- D tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

Degr - i protsessid: füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine (maaparandussüsteemide ebapiisav hooldamine); soomuldade kahanemine(turvasmuldade kuivendamise ja intensiivse harimise). Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine.

Mulla kordamine

Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.MULDADE KLASSIFITSEERIMINE-salomon gubertus 17 saj. 30- 40 a.-Schwarzerde 1.geneesil põhinev-V.V.Dokutsajev.-hilisemad mullatekkeprotsesse arvestavad. KLASSIFIKATSIOONIDE ÜHIKUD: referentsmullad-WRB-s 3o,lisanduvad II ja III tase täiendsõnade lisamisega(kokku u.170) Mullatüüp- sarnane ehitus, tekkelugu, tekketingimused ning kasutamise põhimõtteline isel.

Mullateaduse III kontrolltöö spikker

Deluviaal - gleimullad – DG MKT: lodu turvastunud deluviaalmullad – Dt (D1) Kõik eelnevad jaotuvad: D´ - nõrgalt pealeuhutud – 30-50 cm D´´ - keskmiselt peale uhutud – 50-80 cm D´´´ - tugevalt peale uhutud – 80cm – Lammimullad Eestis 56400 ha (1,4%) haritavatena 8700 ha Välja kujunenud üleujutuse tulemusena jõgede lammidel järvede madalike ajal.

Mullateaduse kospekt

Dolomiit - CaMg(CO3)2. Esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena (fotod 1, 2). Värvus valge, kollakas või hall.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

Mullateaduse eksam

Deluviaal ehk peale uhtemullad D Paralleelselt erodeeritud muldadega: parasniisked ehk kamar deluviaalmullad – D – MKT: naadi gleistunud ehk ajutiselt liigniiskeddeluviaalmullad – Dg MKT: sõnajala

Mullateaduse kospekt

Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee režiimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad

Mullateaduste eksami kordamise materjal

Diferentsiaal – püsivad, nt pinnamood, pinnakate, kivimid jne 2. Diferentsiaal-indikaator – vähem püsivad, nt veerežiim, mulla ehitus jne 3. Indikaator – muutlikud, taimkate, mulla struktuur jne

Maastikuteaduste kordamine

Diagnostika - tundmaõppimist võimaldavad tunnused:1.mulla geneetilised tunnused- mulla enese areng,2.ökoloogilised tunnused-seotud ümbritsevaga,3.tootmislikud

Mullateaduse III kontrolltöö spikker

Deluviaalmullad - D Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval.

Mullakaart

Diagonaalteema puhul on tegu analoogiga täisnurga teemale, ent siin pööratakse täisnurkne kompositsioon 30, 45 või 60 kraadise nurga alla taustobjekti suhtes.

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

D4 täite - ja alustarindid: D41 välisrajatiste vundamentide alustäide, välisrajatiste tarindite ümbristäide, välisrajatiste seespoolne täide.

Kursuse projekt - Mullatööd

Deluviaalsed setted - liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil 7. Inversioon -Inversioon on õhutemperatuuri kasv atmosfääris kõrguse kasvuga.

Maateadus

Deluviaalmullad – D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise.

Mullateaduse eksam

Deflatsioon - kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega Korrasiooni lohud - kivimite kulutamine hõõrutamine tuulega

Eksami materialid

Deluviaalsed veed ehk ajutised vooluveed moodustuvad kõrgendike nõlvadel pärast suuremaid vihmavalinguid ja pärast lume sulamist.

Mulla eksam

Dustroofses faasis on raba keskkosa lame, muutunud on veerezhiim ning veelgi halvenenud tingimused taimede kasvuks.

SOOTEADUS

Deflatsioonilised katted – pika aja jooksul kantakse minema peen liiv, järele jääb pinnakihil vaid kiviklibu.

Maateadus alused

Deluviaalmullad e. pealeuhtemullad D Paralleelselt erodeeritutega nõlva alumisel kolmandikul, nõgudes.

Mullateaduse III KT

Denutatsioon on ekogeensete jõudude poolt tekkinud murendkivimite purustev tegevus.

Mullateaduse eksam

Difraktsioonil ehk paindumisel õhus hõljuvates tahketes või vedelates osakestes.

Meteoroloogia konspekt

Domineerivad 4 - 6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill.

Mullateaduse välipraktika

Deluviaalmullad on levinud Otepää lähedal ja Haanja kõrgustiku juures.

Mullastikukaardi analüüs

Deflatsioon – kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega

Pinnavormid 2

Deformeerimine - kui mullale mitmesuguste välisjõuga survet avaldada.

Mullateadus

Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele.

Mineraloogia kontrolltöö

Diferentsiaalefektiivsus on täiendavalt antud 1 kg toiteelemendi efektiivsus.

Mullateaduse üldosa

Diapirism – plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine.

Maateadus alused

Deluviaalmullad – D. Reljeefi negatiivsetel osadel esinevad.

Mullateaduse loengud

Diagonaalteema on olemuselt analoogne täisnurkse teemaga.

Kompositioon maastikukujunduses

Digitaalsetel mullastikukaartidel - ja andmebaasides sisalduv informatsioon

Mulla eksam

Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel.

Mullateaduse III KT

Drenaažkuivendus - kasutatkse enmasti põllumajanduses.

Hüdroloogia materjalid

Dokutsaev – geneetilise mullateaduse rajaja.

MULLATEADUSE I KT

Daik – magmakivimeist täitunud lõhe

Maateaduste kordamisküsimused

Deluviaalseid muldi on vaid väga kitsaste ribadena.

Mullateadus

Deluviaal - gleimullad - DG MKT: lodu

Mineraloogia kontrolltöö

Domineerivaks liigiks on harilikult lehtpuuliik.

Maastiku kujundamine

Degradatsioon – muldade kahjustumine.

Mullateaduse loengud

-1

Denutatsioon on ekogeensete jõudude (vesi, tuul, jää, raskustung) poolt tekkinud murendkivimite purustav tegevus.

Mulla kordamine

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

müügihinda nim. turuhinnaks- hind millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse ja ostetakse. Teist tüüpi on riiklikult reguleeritav hind, mis on kaupadel mida pakub monopol ja mille tarbimisest ei saa inimene loobuda (elekter). Ostja jaoks on oluline ka väärtus ja kvaliteet.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti