Vietnami sõda 1970. aastatel hakkasid USA ja kommunistliku maailma suhted ajutiselt paranema. Nixoni doktriin - jõudude tasakaalupoliitika ja heade suhete loomine NSVL ja Hiina RV-ga 1980. algul suhted hakkasid uuesti pingestuma Reagan alustas kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, Tähesõdade programm, valmistuti tuumarelvarünnaku vastu DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED USA oli liider ja Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. L-E riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaanile. 50.-60. aastatel toimus L-E riikides(eriti SLV ja Itaalias) kiire majanduskasv võimaldas tegeleda sotsiaalpoliitikaga ning üles ehitada sotsiaalse turumajandusega ühiskonna
1980.aastate algul, kui USA-NSVL suhted hakkasid uuesti pingestuma, alustas president R.Reagan kommunistlike riikide nõrgendamist majandusliku väljakurnamise kaudu. Selleks suurendati järsult relvastusele minevaid kulutusi, moderniseeriti armeed, töötati välja “Tähesõdade programm” (e kosmose militariseerimise kava) ja alustati tööd raketikaitsekilbi loobiseks tuumarelvarünnaku vastu. Oma kõnedes halvustas Reagan NSV Liitu ja nimetas seda “kurjuse impeeriumiks”. DEMOKRAATLIKELE LÄÄNERIIKIDELE ISELOOMULIKUD TUNNUSED Kahepooluselises maailmas (Külmas sõjas) kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne- Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne- Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. 1950.-1960.aastatel toimus Lääne- Euroopa riikides (eriti Saksamaa Liitvabariigis ja Itaalias)
Balti kett- katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni.660km,2miljonit inimest.See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.23.08.1989 Eesti kongress- esindusorgan.Kutsuti üles end registreerima.veb 1990 Eesti Muinsuskaitse Selts- Demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.1987. Eestimaa laul- rahvarinde meeleavaldus. Hiiglaslik massiüritus Tallinna lauluväljakul Rahvarinde organiseerimisel. 11.sept.1988 ERSP- Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei.Poliitiline erakond.1988 Fosforiidikampaania-protest,mis sundis kaevanduse rahamist loobuma.1986 IME- Isemajandava Eesti majandusprogramm. Selle aluseks oli kogu Eesti viimine täielikule isemajandusele.
Jeltsin- Vene Föderatsiooni president, kelle eestvedamisel loodi Sõltumatute Riikide Ühendus. 1991. aasta augustiteema andis võimaluse väikerahvastel taastada omaiseseisvus. Idabloki lagunemine sai võimalikuks perestroika tõttu. FOSFkamp-rahvaprotest uue fosforiidikampaania vastu 1986. MRP-AEG-Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. eesmärgiks tuua hitleri- stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988. suveräänsusdekl-dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust.
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse
fosforiidikaevandusi. Rahvas oli aga selle vastu, ning tunnetades ühtekuuluvust sundis protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme terves maailmas. Vaino Väljas 1988.aastal uus EKP juht
● Asutav Kogu, mis oli III seisuse esinduskogu, võttis vastu aastatel 1789-1790 olulised otsused, mis muutis Prantsusmaa ühiskonda. Nimeta viis otsust. I otsus - kaotati seisuslikud eesõigused II otsus - võrdsustati seisuste maksustamine III otsus - võrdsustati õigusted riigiametitesse astumisel IV otsus - Talupojad vabastati teotööst V otsus - Kaotati kirikukümnis ● “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon” (1789) on olnud eeskujuks tänapäeva demokraatlikele riikidele. Kirjuta välja enda valikul kaks põhimõtet ja lisa näide tänapäeva ühiskonnast. I põhimõte - Inimeste võrdõiguslikkus I näide - Inimesed on maailmas õiguste poolest võrdsed II põhimõte - Vabadus II näide - Kõik inimesed on vabad nii kaua kuni nad seadusi ei riku 1791. a võttis Asutav Kogu vastu I põhiseaduse, mis lähtus võimudelahususe teooriast ning kehtestas konstitutsioonilise monarhia. ● Kes olid jakobiinid?
· Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006 Tema eesmärgid ja saavutused · Seadis sihiks teha kõik endast sõltuv, et kunagi enam ei korduks 19391940.aasta. · Aitas kaasa Eesti taasiseseisvumisele · Aitas viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. · Ta on üritanud teadvustada maailmas kommunismi poolt korda saadetud kuritegusid ning taotleda kommunismi kui kuritegeliku ideoloogia hukkamõistu. · olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba).
