudes, et kui demokraatia õigesti integreeritud saab, siis see vaid tugevdab sotsialismi. Kui alustati glasnostiga, siis usuti, et kui Nõukogude Liit oma mineviku suhtes ausam on, siis ka Nõukogude ühiskond on meelsamini valmis Gorbatsovi reformidega kaasa minema. Selline uskumine, et glasnosti kaudu suudetakse reziimi legitiimsust tugevdada aga oli vale. Paljud Nõukogude intellektuaalid hakkasid Nõukogude kommunismis kahtlema ja ajakirjanduse kaudu ka seda otseselt kritiseerima.
Niiluse deltasse, ähvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata · ÜRO korraldusel lõpetatakse sõjategevus 24. Oktoober · Sõjategevus oleks äärepealt katkestanud lääneriikide ja araabiamaade suhted Iisraeli toetavatele riikidele kehtestati naftaembargo ja hinda tõsteti 4x · Araabiamaad, eriti Egiptus oli sõdadest väsinud ja uus president alustas riigi demokratiseerimist · USA presidendi residentsis Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Iisrael ja Egiptus märtsis 1979 rahu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare Islamimaailma vastuolud läänemaailmaga Islamimaailm on vastuolus läänemaailmaga, sest nende väärtushinnangud on väga erinevad. · USA ja teiste läänemaailma toetus Iisraelile ajab islamiusulisi vihale · USA tungis ilma ÜRO nõusolekuta peale 11. Septembri terroriakti Iraaki
× Vietnami sõda (19641973) USA asus LKorea poolel Vietnami DV vastu sõtta. Usa vastas oli ka Hiina ja NL. Sõda tõi palju vastumeelsust Ameerikas. × Helsingi tippkohtumine CSCE × Afganistani sõda 1979 tungis NL Afganistani, kus pandi võimule Moskvameelne valitsus ja alustati pikka ning kurnavat sõda kohalike partisanidega. × ,,Solidaarsus" liikumine Poolas 198081 nõudis sots. Ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas Johannes Paulus II. 4
noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad- 1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist 2)Eesti NSV Töötajate Internatsionalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu->taotlesid Eesti jäämist Nõukogude impeeriumi 3)Eestimaa Rahvarinne->taotles poolehoidu NSV Perestroika poliitikale ja soovisid liiduriikide demokratiseerimist (rohkem õigusi) -Eeldused iseseisvumiseks- *Eesti tasandil- 1)Demokraatlike ühenduste loomine. Demokraatlike parteide esile kerkimine. Kommunistliku partei keelamine. 2)Kodanikuühiskonna aktiivsuse tõus Eestis 3)Iseseisvureferendum, kus rahvas soovis iseseisvuse taastamist. *Nõukogude Liidu tasandil: 1)Augustiputš 2)Vene NSFV esiletõus-> toetus Baltiriikidele 3)Teiste liiduriikide iseseisvumise katsed-> Liidu lagunemine *Rahvusvahelisel tasandil-
okupatsioonitsoonis. Hitleri agressiooni tekitatud kahju korvamiseks ja Saksamaa sõjalis- tööstusliku potentsiaali vähendamiseks planeeriti demonteerida Saksa tööstusettevõtted ning võtta nende seadmed reparatsioonimaksete katteks. Peatselt alanud nn külm sõda muutis Saksamaa ida ja lääne vahelise vastuseisu tallermaaks. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi 21.juunil 1948 oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma
Moskva agressiivsuse kasv välispoliitikas ja tahtmatus alustada kasvõi osalistki desarmeerimist ; NL vägede sissetung Afganistani 1979, ametisse pandi Moskva meelne valitsus, alustati pikka ja kurnavat sõda kohalike partisanidega ; vastastikune olümpiamängude boikoteerimine ; 1980 alguses teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, sõltumatu ametiühingukoondi „Solidaarsus“ nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ja alustas allumatuskampaaniaid, neid toetas katoliku kirik ; USA president Reagan algatas Tähtedesõdadeprogrammi, millega taheti militariseerida kosmos ja rajada sinna raketikaitsekilp ; USA alustas tavarelvastuse kiirendatud arendamist, sellega pandi alus uuele võidurelvastslainele. -NSVL nõrgenemise põhjused: 1)Sisemised: stagnatsiooni süvenemine 70ndatel(ekstensiivne majandus, käsumajandus ei soosinud omaalgatust ega ettevõtlikust, kadus uuenduslikkus) ; täiel
