Nim ka liikumise energiaks. Valem- Ek =mv2 /2. Tähis- Ek (kin.e). Kin.e sõltub põhiliselt kiirusest (püssikuul). Lisaks sõltub ta massist (kaubarong). Potentsiaalne energia- on kehal siis kui ta asukoht teiste kehade suhtes muutub või tema enda mõõtmest muutuvad. Ülestõstetud keha valem-Ep=mgh tähis-Ep(pot.e). Sel juhul sõltub pot.e põhiliselt kõrgusest(Kivi kukkumine IV või I korruselt) Lisaks sõltub ta massist (kivi või udusulg). Deformeeritud keha. Valem Ep=kx2/2. Näiteks: vibu 6)Energia jäävus. Energia ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise ehk kogu energia on jääv. Valem-E=Ep+Ek.7) viskamise hetkel h=0 ehk E p=0J. kiirus on maksimaalne ehk Ek- max. kogu energia E=Ep. Keha kiirus väheneb ehk Ek väheneb. Kõrgus h suureneb ehk E p suureneb. Kogu energia peab olema sama ehk E=Ek+Ep, millest näeme, et nii palju kui palju kin.e väheneb sama palju pot.e suureneb. -Kõrgeimas punktis ta seisab (v=0
Külmtöötluse käigus metall kalestub ja tema füüs.omadused muutuvad.Kalestunud metll neelab 5...10% deformeerimiseks kulutatud energiast.See energia kulub kristallivõre defektide moodustamiseks:tekivad võre moonutused ja dislokatsioonide tihedus suureneb. Deformeerimisel suurenevad tugevusnäitajad ja kõvadus. Kuumutamisel kuni rekristallisatsioonitemp.ni muutub metalli kristallvõre ja omadused , kuid ei muutu deformeeritud metalli mikrostruktuur-leiab aset pingestumine. Pingestumisel väheneb defektide arv ning paiknevad ümber dislokatsioonid. Joonis 3.2 Mikrostruktuurimuutumise skeem kuumutamisel a-deformeeritud metalli struktuur b-kristallisatsioonikeskmete teke ja kasv c-reklistalliseerumine d,e-tera kasv 2.Metallisulamid Faasid ja mehaanilised segud metallisulameis Sulam on aine,mis on saadud kahe või enama komponende kokkusulatamise või -paagutamise teel
Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on nõuded külmsurvetöödeldavate metallisulamite omadustele? Vali üks: a. väike kõvadus, ebaühtlane struktuur b. madal voolavuspiir, ühtlane struktuur c. väike elastsusmoodul, kõrge Tsul d. madal tõmbetugevus, kõrge löögisitkus Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a. noolutamist b. lõõmutamist c. rekristalliseerumist d. kalestumist Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Remove flag Küsimuse tekst Pingeolekut vormstantsimisel iseloomustab alljärgnev skeem (1> 2> 3): Vali üks: a. c b. a c. b d. d Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kinniste stantside puuduseks on Vali üks: a
Rõhk – rõhumisjõu suurus pindalale(p=F/S) Seisuhõõrdumine – võrdne suuruselt ja vastassuunaline jõuga, mis põõab keha liikuma panna Liugehõõrdumine – hõõrdejõud on suunatud liikumisele vastassuunas. Hõõrdetegur – μ, on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu Deformatsiooni liigid – elastne(keha endine kuju taastub), plastne(keha deformeeritud kuju säilib) või habras(keha puruneb deformatsiooni korral). Pöördenurk – nurk, mille võrra pöördub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius(Tähis φ (fii)) Sagedus – ajaühikus tehtavate täisringide arv(f=N/t, f=1/T) Joonkiirus – läbitud joone pikkus ja aja jagatis v = l/t Nurkkiirus – on ajaühikus sooritatav pöördenurk(Põhivalem: ω = φ / t, kus φ (fii) on pöördenurk ja t on aeg, ω = 2πf)
mitmetähenduslik etnograafia on positiivne 5. Kompositsioon 6. Ruumilisus Värvilised varjud Tasapindne Puudub 7. Vorm Ebasümmeetriline; Deformeeritud, erootiline ebamäärane 8. Joon Rõhutatud; vooklev 9. Keda mõjutasid Neoimpressionism Uusromantistid 10. Esindajad Claude Monet, Aubrey Birdsley Edvard Munch Gerhard Munthe Henri Matisse Karl- Schmidt-
lõuna suunas kallutatud hiidpangas. Selle kivimeid, eriti lubajakive läbivad tihedalt (keskmiselt 10 tk 1 m kohta) kihi pinnaga ristuvad lõhed (nn tihelõhelisus). Tornimäe ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud: väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud. Mitmed tugevasti deformeeritud, kümnetesse meetritesse ulatuva läbimõõduga lubjakivipankad on tuumikpanga küljest lahti rebitud ja mandrijää
