Miks ei õnnestunud Venemaal demokraatlikku riiki rajada? Tsiviilõigused Venemaal tunduvad ikka veel olevat luksus, demokraatia kui tähed, mida kõik näevad enda ümber kuid on kindlasti püüdmatud. Hiljuti Lev Ponomariov (Moskvas tegutseva organisatsiooni juht, mis tegeleb tsiviilõiguste kaitsmisega) peksti läbi oma maja ees. Stanislav Merkelov keda Wall Street Journal kutsus üheks parimaks Venemaa tsiviilõiguste kaitsjaks tapeti jaanuari lõpus. Aga miks on see nii läinud? Kindlasti üks peamistest põhjustest on suur territoorium. Mida suurem on ala seda lihtsam on tekkida erinevatel gruppidel, kellel on oma arvamus kuidas peaks riiki valitsema. See on viinud võimul olijad tihti sunnitud olukorda, kus nad on kohustatud olnud erinevate teiste gruppide arvamusi (ja nende liidreid) maha suruma. Võim venemaal on koguaeg olnud ebastabiilne, tuldud võimule ja iga järgnev valitseja on olnud erinev, aga siiski t...
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe, kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav. Ise pooldan samuti demokraatiat, sest toetudes Churchilli sõnadele on see siiani parim väljamõeldud valitsemisviis. Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat
1. Miks, millal ja kus kujunes heaoluühiskond? Mis see on? Heaoluühiskond ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamisel valitsus. See kujunes, sest toimus kiire majanduslik tõus, 1950-1960, lääneriikides. 2. Millised muudatused leidsid aset paljude Euroopa maade riiklikus korralduses pärast II maailmasõda? Milles need seisnesid? Riigid, mis olid muutunud diktatuuriliseks või olidki diktatuurilised, muutusid demokraatlikuks. Demokraatia kindlustati põhiseaduse vastuvõtmisega. Laiendati ka demokraatlike õigusi. Enamikes maades langes valijate vanuse alammäär 18 aastani. 3. Milliste poliitiliste ja ühiskondlike organisatsioonide populaarsus kasvas Euroopas peal II maailmasõda? Ametiühingud. 4. Selgita mõisted: Integratsioon e lõimumine. Riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koostöö. Moderniseerimine uuendamine. Näiteks tehastes vabrikus tehnika ja seadmete kaasajastamine.
Üheks põhjuseks, miks sõna demokraatia on tänapäeval nii laialivalguva tähendusega, on see, et selle sõna ajalugu on mitme tuhande aastane. See, mida peame demokraatiaks meie, ei ole see, mida pidasid demokraatiaks näiteks ateenlased. Demokraatial on ajalooliselt ja ka kaasajal mitmeid erinevaid esinemisvorme. Siideriik on riik, mis pole saavutanud täieliku demokraatia, kuid siiski püüdleb selle poole. Eesti on olnud siirderiik 1990. aastatel, kuid ta on suutnud seda staatust muuta demokraatlikuks. Peale Eesti Taasiseseisvumist olime saanud vabaks, kuid siiski oli palju probleeme mida lahendada. 1990. aastatel kujunes kaksikvõim, Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. Eesti kommunistlik Partei lõi NLKP-st lahku ning peale seda on riik suutnud ennast ise majandada ning rahva soove täita. Põhiseaduse koostamist ning selle vastuvõtmist võib tuua üheks siirderiigi tunnuseks. Majandus oli tollal vägagi arenemata. 1992. aasta rahareformiga võeti Eestis kasutusele Eesti Krooni
Tööstusriigiks ei saanud nad areneda, kuna rõhk oli pandud põllumajandussaaduste ja töötlemata tooraine väljaveole. Argentiinas sai aastal 1946 presidendiks Perón, kes hakkas korraldama erinevadi reforme. Elu muutus paremaks, aga 1950-date aastate keskel langesid ekpordi hinnad ja majanduslik seis halvanes. Seda kasutati ära ja tehtid riigipööre ning Perón sunniti riigist lahkuma. 1982. aastal sai Argentiina taas demokraatlikuks riigiks. 1970. aastal võitsid vasakpoolsed Tsiili üldvalimised. Uueks presidendiks sai Allende. Tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni. Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes
Oleks inimesed olnud rohkem kaasatud juba lepingu paranduste tegemise protsessi oleks saanud vältida streike. Sellist rahva rahulolematust võimu eliiti tuli ette ka Esimese Eesti ajal. Seal muidugi ei piirdunud asi vaid streigiga, vaid jõudis välja riigipöördeni, autoritaarse riigikorrani ja vaikiva ajastuni. Õnneks on sellest õppust võetud ja kui Eesti taasiseseisvus, siis ei olnud enam küsimustki milline võiks olla uue riigi võim. Selgeks sihiks oli saada demokraatlikuks riigiks osaks Euroopast. Võib öelda, et tänane Eesti on saanud suurepäraselt hakkama demokraatliku riigi visiooni edasiviimisega. Tihti tahame me end lugeda üheks osaks Põhjamaadest. Siiski ühes küsimuses haigutab sügav kuristik meie ja nende vahel, nimelt sotsiaalpoliitika. Kuigi me panustame suure osa oma eelarvest sotsiaalprobleemidele, siiski jätab selle sisuline pool soovida. Meie sotsiaalsed struktuurid on puudulikud ja ülejäänud Euroopast maas
Eellugu Jugoslaavia kuulutati välja 1943. aastal ning nimetati Jugoslaavia Demokraatlikuks Föderatsiooniks. See moodustati endise Jugoslaavia kuningriigi jäänustest. 1946. aastal muudeti see Jugoslaavia Föderaatiivseks Rahvavabariigiks ja 1963. aastal Jugoslaavia Sotsialistlikuks Föderatiivseks Vabariigiks. Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik kehtis Teise Maailmasõja lõpust aastani 1992, millal see Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast,
võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
Kuigi selline kodanikutüüp on vajalik, ei tohiks see olla liiga suur, kuna selline olukord pärsiks muudatusi, mis muidu võiksid ühiskonnale kasuks tulla. Nii tekib mõte: kas olukorda, kus suur mass vaatab pealt, kuidas väike eliit otsuseid langetab, saab pidada demokraatiaks? Kuna sellise poliiteliidi hulka pürgimine võib tunduda liialt keeruline, harjutakse oma vaatajapositsiooniga ära, mis omakorda aktiivset mõtteavaldust ei soodusta. Eriti olemuselt demokraatlikuks ei saa lugeda ka Alar Kilpi teist kodanikutüüpi: aktiivselt osalevat kodanikku. Selle tüübi alla saab liigitada inimesed, kes saavad asjad tehtud ning probleemid lahendatud ilma olemasolevaid protsesse vaidlustamata. Vaatamata asjaolule, et nende tegutsemine on tulemuslik, ei saa seda veel demokraatlikuks pidada, kuna puudub kahepoolne suhtlus valitsusega. Siiski tuleks selle tüübi puhul minu meelest mõelda, kas sellist kodanike
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riigiks maailmas.
abi loota. See tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse, mis tuli viia maailmapoliitika areenile. 7. Loodi välissaatkond- Asuti ühendusse välisriikidega, tutvustati Eesti taotlusi Lääne- Euroopale 8. Moodustati Eesti Päästekomitee- Eesti Päästekomiteesse kuulusid Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms, eesmärgiks oli iseseisvuse väljakuulutamine. 9. Koostati Iseseisvusmanifest- Selles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. 10. Loodi Ajutine Valitsus- Moodustus Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, peaministriks sai Konstantin Päts. Ajutise Valitsuse ja Iseseisvusmanifesti loomisega oli Eesti Vabariik sündinud.
Uus raha Saksa mark. Järgnes plahvatuslik majandusareng. Sisepoliitika Kommunismi leviku Säilis kaheparteisüsteem – Moodustati Ajutine Valitsus; Kolm tsooni liitusid üheks peatamine – makartism leiboristid ja konservatiivid. pahempoolsed vaated; väga demokraatlikuks, korraldati Bundestagi (kommunistide eemaldamine, ebastabiilne poliitiline olukord valimised, mille võitsid parempoolsed hukkamine, vallandamine). – 12 aasta jooksul 22 valitsust kristilikud demokraadid. Kantsleriks sai
Eesti teaduselu on suurenisti sõltuv majandusest, majandus ise vajab aga järjepidevaks toimimiseks toetust teaduse rakendamise näol. Taoline süsteem on kujunenud aastakümnete jooksul ning riigi elanikkonna heaolu vaatenurgast vaadates peab seda jätma muutmata. Loomulikult võiks Eesti teaduselu paralleelselt keskenduda ka teadusele ning selle arendamisele, ent selleks ei jagu piisavalt rahalisi ja muid materiaalseid ressursse. 5. Esmalt nimetas autor teadust mitte-demokraatlikuks, pidades silmas demokraatia kui poliitilise valitsemisvormi iseloomulikku omadust, enamuse arvamuse võimu ja tähtsust. Seega on teadus mitte-demokraatlik, sest see põhineb kindlate uuringute käigus saadud tulemustel, mitte enamuse arvamusel teaduslike küsimuste osas. Sellise omaduse tugevuseks on teaduse muutmine usaldusväärsemaks, sest kõik uuringud ning katsed on eelkõige objektiivsed. Nõrkuseks võib aga
Algas ülikiire majadnustõus(eriti kiiresti arenes tööstus). Tööliste arv kolmekordistus. Eestlased said tunda vabadust. Põhiseadus: Olulisemad seaduse sisupunktid Sätestas laialdased kodanikuõigused(täielik võrdsus seaduse ees, vaatamata rahvusele, soole, usule, varanduslikule seisule). Usu ja sõnavabadus. Kõrgemaks võimukandjaks sai rahvas. Tekkis vabariigi valitsus, keda juhtus riigivanem. Riigikeeleks sai eesti keel. Tähtsus Riigikeeleks sai eesti keel. Eesti muutus demokraatlikuks. Inimesed muutusid võrdemaks. 2)Andke hinnang Tartu rahu tähtsusele eestlaste jaoks: Lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Eesti ei saanud Vene keisririigi võlakoormust. Avas tee rahvusvahelisse poliitikasse. 3)Mis põhjusel puhkes 1923.a. majanduskriis jak uidas õnnestus see ületada: Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 kaasa kriisi. Sai alguse rahandusest, sest ennekõike Eesti pank olid jaganud hiiglaslikke laene
ja USA abi sõjas kannatanud riikidele. Berliini blokaad NSVL-i katse sulgeda side lääneliitlaste ja Lääne-Berliini vahel. Saksamaa lõhenemine 1949. a. Kuulutati Lääne-Saksamaal Saksamaa Liitvabariik, NSVL-i okupatsioonis Saksamaa Demokraatlik Vabariik ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi rahu ja julgeoleku säilitamiseks Euroopas. Korea 1950. algus olukord jäi samaks, Põhja-Korea kommunistlikuks, Lõuna-Korea demokraatlikuks Lähis-Ida 1956 Suessi kanal Egiptusele, Lähis-Idas kehtestati NSVL-i ja USA kontroll. Vietnam 1960-1970 USA kaotas, Vietnam jäi kommunistide võimu alla. Kuba 1962 Kuuba raketikriis, ähvardab tuumasõda, lahenes rahumeelselt, Kuubas säilis sotsialism Berliin 1960-1961 Berliini müür, piiri Ida- ja Lääne-Saksamaa vahel sulgemine Afganistan 1979 uus võidurelvastumine, NSVL saab lüüa, näitas NSVL-i relvastatud jõudude piiratust.
