kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud, kas paavst või keiser? Kui paneb paavst, siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.
1)Nim. 3 slaavlaste hõimu. 2)Nim. 2 munka ja nende loodud slaavi tähestikku. 3)Tähelepanuväärset seoses vürst Vladimiriga ja vürst Jaroslaviga. 4)William Vallutaja. 5)Ristisõdade eesmärgid 6)Nim. vaimulikud rüütliordud. 7)2 kerjusmungaordut 8)Canossas käik 9)2 kõrgkeskaja tugeva kuningavõimu riiki 10)Miks tekkis läänikord ja milles seisnes 11)Millised astmed tuli läbida rüütliks saamiseks. 12)Mida tähendas rendihärrus ja mõisahärrus. 13)Euroopa varaseimad linnastuvad piirkonnad. 1.*ida(antid)*lõuna(sklaviinid)*lääneslaavlased(veneedid) 2.Kyrillos ja Methodios olid vennad,kes töötasid välja 2 slaavi tähestiku variant.Need olid glagoolitsa ja kirillitsa. 3.Jaroslav vallutas 1030a. Tartu.Lasi koostadakirjaliku seadustekogu
1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus, 7) vaimulike ametisse pühitsemine. investituuritüli- Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel (paavsti ja keisri vaheline tüli). Canossas käik- alanduse sünonüüm, keiser käis andestust palumas ennast alandades. kuuria- Vana-Rooma patriitside ühendus, triibuse alajaotis. Alguses kultuse-kogunemishoone (pärast senati koosolekute hoone). bulla- paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt, paavsti ametlikud seisukohavõtud sõnastati. ketserid (hereesia)- kristluses hereesia pooldajad. Isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. katarid- pooldasid seda, et maailma loosid jumal ja saatan koos.
3. Mis oli Suur kirikulõhe? Millal see toimus? Suur kirikulõhe oli kristliku kiriku kaheks jagunemine, kus paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteist kirikuvande alla, ning sellega kaasnevalt heitsid kristlaste hulgast välja. See leidis aset 1054. aastal. 4. Mis oli 11.sajandil puhkenud investituuritüli tulemus? Saksa-Rooma keiser nõustus sellega, et piiskoppide ametissemääramine jääb paavsti pädevusse. 5. Mida tähendab Canossas käik? Tähendab paavsti juurde alandlikult andestust paluma minek, et vabaneda kirikuvandest. 6. Kirjelda katoliku kiriku hierarhiat. Tollal ajal elanud inimesed olid niivõrd suure hierarhia ja territoriaalse jaotuse tähtsustamise juures sageli nii suures teadmatuses, et polnud teadlikud riigist, kus elavad, küll aga teadsid nad piiskopkonna nime. Rahvaga suhtlesid vaid preestrid ja diakonid, kelle ülemateks omakorda olid piiskopid. 7. Mis on ketserlus
kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust. Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud, kas paavst või keiser? Kui paneb paavst, siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.
· Saavutused nõuavad ohvreid · Jumalale lähenemise soov · Jumal ei võta ära valikuvabadusi · Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur · Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik · Mõisted: 1. Paavst katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12
• Jumalale lähenemise soov • Jumal ei võta ära valikuvabadusi • Õhtumaa kultuur(isiksus ja indiviid) = lääne kultuur • Pihtimine näitab inimese tugevust Keskaja kirik • Mõisted: 1. Paavst – katoliku kiriku pea 2. Katedraal e. Toomkirik – piiskopkonna keskus 3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12
rohkem ilmalikust valitsejast kui paavstist, paavsti õukonna ülalpidamiseks läks tohutu raha---kõik kokku tekitas katoliku kirikus tugeva kriisi->algab kirkikukogude liikumine eesmärgiga ühtsustada kirikut->skisma, mis lõpeb, kuid sisulised reformid jäid teostamata, selle asemel tegeleti poliitikaga 1054-kirikulõhe, bütsantsi õigeusukirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest 1066 hastingsi lahing, williamI vallutaja kuulutati inlg kuningax 11saj. Gregorius VII, Canossas käimine 1085 rekongista 1096-99 I ristisõda 1119- asutati euroopa I ülokool-bologna 1154- al-Idrisi koostas maailmakaardi, millel on ka eesti 12.saj.keskel moodustati kaupmeestekoondis hansa 1198-1216 innocentius III 1209- cambridge ülikooli asutamine 13 saj- algus- dominiiklaste ordu 13 saj.- frantsisklaste ordu 1337.1453- sajaaastane sõda 15 saj- renessanss 1419-1434- hussiitide sõjad, varaseim reformatsiooni liikumine 1452-1519- leonardo da vinci
ja taliviljadele Teotöö- talupoja töökohustus mõisa jaoks Rüütel- sõjameheseisuse tähtsaim osaline, raskeratsaväelane. Rüütlitel oli oma eetika ja rüütlikssaamise viis Kes olid ja millega läksid ajalukku? Otto I- lasi end Roomas paavsti keisriks kroonida, taastades Lääne-Euroopas keisrivõimu ja pannes aluse Püha-Rooma riigile Heinrich IV- Saksa-Rooma keiser, kes läks tülli paavstiga, mille tõttu kannatas tema riik kirikuvande all. Hiljem palus Canossas paavstilt andeks, kuid hiljem jätkas paavstivastast võitlust Urbanus II- kuulutas välja ristisõja Kristuse haua vabastamiseks William Vallutaja- Normandia hertsog, hõivas ENG ja pani aluse tugevale kuningavõimule Gregorius VII- üks mõjukamaid paavste, sõnastas paavsite nõuded, milles oli kirjas ka et piiskopid nimetaab ametisse paavst, selle tulemusel läks ta tülli Heinrich IV-ga ja pani tema riigi kirikuvande alla.
Väikefeodaal, raskelt relvastatud ratsaväelane - rüütel Tugevat ja hästitoimivat kuningavõimu nimetatakse tsentraliseeritud monarhiaks. Püha Rooma keisririigi põhialadeks olid Saksamaa ja Itaalia. Rooma paavstid pidasid ennast Peetruse järeltulijaks ja jumala asemikuks. Tüli Rooma paavsti ja Püha Rooma riigi keisri vahel puhkes õiguse pärast ametisse määrata piiskop. Saksa keiser Heinrich IV palus paavstilt andeks Canossa mägilinnas; väljend”Canossas käima” tähendab andeks paluma Prantsusmaal läks kuningatroon 10. Sajandil kapedingide dünastiale. Prantsusmaal tuli 14.sajandi alguses kokku seisuste esinduskogu -generaalstaadid Keskajal olid peamised seisused vaimulikud, aadlikud, talupojad ja käsi/kaup... Inglismaa vallutas 11. sajandil Normandia hertsog William Vallutaja 1215. aastal vastu võetud „Suur vabaduskiri” kinnitas kuninga alamate õigused. 13. sajandil kutsuti Inglismaal kokku seisuste esinduskogu ehk parlament,
Kristus oli määranud apostel Pauluse oma maiseks asemikuks. 8 sajand tekkis kirikuriik. 10 sajand Saksa-Rooma keisririik. Investituuritülid (paavst, Saksa-Rooma riigi keiser) 1059 Lateraani kirikukogul kehtestati paavstide valimise uus kord paavsti pidid valima kardinalid, kiriku kõrgemad vaimulikud, kes said oma tiitli paavstilt. See oli sihitud keisri vastu. Kiriku uuendusliikumine jõudis haripunkti Gregorius VII (paavst 1073-1085) ajal. Heinrich IV Canossas käik 1077 Paavstiliku maailmavalitsemise tipp ja pöördepunkt paavst Innocentius III ajal (1198-1216) head suhted paavstiga andsid ilmalikule valitsejale võimukindluse. Tülid paavsti ja keisrivõimu vahel puhkesid uuesti, kui keisriks sai Friedrich I Barbarossa (1152-1190) jaguneti: 1) Gibelliinid (keisri pooldajad) 2) Grelfid (paavsti toetajad) §25 · Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid.
Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks. Indulgents Patukustutuskiri. Avignoni vangipõlv - Aastal 1309, asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult
Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast 1054 suur kirikulõhe katoliku ja õigeusk lahknesid · 24.3 Gregorius VII paavst 1073-1085, 1077 sundis keiser Heinrich IV Canossas tunnistama paavsti ülimuslikkust ja paluma kirikuvandest vabastamist · Paavsti üle ei saa keegi kohut mõista, ainult tema võib kohtuotsuseid muuta · Paavst võib tagandada keisreid, vürstid peavad suudlema paavsti jalgu · Paavst võib vabastada alamad ustavusvandest · Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi · 25.1 · Kloostrites hakkas distsipliin langema ja vaimsed huvid asenduma ilmalikega · Cluny kloostrireform taotles
Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide meelehea ja omada suuremat võimu riigiasjade korraldamisel. Paavst andis 1075. aastal välja paavsti diktaati. Keiser ei tahtnud sellele alluda ning ei tunnustanud Gregoriuse valimist paavstiks. Paavst tagandas keisri ning vabastas ta alamad ustavusvandest ja heitis Heinrichi kirikust välja. H käis 1077. aastal paavstilt andeks palumas (Canossas käik). See oli talle alandav hetk. Tegi seda selleks, et oma võim säilitada. Paavsti võit oli ajutine. Lõpliku lahenduse leidis see peale mõlema isiku surma 1122. aastal Wormsi konkordaatiga (kokkulepe ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel) - piiskopi kui vaimuliku nimetab ametisse paavst, maavaldused annab piiskopile üle keiser. Vaimulikud- ja kerjusmungaordud Usulinne vennas- või õeskond, kus kehtisid kindlad reeglid ja mille peamiseks eesmärgiks oli
See tugevdas ilmalikku võimu. 1059 lateraani kirikukogu otsustas, et paavsti valivad R peapiiskopkonna kardinalid. Otsust suunatud keisri vastu. Otsene tüli tekkis piiskoppide ametisse nimetamise üle investituuritüli. Paavist gregorius VII ja keiser Heinrich IV keiser, kui ilmalik, ei saa piiskoppe ametisse valida. ,,paavstide diktaat" H teatas, et G valimine paavstiks on kehetu. G heitid H kirkiust väöja. H läks paavsti käest andeks paluma. Paavst oli Canossas. Seee oli siis siis patukahetsusretk sinna. Paavst andestas. Canossas käimine: enda alandamine mingi hindla eesmärgi nimel. 1122 sõlmiti Wormsi konkordaat lepin vaimuliku ja ilmaliku vahel Wormsi linnas. Lepiti kokku, et 2 investituuri: Ilmalik keiser või tema esindaja Sisu: piiskopile annab võimu maa üle, andis saua ehk skepteri. Vaimulik paavst või tema esinadaja Sisu: anti vaimulik võim, võim hingede üle piiskopile. Paavst andis sõrmuse ja karjusesaua.
ülimuslikkusele. Vastasseisu haripunkt 1076. aastal. Saksa piiskoppide toel kuulutab Heinrich IV paavsti tagandatuks. Vastukäiguna tagandab paavst keisri, keisrile ustavad Saksa piiskopid ja vabastas keisri alamad talle antud truudusvandest. Suur osa Saksa ülikuid toetas paavsti ja ähvardas valida uue keisri, kui Heinrich IV paavstile ei allu. Keiser läks paavstilt andeks paluma. Paavst ja keiser kohtusid Canossas 1077.aastal. Lõplikult lõppes tüli 1122. aastal Wormsi konkordaadiga. Sellega pandi paika piiskoppide valimise kord vaimuliku võimu tunnused siad nad paavstilt või peapiiskopilt ja ilmaliku võimu tunnused keisrilt. Sisult on tegemist kompromissiga. Kirikukogud Kirikukogu on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kohtuti regulaarselt, aga ka siis kui kerkis esile mõni uus probleem
meile armu, mille Kristus on ära teeninud. feodaalne killustatus-ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemet olevad kohalikud võimukandjad. Simoonia-hakkati sagedamini tulutoovaid vaimulikukohti omandama raha eest. investituuritüli-oli aastatel 1075-1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaa tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Canossas käimine- Wormsi konkordaat- 1122.aastal sõlmitud kokkulepe, keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel,millega lõpetati investituuritüli. ketser-ehk hereetikuks nimetatakse kristluse hereesia pooldajat isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. inkvisitsioon-oli kohtuvorm keskaegses Euroopas. Inkvisitsioon rajati 1232 ning see kestis umbes 4 sajandit, mille jooksul hukati umbes 150 000 inimest. skisma- nimetatakse kiriku lõhenemist
