3. Ava haldusorgani tähendus ja nimeta riigi keskhaldusorganeid. Haldusorgan vastav asutus, kogu või isik, kellel on pädevus mingit haldusülesannet täita ja selle raames otsuseid teha. Kes on konkreetne haldusorgan, kes vastavaid haldusmenetlusi läbi viib, tuleneb eriseadusestest. Riigi keskhaldusorganid on: ministeerium, inspektsioon, maavalitsus, kohtuasutus, prokuratuur, SKA... 4. Nimeta täidesaatva riigivõimu asutusi. Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutuseks: Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad asutused, millele seadusega või seaduste alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutusteks on: Ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende
poliitilise juhtivuse alus. See roll on suuresti tõusnud kasvava riigi vastutusega, nii koduses kui ka rahvusvahelises valduses ja meedia kalduvuses portreteerida poliitikat persoonidena. Sellegi poolest täidesaatvale võimule keskendunud lootused ja ootused võivad olla alasaavutatud. Mitmete poliitiliste süsteemide juhid on leidnud, et on raske niiöelda ,,tagada heaolu". See probleem on seotud kasvava silmade avamisega üle-üldises poliitikas ning eraldiseisvas poliitikas. Täidesaatva võimu rollid Kes on kes täidesaatvas võimus? Täidesaatev võim on tehniliselt valitsuse haru, mis on vastutav täidesaatva poliitika või vastutava poliitika eest. Praktikas, samas, vastutused kalduvad olema sisuliselt laiemad ja samas ka keerulisemad. Täidesaatva võimu liikmed on jaotatud ühel või teisel viisil. Esiteks, erinevus on tõmmatud ,,poliitika" äidesaatvuse ja ,,bürokraatliku" täidesaatvuse vahele. See aga toob esile
Milline on seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu suhe demokraatias? Seadusandlik võim ja täidesaatev võim on demokraatias omavahel seotud, nad sõltuvad üksteisest. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus ja seadusandlikuks võimuks riigikogu. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim seotud üksteist tasakaalustama. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ning demokraatia kindlustamiseks. Seadusandliku võimu ülesanne on täidesaatva võimu
ning riigipea kõrval on kongress, võim suurem kui riigieelarve) koostab tasakaalustavad mis koosneb kahest presidentaalses valitsus ja saadab kõrgemat võimu, kojast alamkoda e riigis. selle parlamendile vahendid, esindajate koda ning Seadusandliku ja menetlemiseks. vastastikku sõltuvus? ülemkoda e senat. täidesaatva võimu Valitsusele President ja autonoomia umbusaldust kongress kontrollivad teineteise suhtes on hääletades peavad teineteist ning küllaltki suur, kuid saadikud arvestama presidendi ja tugevam positsioon ka võimalusega, et kongressi vahelise kuulub täidesaatvale valitsuse erruminek
Konstitutsioonilise monarhiaga parlamentaarsetes maades langeb riigipea valimine hoopiski ära.Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Nimetab ka ametisse kõrged ametnikud, kelle töö nõuab parteilist erapooletust ( diplomaadid, sõjaväe juhtkond, kohtunikud). Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldushääletuse valitsuse või ka mõne üksiku ministri tagandamiseks. Enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja saadab seejärel parlamendile menetlemiseks. Valitsusele umbusaldust hääletades peavad saadikud arvestama võimalusega,et valitsuse