1970. Aastatel tuli aga majanduslangus ja see kõik muutus. Tänu majanduslangusele tehti reforme ja ettevõtjatel oli tänu sellele rohkem võimalusi tegutseda. 1960. Aastatel oli mustanahaliste olukorras murrang, mis parandas nende elu, aga see ei tähendanud rassiprobleemide rahunemist. Kõige mõttetum tegevus 1960. Aastatel oli Vietnami Sõda. Ka Saksa Liitvabariik tegi 1950 1980 suure arengu. Peale sõda jagati riik kaheks: Läänepoolses Saksa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks vabariigiks. Läänepoolses kujunes tugev demokraatia, võimas majandus ja eeskujulik sotsiaalkindlustus. Saksamaa ja Prantsusmaa lõid koos Euroopa liidu. Aasias oli arenemas Jaapan. Seal oli majanduskasv väga kiire seda nimetati Jaapani majandusimeks. Üks arenenuim heaoluriik oli Rootsi. Seal oli sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. Rootsi oli ka üks neist riikidest, kes ei vajanud välisabi.
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis
alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus
katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja teraseühendus-1952 euroopa riikide omavaheline majanduse aitamine.vlo-nsvl jaa kesk ja ida-euroopa riigid 1955,nsvl diktatuuri ellu viimiseks.hiina kodusõa-1946- 1.okt.1949.kommunistid tahtsid võimu haarata.1949 kuulutati välja hiina rahvavabariik Mao Zedongi poolt.demokraatia laienemine-Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse alammäära, ametiühingud.lääne-riikide majandus-arenes tänu maailmapangale ja imf-ile kiiresti.1950.aastaks oli taastatud õjaeelne majandus.heaoluühiskond-võrdsed võimalused,elu on sotsiaalselt kindlustatud.esiemsena rootsis.usa-võimsaim riik,tehti makartismi ehk kommunistide eemaldamist..britid-pärast sõda rahvusvaheline osatähtsus langes.1940 iseseisvusid briti asumaad aasias ja 1950 aafrikas.kaheparteisüsteem,1945 leiboristid-riigistasid tööstuse
vahendeid: relva abil võim haarata, vägivallaga vara ära võtta, hirmuvalitsus ja vaenlaste hävitamine. Fašistid ja natsionaalsotsialistid ülistasid oma rahvust. Esimesena kehtestati diktatuur Nõukogude Venemaa, kus võimule tulid kommunistid. Fašistid tulid võimule (kus?) Itaalias ning natsionaalsotsialistidel oli palju toetajaid Saksamaal. Weimari vabariik sai alguse Saksamaal 1919 aastal, kui võeti vastu põhiseadus, mille järgi kuulutati Saksamaa demokraatlikuks riigiks. Saksa majandus oli 1924 aastal madalseisus. Sellises olukorras tugevnes NSDAP (natsionaalsotsialistlik Saksa töölispartei) partei tegevus, nad tulid võimule Suure ülemaailmse majanduskriisi ajal. Samal ajal kehtestati diktatuurid ka paljudes teistes riikides, näiteks Bulgaarias, Ungaris, Hispaanias, Kreekas, Jugoslaavias, Eestis, Portugalis jm. Võrdle erinevaid hinnanguid demokraatia kohta Vatsa W. Churchilli ütlusest lähtudes 1) Millised on demokraatia puudused
Miks kujunes I mailmasõja järel osades Euroopa maades diktatuur? Kuidas õnnestus teistel säilitada demokraatia? Aastal 1918 lõppes I maailasõda. Tekkisid uued riigid ning võeti arenenud riikide eeskujul kasutusele demokraatia. Hiljem vahetati demokraatia välja diktatuuri vastu, kuid mitte kõik riigid ei läinud sellega kaasa. 30. aastatel oli Euroopas ja ka mujal maailmas majanudskriis. Kriis ei paistnud kuidagi lõppevat. Et seda teha tuli riikidel oma käsi mängu panna. Paljude diktatuuride tekkepõhjuseks võib lugeda, range korra kehtestamist, et saada ühiselt üle majanduskriisist. Eesti kaasaarvatud. Saksamaal kehtestunud diktaruuri põhjuseid ei saa otsida ainult majanduskriisist. Sõja lõppedes oli Saksamaale keht- estatud Versaillei süsteemi kaasabil suured maksud. Sellega tehti Saksamaale kõvasti liiga. Talt võeti ära osa tema algsest territooriumist ja nagu eespool mainitud ka suured reparat...