ümberkorraldusi. Majandusuuenduste kõrval tekkis ka sõnavabanduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Boriss Jeltsini eestvedamisel ja Gorbatsovi teadmata sõlmiti Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavaheline liiduleping, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Pärast liitus sellega veel 8 riiki. Nõukogude liit lagunes lõplikult. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon nagu Eesti Muinsuskaitse Selts. Perestroika toetuseks esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne ja sellest kujunes kõige suurem rahvaliikumine. 17. juunil 88 aastal, tähistas rahvas võitu suure massimeeleavaldusega, mille eesmärgiks oli sesista Moskvas Eesti huvide eest. Selles osales ligi 150 000 inimest. Järjekordne massiüritus oli ,,Eestimaa laul", millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse eest
1985 märts NLKP KK peasekretäriks M. S. Gorbatsov 1987 kevad fosforiidikampaania Aug. MRP-AEG (L. Parek) 23. Aug Hirvepargi miiting (glasnost) 26.nov IME(S. Kallas, E. Savisaar)turumajandusslik mõtteviis Dets EMS (T. Velliste) I demokraatlikele pm tuginev üleeestiline massi organisatsioon 1988(suured muutused) jaan. ERSP idee (juht L. Parek) Eestimaa Rahvusliku Sõltumatuse Partei - omariikluse taastamine Aug. loodud 2. veebr. Tartu rahu aastapäeva tähistamine Apr Loominguliste liitde ühispleenum (Keelekultuuride kaitsmiseks) Rahul olematus Eesti NSV. Rahvuskultuurile tähelepanu. Apr Eestimaa Rahvarinne (Savisaar- üleskutse moodustada) Eesti kõige massilisem rahvaliikumine
põhiväärtused. Ühiskonna arenguks on vajalikud mõlemad nii see, et ühiskonnas eksisteeriksid teatud ühised väärtused, kui ka see, et sallitakse erinevusi (erinevate vaadete, tõekspidamiste, aga ka välimusega inimesi). Pluralistlik ühiskond ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. (St kõik inimesed ei pea olema ühesugused ja sarnaste vaadetega.) Pluralism on omane kõikidele demokraatlikele ühiskondadele. Identiteet ühiskonnaliikmete või kogukonnaliikmete või riigi elanike vaimne ühtekuuluvustunne. Mingisse ühiskonnagruppi kuuluvate inimeste ühised väärtused. Nt saab rääkida eestlaste identiteedist, aga ka Keila Gümnaasiumi identiteedist. Tolerantsus sallivus erinevuste suhtes. St et teistsuguse väljanägemise, käitumise või mõtteviisi tõttu ei mõisteta kedagi hukka ega kiusata taga. Nulltolerants täisleppimatus
Eesti ja Soome Demokraatia nõrkused: · Vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel. · Demokraatias on mingis mõttes totalitaarne element dem.ideaal on täielikult politiseeritud rahvas st. iga kodanik olgu poliitikaga seotud. · Enamus valitseb vähemuse üle · Valimissüsteemidesse on sisse kirjutatud automaatsed eelistused. · Valimiste-eelne ja järgne propaganda neelab väga palju raha. Autoritaarne reziim e. poliitiline korraldus on vastupidine demokraatlikele riikidele. Demagoogia: 1. laveerimine 2. kellegi teise süüdistamine 3. meenutused oma karjäärist. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve Valimisringkond piirkond, mille määratlemiseks võetakse aluseks rahvaloendus. Proportsionaalne valimissüsteem jagatakse valimistel kandidaatide vahel võrdselt nende saadud hääled. Majoritaatne valimissüsteem kus enim hääli saanud partei saab kindlas piirkonnas koha.
olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel EESTIMAA LAUL tomisu Lauluväljakul 1988 kus osales 300 000 inimest. Kuigi oli imperiumi
Talle oli tundunud, et Friedmani ideed proportsionaalsest maksustamisest, privatiseerimisest jm on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar. Mart Laar on olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba). Mart Laar kandideeris Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadiks 2007. aasta Riigikogu valimistel ning kinnitati sellele kohale ühenderakonna volikogu poolt 21. oktoobril 2006.