(metallvarb) liikumatu matriitsipoole esimesse vakku otsaga vastu piirajat 16. Piiraja küljes on rull 17, mis toetub pealiugurile kinnitatud juhtpinnale. Pealiuguri töökäigul tõuseb rull üles ja pöörab piiraja templi eest ära. Samal ajal matriitsipooled sulguvad ja tempel deformeerib toorikut. Tagasiliikumist alustab esmalt pealiugur, eemaldades templi toorikust. Seejärel liigub tagasi liikuv matriitsipool, vabastades varva. Osaliselt deformeeritud vabanenud varva asetab operaator järgmisse vakku ja lülitab uuesti töökäigu. Vagude arv piirdub tavaliselt viiega. Stantsimisseade Kuumvormstantsimiseks eelistan press-stantsi. Press-stantsimisega saadavad toorikud on mõõtmetelt väga täpsed, mistõttu on stantsimiskalded väiksed või puuduvad üldse. Seadme kasutamisel puuduvad ka sidepinnad. Horisontaalstantsimismasina põhimõtteskeem
kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad NEWTONI II SEADUSkeha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga NEWTONI III SEADUSkaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed, suunalt vastupidised ja jõud kui vektorid tuleb kujutada ühel ja samal sirgel POTENSIAALNE energon kehal tema vastastikmõju tõttu: ülestõstetud keha Ep=mgh; deformeeritud keha KINEETILINE energon kehal tema liikumise tõttu PINDPINEVUSJÕUDon põhjustatud molekulidevahelisest külgetõmbest ja on võrdeline vedeliku pinna piirjoone pikkusega F= l PUNKTMASS keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada RESONANTSsundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine, kui välisjõu muutumise sagedus ühtib süsteemi võnkesagedusega SISEENERGIAkeha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetiliste energiate ja nende
s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole maapinna lähedal olevaid kehi. See on gravitatsioonijõud. F= m*g 8. Mis on deformatsioon ? Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ? See sõltub pindade siledusest ja materjalist. Hõõrdumist saame vähendada määrimise teel. 12. Newtoni III seadus Kehad mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 13
EKSPRESSIONISM 20. sajandi I pool Ekspressionism on ... Kole depressiivne muserdav tragikoomiline emotsionaalne sünge deformeeritud ahastav lootusetu kirglik tume porine dramaatiline huvitav vastuoluline moonutatud õõvastav atonaalne konfliktne kurb põnev tundeline väljendusrikas LAHE!!! Ekspressionism ei ole... Armastav lõbus armastusväärne õnnelik lustlik kaunis päikseline rahulik emotsioonitu tagasihoidlik
v - lõppkiirus m/s v0 - algkiirus m/s t - aeg s l - teepikkus m v - kiirus m/s s - nihe m h - kõrgus m m - mass kg F - jõud N G - gravitatsioonikonstant 6,7·10-11·N·m/kg2 r - kehadevaheline kaugus m g - raskuskiirendus m/s2 µ (müü) - hõõrdetegur - N - rõhumisjõud - k - deformeeritud keha jäikus N/m p - impulss kg·m/s A - töö J N - võimsus W (pii) - pöördenurk rad (omega) - nurkkiirus rad/s T - periood s f - sagedus Hz M - jõumoment N·m L - impulsimoment kg·m2/s - lainepikkus m (nüü) - moolide arv M - molekulimass, molaarmass kg m0 - 1 molekuli mass N - osakeste arv n - osakeste konsentratsioon
Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e = k l, kus l (delta l) väljendab deformatsiooni pikenemist ja k on võrdetetegur, mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m. 4. Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine. 5. Kummipaela jäikus sõltub keha materjalist, kujust. Töö käik: 1. Sidusin kummipaela külge kilekoti ning kinnitasin selle kapile. Kinnitasin kummipaelale nööpnõela, millest sai tulevane osuti. Kleepisin kapile pabeririba. Ajal,
kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong. B) vastasikmõju energia ehk potentsiaalne energia a) maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia (joonis sirge) Ep=mgh Ep-potentsiaalne energia [Ep]=1J, m-mass, h-körgus[h]=1m, g=raskusjõud [g]=9,8 m/s2 b) deformeeritud vedru potentsiaalne energia joonis (tõusev kumer) Ep= k(delta l)ruudus/2 Ep=potentsiaalne energia, k vedru jäikus[k]= 1 N/m, delta l-vedru pikenemine, lühenemine [delta l]= 1m 4) MEHAANILISE ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemis kus mõjuvad ainult gravitatsiooni ja elastusjõud (ei mõju hõõrdejõud), kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. SULETUD SÜSTEEMI MEHAANILINE KOGUENERGIA ON JÄÄV. E=E' Näiteks 1 keha korral (teiseks kehaks on maa) Ek+Ep= Ek'+Ep'
Ülekandunud ja muundunud energia iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse Mehaaniline töö korrutisega. A = Fs cos F jõud, s-nihe, jõu- ja nihkevektori vaheline nurk Võimsus A N = A töö, t kulunud t Deformeeritud keha kx 2 potentsiaalne energia Ep = k keha jäikus, x - keha deformatsioon 2 4. Perioodilised liikumised Nurkkiirus 2 v = = = t T r