alates 60a.)*efoor-riigiametnik(neid oli 5)kontrollisid kuningate ja ametnike tööd.*sõjalisel otstarbel loodi peloponnesuse liit(koondas lõuna-kreeka linnriigid,loodi 6 saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad- ratsavägi,keskklass-raskejalavägi.vaesed-jalavägi)*faalanks-lahingurivi**Kreeka ühiskond:aristokraadid-vabad talupojad-käsitöölised-orjad.*kreeka poliste valitsemis korras:1
Madalmaades oli tagasihoidlikum elulaad, kui Itaalias. Inimeste võrdsuse ja õigluse ideed. Peamiseks eesmärgiks inimeste hingede avamine. Peenemaalitehnika, õlivärvid.tahvelmaalid Saksamaa mk ei huvitunud niivõrd ilu, kui inimeste kordumatu omapära ja tundeelu. Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa. Vanim trükitehnika oli puulõige, sügavtrükitehnika vasegravüür. Graafika andis kujutletavale kunstile enneolematult laia leviku ja muutis selle demokraatlikuks. Graafika oli enamasti usulise ja õpetliku sisuga. 2 Uuendused maalikunstis: ? 3 Renessanssiajastu skulptuur kontraposti rakendamine. Ilmalik portreekunst loodi realistlike individualiseeritud portreebuste. Väga polaarsed olid madonnareljeefid. 1 Da Vinci -Viimane söömaaeg, Itaalia 2 Michelangelo - Aadama loomine, Itaalia 3 A. Dürer Melanhoolia Saksamaa 4 P. Brueghel Talupoja pidu, Madalmad 5 Raffael Ateena koolis, Itaalia 6 Jan van Eyck Abielupaar, Madalmaad
mitmeparteilisi demokraatlikumaid riike Aafrikas . Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president Dawda Jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast. Uueks riigipeaks sai AFPRC (Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu) esimees Leitnant Yahya A.J.J. Jammeh. AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks. 2001 aasta lõpul sai Gambia presidendil ametiaeg täis ning järgmised valimised võitnud president Yahya Jammeh andis 21. detsembril 2001 uue ametivande.
NSV Liidu juhid arvasid, et seal võib puhkeda uus suur sõda. 1948. aasta Berliini blokaad oli esimene, kuid kaugeltki mitte viimane kriis Ida-Lääne suhetes Euroopas. See aga ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. NSV Liidu ja lääneriikide suhted olid aga lõplikult rikutud. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud justnimelt Berliini blokaadi. 1949. aasta mais Saksmaa lõhenes Saksamaa Liitvabariigiks ja Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks. Kuna üks levinumaid protestivorme NSV Liidu vastu oli ka idasakslaste põgenemine Läände, siis selle takistamiseks sulgesid Saksa DV võimud kahe Saksamaa vahelise piiri. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Külm sõda sai hoo sisse. USA piiras kommunismi levikut majandusliku ja sõjalise abi jagamisega. Abi jagati just neile riikidele, millel oli oht langeda kommunistliku riigipöörde ohvriks. Abi said ka Lääne-
otsustas et NSVL ei näe USA-s enam omale ohtu. Teine maailmasõda lõppes üldiselt öeldes USA, Prantsusmaa, Inglismaa ja Venemaa liidu võiduga, ning kolmikpaktis olevate riikide kaotusega. Sõja lõpp tulemuseks jäi siiski Hitleri enesetapp, saksamaa ning jaapani purustamine. Teises maailmasõjas mõjus Saksamaale väga halvasti ka riigi lõhenemine mille käigus jagunes Saksamaa kaheks erinevaks riigiks: Lääne saksamaaks ehk Saksa liit vabariigiks ja ida Saksamaaks ehk Saksa demokraatlikuks vabariigiks. Saksamaa lõpliku lõhestumise põhjustas ehitis nimega Berliini müür, mis jagas Saksamaa kaheks ning aitas takistada Saksa demokraatliku vabariigi kodanike põgenemist ning samas oli ka hea kaitseehitis. Teise maailmasõja lõpu suurimaks probleemiks sai sõja võitnute ühisleeris tekkinud USA ja NSVL (ideoloogide, sõja ja majandusliku) vaheline tüli, mis avalikustati 1949 aasta märtsi kuus, ning mis võttis hiljem nime ,,külm sõda". Külm
Demokraatlik Eesti (1918-1934) Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis
**Mrtsi lpus 1917 hendas ajutine valitsus eestimaa ja liivimaa kubermangu heks eestimaa kubermanguks.(asjaajamise keeleks sai eesti keel) *Moodustati maanukogu (maapev) Maapeva(valimised vitsid vasakpoolsed, kuid sinna said ka rahvuslased)maavalitsuse juhiks sai jaan raamot, hiljem pts(rahvuslased ei tohtinud omaiiklust vasakpoolsed tahtsid) *1917 moodustati ka valitsuse loal *rahvusveosad* Poliitilised parteid eestis 1917: *Eduerakond muudeti eesti demokraatlikuks erakonnaks.-tnisson(parempoolne) *eesti maarahva liit Pts(Parempoolne) Eesti terakond - vasakpoolne Eesti sotsiaaldemokraatlik hendus(vhemlased) Enamlased - kige suurem partei *1917 moodustati ka rahvusveosad. Enamlaste(bolsevike)riigipre '1917 24.okt toimus oktoobrirevolutsiooon *vim lks Eestis J.Poskalt eestimaa nukogude titevkomiteele(jaan anvelt; V.Kingsepp) *asutava kogu valimistel said enamlased 40% hltest , tnissoni ja ptsi liit kokku 29% ' OPOSITATSIOON LALALI EI SAADETUD
maailma vaadete järgi väga hästi, või kas ikka on? Probleemidest ja vigades rääkides läheb see tihti meelest. Siin, nagu teisteski Kesk-Ida-Euroopa riikides, sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult.Mille üle me võime väga uhked olla.Tänaseks on toimunud palju muutusi meie riigis, küll häid ja halbu, küll keerulisi ja vahest isegi lausa nutma panevaid. Esimesed eeldused demokraatlikuks riigiks on alati õigused. Ja kõik õigused on seotud kuidagi poliitikaga, sest poliitika mõiste ütleb järgmist: ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ehk siis sellest saame järeldada et meie riik on poliitiliselt demokraatlik sest kõiki riigikogu istungeid kus toimub kas mingi hääletamine või otsustamine toimub avalikult. Ja siis
demokraatlikud. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Koolielu mitte demokraatlikuks olemise vastu räägib päris mitu olulist faktorit. Koolist väljumine koolipäeva ajal ei ole lubatud. See aga piirab liikumisvabadust, mis on üks demokraatliku riigi kodaniku õigustest. Samuti ei ole alati lubatud sõnavabaduse õiguse kasutamine, väljendamaks oma tegelikke mõtteid. Vahel ei ühti need õpetaja omadega ning tunni jätkamiseks ning vaidluse ära jäämiseks on vahetevahel parem lihtsalt vait olla.