Kogu võim ei kuulu presidendile. Presidentaalse vormi puhul valivad kodanikud presidendi ja parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ka ise peaministri ülesandeid. President otsustab ka ministrite tagandamise. Seadusandliku võimu institutsiooniks on kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidendile kuulub õigus lükata vastu võetud seadus tagasi. Seadusandliku kogu mõju täidesaatvale võimuharula on suhteliselt nõrk. President on tihdemalt seatud täidesaatva võimuga. Poolpresidentalism Kehtib Prantsusmaal, Islandil, Portugalis, Austrias, Venemaal ja Leedus. President peab rohkem arvestama parlamendiga. Valitsusjuhi rolli tuleb jagada peaministriga. President sekkub teatud küsimuste lahendamiseks. Valituse töö eest vastutab peaminister. Prantsusmaa näitel: President valitakse otse rahva poolt. Valimised toovad kaasa valitsuse koosseisu muutumise. President nimetab ametisse peaministri. Ülejäänud ministrid valib peaminister
Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed: sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne. Siirdeühiskond riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt reziimilt teisele, st diktatuurilt demokraatiale; sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest
seadusele - kontrollib riigivara kasutamis Kontrollib KOV vara kasutamist - esitab 1x aastas Riigikogule aruande Riigikontrolli juhib Riigikontrolör ( Alar Karis ) Presidendi ettepanekul ja nimetab ametisse Riigikogu .Valitakse 5 aastaks 6) Õiguskantsler ( sõltumatu ametiisik) Ülle Madise. Presidendi ettepanekul nimetab ametisse Riigikogu. 7 aastat. - Teostab põhiseaduslikku järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva võimu üle - Teostab järelevalvet KOV-de üle Kas otsused vastavad põhiseadusele.- 1x aastas esineb riigikogu ees ülevaatega. 7) KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUS KOV korraldab ja otsustab kohaliku elu tegevuse üle. KOV üksused on VALLAD ja LINNAd. KOV organid on VALLA/LINNA VOLIKOGU ja VALLA/LINNA VALITSUS. KOV õigusaktid MÄÄRUS, KORRALDUS, OTSUS 8) AVALIK HALDUS Täidesaatva võimu tegevus ja tähendab avalike asjade korraldamist.
Tunnused: kehtib võimude lahusus; tuginetakse seadustele; austatakse isikuvabadusi; inimesed on seaduse ees võrdsed; üksikisiku õiguste kaitsmine. Valitsemine ja avalik haldus Presidentalismi tunnused: - president on keskne poliitiline figuur, kes täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid. - valitsus vahetub seoses presidendi valimistega. - täidesaatev ja seadusandlik võim on omavahel nõrgalt seotud. - president valitakse rahva poolt. - president seotud rohkem täidesaatva võimuga. - USA Plussid: valitsuse stabiilsus. Miinused: probleemiks parlamendi ja valitsuse halb koostöö. Poolpresidentalismi tunnused: - lisaks presidendile on riigis ka peaminister. - rahvas valib presidendi. - president tugevamalt seotud täidesaatva võimuga. - Venemaa, Prantsusmaa Parlamentarismi tunnused: - peaminister on keskne poliitiline figuur. - parlamendi ülemuslikkus. - valitsus vahetub koos parlamendi valimistega.
· Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. · Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitustiooni. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja
Ilves. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele, mida juhib peaminister Andrus Ansip. Eesti raha emiteerimise ainuõigus on Eesti Pangal, kes korraldab raharinglust ja hoolitseb riigi vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. Riigiasutuste, riigiettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. Järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuseõigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler. Praegu on selles ametis Indrek Teder. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus Eestis on riigikohus, mis on ühtlasi ka põhiseadusliku järelevalve kohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte tähendab, et võim on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud ja nad kontrollivad üksteist.