Eristatakse kiiremaid P-laineid e pikilaineid mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvateja välja venivate impulssidena.S-laineid e ristilaineid.Pinnalaine:Piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist.Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt.Rayleighi lained panevad maapinna lainetama.Lovei lained aga võnguma. Selgita:Uue mandrilise maakoore teke- Kurd mäestike teke-maakoore kokkusurumis piirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud kurrutatud kivimitest mäestik.Vulkaani purskega kaasnevad nähtused-Peale purske eraldub palju veeauru ja mürgist süsinik-ja vääveldioksiidi ning N,Cl,Fjt ühendeid.Nõlvaprotsess-Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas.Tagajärjeks on nõlva ülemise osa järsemaks ja alumise osa laugemaks muutumine.Libisemise korral liiguvad kivimiplokid või settekehad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas.
- lubjakivi - glaukoniitliivakivi - diktüoneemakilt - oobulusliivakivi - Kambriumi liivakivi - sinisavi TORNIMÄGI läänepoolseim kuni 800m pikk ja kuni 200m lai, absoluutne kõrgus 69,9 m (ümbritsevast maapinnast 34m kõrgem), 1020º lõuna suunas kallutatud põhjanõlv on järsakuline-200m pikkuselt kulgev ordoviitsiumi lubjakivide paljand, põhjakaarest ääristab kuni 35m kõrgune enamasti paekivist järsak ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk.
= C= k Fdef suurenemisel kirjeldab mahtuvus U misel kirjeldab jäikusteguri pöördväärtus k x2 Elektrivälja energia kondensaatoris Ep = Deformeeritud vedru potentsiaalne energia 2 1 q 2 (CU ) 2 C U 2 Ee = = = C 2 2C 2 Keha omadust säilitada oma liikumisolekut (keha inertsust) Juhtmesüsteemi omadust säilitada endas voolu (elektrilaengu
Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. FSWl on järgmised eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega: · Puudub vajadus täitetraadile · Minimaalne liite ääriste ettevalmistamine · Protsess eemaldab liite vahel oleva oksiidi
Pärast sõda naases õpetamise juurde, kuid ta teadis et ta tahab midagi paremat ja hakkas õppima Kunstikoolis (School of Art). Edasi jõudes läks ta Royal Collage of Art'i Londonis. Aastal 1924 kohtus ta Irina Radersky'ga, kellega ta aasta hiljem abiellus.paar elas Hampsteadis. 3 Eeskujud Henry Moore , kelle teostes on julgelr õldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'I kunsti eeskujude hulgas on Mesopotaamina ja Vana-Ameerika skulptuurid. Ilmneb arhailise ja loodusrahvaste kunsti mõju. Moore rajas 1936 a. Inglise Sürrealisteide Grupi. 4 Looming Inglise kujur ja graafik.Viljelenud nii figuraal- kui abstraktset skulptuuri. Karastanud,
vahel lõpmatu kiirelt. Einstein lahendas selle probleemi kümme aastat hiljem üldrelatiivsusteooriaga. Kuid Albert Einstein pakkus oma teoorias välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. See ongi põhjus, miks planeet saab kõverdada mööduva objekti teed või hoida seda hoopis orbiidil. Objekt saab lihtsalt jälgida lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. 1919. aastal sai Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria tõestuse täieliku päikesevarjutuse vaatluse tõttu. Astronoomid nägid tähti, mis oleksid pidanud olema Päikese poolt varjutatud. Just see nähtus tõestaski, et tähtedelt saadud valgus oli jälginud ruumi kõverust, mida põhjustas Päikese mass. Newtoni teooria järgi ei oleks valguse tee tohtinud kõverduda, kuna valgusel pole massi. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa
Hrdetegur sltub mlema kokkupuutuva pinna karedusest ja materjalist. Hrdumise kaks peamist phjust - 1) pindade ebatasasus 2) aineosakeste vahelised tmbejud ELASTSUSJUD Elastsusjud - keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jud. Suhteliselt vikeste deformatsioonide korral on elastsusjud vrdeline kujumuutuse suurusega. Fe = k x delta l Elastsusjud on suunalt alati deformatsioonile vastupidine. Vrdetegurit k nimetatakse deformeeritud keha jikuseks. NEWTONI KOLMAS SEADUS Newtoni kolmas seadus - jud tekivad kahe keha vastastikmjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mjuvad jud on absoluutvrtuselt vrdsed ja vastassuunalised. KEHA IMPULSS Keha liikumist saab iseloomustada suurusega, mida nimetatakse liikumishulgaks e. impulsiks. Impulsi thiseks on p. p = mv Impulss sltub keha massist. Impulsi jvuse seadus - suletud ssteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmjul jv.