Selleks tuli tühistada kõik alandavad lepingud ja laiendada sakslaste eluruumi. 1933. aastal, peale Riigipäevahoone põlengut sai valitsus parlamendilt erakorralised volitused kehtestada üheparteisüsteem ning kõik erakonnad peale Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei saadeti laiali. Peale riigipresidendi Hindenburgi surma sai Hitler diktaatoriks ehk füüreriks. Kuigi ka Suurbritannia oli peale Esimest maailmasõda viga saanud, suutis ta ikkagi demokraatlikuks riigiks jääda. Suurbritannia ei olnud enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik ning seal oli suur tööpuudus. 1920.aastate teisel poolel algas Suurbritannias majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis. Kuid siiski mõjutas see Suurbritannia vähem, kui teisi riike ning nii said britid oma toodangut ka kriisiaastatel edukalt müüa. Prantsusmaa oli küll halvemas seisus, kui Suurbritannia, kuid tänu võidule
k) Pearl Harbour- 1941.7dets ründab jaapani lennuvägi vaiksel ookeanil hawaii saarestikus USA laevastikubaasi. l) Operatsioon Overlord (D-päev)- Teise rinde avamine, normandia dessant, maabusid USA, FRA, GB väed. m) 4D: demilitariseerimine, demonteerimine, demokratiseerimine, denatsifitseerima- Demilitariseerimine maa-ala kus on sõjaväe tegevus keelatud; demonteerimine Lammutamine/lahtivõtt; demokratiseerimine Demokraatlikuks muutmine; denatsifitseerimine Natsismi kaotamine, eemaldamine 3) Stalingradi lahingu tähtsus- Saksamaa murde lahing, GER kapituleerus ehk andis alla 4) Sõja ajal toimunud konverentsid (Teheran, Jalta, Potsdam)- Teheran 1943, 18nov 1dets, Churchilli poolt korraldatud, ootuseks oli avada teine rinne Normandis; Jalta 1945 nov, otsusteks oli purustada GER, kokkulepped euroopa jagamisest, sõjakurjategiad kohtu ette; Potsdam 17. juuli 2.aug 1945,
piisavalt suur protsent meie avalikest kuludest sotsiaalsfääri. Samuti puudub meil progressiivne maksusüsteem, mis on heaoluriigi üks funktsioone. Kõige selle tõttu julgen väita, et Eesti ei kuulu siiski veel heaoluriikide nimekirja. Küll oleme aga selle näilise paradiisi ukselävel. Ehk ongi natuke palju loota, et viisteist aastat vabadust on piisav aeg, et muuta Nõukogude võimust tingitult sotsialistlikku Eestit üli- demokraatlikuks ja edukaks. Pole ju sellega hakkama saanud ka me naabrid Läti ja Leedu.
Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjused tulid vahele. Eesti liitus demokraatlike riikidega umbes 15 aastat tagasi. Eestis sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult. Selle üle on põhjust uhkust tunda. Demokratiseerumisest räägitakse nagu loomulikust, paratamatust ning pöördumatust protsessist. Demokraatlikuks eeskujuks sobikski Põhjamaadest Eestile eelkõige Taani, kus heaoluriiki täiendab tugev vabamõtlemise, rahvahariduse ja kodanikujulguse traditsioon ning sügav soov demokraatlikke väärtusi kaitsta. Seoses internetiga on üles kerkinud ka e-demokraatia, e-demokraatia põhineb kahel asjal elektroonikal ja demokraatial, kus elektroonilised kommunikatsiooni tehnoloogiad nagu näiteks internet, on abiks demokraatlike protsesside täiendamisel ja täiustamisel. E-
Kooli sisekorraeeskirjad täna ja tulevikus Igal koolil on oma sisekorraeeskirjad. Need sisaldavad reegleid, mida võivad õpilased koolis teha ja mida mitte. Koolieeskirjad muutuvad koos meiega vastavalt ühiskonna arengule. Vanasti ei olnud õpilastel mingeid õigusi, sest oli karm NSVL kord, kuid tänapäeval on see muutunud, kuna meie riik on muutunud rohkem demokraatlikuks ja saanud iseseisvaks. Praeguses koolis arutatakse palju erinevate reeglite, õiguste ja kohustuste üle. Usun, et tulevikus muutuvad koolide sisekorraeeskirjad pigem karmimaks, kuna sisekorraeeskirjad on hetkel liiga kerged ja õpilastel on üleliia õigusi, mis segavad tegelikku õppimist.. Tänapäeval on koolides palju sisekorda kehtestavaid reegleid ja kindlasti neid lisatakse veel. Hetkel arutatakse palju õpilaste vabaduste üle, kas need on liiga karmid või kerged.
