TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Infosüsteemide õppetool SPORDIASUTUSEPROTSESSI MODELLEERIMINE Tallinn 2009 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev iseseisev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................3 Diagrammid....................................................................................................................4 1. Olemasolevad protsessid............................................................................................5 1.1.Protsessi taust...................................................
1.Iteratsioon I 1.1 Planeerimine 1.1.1 Äriteenuse valik (taust). Töös käsitletakse e-deklareerimisega seonduvat: deklareerimise protsessi, deklaratsiooni ja ainedeklaratsiooni elutsüklit. Töö skoobist jääb välja e-hindamislehtede haldamise teenus. 1.1.2 Äriteenuse missioon ja eesmärgid Äriteenuse eesmärgiks on lihtsustada tudengitele ainete deklareerimist, anda õppejõududele ülevaade aine deklareerinud tudengitest ja võimaldada õppejõul tudengi ainedeklaratsiooni mitte aktsepteerida, vähendada dekanaadi töökoormust. 1.1.3 Äriteenuse pakkuja Ülikool 1.1.4 Äriteenuse kasutajad Tudeng Õppejõud Dekanaat Ülikool 1.1.5 Ärisündmused ja ärikasutusjuhud Järgnevalt on esitatud ärisündmused ning nende sündmuste poolt käivitatavad kasutusjuhud. Tudeng asub ülikooli õppima Tudengile kasutajakonto loomine Semestri deklareerimisperioodi algus Deklareerimise võimaluse loomine
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
siis veeru defineerimisel kasutada CHECK klauslit. Näiteks: sugu CHAR(1) CONSTRAINT Tudeng_sugu_piirang CHECK (sugu IN ('M', 'N')). ISO standard lubab CREATE DOMAIN lauset: CREATE DOMAIN DomeeniNimi [AS] andmetüüp 16 [DEFAULT väärtus] [CHECK (tingimus)] Nii saab defineerida domeeni üks kord ja kasutada seda paljude erinevate tabelite veergude defineerimisel. Nt: CREATE TABLE Tudeng (tkood CHAR(10) PRIMARY KEY, ... kursus domeeni_nimi); Domeeni kustutamine: DROP DOMAIN DomeeniNimi [RESTRICT | CASCADE] Vaikimisi RESTRICT. Sellisel juhul ei kustutata domeeni, mida mõnes tabelis kasutatakse. 3. Olemi terviklikkus Olemi terviklikkuse (ingl. k. entity integrity) reegel ütleb, et mitte ükski primaarvõtmes sisalduv veerg ei või olla tühi (väärtus määramata). Tabeli loomisel tuleb siis kasutada PRIMARY KEY klauslit.
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
a avalikud andmed, andmed teistele maksuhalduritele ja maksu saajale, avalik- õiguslikke ülesandeid täitvatele isikutele ning rahvusvahelise ametiabi korras. MAKSUVÕLG: Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, sellest arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. Maksuvõlgade puudumise tõend väljastatakse, kui maksuvõlg on alla 10 euro või maksuvõla tasumine on ajatatud. Ei väljastata kui deklaratsioon esitamata ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. MKS RAHALISED NÕUDED JA KOHUSTUSED: Maksukohustus- maksumaksja kohustus tasuda maksusumma. Kinnipidamiskohustus- maksu kinnipidaja kohustus kinni pidada ja tasuda maksusumma. Tagastusnõue- isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma vm enammakse. Vastutuskohustus- kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kõrvalkohustus- maksukohustuslase
RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b (b 2250 0,0286) * 0,21 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se
Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud. Analüüsimudeli tükeldamine, haldamine, dokumenteerimine, versioonide ja muudatuste haldus. Analüüsimustrid. Süsteemianalüüsi protsess (iteratiivse arenduspotsessi raamistikus). Üleminek analüüsilt disainile. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Hindamisviisid: 1.Iseseisva töö kaitsmine (40% eksamihindest, praktilise töö esitamine on eksami eelduseks). 2.Teise tudengi töö hindamine ( 10% eksamihindest). 3.Kontrolltööd kõigi suuremate teemade läbimise järel (eksami eeldus, 50% eksamihindest). M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Õppekirjandus: C.Larman, An Introduction to Object-Oriented Analysis and Design and the Unified Process: Applying UML and Patterns, 2001 (või hilisem). L.Sterling and K.Taveter, Agent Oriented Modeling, The MIT Press, 2009. J
Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? Ettevõtlus KMS tähenduses on isiku (KMS § 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid KMS § 1 lg-s 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksustamata jätmine mõjutab oluliselt konkurentsi. (KMS § 2 lg 2) 2. Mis on kaup? Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE JA ANDMEBAASI SISSEKANNE Üliõpilane: Miko Allikmäe Õpperühm: IASB31 Matrikli nr.: 061643 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2007 SISUKORD 1 Üldvaade.................................................................................................................................3 1.1 Taust...............................................................................................................................................................3 1.2 Lausendid...........................