Peale Praha Kevadet teatas NSVL keskvalitsus Moskvas, et tal on õigus ja kohustus maha suruda kõik sotsialismivastased väljaastumised maailmas. Kuna sel ajal oli partei peasekretäriks Leonid Breznev, nimetataksegi seda seisukohta Breznevi doktriiniks. Rahvusvahelised suhted 80-ndatel. Perestroika. NSVL USA suhted olid juba Hrustsovi ajal soojenenud. 1985 aastal võimule saanud Mihhail Gorbatsov parandas olukorda veelgi. Tema oli veendunud, et NSVL tuleb koos hoida, ent see vajab "demokratiseerimist", ümberkorraldusi, käsumajanduse päästmist. Reagan aga nägi, et taktika annab tulemusi, Lääs suurendas toetust vastupanuliikumistele Kesk- ja Ida-Euroopas ning survestas NSVLi. Perestroikaga käis kaasas ka glasnost ehk avalikustamine, mis pidi panema Kremli tahtma tõtt kuulda ja kõnelda. Tsensuuri lõdvendati, massiteabevahendite roll suurenes. 1988a. juunis surus Gorbatsov läbi poliitilise reformi kava, mis nägi ette presidentaalse valitsuse kehtestamist
c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid b muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri c aeglustas oluliselt käibevahendite ringlust 104 1990
c spetsialiseeriti valdavalt sisseveetava jõusööda ja kodumaise teravilja baasil liha ning piima tootmisele 100 Postkommunismi uurijad nimetavad ühiskonna ümberkujundamist a transaktsiooniks b transitsiooniks c transformatsiooniks 101 Mõtlemise sekulariseerimist (mõtlemise religioossete vormide asendamist ilmalikega), tööstusühiskonna kujunemist ja selle ühiskonna demokratiseerimist nimetatakse a premoderniseerimiseks b postmoderniseerimiseks c moderniseerimiseks 102 Enamik ühiskonnateadlasti peab NSV Liitu a premodernseks b modernseks c antimodernseks 103 Kiire inflatsioon ja rahareformi ebasoodus vahetuskurss a vähendas oluliselt ettevõtete käibevahendeid b muutis oluliselt ettevõtete käibevahendite struktuuri c aeglustas oluliselt käibevahendite ringlust 104 1990
1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga
vähesel määral ka lääneriigid ja suuremal määral USA-meelne Pakistan). Vastastikune olümpiamängude boikoteerimine (1980.a. jätsid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vastu minemata Moskvasse; 1984.a. ei läinud enamus sotsialistlikke riike Los Angelesse). 1980.a.-1981.a. teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, kus sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" (L.Walesa juhtimisel) nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas selles katoliku kirik (samal ajal oli Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Breznevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu "Solidaarsuse" põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: · algatas nn
- Vastastikune olümpiamängude boikoteerimine. 1980 jäid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vastu minemata Moskvasse. 1984 ei läinud enamus sotsialistlikke riike Los Angelesse. - 1980-1981 sisepoliitilise olukorra teravnemine Poolas, kus sõltumatu ametühingukoondis Solidaarsus. Lech Walesa juhitud töölisliikumine nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas selles aktiivselt katoliku kirik, kuna samal ajal oli Rooma paavstiks poolakas Johannes Paulus II (1978-2005) . NSVL nõudis Poola kommunistlikult valitsuselt korra taastamist riigis, ähvardades muidu rakendada Breznevi doktriini. Seepeale kehtestas Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu Solidaarsuse põranda alla.
a) Suhete parandamine lääneriikidega ja desarmeerimine: · 1986 tippkohtumine Reykjavikis Gorbatsov ja Reagan · 1987 kesk- ja lähimaa tuumarakettide likvideerimise leping · 1989 lõppes sõda Afganistanis · 1990 Saksamaa taasühendamine b) Kontrolli vähendamine Ida-Euroopas kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine 1989 1990 4. NSV Liidu lagunemine a) Liiduvabariikide püüdlused suveräänsusele (esirinnas Baltimaad): · kasutades ära demokratiseerimist, võeti vastu suveräänsusdeklaratsioonid (1990) · üha mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga b) NSVL uuendamise kava: · stalinlik NSVL oli aja ära elanud · kasutati sõjajõudu Gruusias, Leedus ja Lätis · 1991 pakkus Gorbatsov liidulepingut liiduvabariikide uut ühendust, mis tugines lepingulistel suhetel · referendumil (boikoteerisid Baltimaad, Gruusia, Armeenia, Moldova) pooldas ¾ suurriigi säilimist