Veel üheks probleemiks oli majanduslangus. Kõige rohkem sai kannatada lihtrahvas - juuksurid, arstid õpetajad jne. Sõja kaotanud riigid pidid maksma võitjatele hüvitist ( Saksamaal läks selle koha pealt eriti halvast) lisaks sellele oli kia kiire rahaväärtuse langus. Rahvas ei uskunud enam paremasse homsesse ja demokraatiasse, mida kasutasid ära demokraatia vastu olevad isikud, kes lubasid deiktatuuriga asja parandada. Tänu sellele jäid väga vähesed riigid demokraatlikuks seal hulgas nt Prantsusmaa, kellele koguaeg hüvitist maksti. Lisaks veel poldud rahul Versailles' süsteemis. Sõja kaotanud riikidle ei meeldinud see, et uute riikide piiridega ei arvestatud rahvaste ja riikide huve. Tekkisid riigisisesed võimuvõitlused. Ka sõda mõjus demokraatiale halvasti, kuna rahvas oli harjunud karmikäelise võimuga. Kuidas sarnanes Saksamaa ja Nõukogude Liit? Nii sakslastel kui venelastel oli ainult üks juht vastavalt siis Hitler ja Stalin. Juht toetus
pruugi pääseda valitsema, vaid valitsema pääseb temast kõrgemal paiknev kandidaat Edgar Savisaar. Enamus kandidaadid on pandud lihtsalt häälte kogumiseks. Koolis võib demokraatiat leida õpilasomavalitsuses. Igal aastal toimub hääletus, kus soovijad saavad kandideerida. Igal õpilasel on õigus hääletada oma lemmiku poolt. Kõige rohkem hääli saanud isikud saavad õpilasomavalitsusse. Kuna koolis saavad valida kõik, siis seda võib lugeda demokraatlikuks "valistemissüsteemiks". Näiteks paar aastat tagasi tegid kandidaadid endast video, kus nad tutvustasid ennast ning oma ideid. Õpilased said valida oma lemmiku ning kõige enim hääli kogunud isikud said õpilasomavalitsusse, näiteks Mareli Ots, Karl Kipper, Kätlin Keinast jne. Internetilehekülgedel avaldatakse artikleid, mida kõik soovijad võivad kommenteerida. Levib sõnavabadus. Nimelt sõnavabadus ongi üks demokraatia
tegutsevad mitmed seltsid, ühingud, ringid rahvamajades, korraldatakse näitemänge ja muusikapäevi. kultuurautonoomia suurematel rahvusgruppidel on õigus luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsevad nende emakeelsete koolide, kultuuriasutuste asutamise, ülalpidamise ja juhtimise eest. 3. Allikas 12 a) "Iseseisvusmanifest" loeti esmakordselt ette 23.veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. b) Eesti Maapäev pidas vajalikuks kuulutada Eestimaa iseseisvaks, demokraatlikuks vabariigiks. c) Maapäev sai ennast maa ja rahva seaduslikuks esindajaks nimetada, sest 28.nov. 1918 kuulutas Maapäev end kõrgeimaks võimuks Eestis ja hakati püüdlema omariikluse poole. Riigipea ametit polnud veel loodud, nii et seni tegutses Maapäev rahva nimel. d) Esimene maailmasõda oli just lõppenud ja Venemaa üsna kannatanud seisus, see võimaldas Maapäeval otsustavaid samme teha. e) Venemaa kokkuvarisemine soodustas Eesti iseseisvuse välja kuulutamist.
Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide eesõigusi ja andis lihtrahvale senisest suurema võimaluse rääkida kaasa riigiasjades. Rahvakoosolekute tähtsus hakkas suurenema. Vaesed kodanikud teenisid sõudjate ja madrustena laevadel ning aitasid seeläbi tagada riigi sõjalist ja poliitilist võimsust. 5. sajandi keskel eKr. kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kogu võim kuulus nüüd rahvakoosolekule. Kui Ateena riigikord muutus ajapikku demokraatlikuks, siis Spartas valitses kindel aristokraatia. Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Kuningad täitsid ka riigi kõrgema preestri kohuseid. 30-liikmeline vanemate nõukogu (geruusia) juhtis riiki muudes valdkondades. Geruusia liikmed pidid olema vähemalt 60-aastased. Otsuste langetamisel ütles viimase sõna kõigi spartiaatide koosolek. Ateena ja Sparta kindel ühine tunnus oli see, et naised, orjad ja võõramaalased ei kuulunud
sõjalise treeningu tähe all. Tänu sellele oli Sparta maavägi Kreeka võimsaim relvajõud. See näitas, et Sparta oli aristokraatliku riigikorraga ja spartiaadid olid aristokraadid. Ateena oli ka algselt aristokraatliku võimuga polis. Võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule, rahvakoosolekul puudus tähtsus. Muutused tegi riigimees, poeet ja seadusandja Solon aastal 594 eKr. Tänu sellele sai riik 5. sajandi keskel eKr demokraatlikuks riigiks. Aristokraatia kaotati ning kogu võim läks rahvakoosolekule. Rahvakoosolekus osalesid kõik kodanikud ja selle otsus üldiselt loeti lõplikuks. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant, kus otsustati tähtsamaid riigiasju. Koosolekute vahepeal juhtis riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kus olid 10 tähtsamat strateegi ehk väejuhti. Nõukogu valiti liisu teel. Strateegi valiti rahvakoosolekul kodanike hulgast.