3) Kohalike küsimustega tegelevad parteikomitee asemel rahvasaadikute nõukogud. 8. Too näiteid vabadusliikumiste arengu kohta. 1) 1986-1987 keskkonnakaitse alased liikumised 2) 23.augustil 1987 MRP salaprotokollide avalikustamise nõue 3)1988. a. kevad-suve laulev revolutsioon Eestis 4) 23. augustil 1989 toimus Balti kett. 9. Mida tähendas Breznevi doktriinist loobumine? Iga rahvas valib ise oma tee. 10. Millistes Ida-Euroopa maades toimus võimu üleminek demokraatlikele jõududele rahumeelselt? Poola, Ungari, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria. 11. Kuias sai teoks kahe Saksa riigi taasühinemine? Taasühinemine toimus valemi järgi 2+4, esmalt kaks Saksa riiki ja seejärel Teises maailmasõjas võitnud maad. Septembris 1990 lõppes NSV vastuseis ja 3.oktoobril ühineti.
Eesti taasiseseisvumine Ajalugu 9b klass Keidy- Anet Lavrikov Fosforiidikampaania Toimus 1987. a Rahvas tunnetas ühte- kuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting Toimus 23.09.1987.a Esmakordselt räägiti Hitleri- Stalini 1939. a salasobingust ning selle tagajärgedest baltikumirahvastele. EMS ja ERSP loomine 1987. a lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988. a moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Loominguliste liitude ühispleenum Toimus 1988.a Loovintelligents lülitus aktiivselt
Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aastal loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärk oli MRP ja selle lisaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. 1987. Aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitse Selts. Aprilli keskel moodustati Eestimaa Rahvarinne, mis kujunes suurimaks rahvaliikumiseks. Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks, nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988. a juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. 17. juuni 1988 aastal tähistas rahvas võitu massimeeleavaldusega lauluväljakul. Sama aasta septembris toimus lauluväljakul järjekordne massiüritus
Kas muutused olid head või halvad? Esimene ja teine maailmasõda tõid ellu muutusi.Muutusid inimete elamine ja ka kultuur mis on ka osaks inimese elule.Kultuuris, tehnikas ja muul alal tekkisid arengud.Arenes teadus, tekkisid autod, sisepõlemismootorid, helifilmid, värvilised filmid, elekter, bensiin jne... Inimeste elu muutus järjest mugavamaks. Minuarvates need muutused oli head mis loodi juurde ellu. Teadus: Pärast esimest maailmasõda tagati edu demokraatlikele suurriikidele.Edusamme tehti nendes riigides igal alal.Üks nendest oli teadus.Teaduse põhiline eestvedaja oli füüsika.Hakkati uurima keskkonda kus me elame, esemeid asju mis meid umbritsevad, kas need on ohutud või ohtlikud jne.Hakkati uurima ka igasuguseid protsse, tehti keemia- ja füüsikakatseid.Avastati tehisradioktiivsus, teostati esimene tehislik tuumareaktsioon.Kahjuks selline tegevus andis idee ka tuumapommide valmistamisele, millega alistada sõjas vastaseid.Teadlased aitasid
eestlastes protesti ning tahet kaitsta oma maad ning selle territooriumit. Järgmisel aastal toimuski fosforiidikampaania ,mis suurendas eestlaste ühtekuuluvustunnet. Samal aastal leidsid aset ka paljud massimeeleavaldused. Tallinna Hirvepargi poliitilisel meeleavaldusel paljastati kogu tõde Hitleri-Stalini sobingust, sellel sündmusel oli suur tähtsus organiseerimisel ja politiseerumisel, selle najal loodigi Eesti esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. 1988.aastal toodi esimest korda rahva ette muinsuskaitsepäevadel Eesti sinimustvalge lipp, see oli suur samm rahvale, kes soovis ülekõige saada iseseisvaks ning vabaks võõrvõimu alt.Rahvuslik tõusulaine kulmineerus ka lauluväljakul suurüritusega ,, Eestimaa laul". Sel aastal toimus ka ühiskonna politiseerumine ja omariikluse taastamine.Selleks loodi esimene
Päikeseõigus vastava riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse Vereõigus laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Naturalisatsiooni korras Kodakondsuse seaduse tingumuste alusel kodakondsuse saamine, eriliste teenete eest Kaotamine vabastamine, äravõtmine Valimised Esinudusdemokraatia rahvas osaleb valimises oma esindajate ehk saadikute kaudu Otsene demokraatia rahvas osaleb vahetult otsustamises nt. Rahvahääletus Nõuded demokraatlikele valimistele : · Kandidaate on ühele saadikukohale mitu · Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem (nt. Suurbritannia) · Valituks osutub kandidaat kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli Proportsionaalne süsteem · Keerulisem aga õiglasem
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud · juhtkonna vahetus-leevendas ühiskonna pingeid · Eesti lipp Loominguliste liitude ühispleenium · ühiskonna uuenemisprotsess