on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. Parlmendivalimised ei mõjuta valitsuse kooseisu otseselt. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga
); ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev; tal peab olema teatud koht haldusorganite süsteemis; tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus ja muud õigusaktid) Näiteks: Siseministeerium on vastavalt VVS-le valitsusasutus. Valitsusasutused on riigi eelarvest finantseeritavad (vt ülal p 1: omab vahendeid) asutused, millele seadusega või seaduse alusel antud põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine (vt ülal p 1: avaliku võimu volitus). Siseministeeriumil on oma põhimäärus (selles sätestatakse muuhulgas asutuse tegevusvaldkond ja ülesanded, asutuse juhtimise korraldus ning juhtide õigused ja kohustused, asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded), eelarve ja väikese riigivapiga pitsat (vt ülal p 2: organisatsiooniliselt iseseisev). Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja
liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu- Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo. Määratakse ametisse eakorralistel juhtudel , nt euro minister riigiametnikud- valitsusasutuste töötajad,neil ei ole lubatud streikida,sest siis nad streigiks enda vastu maavalitsus-maakondi juhivad maavalitsused ja nende maavanemad
Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ei saa Eesti Vabariigi koosseisus olla autonoomseid rahvuslik- territoriaalseid üksusi. 4) legaalsuse printsiip e. seaduslikkuse printsiip Põhiseaduse § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Põhiseaduses on ka teisi sätteid, mis täiendavad legaalsuse printsiipi. Näiteks põhiseaduse §146 järgi mõistab õigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Ka inimeste õigusi ja vabadusi võib piirata vaid kooskõlas põhiseadusega ja seaduses sätestatud juhtudel
Sisulised piirangud keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. (nt valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. (nt võib valitsus võtta laenu, kuid laenulepingu peab ratifitseerima parlament). Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Seepärast ei puuduta ka piirangut vaid ühte võimuharu. Pigem seadusandliku ja täidesaatva võimu vastastikusest piiramisest. Kuidas täpselt toimub, see oleneb juba sellest, kas on presidentialism või parlamentarism. Presidentialism ja parlamentarism Nende eristamisel lähtutakse 1) millise võimuharuga (kas seadusandlik või täidesaatev) on riigipea rohkem seotud 2) kui suur on võimuharude iseseisvus, sõltumatus üksteisest. PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks
,,Eestis toiumib võimude lahusus, Eesti on demokraatlik riik" Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Võimude lahususe idee elemente oli juba antiikajal. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis. Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina
*Eesti riigipea : President Toomas Hendrik Ilves. *Täidesaatev riigivõim : valitsus. *Valitsust juhib : Peaminister Andrus Ansip. *Eesti raha emiteerimise ainuõigus : Eesti pank. *Eesti panga juht : Andres Lipstok. *Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim.
Vabariigi Valitsuse õigusaktid · Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi · Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt · korraldus on üksikakt, millega võidakse anda valitsusasutusele ülesandeid 15.03.2010 halduskorraldus 19 TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU ASUTUSED · valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused; Eesti kaitsevägi · Valitsusasutused on riigieelarvest rahastatavad täidesaatva riigivõimu teostajad: ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ning nende regionaalsed üksused · Valitsusasutuste haldamisel võivad olla riigieelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine kultuuri, hariduse, sotsiaal- või muus valdkonnas 15.03.2010 halduskorraldus 20 MINISTEERIUMID · Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse
Vanglasse haldusmenetluse tegemist koosseisuvälise teenistujaga. praktikale. Vangla nimetab ta 2 kuuks koosseisuvälise teenistujana inspektor-kontaktisiku ametikohale. Käskkiri allkirjastatakse 10.10.2010 ning ametisse astumise kuupäevaks on käskkirja märgitud 01.11.2010. Tegelikult läheb Kalev vanglasse kohale ja võtab töökoha vastu juba 29.10.2010. ülesanne: Selgita mõistet koosseisuväline teenistuja. 2) Sisekaitse valdkonna Valitsusasutus on täidesaatva riigivõimu teostamiseks loodud, ametnike väljaõppe riigieelarvest rahastatav riigiasutus. Näites nimetatutest on korraldamiseks on loodud Siseministeeriumi valitsemisalas valitusasutused Siseministeerium, Politseiamet, Piirivalveamet, 2(12) Sisekaitseakadeemia. Kui varemalt Päästeamet. allusid Politseiametile, Piirivalveametile ja Päästeametile
Kõige olulisemaks neist on kõikidele riikidele omane riigi kaitsefunktsioon, tänapäeval on tähtis ka vastastikuse kootöö ja abistamise funktsioon, millest mõnikord tõstetakse esile ülemaailmse rahu ja korra kindlustamise funktsioon ning maailmamajandusse integreerumise ja globaalprobleemide lahendamseks teiste riigidega koostöö funktsiooni. Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes(teostamine õigusloome, riigi täidesaatva tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu) ja organisatsioonilistes vormides(riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostatavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel). Riigiaparaat riigiorganite rangelt korrastatud süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. On iga riigi tähtsaimaks koostisosaks ja riigi kehastuseks, sest tema tegevuse sisu, ülesehituse
kaudu demokraatia tunnusteks on: 1)võimude lahusus ja tasakaalustatus, 2) seaduste ülimuslikkus, 3)inim- ja kodanikuõiguste austamine autokraatia – valitsemiskord, milles kogu võimutäius on ühe inimese käes totalitarism – valitsemisvorm, milles kõik ühiskonnaelu sfäärid on allutatud täielikult riigi kontrollile võimude lahusus ja tasakaal - demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel ja need ei sõltu üksteisest seadusandliku võimu institutsiooniks on parlament, täidesaatva võimuorganiks valitsus õigusriik - riik, milles nii valitsetavad kui ka valitsejad järgivad õigusnorme; kõik ühiskonnaliikmed on seaduse ees võrdsed kodanikuühiskond - ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikeühendusi (kolmas sektor) kodanikualgatus - inimeste omaalgatuslik tegevus mõne probleemi arutelu algatamiseks või lahendamiseks näiteks naabrivalve
• KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile) Täidesaatev võim: Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus • Täidesaatva riigivõimu asutused on: – valitsusasutused; – valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumi valitsemisalas, Riigikantselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused on: • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; • ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Ning lisaks:
kehtestamine, arengukava kinnitamine, osavalla v linnaosa moodustamine, laenud, esimehe ja aseesimehe valimine golikokku, vallavanema või linnapea valimine Valla või linnavalitsus: lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, esindav kohtus valda või linna, täidab muid ettenähtud ülesandeid. Linnapea või vallavanem moodustab valitsuse. Kohtuvõim kolmas võim täidesaatva ja seadusandliku kõrval. On teistest sõltumatu, ülesandeks on õiguse mõistmine Rooma õigus kohut mõistetakse seaduste järgi Anglosaksi õigus õigust mõistetakse seaduste järgi või nende puudumisel pretsedentide järgi. Pretsedent saab seaduse jõu. Pretsedent üksikjuhtum Eestis 2 õigusvaldkonda: 1)Avalik õigus reguleerib õiguslikku vahekorda riigiga. 2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1
Vastused. 1. Parlamentaarne valitsemine - Parlamentarismi põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatia põhimõtete tähtsutamine. Parlamentarismi puhul valib rahvas otse tavaliselt ainult parlamendi, presidendi valib aga juba parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstitutsiooni, mis peab tasakaalustama valitsuse ja parlamendi suhteid. Parlamendil on lisaks traditsioonilistele seadusandja ülesannetele oluline osa ka täidesaatva võimu kokkupanemisel. Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuse põhjal. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitusioon parlament. Näiteks: Suurbritannia Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. Presidentaalne valitsemine - President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid.