Üks asi mida võiks tõsta oleks tulumaks. Seda rohkem riik saaks raha ja seda suuremad oleksid toetused ja riigi heaks töötajate palgad: politsei, arstid, õpetajad. Ja miinimum palk võiks ka tõusta praeguse keskmise palga lähedale. Aga kuidas see kõik siis saavutatud on? Eks see heaolumudel hakkas juba nõukogude ajal välja arenema aga ma arvan et suuremad muutused on toimunud siis kui Eesti sai iseseisvaks riigiks. Demokraatlikuks riigiks. Meil küll pole eriti maavarasid ja mega suuri tehaseid mis meile palju sisse tooks aga me asume geograafiliselt hea kohapeal kust käib läbi suur transpordi vedu. Aga tänu sellele et meil pole nii palju maavarasid ja mega suuri tehaseid on meil säilinud väga kaunis loodus ja palju vaataamis väärsusi ja tänu sellele käib meid palju turiste külastamas mis toob omakorda jälle raha sisse.
Organisatsioonil olid ka rahuvalvejõud, suuresti tänu millele ongi õnnestunud Kolmanda maailmasõja vältimine. Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga. Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Liit ainus tähtis sotsialistlik riik. Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul. Ideoloogiline lõhestatud viis maailma Külma sõjani, mille tulemusel Nõukogude Liit lõpuks lagunes. Leian, et mõlemad maailmasõjad olid maailmale vajalikud ja ainult tänu neile oleme jõudnud punkti, kus võime eluga Euroopas rahul olla. Kolmas maailmasõda ei ole veel alanud tänu
Kommunistide meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus. Fasistide ja natsionaalsotsialistide lipukirjaks oli oma rahvuse ülistamine. Riikides, kus demokraatlikud traditsioonid ei olnud tugevad, haarasid diktatuuri pooldajad enda kätte võimu. 1917.a. toimus see Venemaal kommunistide poolt. 1922.a. haarasid võimu Itaalias fasistlik partei, 20-ndate aastate lõpul kasvas poolehoid natsionaalsotsialistlikule liikumisele Saksamaal. 1919.a. kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks. Kasutati ka nimetust Weimari vabariik. Põhiseadusega tagati kodanikele põhilised vabadused ja õigused, lubati erinevate poliitiliste parteide, a/ü ning teiste organisatsioonide tegevus. Kuni 1924.a.-ni valitses aga Saksa majanduselus madalseis: enneolematu inflatsioon ja tööpuudus. Tänu rahvusvahelistele laenudele kindlustada oma raha hakkas olukord paranema. 1920-ndate II poolel ületas saksa majandus küll sõjaeelse taseme, kuid sisepoliitiline elu jäi vastuoluliseks
esimene iseseisva India valitsusjuht ja välisminister (1947- 1964) juunis otsustati luua Indias kaks iseseisvat riiki - India Ühendus ja Pakistan · 1947-1948 toimus India ja Pakistani vahel sõda Kashmiri provintsi pärast Nehru valitsusaeg Indias 1947-1964 praktiliselt kõik India alad koguti ühtse iseseisva riigi haldusse, mis kuulutati 1950. aastal demokraatlikuks vabariigiks India Vabariigi konstitutsioon keelas rahvus-, usutunnistus- ja kastipõhise diskrimineerimise majanduses planeerimise ja turumajanduse printsiibid riikliku sektori tugevdamine Peaminister Nehru ja välismaailm Nehrul väga suur autoriteet üks sõjalis-poliitilistesse blokkidesse mitteühinemise poliitika autoreid Hiina Rahvavabariigi tunnustamine (1962-1964 konflikt Hiinaga Tiibeti pärast)
elualadel. 9. Millised olid tähtsamad muudatused Euroopa kaardil peale II maailmasõja lõppu? Itaalia jagati ära, Saksamaal kärbiti. Island sai vabaks, NSV Liit suurenes. 10. Kuidas muutus poliitiliste jüudude vahekord maailmas? Jaapani, Inglismaa, Prantsusmaa mõjuvõim vähenes ja polnud enam maailmavaates nii tähtsal kohal. USA sai üliriigiks. 11. Millised otsused võeti vastu Saksamaa suhtes? Temaga rahulepingut ei sõlmitud, taheti muuta demokraatlikuks. 12. Milles seisnes Trumani doktriin? USA kaitses ja aitas vabasid riike sise- ja välissurve vastu. (ehk peatas kommunismi levikut) AJALOO KT B rida 1. Mis on raudne eesriie? See oli Nõukogude Liidu karm riigikord, kus ei lastud kedagi riigist välja ja kust lasti väga vähe infot läbi läänemaailma elu kohta. 2. Mis on võidurelvastumine? Kahe riigi vaheline võistlus tugevama sõjalise jõu pärast. 3