Kulak oli rikaste talupoegade klass. 9 Miks nõukogude inimene on nõus vägivallaga? Sest ta kardab vastu hakata. 10 Miks Itaalia oli I maailmasõja tulemustest pettunud? Sest Itaalia võitis vaid ühe lahingu ning neid ei koheldud Pariisi rahukonverentsil võrdsetena. 11 Mis on Mussolini õpetuse seisukohad, kuidas fasistid võimule saavad? Üksikisik ei ole oluline, kõige olulisem on rahvus. 12 Miks meeldis Mussolini õpetus nii diktatuuridele kui ka demokraatlikele riikidele? Sest paljude meelest oli Mussolini suutnud luua hästitoimiva riigi. Vahistamisi, koonduslaagritesse saatmist ja mõrvamisi ei olnud nii palju kui nt Nõukogude Liidus. 13 Millised olid Itaalia välispoliitika eesmärgid? Kas need saavutati? Vahemere muutmine Itaalia sisemereks. Ei saavutatud. 14 Kuidas tulid natsid võimule? Miks nad muutusid populaarseteks? Natsid tulid võimule läbi demokraatliku hääletuse
aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi
NATO Parlamentaarne assamblee NATO Parlamentaarse assamblee kaitse- ja julgeolekukomitee NATO PÕHILISED JULGEOLEKUÜLESANDED NATO peaeesmärgiks on tagada kõikide liikmesriikide vabadus ja julgeolek poliitiliste ja sõjaliste vahendite abil vastavalt Põhja-Atlandi lepingule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjale. Oma algusaastatest peale on allianss töötanud selle nimel, et Euroopas valitseks õiglane ja kestev, ühistele demokraatlikele väärtustele, inimõigustele ja õigusriigi põhimõtetele tuginev rahumeelne ühiskonnakord. Pärast külma sõja lõppu on see alliansi keskne eesmärk omandanud uue tähenduse, kuna esmakordselt Euroopa sõjajärgse ajaloo jooksul on sellesaavutamine saanud reaalselt võimalikuks. NATO raketikilbiprogramm Juulis 2006 teatas NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer Euroopat kaitsva raketikilbi rajamise kavatsusest. 18.
maksude poolt. Samuti hindavad konservatiivid eraomandi puutumatust, traditsioonilist perekonnamudelit ja religioosset moraali. Sotsiaalse heaolu peavad tagama perekond, suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks (eriti Ladina- Ameerikas) Põhiideed: Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järkjärguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. traditsiooni ja aeglast arengut pidada konservatismi põhitunnuseks. Konservatiivne põhimõte on, et teha pigem natuke head,
a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muinsuskaitse Selts * loodi 1987.a lõpul * esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon * vanade hoonete kaitsmine * Tallinna noorte liikumine * algas oma juurte otsimise aeg ERSP-1988.a moodustatud esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. Rahvarinne (RR) moodustati 1988.a aprilli keskel perestroika toetuseks. * lühikese ajaga kujunes suureks rahvaliikumiseks Interliikumine 1988.a suvel ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine, mille moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid. 1988
Kennedy on öelnud: ,,Halbade võiduks piisab sellest, kui head midagi ei tee". USA ei soovinud, et kommunism leviks maailmas. Kujunenud olukord sundis USA-d tõsiselt tegelema ning demokraatlikku ideoloogiat populariseerima. 1947. aastal kuulutas USA president Harry Truman, et nende välispoliitika eesmärgiks on vabade rahvaste toetamine välissurve vastu. Järgmisel aastal valmis Marshalli plaan, millega Ühendriigid andsid demokraatlikele riikidele majanduslikku abi. 17-le Euroopa riigile jagati abi 13 miljardi USA dollari ulatuses. See näitab, et USA oli valmis tegema suuri otsuseid, et Euroopas valitseks demokraatia, mitte kommunism. Kõige suurem võitlus külma sõja ajal toimus võidurelvastumises. USA lõi nn ,,Tähesõdade programmi", mis kujutas endas raketikilbi rajamist kosmosesse. NSVL teadis, et neil ei ole piisavalt ressursse, et seda samuti teha. Sellest sai alguse sotsialismileeri lagunemine
selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski murranguliseks.Aprilli algul toimus Toompeal loominguliste liitude hispleenum,millega loovintelligents llitus aktiivselt hiskonna uuenemisprotsessi.Prati suurt thelepanu rahvuskultuuri olukorrale,esitati
paratamatult erinevaid asju. Väitega saab igati nõustuda, me ei saa eeldada, et kõik riigi kodanikud suhtuksid kultuuripärandisse samamoodi. Autor märgib õigesti selle, et demokraatlik kompromiss võib lõplike väärtuste taandamatute erinevuste vahel ainult kahjustuda. Oluline on ka veel üks probleem demokraatlikus otsustusprotsessis, praeguste ja tulevaste rahulduste hindamine. Autor peab oluliseks toetumist demokraatlikele valistemisvormidele ehk selleks seatud institutsioonide tingimusteta usaldamisele. 18. sajandi demokraatiafilosoofiat võib kokku võtta järgmise definitsiooniga: demokraatlik meetod on selline institutsionaalne korraldus poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks, mis teostab üldist hüve, lastes rahval endal otsustada küsimusi indiviidide valimise teel, kes peavad kokku tulema selleks, et tema tahet täide viia.