40 aruanne (kuni 2 dokumenti) · lähetuskulude aruanne 1.20 töötaja · arve koostamine 0.32 arve · panga ülekannete tegemine 0.32 maksekorraldus · deklaratsioonide koostamine ja esitamine maksuametile TSD ;KMD 4.80 deklaratsioon · statistika aruanne 9.60 aruanne · vahebilansi koostamine 25.60 · majandusaasta aruanne ühe kuu keskmine tasu · muu raamatupidaja töö 25.60 /h · dokumentide transport 0
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL: OSTMINE JA VÄLJAMAKSED Arvestuse infosüsteemid Tartu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. KULUDE ARVESTUSTSÜKKEL Majandustegevuses..........................................4 1.1 Kaupade tellimine, tarned ja teenused ....................................................................4 1.2 Kaupade vastuvõtt ja ladustamine...........................................................................5 1.3 Arvete protsessi parandamine..................................................................................6 1.3 Kaupade ja teenuste eest tasumine.......................................................................... 6 2. INFOTÖÖTLUSE PROTSEDUURID...................................................................... 7
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ..............................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST...................................................................................................................................... 4 1.2 LAUSENDID............................................................................................................................... 5 1.3 ORGANISATSIO
leaves the data in a consistent state". Selle definitsiooni järgi on tegevus: ühe inimese poolt täidetav ülesanne, mida täidetakse ühes kohas samaaegselt vastusena ettevõtet puudutavale sündmusele, mis lisab mõõdetavat ärilist väärtust ning jätab endast maha andmed terviklikul kujul Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka, kus protsessis tegutseja: võtab sisendina eelmise või eelmiste, paralleelselt tehtavate tegevuste väljundi (kui on tegemist protsessi esimese tegevusega, siis sõnumi väliselt tegutsejalt); teeb midagi sisendiga või sellega seotult, kusjuures midagi tegemine peab olema mõõdetav ajaliselt, ressursiliselt ja rahaliselt annab oma töö tulemuse sisendiks järgmis(t)ele tegevus(t)ele või protsessi lõpptulemusena välisele tegutsejale · Tegevusdiagrammi notatsioon
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" MAHEKAUBA E-POOD Üliõpilane: Allar Plaksi Õpperühm: EALB-31 Matrikli nr.: 062005 Juhendaja: Tarmo Veskioja Tallinn 2009 1 SISUKORD 1.ÜLDVAADE.................................................................................................................................................3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.......................................................
· rendilepingute haldamine Lisaks eelnevale on juhataja oluliseks ülesandeks töötajate ja varade halduse läbiviimine. Selleks on vaja: · töötaja tööle võtmine · töötaja viimine teisele ametikohale · töötaja töölt vallandamine · töötajate haldus · teiste varade (mitte kinnisvara) haldus 1.1.1.3 Pädevusala vajadused (business use case-id) Et endale seatud eesmärke edukalt täita, vajab juhataja pädevusalal tegutseja teenustena: · piletimüügi aruannet ning statistikat (raamatupidaja pädevusala) · aruanded teiste varade kohta (aruanded raamatupidajalt) · aruanded rentnikelt rendiruumide seisukorra kohta 1.1.1.4 Pädevusalasisesed protsessid (business use case-id) Juhataja pädevusalal tegutseja peab organisatisioonis läbi viima järgmised äriprotsessid: · ruumide sihtotstarbe määramine · ruumide remondilepingute sõlmimine ja lõpetamine
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine? Kas ennevõ
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada. Majandusarvestuse põhieesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute kohta andmeid ettevõtte väliste infotarbijate huvides lähtuvalt. RP õigsust kontrollib audiitor, maksustamise õigsust kontrollib Maksu- ja Tolliamet. RP vajadus: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu. RAHA ARVESTUS Kontode avamine: kassa,pank jne. Vajadus: erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kind
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
· infotöötajad ja süsteemitöötegijad kasutades IT-d täidavad oma info- ja süsteemitööülesandeid organisatsioonis · andme-(info)ressursid - infovajajate jaoks nende nõudmistele vastav info (väljund); lähteandmed selle loomiseks (sisend) · infosüsteemi info- ja süsteemitööprotsessid - reeglid, protseduurid, meetodid ja nende omavaheline seotus info- ja süsteemitöö jaoks Infosüsteemis tegutseja nö arvutitöökoht Rakendussüsteemide liigid (operatsioonilised süsteemid, juhtimist toetavad süsteemid) Formaalset suhtlust (andmevahetust) toetavad: · operatsioonilised (käitus-)süsteemid igapäevatöö tegemiseks ja juhtimiseks · administreerimis-/ juhtimissüsteemid organisatsiooni juhtimisprotsessideks Mitteformaalset suhtlust toetavad: teadmuse loomiseks ja organisatsioonisisese kultuuri tõstmiseks · uute teenuste ja toodete loomiseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Infosüsteemide arendusprotsess" Bussijaam Üliõpilane: Anneli Kaldamäe Õpperühm: LAP-81 Juhendaja: E. Õunapuu Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. ÜLDVAADE.........................................................................................................................................4 1.1 TAUST JA ÜLDKONTSEPTSIOON........................................................................................................4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm.....................................................................
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasu
FINANTSARVESTUSE PRINTSIIBID: Majandusüksuse printsiip – juriidilise isiku raha pole füüsilise isiku raha. Ettevõte eksisteerib iseenda huvides. Jätkuvuse printsiip – majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva organisatsioonina, kui ei ole alust vastupidiseks oletuseks. Monetaarsuse printsiip – kajastatakse kõike rahas (käibelolevas – Eestis eurodes). Kui poleks esitatud samas ühikus, siis ei saaks liita, lahutada, kokku arvestada. Raamatupidamisaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes. Perioodilisuse printsiip – Ettevõtte majandustegevus on jaotatud lühemateks perioodideks. Finantsaruanded koostatakse teatud ajaperioodide (kuu, kvartal, poolaasta, aasta) möödudes. Soetusmaksumuse printsiip – mingi objekti soetamisel kulutatud rahasumma (kõikide väljaminekute summa) = soetatud asja hind Realiseerimise pr
2) Seisuslik kord (vaimulikud, aadlikud, linnakodanikud) 3) Generaalstaate (seisuslik esinduskogu Prantsusmaal ja Madalmaades) ei olnud kokku kutsutud 175 aastat 4) Pidev maksukoormuse kasv, rahva elatusvõime langus 9. Millised olid Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? Positiivne Negatiivne Võeti vastu inimeste ja kodanikuõiguste Võimu haarasid jakobiinid leidis aset nende deklaratsioon verine diktatuur (tapeti palju lihtkodanikke) Rõhutati õigusvabadusele, võrdsusele; Hävitati palju kultuuripärandeid kõrgem võim oli rahvas (vabadus, vendlus, võrdsus) Võeti vastu põhiseadus ja valiti seadusandlik Vallutussõjad kogu Prantsusmaa konstitutsiooniline monarhia (hiljem vabariik) Kaotati tsunftikord ning feodaalsed privileegid 10. Millised olid Saksamaa ühendamise positiivsed ja negatiivsed tagajärjed?