ei tahtnud siduda, piirdus vaid kaubanduslike ning kultuurisidemetega. 1929. aastal külastas Rootsi kuningas Gustav V Eestit ja Lätit. Sõdadevaheline aeg oli Rootsile edukas, Rootsi kujunes peagi heaoluriigiks. Tuntuks said Rootsi masinad ja tööriistad oma kvaliteedi poolest. Lisaks veel mitte mürgised tuletikud, Rootsi laud ja Rootsi kardinad. Toetust kogusid sotsiaaldemokraadid, kes tulid 1932. aastal võimule ja püsisid seal väikese vaheajaga 44 aastat. Rootsi jäi demokraatlikuks ja mitmeparteiliseks riigiks. Soome oli pidanud maha verise kodusõja ja kaalus kuningriigiks saamist, kuid sakslasest troonipretendent loobus. 1919 kehtestati põhiseadus, mis on siiamaani jõus, ja valiti president. 1920 sõlmiti Tartus raha Nõukogude Venemaaga. Varem Baltimaade hulka liigitatud, nüüd aga Skandinaavia riik Soome sõlmis 1922. aastal Varssavis Soome-Eesti-Läti-Poola liidu. Tegelikkuseks see liit aga ei saanud
28. nov. Maapäeva katse tegutseda Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva illeg. koosolekul: kui saksa okupatsioon teostub, kuulutatakse eesti iseseisvaks ja taotletakse lääneriikide tunnustust. Võimuvaakumi idee. Välisdelegatsiooni mood. jaanuar 1918 18. veebr. algab Saksa armee üldpealetung 19. veebr. moodust. Erakorraliste volitustega Päästekomitee Päästekomitee Liikmed: Päts, Konik, Vilms Miks nemad? Iseseisvusmanifest: Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele käsk jääda sakslaste suhtes neutraalseks Algas võimu ülevõtmine kohtadel Iseseisvumine Enne sakslaste tulekut: Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Võrus, Tartus, Paides jm. 23.veebruar- Iseseisvusmanifest Pärnus 23. veebruar enamlased lahkuvad Tallinnast 24.veebruar Tallinnas mood. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (Päts). Riigi ametlik väljakuulutamine võimaldas edaspidi rääkida Eestist kui okup. riigist. Saksa okupatsioon
___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________ ___ 5. Miks esimese maailmasõjajärgset Saksamaad hakati kutsuma Weimari vabariigiks? Seleta. Sest Weimari linnas Saksa Rahvuskogu töötas välja põhiseaduse mille tagajärjel kuulutati Saksamaa demokraatlikuks vabariigiks ___________________________________________________________________________ _ 6. Leia paariline. Nõukogude Venemaa-Kommunistid Saksamaa-natsionaalsotsialistid Itaalia - Fašistid Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu-Eesti 7. Koosta 4-5 lauselised kokkuvõtted USA ühiskonna kohta 1920. aastatel. USA sisepoliitika (erakonnad, kongress, president) ja vaba turu võidukäik Ameerikas oli kaks võitlevat parteid: Demokraadid ja liberaalid
Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustasid kütuste ja toiduainetega linna ööpäevaringselt. Saksamaa lõhenemine(1949)- Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV(Liitvabariik), idatsoonides Saksa DV(Demokraatlik vb). Korea sõda(1950-1953)- Põhja(abi:NSV Liit,Hiina)- ja Lõuna-Korea(abi:USA,lääneriigid) vahel.Tulemused: Põhja-Korea jääb kommunistlikuks ja Lõuna-Korea demokraatlikuks. Kuuba kriis(1959-1962)- Kahe üliriigi USA ja Kuuba vahel puhkenud vastasseis,mis ähvardas lõppeda tuumasõjaga. Kuuba juht-Caestro pooldas kommunismi. Sõlmib NSVL-ga lepingu. USA-le see ei meeldinud ning kuulutas sõjalise blokaadi. Kriis lahenes rahumeelselt, kus peale läbirääkimisi viis NV Liit raketid saarelt välja. Berliini müür(13. aug 1961-1989)- Lääne-Berliin eraldati Ida-Berliinist müüriga, SLV(Lääne- USA,SB,PR) ja SDV(Ida-NSVL)
hirmuga. Igas demokraatlikus riigis, nii ka Eestis on konkurents võimu nimel ja ka see on demokraatliku ühiskonna tunnuseks. Kõik on kindlasti näinud reklaame kuidas erkonnad üksteisest üritavad üle trumbata, üritavad saavutada rahva poolehoidu. Kõigil inimestel on õigus internetis infot otsida, ajalehte lugeda jne., need alternatiivsed teabeallikad on demokraatliku Eesti tunnuseks. Eestit peetakse ka mitte demokraatlikuks sest, Eestis on esindusdemokraatia (mitte otsedemokraatia), mis tähendab seda, et Riigikogu liikmeid ei saa tagasi kutsuda ning nad võivad sõna võtta kogu rahva eest, lähtudes ainult iseenda tõekspidamistest. Valimised on ebaausad, kuna puudub selgus erakondade rahastamises. Teisisõnu on suur korruptsioonioht. Lisaks töötavad paljud Riigikogu liikmed samaaegselt riigiettevõtete nõukogudes, kuigi vastavalt põhiseadusele ei tohiks nad seda teha. Kuigi demokraatia
annaabi.ee 