Anselm Kiefer püüdis kombata neid Saksa ajaloo lõike, mida kaasmaalased tahtsid unustada ja tõrjuda maalid on teatraalsed ja sümboolikast küllastunud kasutab maalialustena fotosuurendusi ja liidab pildiga tähendusrikkaid mahulisi detaile Päevalilled Sandro Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeeritud figuurid süzeed seotud kirjanduslike või mütoloogiliste motiividega tema meelest on kunst isiklik, subjektiivne identiteedi otsimine Mees sinises Duane Hanson Hüperrealismi skulpturist Riietab oma ilmekad inimtüübid päris riietesse ning lisab neile päris poekaupu Turistid Kokkuvõte Postmodernismi mõiste sündis arhitektuuriteoorias.
tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents. energia oleneb keha algasendist mingi taustkeha suhtes, tuleb määrata algasend, kui seda pole tehtud. Tavaliselt loetakse energia nullnivooks keha potents. energiat maapinnal. Keha potents. energia võib olla ka negatiivne, kui keha asub valitud nullnivoost madalamal. Potentsiaalne energia on näiteks maapinnast kõrgemale tõstetud kehadel ja deformeeritud kehadel. 19. Elastsusjõu töö. Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia. Elastsusjõud teeb tööd viies keha deformeeritud asendist tasakaaluasendisse. (J) x on keha pikkuse muutus, k on jäikustegur Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub tööga, mida elastsusjõud teeb selle keha (nt. vedru) viimisel deformeerimata olekusse. 20. Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus. Lihtsam seletus:
tõmbejõud. 7.Elastsusjõud ja deformatsioon; Hooke`i seadus; jäikus. Elastsusjõud- keha kuju muutmisel e. deformeerimisel tekkiv jõud. Elastsusjõud püüab keha kuju taastada. On alati deformatsiooniga vastassuunaline. Deformatsiooni liigid: 1) tõmbe- ; 2) painde- ; 3) surve- ; 4) väände- ; 5) nihkedeformatsioon Hooke'i seadus: Väikeste deformatsioonide korral on elastsusjõud võrdeline keha kujumuutuse suurusega, Fe=k(l2-l1)=kl Jäikus- võrdetegurit k nim. deformeeritud keha jäikuseks. Jäikus sõltub keha materjalist ja kujust, mõõtühik on 1N/m. 8.Impulss, impulsi jäävuse seadus; reaktiivliikumine. Impulss- e. liikumishulk on vektoriaalne suurus, mille suund ühtib kiirusvektorti suunaga, impulss sõltub keha massist, võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega: p=mv Impulsi jäävuse seadus- suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv
aastat hiljem lahendas Einstein selle probleemi üldrelatiivsusteooriaga. Oma teoorias pakkus Einstein välja, et aine deformeerib ruumi enda ümber. Deformatsioon sarnaneb lohuga, mille põhjustab näiteks marmortüki asetamine välja venitatud kummilehele. Selles deformeerunud ruumis on lühim tee kahe punkti vahel kõverjoon. Sellepärast saab planeet kõverdada mööduva objekti teed või isegi hoida seda orbiidil objekt lihtsalt jälgib lühimat teed läbi ruumi, mis on deformeeritud planeedi poolt. Üldrelatiivsusteooria järgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole võimalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsiooniväljas või kiirendusega liikuvas taustsüsteemis. Teooria matemaatiliseks väljenduseks võttis Einstein abiks kõvera aegruumi mõiste. Kõveras aegruumis ei ole lühimaks teeks kahe punkti vahel mitte sirge nagu tasases (eukleidilises) ruumis, vaid kõver geodeetiline joon
REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Regionalist THOMAS HART BENTON (1889-1975). Inglismaa Kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. Henri Moore skulptuurid Mehhiko kunstnikud Suurt mõju saavutasid aga Mehhiko kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949). Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik kirikukunst ja
Ventrikulaarsete ekstrasüstolide puhul erutusimpulss pärineb kas paremast või vasemast vatsakesest. Südame rütm on üldiselt normaalne, 60-100/min. Asub ektoopiline kolle Hisi kimbu säärtes või Pukinje kiududes. EKG-s on nende tunnuseks varem tekkiv lai QRS-kompleks ilma eelneva P-sakita, sest erutusimpulss ei levi retrograadselt kodadele. Erutuse levik vatsakestes kulgeb ebanormaalset teed pidi ja seetõttu QRS-kompleks on laienenud ja deformeeritud. T-sakid on tavaliselt vastassuunalised QRS-komplekile. Ekstrasüstolile järgneb tavaliselt kompensatoorne paus (mida patsient tajub südame vähelöögina). Mida rohkem allpool asub ektoopiline kolle, seda enam deformeerub ja laieneb QRS-kompleks, sest depolarisatsioon levib vatsakestes algul normaalsele vastupidises suunas (Jaanson 1996, Maramaa 1991) (vt joonis 1). Joonis 1. Ventrikulaarsed ekstrasüstolid.
SOTSIAALNE REALISM ja veidi romantilisem ja nostalgilisem REGIONALISM. 1930-ndail aastail hakati peamiselt valitsuse rahadega kunstnikelt tellima monumentaalkunsti teoseid ühiskondlikele hoonetele. Regionalist THOMAS HART BENTON (1889- 1975). Inglismaa Kunstielus kujunes uuenduslikele vooludele soodus õhkkond. 1930-ndail aastail algas mitme silmapaistva skulptori loomingutee. Tähtsaim nende hulgas oli HENRY MOORE (1898-1986), kelle teostes on julgelt üldistatud ja deformeeritud inimkeha. Mõnikord on kujudes läbiulatuvad avad. Moore'i kunsti eeskujude hulgas on vana Mesopotaamia ja Vana-Ameerika skulptuurid. Henri Moore skulptuurid Mehhiko kunstnikud Suurt mõju saavutasid aga Mehhiko kunstnikud DIEGO RIVERA (1886-1957), JOSÉ CLEMENTE OROZCO (1883-1949). Nad olid kodumaal loonud väga omapärase ja jõulise monumentaalstiili, kus liitusid vanaaegne Ameerika kõrgkultuur, uusaegne indiaani rahvakunst, katoliiklik
Selliseid tahkeid kehi nimetatakse monokristallideks. Monokristalli näide mäekristallid, räni, graniit. Metallid polükristallid. 40. Kirjeldage kristallivõret? Aineosakesed paiknevad kristallvõres korrapäraselt. Punkte, mis vastavad osakeste kõige püsivamatele tasakaaluasenditele, nim. sõlmedeks. Sõlmede vahelisi sidemeid kujutatakse joontena. 41. Mida nimetatakse elastsuseks? Elastsuseks nimetatakse deformeeritud tahkete kehade omadust taastada oma esialgne kuju ja suurus pärast välisjõudude mõju lakkamist. Keha taastab algse kuju. 42. Kuidas tekib elastsusjõud? Et elastselt deformeeritud keha püüab taastada oma kuju ja ruumala, siis mõjub ta teda deformeerivatele kehadele teatud jõuga, mida nimetatakse elastsusjõuks. Muudame osakestevahelist kaugust. Vedrude korral on väändumine. 43. Mida nimetatakse plastsuseks?
Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39. Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne energia, lähtudes elstae deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest. 40. Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel on keha püsivas tasakaalus, ebapüsivas tasakaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti.
Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. [3] FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud. Sageli tundub see dünaamiliselt rekristalliseerunud olevat nii, et detailne mikrostruktuur võib koosneda võrdtelgsetest kristalsetest teradest. Tööriista iga pöörde jooksul tekivad materjali silindrikujulised kihid, mis annavadki iseloomulikud sibularõngad liite pinnal. [3] 4 4. Eelised ja puudused Eelised võrreldes tavapäraste keevitusmeetoditega [3] Puudub vajadus täitetraadile
Mandrid on üldjoontes kõik üksteisele sarnase ehitusega. Alumiseks struktuurseks korruseks on aluskord ehk vundament, mis koosneb eelkambriumi vanusega kristalseist kivimeist, mis ka kõigil mandreil teatud kohtades, mida nimetatakse kilpideks, paljanduvad. Suur osa aluskorrast on kaetud võrdlemisi vähedeformeerunud settekivimite kihtidega. Selliseid alasid nimetatakse platvormideks. Kõigil mandreil on olemas ka mäestikud ehk piklikud deformeeritud, moondunud ning murranguist läbitud struktuurid, mis markeerivad kunagisi või ka praegusi laamade põrkepiire. Lähtudes geoloogilisest kontseptsioonist on paljud saared (Suurbritannia, Tasmaania, Gröönimaa, Jaava, Jaapan jne) geoloogiliselt osad külgnevast mandrist. Mõned saared moodustavad aga omaette mikrokontinente (Madagaskar, Uus- Meremaa). Mandrid erinevad oluliselt nii ehituselt, vanuselt kui ka koostiselt ookeanilisest maakoorest
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna, Barokk mõiste Sarnaselt paljude teiste stiilinimetustega kasutati "barokki" algselt kriitilise- või sõimusõnana. Sõna on tuletatud kahest 16 saj käibel olnud mõistest, itaaliakeelne barocco viitas liialdatud järjekindlusele keskaegses formaalses loogikas, portugali keeles tähendas barrocco deformeeritud pärli. Mõlemad tähendavad kõrvalekallet normist, ja selles tähenduses võtsidki 18 saj teoreetikud termini kasutusele, kirjeldamaks kunstiteoseid ja arhitektuuri, mis neile tundus irratsionaalne. Barokki võib tõlgendada kui "ebatavaline, ootamatu". Barokki iseloomulikud jooned Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. Barokk arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur
mv 2 Kineetiline energia Ek m keha mass, v keha kiirus 2 Ülestõstetud keha potentsiaalne energia E p mgh m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast 2 kx Deformeeritud keha potentsiaalne energia Ep k keha jäikus, x keha deformatsioon 2 Mehaanilise energia jäävuse seadus E E k E p const Kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv.
Mitte ühtlane liikumine-liikumine,kus keha kiirus muutub. Keskmine kiirus-kiirus, mida kasutatakse mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks, arvutatakse läbitud teepikkuse jagamisel selle läbimiseks kulunud ajaga. Jõud-füüsikaline suurus, iseloomustab ühe keha mõju teisele.tähis F ühik-1N. Raskusjõud-gravitatsiooni jõud,millega Maa v mõni teine keha tõmbab mingit teist keha. Fr=mg ühik-1N. Elastsusjõud-jõud, mis tekib elastselt deformeeritud kehas ja mille mõjul taastub keha esialgne kuju. Hõõrdejõud-jõud,mis tekib kui konarlikud kehad haakuvad üksteise külge. Energia-füüsikaline suurus,näitab suurimat tööd,mida keha või kehade süsteem saab teha.Tähis-E ühik-1J. Kineetiline energia-energia, mida keha omab liikumise tõttu. Ek = mv2/2. Potentsiaalne energia-energia,mis kehadel on nendevahelise vastastikuse mõju tõttu.E=mgh. Energia jäävuse seadus-energia ei teki ega kao,vaid muundub ühest liigist teise.
Valem: Ühik: 43.Mida näitab võimsus? Valem .Ühik. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Valem: Ühik: 44.Milliseid kehad omavad energiat? Energiat omavad kehad, mis teevad tööd. 45.Millistel kehadel on kineetilist energiat? Kineetilist ehk liikuva keha energiat omavad liikuvad kehad. 46.Millistel kehadel on potentsiaalset energiat? Potentsiaalset ehk, vastastikmõju energiat omavad ülestõstetud kehad ja Deformeeritud kehad. 47.Sõnasta energia jäävuse seadus. Energia ei teki ega kao , ta muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt Teisele. 48.Sõnasta kangi tasakaalutingimus. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. 49.Sõnasta mehaanika kuldreegel. Ükski lihtmehhanism ei anna võitu töös. Nii mitu korda, kui võidakse jõus, Kaotatakse teepikkuses. Mehaanika kuldreegel väljendab lihtmehhanismide korral