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart
näiteks seminaritöö õendusalustes; miniuurimistöö uurimistöö metoodikas; portfoolio pedagoogikas; praktika aruanne kirurgilises õenduses. Kursusetöö ja diplomitöö puhul kirjutatakse töö liigiks kursusetöö või diplomitöö. Töö tegemise koht (lähtuda õppeasutuse asukohast) ja aasta; 20 Diplomitöö tiitellehe pöördel (vt lisa 3 järg) esitatakse nõuetekohane autori ja juhendaja deklaratsioon, milles töö autor kinnitab oma allkirjaga, et on töö iseseisvalt koostanud; töös kasutatud teiste autorite tööd, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud ja paneb kuupäeva. Trükitult on toodud andmed juhendaja kohta: Juhendaja: ees- ja perekonnanimi, akadeemiline kraad (näiteks: RN, MNSc). Juhendaja allkirjastab kaitsmisele lubatud töö ja paneb kuupäeva. Teiste kirjalike tööde
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Bussijaam Tallinn 2014 1 Üldvaade...............................................................................................................................3 1.1Taust................................................................................................................................3 1.2 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................3 1.3 Põhiprotsesside loetelu..................................................................................................3 1.4 Tegutsejate loetelu..............................
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahali
tasemel: toimimiskasutuslugude (Business Use Case). Modelleerimine tarkvarasüsteemi tasemel: (andmebaasirakenduse) kasutuslugude (Use Case) modelleerimine 47 Toimimiskasutuslugude modelleerimine- kirjeldavad organisatsiooni toimimisprotsesse ja nendega seotud väliseid osapooli nagu kliendid ja partnerid. 48 Toimimiskasutuslugu - Toimimiskasutuslugude mudel annab nö "suure pildi" organisatsiooniga suhtlejate vaatenurgast. 49 Väline tegutseja -Toimimisprotsesse esitatakse toimimiskasutuslugudena ja väliseid osapooli toimimistegutsejatena 50 Süsteemi käitumine - näitab, kuidas süsteemi osad (objektid - komponendid) omavahel koos toimivad (suhtlevad ja koostööd teevad).Et täita neile pandud ülesandeid ja pakkuda süsteemi funktsionaalsust (täita süsteemi eesmärke).Näitab, kuidas objektid süsteemi eluea jooksul oma seisundeid muudavad.Objektide omavahelist suhtlust väljendatakse kolme liiki
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
Protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega – sõnumi laekumine sellele reageerimiseks – protsessi esimese tegevuse tegemiseks protsess peab alati lõppema mingi tulemuse või saavutatud olukorraga/seisundiga (neid võib olla mitu) protsessis peab olema vähemalt 2 tegutsejat (rolli, mis on täidetav inimese poolt) protsess võib koosneda mitmest alamprotsessist ühte tegevust teeb ainult üks tegutseja tegevus peab lõppema mingi visuaalselt nähtava või „käega katsutava“ tulemusega (seisundi või objektiga), mida oleks võimalik kontrollida tegevus peab olema teostusviisist sõltumatu, st tegevus peab vastama küsimusele „mida tehakse“, mitte „kuidas tehakse“ tegevus peab vajama mingit sisendit (andmeid ja/või materiaalset objekti) tegevuse juures on vaja kontrollida, mis tegevus(ed) peab/peavad olema eelnevalt