selle ametkonna aktiivse tegevuse tulemusel suudeti enamik teisitimõtlejaid 1980.a.alguseks vangistada. Metsavendlus19441953 eestis peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule.aktiivne relvavõitlus.neid nõrgestas 1949a suurküüditamine. 40 kiri1980.a. koostatud ja ajakirjandusele saadetud kiri,milles osuntati paljudele lahendamata probleemidele. PerestroikaNSVLiidu majandusüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine EMSeesti muinsuskaitse selts.1987a lõpul loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. Eestimaa laul1988 sept korraldatud rahvarinde eestvedamisel lauluväljakul järjekordne massiüritus.ligi 300 000inim.sellel üritusel kõlas laia avalikuse ees ka üleskutse omariikluse taastamiseks 1Lavrenti Beriasiseminister.suhted lääne+jugoslaaviaga.loobuda sotsialismist.hea inimestele.1953beria vastane vandenõu.hukati koos kaaslastega 1953 detsember 3Leonid Breznevmajanduses,poliitikas,vaimuelus seisak/stagnatsioon.1980
(uuenduspol); 2) eestlaste mälust polnud iseseisvusaeg veel kadunud. 2. fosforiidikampaania – Moskva kava rajada Eestisse uued fosforiidikaevandused. (1987)Rahavas protestis. MRP-AEG – (MRP Avalikustamise Eesti Grupp) poliitiline ühendus, eesm avalikustada 1939a MRP tõeline sisu ja tagaj Baltimaadele; 23.aug Hirvepargi miiting e pol meeleavaldus, osales 2000+ in; esimene omataoline poliitiline massimeeleavaldus. Püüti maha vaikida. Eesti Muinsuskaitse Selts – 87nda lõpul. Esimene demokraatlikele põhim tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon.Vabadussõja mälestusm taastamine ja Ee ajaloo tõepärane käsitlemine. Rahvarinne – E. Savisaare üleskutsel; vastanduti EKP ja Moskva vanameelsele ladvikule ning seati sihiks Gorbatsovi reformide toetamine ja uuendusprotsessidele kaasaaitamine. Loodeti demokratiseerida valitsevat reziimi. Laulev revolutsioon – (1988)Tartu muinsuskaitse päevadel sinimustvalge; Alo Matiiseni 5 isamaalist laua; Tallinna vanalinnapäevadest
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vana...