eemalduvalt objetilt lähtuva kiirguse lainepikkus suureneb nn. punanihe ning lähenevat objektilt meieni jõudva kiirguse lainepikkus väheneb) see nähtus võimaldas tuvastada, et elame paisuvas Universumis. Maatahke faas Vesivedel faas Õhk gaasiline faas Tuliplasma faas (!) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (!) 1905 aastal ka energial (energia=võime teha tööd) on mass. Seetõttu kaldubki kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole seetõttu lineaarne, vaid deformeeritud. A.Einstein (1905): Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. E = m×c2 kus c valguse kiirus vaakumis 2.9979× 108 m/s m massi muutus, kg E energia muutus, J Esimene, kes leidis, et aatom on jagatav, oli inglise füüsik Joseph Thompson. Tema ettekujutuse järgi kujutas aatom endast "positiivse elektri merd", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid. Antud mudel esitati 1904
Välja tuleb lõigata (augustada) ring läbimõõduga 16,0 mm, materjali paksus 8,9 mm ning materjali tõmbetugevus 236 MPa. kus L - lõikejoone ümbermõõt, mm; s - materjali paksus, mm; τ1 (tau1) - materjali lõiketugevus, MPa; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa. Vastus: Küsimus 10 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist termotöötlusviisi kasutades on võimalik kõrvaldada deformeeritud metalli kalestusnähud? Vali üks: a. lõõmutamist b. noolutamist c. kalestumist d. rekristalliseerumist Küsimus 11 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Loetlege survetöötlemise tükktootmise meetodid (perioodilised survetöötlusprotsessid) Vali üks: a. sepistamine, lehtstantsimine b. vormstantsimine, tõmbamine c. valtsimine, lehtstantsimine d. ekstrudeerimine, valtsimine Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Tooge piirsulamistemperatuurid. · Kergsulavad metallid ja sulamid sulamistemp ei ületa plii oma - 3270C (Sn, Pb, Hg jt); · Kesksulavad metallid ja sulamid sulamistemp üle3270C, kuid on alla 15390C; · Rasksulavad metallid ja sulamid - sulamistemp ületab raua oma, s.o. 15390C (Cr, Ti jt). 10)Selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis). taht C- vase baasil materjal: CW- deformeeritud toodena. CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elemetide sumbolid ja nende nominaalsisaldus (täisarv %) (ehk siis 38% Zn-i ja 2% Pb) 11) Tooge põhilised termoplastide esindajad(vähemalt 3)? Polüetüleen(PE), polüpropülen(PP), polütetrafluoroetüleen(PTFE), plüstüreen(PS), plüvinüülkloriid(PVC), polüamiid(PA) 12) Kuidas liigitakse mitteoksiidkeramika lähtudes koostidest? Karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid III variant: 1)Tahkkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas.
Tegelikkuses on aga mõlemad kehad "võrdõiguslikud", kui keha mõjutab teist keha, on ta ka ise mõjutatav. Iga kord, kui mingi keha saab teise keha mõju tõttu kiirenduse, siis saab kiirenduse ka mõjutav keha. Seda nimetame kehade vastastikmõjuks mille käigus saavad mõlemad kehad kiirenduse. Vaatleme järgmist katset. Olgu meil siledal pinnal kaks vankrikest, vankrikeste vahele on painutatud terasleht. Kuna terasleht on deformeeritud, siis on tal potentsiaalset energiat. Kui põletada läbi teraslehte hoidev niit, siis terasleht mõjutab mõlemat vankrikest ja teraslehe mõju, kui terasleht on ühtlane, on paremale ja vasakule poole ühesugune. Vastastikmõju tõttu teraslehega saavad vankrikesed kiirenduse, esimene vankrike kiirenduse a1 ja teine vankrike kiirenduse a2. Kui vankrikesed oleksid ühesugused, s.t oleks tehtud ühesugusest materjalist ja neil oleks ühesugused mõõtmed, siis
11. Keha kaal jõud, millega keha mõjutab tuge. Tähis: P , Ühik: N 12. Mehaaniline energia füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Tähis: E , Ühik: J 13. Kineetiline energia liikuva keha energia (liikumisenergia). 14. Potentsiaalne energia energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17. Reaktiivliikumine keha selline liikumine, mille põhjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa. 18. Mehaaniline võnkumine liikumine, mis kordusb võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi. 19
traumeeritud isikut, kes kasutas autoportreede tegemist väljendamaks oma ängi. (Blackshaw 2007). Alates 1909. aastast hülgas Schiele klimtiliku elegantse lineaarse selguse. Tema jooned muutusid õrnadeks, fragmenteerituteks ja samal ajal olid just kui kokkusurutud: kord katkesid, siis jälle tugevnesid, sõltudes detailidest, mida kunstnik tahtis rõhutada. Schiele hülgas ka tavapärase perspektiivi kasutamise, muutes vaatepunkte- ja nurkasid nii, et figuurid piltidel nägid välja deformeeritud ja väänlevad. (Steiner, R. 1993) Joonis 3. Istuv paar aka Egon ja Edith Schiele (allikas: www.egon-schiele.net/) ,,Istuv meesakt" (autoportree) eraldab n-ö Schiele loomingut Klimtist, märkides tema loobumist ornamentaalsest, passiiv-erootilisest kehast, mida kritiseeriti kui ülemäära naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus ka Schiele) visuaalkultuuri
89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2. Kuumsurvetöötlus vabastab metalli sisepingetest ning teras ei kõvene töötluse tagajärjel. 3
11. Keha kaal – jõud, millega keha mõjutab tuge. Tähis: P , Ühik: N 12. Mehaaniline energia – füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Tähis: E , Ühik: J 13. Kineetiline energia – liikuva keha energia (liikumisenergia). 14. Potentsiaalne energia – energia, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikmõjust. Seda energiat omavad: 1) maapinnal ülestõstetud kehad 2) deformeeritud kehad 15. Keha impulss - füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. 16. Võimsus – näitab, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Ühik – W , 1 W on võimsus, mille korral keha teeb 1 s tööd 1 J. 17. Reaktiivliikumine – keha selline liikumine, mille põhjustab kehast teatud kiirusega eemalduv keha osa. 18. Mehaaniline võnkumine – liikumine, mis kordusb võrdsete ajavahemike järel mööda sama teed edasi-tagasi. 19
tugevus, kuid suurem plastsus. Ferriitperliitmalm <0,8%, mille struktuuris on ferriit ja perliit ning grafiidiosakesed. 9. kuidas liigitatakse mitteraudmetallid ja sulamid lähtudes sulamistäpist.tooge piirsulamistõpid? Kergsulavad metallid ja sulamid , tekketemp 327c. kesksulavad metallid ja sulamid, tekketemp üle 327 kuid alla1539c. rasksulavad metallid ja sulamid tekktemp=1539c 10.selgitage tähist CW-CuZn38Pb2(materjali grupp, keemiline koostis)? Täht C-vase basil materjal; CW-deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %) 11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE, polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA 12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid. 3. VARIANT 1) Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=12; n=8*1/8+6*1/2=4 2)Keemilise ühendi A B kristallivõre (võretüüp K12)
Keha ujub, kui üleslükkejõud on arvuliselt võrdne raskusjõuga. Ujumisel on osa kehast vedelikust väljas. Keha heljub, kui üleslükkejõud ja raskusjõud on arvuliselt võrdsed. Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust, Võimsus on üks vatt, kui keha teeb ühe sekundi jooksul tööd ühe dzauli. Energia keha võime teha tööd. Potentsiaalne energia energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Deformeeritud keha ja maapinna kohale tõstetud keha. Kineetiline energia energia, mida keha omab liikumise tõttu. Kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv. Punkti, kus kang ja tugi kokku puutuvad, nimetatakse kangi toetuspunktiks. Tähistatakse O. Punkti, kuhu on rakendatud jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks. Kaugust kangi toetuspunktist kuni jõu rakenduspunktini nimetatakse jõu õlaks. Tähistatakse l.
kõrgusel 1m Raskusjõu arvuamiseks kasutatakse raskuskiirendust. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. F = mg F jõud (1 N) g = GM m mass (1 kg) R2 2 g raskuskiirendus (9,8 m/s ) KAAL Keha kaal on jõud, millega deformeeritud keha rõhub toele või pingutab riputusvahendit. Olemuselt on keha kaal elastsusjõud. Kaalu ei tohi samastada raskusjõuga, sest: · Kaal on rakendatud toele või riputusvahendile (raskusjõud kehale) · Kaal on elastsusjõud (raksusjõud aga gravitatsioonijõud) · Horisontaalsel alusel, mis on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt, on keha kaal võrdne raskusjõuga P=F P = mg P keha kaal 1N
7 Et tõsta maapinnal olev keha kõrgusele h, tuleb teha tööd raskusjõu mg vastu. Selle käigus nihutatakse keha teepikkuse h võrra ülespoole, nihe on paralleelne mõjuva jõuga, järelikult tehtud töö on E p = A = mgh . (5.25) Elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia võrdub arvuliselt deformeerimiseks tehtud tööga. Et tööd tehakse elastsusjõu vastu, siis absoluutväärtuselt see töö võrdub kx 2 A = Fel dx = kxdx = . 2 Seega elastselt deformeeritud keha potentsiaalne energia arvutatakse valemist kx 2 Ep = . (5.26) 2
Kontinentaalne ehk mandririft- kontinetaalse koore rebend, tüüpiliselt pangasmäestikulise reljeefiga. Koolmekoht-madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa.kuhjerand-merede ja suurjärvede rannaosa, kus lainetuse tagajärjel setted kuhjuvad. Kulutusrand-merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse. Kurd-kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Kurdmäestik-maakoore kokkusurumispiirkonda laamade põrkepiirile tekkiv plastiliselt deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam-
annaabi.ee 