KORDAMISKÜSIMUSED „DEMOKRAATLIK VALITSEMINE“ 1.Mida mõistetakse võimude horisontaalse lahususe all? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. 2.Mida tähendab võimude vertikaalne lahusus? Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 3.Mis on võimude personaalne lahusus? Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus
Piirangud liigitatakse sisulisteks ja protseduurilisteks. Sisulised piirangud keelavad ühel või teisel võimuinstitutsioonil teha teatud asju. Protseduurilised piirangud tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seadusega sätestatud korda. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. 6. Demokraatliku valitsemise põhivormid PRESIDENTALISM: President on nii riigipea kui ka valitsusjuht, kuid temagi võimu piiratakse. President on tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on siin teiste demokraatiavormidega võrreldes suurim. Sellel iseseisvusel on omad plussid (valitsuskriise praktiliselt ei eksisteeri) ja ka miinused (vastastikune tegevuse pärssimine või koguni blokeerimine, parlamendi ja administratsiooni poliitika vastuolulisus). Kasutusel nt. USA-s ja mitmes Ladina-Ameerika riigis. POOLPRESIDENTALISM: President peab parlamenti rohkem arvestama. Eksisteerib eraldi peaministri ametikoht. President ei allu
Kodanikkonna huvide esindamine TÄIDESAATEV VÕIM- Seaduste elluviimine Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis-, ja majanduspoliitika elluviimine. KOHTUVÕIM- Seaduskuulekuse tagamine Võimu seadusliku kasutamise järelevalve Sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine HORISONTAALNE, VERTIKAALNE JA PERSONAALNE LAHUSUS HORISONTAALNE LAHUSUS- mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub seadusandlik võim parlamendile, täidesaatev valitsusele ja kohtuvõim kohtutele. VERTIKAALNE LAHUSUS- tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded. PERSONAALNE LAHUSUS- üks isik ei või olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses. 2.2 ÕIGUSRIIK JA PÕHISEADUSLIK VALITSEMINE ÕIGUSRIIK- seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus:
poliitikute kätte ning lubab paremini arvestada erinevate huvidega. Erinevate ülesannetega eraldi võimuharud. Stabiilne ja tasakaalus, sest kontrollitakse teineteise tegevust ning on omavahel seotud. Ükski võim ei domineeri teise üle. Millise võimuharuga on riigipea rohkem seotud presidentaalses, poolpresidentaalsed ja parlamentaarses süsteemis? Põhjenda. Presidentaalse riigikorralduse puhul on riigipea seotud rohkem täidesaatva võimuga, sest tal on suur vabadus selle komplekteerimisel. Täidab ka ülesandeid peaministrina. Valitsus vahetub peale presidendi- , mitte parlamendivalimisi. Poolpresidentaalses süsteemis teeb riigipea samuti suuremat koostööd täidesaatva võimuga. Ta osaleb otseselt valitsuse töös või sekkub sellesse teatud küsimuste ja probleemide lahendamiseks. Riigipea nimetab ametisse peaminstri, ülejäänud ministrid valib peaminister, kuid presidendi heakskiidul.
Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse põhisuunad.sise-ja välisfunktsioonid
Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega
Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär. VABARIIGI VALITSUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle.
· Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne
8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus
1. Võimude lahusus - vertikaalne ja horisontaalne Võimude lahususte põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad 3 klassikalist riigivõimu : seadusandlik, täidesaatev, kõhtuvõim olema üksteisest eraldatud. Horisontaalne lahusus tavapärasest seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus. Vertikaalne lahusus üksteist on põhimõtteliselt lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste teostatavad valitsemisüledanded. Personaalne lahusus ei või üks isik olla samal ajal mitmel võimuharu teenistuses. 2.Õigusriik ja tunnused Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes.