ka liiduvabariikide hirmu kommunistliku võimu ees ja osad neist leidsid et unistus iseseisvumisest ei olegi nii täitumatu kui see viimastel aastakümnetel paistis ning asusid aktiivselt püüdlema omariikluse taastamise poole. Esimene üldrahvalik liikumine Eestis perestroika ajal oli 1968. aasta fosforiidikampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis. Selleks oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Samal aastal moodustati ka esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts. Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana eesti rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1989.a taastatud iseseisvuspäeval, 24. veeb. pandi alus kodanike komiteede liikumisele ning 1990. a veebruaris toimusid Eesti
Laar on olnud Eesti vabariigi peaminister 2 korda.Esimene ametiaeg oli aastatel 1992. 1994.See kestis 2 aastat ja pool kuud.Teist korda oli ta peaminister aastatel 1999. 2002. Ametiaega oli tookord 2 aastat ja 10 kuud.Mart laar kandideeris Peaministriks ka 2007. aastal IRL-i ridades. 2005. aastal kaitses Mart Tartu Ülikoolis doktori väitekirja 2006. aastal asus ta andma majandualast nõu Gruusia presitendile Mihhail Saakhasvilile. Mart Laar on olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele aktivistidele mitmetest riikidest (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko ja Kuuba) TALLE ANTUD AUTASUD 1993. aastal sai ta Maailma parima noore poliitiku autasu 1998. aastal Eesti kaitsejõudude teenetemärgi 1998. aastal Eesti kaitsejõudude lahingvapruse aumärk 1999. aastal Mälestusmedal: 10 aastat taasiseseisvunud Eesti kaitsejõududes 1999. aastal Teise klassi teeneterist relvastatud vastupanu eest 1999. aastal Eesti kaitseleegioni teeneterist. 2001
Suveräänsusdeklaratsioon- 16.nov.1988 vastu võetud iseseisvuse dokument(seadused,määrused) ehk Eesti seadused on tähtsamad kui NSVL määratud Üleminekuperiood- periood, mis pidi lõppema iseseisvumisega ( korraldati vabad valimised jne) ERSP- eesti rahvastiku sõltumatuse partei ( esimene poliitiline erakond) Rahvarinne- perestroika toetuseks. Suurim rahvaliikumine üldse. Eesti muinsuskaitse selts- demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 87 Eesti kongress- esimene esindusorgan, mida eestlased valida said Balti kett- näidati maailmale balti riikide probleeme v.väljas- võttis vastu suveräänsus deklaratsiooni, EKP juht Edgar Savisaar- üleminekuperioodi aegne peaminister Tunne kelam-
MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad, EV Peakonsulaat oluline Eesti riikluse kandja välismaal. IL Interliikumine, järgis impeeriumimeelsete suunda, ENSV kui NSVL lahutamatu osa ning perestoika IME Isemajandava Eesti kontseptsioon, ENSV majanduslik eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist.
*komiternivastane pakt- selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk Kommunistliku Internatsionaali(Komiterni) vastu. * "uus kurss" USA presidendi F.D Roosevelti kava majanduskriisi ületamiseks. 9. Kes oli ja mis tegi Winston Churcill? Ühest vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistsid ohtu, mida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuurid ja tugevnev Natsi-Saksamaa. Ta sündis 1874. aastal balli ajal.Ta südis kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla sellepärast tegi ta noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama "noormeheks, kes alati kiirustab" Churchill võitles aktiivselt kommunismi ja hiljem ka Saksa natsionaalsotsialismi vastu. Churchill pole tuntud ainult poliitikuna
Benito Mussolini - Oli Fasistide eesotsas. Tema ja fasistide ekehtestasid riigis diktatuuri ning kuulitasid oma eesmärgiks muuta Itaalia sama võimsaks, nagu seda oli vanaaja Rooma keisririik. Fransisco Franco - Juhtis sõjaväelaste mässu. Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus peagi rahvusvaheliseks sõjaliseks kokkupõrkeks. Winston Churchill - Üks vähestest Lääne-Euroopa poliitikutest, kes 1930. aastatel mõistis ohtum mjida demokraatlikele riikidele kujutavad diktatuuri ja tugevnev Natsi-Saksamaa, oli sir Winston Leonard Spencer Churchill. Franklin Roosevelt - Ta valiti 1931. aastal USa presidendiks.Ta innustas oma rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks.Roosevelti ümberkorraldused kandsid vilja. 1933. aastal hakkas Ameerika majanduse olukord paranema,kuigi lõplikult toibuti ülemaailmse kriisi tagajärgedest alles pärast Teist maailmasõda. 4
Isegi mitte siseriiklik asutus on lubatud liikuda riiklikult tasandilt, sest raadio ei peatu riikide piiril. Probleemid PLC'ga · Kiirgava energia kõrge taseme tõttu võib raadio vastvõtt olla häiritud. · Vabadust saada sõltumatut teavet ja omada juurdepääsu võõrastele raadiosaadetele lühilaine kaudu on mõjutatud. Edastusi: BBC, Ameerika Hääl, Raadio Vaba Euroopa, Raadio Deutsche Welle ei saa kuulda enam. See oleks raske demokraatlikele õigustele. · Hädaolukordade side võidakse teha võimatuks. Olulise elu-päästva infomatsiooni edastamisele ei tohiks sõltuda lühilainele (ing:shorwave). · Teatud teenuste ja välissaatkondade teated võivad olla häiritud · Lühilaine on eluliselt tähtis, et kõikideks sõjalisteks operatsioonideks. · Navigation ja Aeronautical side võib olla mõjutanud ka selles sagedusvahemikus. Probleemid PLC kasutajatega Paljud kliendid peavad jagama ühte PLC pöörduspunkti
Augustiputš - 1991. aastal Nõukogude Liidus korraldatud vanameelsete riigipöördekatse. 25. detsember 1991 - Gorbatšov loobus presidendiametist. 26. detsember 1991 - Nõukogude liidu laiali saatmine. Lambisem: Laulev revolutsioon - poeetiline ühisnimetus aastatel 1988-1991 Eestis toimunud rahvuslikele massimeeleavaldustele, kus tähtsal kohal oli isamaaliste laulude ühislaulmine. Eesti Muinsuskaiste Selts - esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon ENSV- s. Trivimi Velliste - EMS esimees. Eesti Rahvarinne Perestroika Toetuseks (Rahvarinne, RR) - suurim kodanikualgatuslik poliitiline massiliikumine ENSV-s perestroika vastu. IME - majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele, kaugem siht aga Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.