Haiti Septembris 1991 kõrvaldas Haitis militaargrupp juhitud kindral Raoul Cedrase poolt riigi valitud presidendi, Jean-Bertrand Aristide. Aristide põgenes Ühendriikidesse, 1993 aastal üritasid paljud Haitist talle järgneda aga neist üle poole saadeti USA rannavalve poolt tagasi. Kuigi Clinton oli varem Bushi sellise teguviisi eest kritiseerinud, jätkas ta ise seda poliitikat, kuna kartis, et see julgustab paljusid sama teed valima ja seeläbi aeglustab maa demokratiseerimist. 1994 nõudis Clinton avalikult, et Haitil taastataks demokraatlik kord. Kongress oli ameerika interventsiooni vastu, siiski saadeti suur väekontingent septembris 1994 riiki. Aga just enne kui sõdurid jõudsid Haitile saadeti delegatsioon Carteri juhtimisel, et püüda Cedras alistuma sundida, see õnnestus. Demokraatlik kord taastati aga tingimusega, et Haiti võtab omaks USA toetatud presidendikandidaadi majanduspoliitika. Lähis-Ida Clinton oli sügavalt seotud Lähis-Ida rahuprotsessis
määral USA-meelne Pakistan). Vastastikune olümpiamängude boikoteerimine (1980.a. jätsid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vastu minemata Moskvasse; 1984.a. ei läinud enamus sotsialistlikke riike Los Angelesse). 1980.a.-1981.a. teravnes sisepoliitiline olukord Poolas, kus sõltumatu ametühingukoondis “Solidaarsus” (L.Walesa juhtimisel) nõudis sotsialistliku ühiskonna demokratiseerimist ning alustas allumatuskampaaniaid. Neid toetas selles katoliku kirik (samal ajal oli Rooma paavstiks poolakast Johannes Paulus II). NSVL nõudis Poola valitsuselt korra taastamist riigis, kui seda ei tehta, lubas ta käiku lasta Brežnevi doktriini rakendamise. Seepeale kehtestas kommunistlik Poola valitsus sõjaseisukorra ja surus esialgu “Solidaarsuse” põranda alla. USA presidendiks sai vabariiklane R.Reagan (1981-1989), kes: algatas nn
kilomeetrises inimketis, mis läbis kolme Balti riiki ning sümboliseeris Eesti, Läti ja Leedu püüdlusi vabadusele. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne. Rahvarinne ei olnud vormiliselt partei, vaid laiapõhjaline rahvuslik massiliikumine. Liikumisele anti 1988. a kevadel ametlikult ka tegutsemisluba. Võimud lootsid liikumise legaliseerimisega ühiskonnas valitsevat poliitlist rahulolematust suunata. Rahvarinne omakorda taotles ühiskonna demokratiseerimist ja muutusi liiduvabariigi juhtimises. 10. 1) Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Demokraatlikus riigis teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika
paberlehtedel ning panid Eesti lipu lehvima. Kõige kuulsaim noorte salaorganisatsiooniks on Sini-Must-Valge, mis tegutses Tartus ja 1949. aastal lasi õhku Nõukogude Liidu monumendi. Käsikirja ja joonistuse järgi jõuti neile jälile ning vahistati. 1950ndatel nende tegevus hakkas hääbuma, enamus olid vanglas. Vastupanuliikumine aastatel 19551984: Vastupanuliikumine muutus, enam ei tahetud võimu kukutada, vaid sooviti senise korra liberaliseerimist, demokratiseerimist, sest kadus lootus inimestel, et ühe hetkega NSVL variseb kokku. Hakkas levima dissidentlus, enam ei kardetud nii palju valitsust kui Stalini ajal. Eestis jäi domineerima rahvuslik joon. Püüdi säilitada eesti keelt ja kultuuri. Eestis loodi Nõukogude Liidu Demokraatlik liikumine, kuid kahjuks see lagunes. Kui saabus Breznevi ajastu siis hakati dissidente tagakiusama ja karistama- neid tavaliselt saadeti hullumajja, vangilaagritesse, isoleeriti või vallandati. Vastupanu liikumine
Hiina ja Põhja-Korea, endistest idabloki riikidest Bulgaaria, Rumeenia ja Ukraina relvatarned. Kodusõda algas sellest, et opositsioon soovis, et Mobutu Sese Seko võimult lahkuks. Vastase juht oli Laurent-Désiré Kabila, kes oli varasem vabadusvõitleja ning röövlijõudu juht, keda toetasid Uganda ja Rwanda. Kui ta 1997. a võimule tuli, tekkis talle aga opositsioon isegi nende seas, kes olid teda varem toetanud: rahvarühmad, kes ootasid kodakondsust ja maad, eks-mobutistid ja demokratiseerimist ootav laiem opositsioon. 2001. a tehakse Kabilale atentaat, aga tema asemel asus valitsema tema poeg Joseph Kabila, kes on tänaseni Kongo president. Ta pole aga suutnud Kongo majanduslikku olukorda parandada. Aafrika sõdade põhjused Eurotsentristlik stereotüüp on, et sõda puhkeb iidse hõimuvaenu tõttu: vägivallatsemine tuleneb “primitiivsetest instinktidest”. Sõdade tegelikult põhjused, pigem tausta loovad tingimused, mitte otsesed põhjused, on peamiselt:
annaabi.ee 