piiratakse. Presidentaalse vormi puhul valivad kosdanikud nii presidenti kui paralmendisaadiukud. President juhib riigi valitsust ja täidab peaministri ülesandeid. Valitsuse koosseis vahetusb pätst presidendivalimisi. Seadusandliku võimu instituudiks on parlment ehk kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel. Seadusandiku kogu ,õku täidesaatvale võimuharule on suhteliselt nõrk. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega võrreldes suurim. Seeon enam levinud lõuna-am, põhja- aafrikas, kaukaasias ja kesk-aasias Parlamentalism- Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus ja esindusdemokraatsia põhimõtete tähtsustamine. Selle puhul valib rahvas otse ainult parlamendi, parlament presidendi. Riigipea kujutab endast erapooletut iseseisvat võimuinstituuti, mis peab tasakaalustama valituse ja parlamendi suhteid
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem) Seaduste Seaduste elluviimine Seaduskuulekuse väljatöötamine ja Riigi igapäevase tagamine vastuvõtmine toimise korraldamine Võimus seadusliku
kaudu. Õiguse tunnetamise allikate liigitus · Eesti Vabariigi põhiseaduse §4 kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidenti, Vabariigi valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. · Seadusandliku võimu ülesanne: Õiguse loomine st. käitumis-eeskirjade (õigusnormide) kehtestamine. · Täidesaatva ja kohtuvõimu ülesanne: Rakendada õigust kohaldavad seadusandjale antud õigusnorme konkreetsetele, tegelikult asetleidvatele elujuhtumitele. Kohtuvõim sekkub vaid konflikti korral. Õiguse allikate hierarhia · Õiguse allikad on korraldatud hierarhiliselt. · Õiguse hierarhia tuleneb õigusriigi põhimõttest ning selle tingimuseks on, et kehtivuselt madalama astme õiguse allikad oleksid vastavuses. Põhiseadus
2 senaatorit, olenemata osariigi suurusest. Esinduskoda- esindajad valitakse vastavalt rahva arvule osariigis. Kõik 3 võimu (seadusandlik, kohtuvõim, täidesaatev) on täiesti eraldi. Täidesaatev kõige tähtsam. USA- kahekojaline parlament e Kongress. Seadusi algatavad parlamendisaadikud, president avaldab seadusloomele tugevat mõju- vetoõigus. Valitsus vahetub koos presidendi valimistega. Pres. Riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga. Võimuharude autonoomia on võrreldes teiste demokraatia vormidega suurim. USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus Poolpresidentalism- president peab parlamendiga rohkem arvestama, valitsusjuhi rolli jagab peaministriga. Osaleb valitsuse tööd, valituses töö eest vastutab peaminister. Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament hääletab ametisse valitsuse. President nimetab ametisse peaministri, kes juhib valitsust. Suhtes parlamendiga on
parlamendi tegevuse üle ? Üks kontrollimoodus on valitsejate käsutuses- saadikute tegevuse monitoring (seire). Muuta kuluaaritegevus võimalikult nähtavaks ja kontrollitavaks. Seadusandliku võimu tegevuse seaduskohasuse kontroll. Õiguslikku järelvalvet teostab riigi kõrgeima astme kohus. Täidesaatev võimu ehk valitsuse järelevalve: 1. parlamendisaadikute kontroll valitsuse ja ministrite tegevuse üle ehk poliitiline järelevalve 2. täidesaatva võimusüsteemi sisene ehk teenistuslik järelevalve 3. täidesaatva võimu varaline kontrollimine väljastpoolt 4. avalikkuse järelevalve ametnike ametialase käitumise üle Kes on ombudsman, tema erinevad ülesanded erinevates süsteemides ? Ombudsman ehk sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis vaatab läbi juhtumeid, kui ametnik on kodaniku arvates seadust tema suhtes valesti kohelnud. (nim. adminstratiivne kohtlemiseks)
valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht riigivanem, kes täitis nii presidendi kui ka peaministri ülesandeid, kas Eesti oli siis presidentaalne riik?
Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva(eksekutiivse ) võimu ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla kas ühe või kahekojalised. Kahekojalist esinduskogu tunnevad föderatiivse korraldusega riigid-kõrgeim riigivõim on koondunud mitme riigiorgani kätte. Riigipea: ainuisikuliseks riigipeaks võib olla :päritava võimuga monarh v teatud tähtajaks valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia).
Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kohustusi, tekib elusaltsünniga 18. Kuidas asutusi liigitatakse: Ametiasutus (kov või riigi eelarvest finantseeritud asutused), riigiasutus (halduse kandja asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi valitsusasutused, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, kohus,Õiguskantsleri Kantselei, KOV üksuse ametiasutus(nt Volikogu Kantselei), MUPO jne. 20. Millised on Täidesaatva riigivõimu asutused? Valitsusasutused (nt. ministeeriumid, maavalitsused, riiglikud ametid ja inspektsioonid, kaitsevägi, riigikantselei, prokuratuur, vanglad, rahvusarhiiv, häirekeskus jne). Tegelevad inimeste õiguste ja kohustuste üle otsustamisega ning riiklikult tähtsate küsimustega. RIIK FINANTSEERIB. On põhimäärus ja eelarve + pitsat väikese riigivapiga.Korraldavad seaduste täitmist. Vajalike rakendusaktide koostamist ja nende
· Kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni · Lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada 4. Mis on Riigikogu komisjonid ja fraktsioonid? ALATISED komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle. ERIKOMISJONID moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Fraktsioonid-on erakondade saadikrühmad parlamendis. F. võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. 5. Mis on valitsus? Kellest valitsus koosneb? - Demokraatlikule riigile kohaselt teostab
tuginevat võimu. Kolm peamist eesmärki seadusandlikul võimul on: seaduste väljatöötamine seaduste vastuvõtmine kodanike huvide esindamine Seadusandliku võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide esinduskogud e parlamendid. (Riigikogu) Kolm peamist eesmärki täidesaatval võimul on: seaduste elluviimine sise-, välis-, majanduspoliitika elluviimine riigi igapäevase toimimise korraldamine Täidesaatva võimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide valitsused. Kolm peamist eesmärki kohtuvõimul on: seaduskuulekuse tagamine võimu seadusliku kasutamise järelvalve sõltumatu ja ausa õigusmõistmise korraldamine Kohtuvõimu kohuseid täidavad tavaliselt riikide kohtusüsteemid. Võimude lahususe tasandid: Horisontaalne – riigivõimu osad on organisatsiooniliselt lahutatud. Igal institutsioonil on selge
Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indrek Teder.
Ajaloo referaat Otepää Gümnaasium 10a klass Mikko Buht Otto Tief Sõjaväelane Poliitik Haridus Peterburi Ülikool Tartu Ülikool Teenistuskäik sõjaväes 1916 Riia rinne 1918 Piirivalve Valitsuse teenistus Kalevlaste Malev 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes Poliitiline tegevus 1917 valiti Tief XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks Riigikogu liige 1927 töö- ja hoolekandeminister Otto Tiefi valitsus Otto Tiefi Valitsus Peaministri asetäitja ja siseminister Otto Tief Haridusminister ··Arnold Susi Kaubandus- ja tööstusminister ··Rudolf Penno Kohtuminister ··Johannes Klesment Põllutööminister ··Kaarel Liidak Rahaminister ··Hugo Pärtelpoeg Sotsiaalminister ··Voldemar Sumberg Teedeminister ··Johannes Pikkov
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis
avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Põhiseaduslikud institutsioonid Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) Vabariigi Valitsus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohus KOV Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus Täidesaatva riigivõimu asutused on: valitsusasutused; valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutused • ministeeriumid; • kaitsevägi; • Riigikantselei; • maavalitsused; Mittetulundusühingud •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Mittetulundusühingute seadus •Asutajaks võivad olla nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud (sh. ka alaealised, välismaalased jm.)
tegema laene, mida pole kinnitanud parlament. Samuti tõhutati, et kedagi ei tohi vangistada ega kellegi varandust võõrandada teisiti kui kohtu otsusega ja Inglise seaduste alusel.1629a saatis CgharlesI parlamendi laiali ja püüdis edaspidi valitseda selleta. 1641a kirjutas CharlesI alla aktile, millega parlamenti võis laiali saata ainult ta enda nõusolekul. 19mai 1649 kuulutati välja vabariik, täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu, koostas parlament 1679 aastal ISikuvabaduse Akti, mille kohaselt tohtis inimese vahistada vaid kohtuniku kirjaliku korralduse alusel ja arreteeritule tuli esitada süüdistus ühe ööpäeva jooksul. 1689a võttis parlament vastu Õiguste billi, mis reguleeris parlamendi õigusi kuninga võimu piiramisel:1)kuningas ei saa peatada seaduste toimet; maksude määramine ja sissenõudmine
annaabi.ee 