hinnatud teadmistele. Sellest tulenevalt arvas ta, et ka konstitutsioone ei looda, vaid need nö kujunevad iseenesest välja. Burke konservatiivse ideoloogia seisukohad kujunesid lõplikult välja vastukaaluks 19. sajandi Prantsusmaa Revolutsiooni radikalismile. Aja jooksul on konservatismi jaotatud mitmeti. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks. Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism. Konservatsimi põhivaated: Üldistavalt võttes võib konservatismile omaseks pidada järgmiseid põhimõtteid:
Ideloogiast tulenev eluruumi laiendamine tähendas konflikte naaberriikidega nagu natside poolne Austria ühendamine Saksamaaga 1938 või Tsehhoslovakkia hõivamine 1939. Lääneriigid olid sunnitud vastu astuma, et kaitsta demokraatiat natside eest. Natside agressiivsus lõpks viiski sõjani, kui Hitler alustas sõjategevust Poola vastu 1.septembil 1939.Minu meelest natside tegevus viis maailma II maailmasõjani, kuna nende radikaalne ideoloogia oli vastu võetamatu demokraatlikele lääneriikidele ning Saksamaa oli agressiooni algataja Euroopas. Hitleri üheks eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine, mis pidi riigi vabastama Versaille'i rahulepinust. Hakkati ehitma uusi sõjatehaseid ning sellega Hitler suutis peaaegu täielikult likvideerida tööpuuduse. Selline majanduse kasv sai olla ainult ajutine ja Hitler vajas selle säilitamiseks kiiret ja võidukat sõda. Natside poolitika oli sellega muutunud äärmiselt agresiivseks ja jultunuks
riigipoliitikas. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt, mitmemandaadilised valimisringkonnad, valimiskünnis. Plussid hääled ei lähe kaduma, parteidel võrdsemad sansid, tagab pluralismi valitsuses paremini. Miinused häältelugemise keerukus, erakondade mõju valimistulemustele, vähem hääli saanud erakonnad võivad mõjutada ebaproportsionaalselt parlamendi tööd, võivad tekkida valitsuskriisid. Sarnasused: vastavad demokraatlikele tunnustele, valitakse saadikud, riik jagatakse ringkondadeks. Erinevused: ringkondade ja mandaatide arv, mandaadi saamise tingimus, kandidaatide ülesseadmise vorm, parteide arv parlamendi, väikeparteide sansid parlamenti pääsemiseks, valimiskünnise olemasolu. Eesti valimissüsteemi üldised põhmõtted: *kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi *kandideerida saab erakonnana või üksikisikuna *häälte arv peab ületama lihtkvooti (häälte arv jagatakse selle ringkonna mandaatide
ka kõiki seadusi rahvahääletusele panna. Minule tundub see ainukese mõistliku lahenduseda ID-kaardi ja digitaalallkirja kasutamiseks. Siinkohal ei pea ma silmas vist ka praegu eksisteerivat (või plaanitavat) võimalust rahvahääletustest või valimistest Interneti teel osa võtta, vaid hoopis kõigi seaduste rahvahääletusele panekut ja mingilaadsete elektrooniliste hääletuspunktide sisse seadmist yle vabariigi. ISAMAALIIT Erakond Isamaaliit on rahvuskeskne, kristlik-demokraatlikele ja alalhoidlikele põhi- mõtetele tuginev erakond, mille tegevuse eesmärgiks on Eesti Vabariigi ülesehitamine ja arendamine demokraatliku rahvusriigina. Isamaaliit on moodustatud 20. augustil 1988. aastal asutatud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja 12. novembril 1992. aastal asutatud Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ühinemisel 2. detsembril 1995. aastal. Isamaaliit loodi 2. detsembril 1995 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Rahvusliku
sammuval Eestil andis see kindlasti rahvale juurde palju ühtekuuluvustunnet ning omariiklikuse usku, sest suudeti ju suure Nõukogude Liidu vastu astuda ning protest ka õnnestus. 23. Augustil toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus kus räägiti Molotovi- Ribbentropi Paktist milles 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahelised salajased kokkulepped olid avalikustamisel. Peale Hirvepargi miitingut loodi 1987. aasta lõpul esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon "Eesti Muinsuskaitse Selts", mille eesmärgiks oli eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine. Sellest järgneval aastal moodustati Eestis ka esimene poliitiline erakond "Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei", ning 1988.aasta Aprilli keskel moodustati "Eestimaa Rahvarinne" mille eesmärk oli perestroikat toetada ning lühiksese ajaga
Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG), mille eesmärk oli tuua päevavalgele 1939. aastal Hitleri ja Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel. 2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele. ERSP korraldas Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamise. Mõlemast tähtpäevast kujunes 1988. aastal ulatuslik massiüritus,
uus fosforiidikaevandus. Rahvas sundis aga fosforiidikampaaniaga ametkondi kaevamisest loobuma. Tekkisid sellised operatsioonid nagu MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, loodi 1987. aastal selleks, et tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sise ja selle tagajärjed Baltimaale), ERSP (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi 1989. aastal, oli esimene poliitiline erakond), EMS (Eesti Muinsuskaitse Selts, loodi 1987. aasta lõpul, oli esimene demokraatlikele põhimõtetele põhinev massiorganisatsioon), Eesti RR (Eestimaa Rahvarinne, loodi 1988. aasta keskel). EMS ja ERSP pöörasid mõlemad suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aastal kujunes mõlemast tähtpäevast välja suur massiüritus, mida võimus ei suutnud takistada. 17. juunil 1988. aastal toimus lauluväljakul massimeeleavaldus, mis kujunes aga surveavalduseks uuele
On loodud ka demokraatiapäev,mis on 2007. aastal ÜRO Peaassamblee poolt algatatud rahvusvaheline tähtpäev, mida tähistatakse iga aasta 15. septembril. Samal päeval 10 aastat varem, 1997. aastal oli riikide parlamente ühendav rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union ehk IPU) võtnud vastu demokraatia ülddeklaratsiooni. (http://et.wikipedia.org) Demokraatiapäeva tähistamisega soovib ÜRO pöörata maailma riikide ja rahvaste tähelepanu demokraatlikele väärtustele ja demokraatia olukorrale maailma eri paigus. (http://www.un.org/en/events/democracyday/background.shtml) 5 2. DEMOKRAATIA VORMID Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt.
Nõukogude okupatsiooni taastamise ohtu. Seetõttu püüti vältida otsest koostööd Saksa võimudega ning hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada kommunismivastast võitlust. Taolist suunda pooldas eriti rahvuslaste vanem põlvkond, kes koondus Jüri Uluotsa ümber. Paljud nooremad inimesed innustusid valida kolmas tee, seostades tulevikku Saksamaa lüüasaamisega ning lootes tugineda iseseisvuse taastamisel Atlandi hartale ja demokraatlikele lääneriikidele. Just noorem põlvkond lõi illegaalseid gruppe, mis levitasid saksa-vastaseid üleskutseid ja seadsid sihiks omariikluse taastamise. Enamik taolistest rühmadest tegutses iseseisvalt, allaes 1944 aasta veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 1944 aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed. Pärast seda, kui Rahvuskomitee uueks
Kirjutas raamatu "Mein Kampf". 6. Lev Trotski - oli juudi päritolu Vene revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Ta rajas Punaarmee. 7. Stalin oli Venemaal partei peasekretär. Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tõrjus eemale tugevamad konkurendid ja sai võimule. 8.Vljatseslav Molotov Stalini truu toetaja. Oli Nõukogude Liidu valitsusjuht. Sõlmis Molotov Ribbentropi pakti. 9. Gustav V Rootsi kuningas. Ta oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi. 10. Jozef Pilsudski Poola riigijuht. Käskis okupeerida Vilniuse ja ümbruskonna, et viia Poola piir Lätini. 11. Karlis Ulmanis Läti peaminister. Teostas riigipöörde, mille järel hakkas kehtima tema autoritaarne võim. 12. Antanas Smetona Leedu president. Teostas Leedus riigipöörde. 13. Mustafa Kemal ehk Atatürk oli Türgis president. Asus Türgit moderniseerima:
annaabi.ee 