investituurist, s.t. Vaimulikele nende vaimuliku vimu ametitunnuste jagamise õigusest. Paavsti diktaat sisaldas järgmisi olulisemaid teese: · üksnes paavst võib piiskoppe ametisse seada ja neid sealt vabastada. · üksnes paavst võib kätte anda keisri võimutunnused. · Üksnes paavst võib keisrilt võimu võtta. · Keegi ei või paavsti kohtuotsust vaidlustada, paavst aga vib vaidlustada kõigi teiste kohtuotsused. Canossas käik teel Augsburgi peatus paavst Canossa linnuses ja seal astuski Heinrich 1077 patukahetsejana paavsti ette. Wormsi kokkulepe Heinrich V ja Calixtus II vahel 1122. aastal sõlmitud kokkulepe, mis lõpetas investituuritüli. (lisa lk 82) Innocentius III paavst, kes saavutas suurima ilmaliku mõju, mis ühelgi paavstil kunagi on olnud. Vasallisuhete kaudu õnnestus tal muuta suur osa Euroopast paavstivõimust otseselt sõltuvaks. Ta sekkus pidevalt poliitikasse. 1054a
· Hiljem reeglite muutumine Kirikulõhe 1054 · Suur skisma · Ida-lääne kommete erinevused · Kiriku lõplik lõhenemine · Rooma katolik kirik · Juht rooma paavst · Kreeka katolik kirik · Juht konstantinoopoli patriarh Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu · Tekkekohaks Araabia · Rikas kultuuriruum ja teadmised · Pika ajalooga · Tunti mitmeid religioone · Kristlus · Judaism · Loodususundid Muhamed · Islmai usu looja ja peamine prohvet · Elas 570-632 · Pärit vaesunud perekonnast · Umbes 40-selt näeb usulisi ilmutusi · Välja kujunes 2 mõtteliini · Hea looja · Viimne kohtupäev Usu levik Muhamedi eluajal
o Nepotism- onupojapoliitika. Kiriklike ametite saamisel kasutati kas perekonna- või isiklikke suhteid o Simoonia- kõrgemate vaimulike ametikohtade ostmine raha eest · Kirikuelu üritas parandada paavst GregoriusVII 1073-1085 o Larmistas kontrolli simoonia ja nepotismi üle o Kuulutas, et kõrgeimaks võimuks on kiriklik, mitte ilmalik võim · Tüli Saksa Roomariigi keiser Heinrich IV-ga. Tüli tipnes Canossas (alandaval viisil vabandust paluma) käimisega. · 1075 Gregorius VII kehtestas nn paavstidiktaadi millega ainult paavst võis seada ametisse kõrgemaid vaimulikke, kroonida ja vabastada ametist keisreid, mõista kohut kõikide üle. Keegi ei allunud ühelegi ilmalikule kohtunikule. · Kujunes välja ka skolastika- keskaja teadus, mis ühendab endas antiikfilosoofia (Platon, Aristoteles) ja ristiusuõpetuse · Tuntumad skolastikud olid: o Cantebury Anselm 1033-1109
paavstiähvardades, kui Heinrich paavsti tahtele ei allu, valitakse uus keiser. Oma trooni säilitamiseks asus Heinrich 4. teele Itaaliasse, et kohtuda GregoriusVIIga enne, kui see on jõudnud üle Alpide. Heinrich astus jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Keiser seisis kolm päeva paljajalu lumes, oodates paavstilt armu. Pühitsetud preestrina ei saanud paavst keelduda Heinrichile meeleparanduse sakramendi andmisest. GregoriusVII ja HeinrichIV kohtumist Canossas hinnatakse sageli kui paavstluse moraalset võitu ilmaliku võimu üle. Investituuritüli lõpetas järgmise keisri HeinrichV ja CalixtusII 1122. aastal sõlmitud Wormsi konkordaat (kokkulepe). Piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel; vaimuliku võimu ametitunnused andsid paavst või peapiiskop(vaimulik investituur). Olles enamikud oma piiskopkonna või abtkonna ilmalikud valitsejad, keisri vasallid, said nad
vaimulik võim on ilmalikust kõrgem - kuna paavst on jumala ametikandjatest kõrgeim. Ilmalikud valitsejad olid troonil jumala arumust, sellest alates andis võimu paavst. Sündmustik: Jaanuar 1076 keiser kuulutab paavst Gregorius VII tagandatuks. Vastuseks paavst tagandab keisri ning viskab ta kirikust välja. Okt 1076 Saksa hertsogid otsustavad, et kui keiser aasta jooksul kirikuvandest ei vabane, siis ta tagandatakse 15.-28. jaanuar 1077 Heinrich IV seisis kolm päeva lumes Canossas paavsti residentsi ees paavst andis talle andeks ning vabastas ta kirikuvande alt. 1080 Gregorius VII paneb Heinrich IV taas kirikuvande alla, Heinrich laseb valida vastupaavstiks Clemens III (1080-1100) 1084 Heinrich IV vallutas Rooma ning lasi end Clemens III keisriks kroonida. 1084 Saksa väed piiravad paavst Gregorius VII, too kutsub appi Lõuna-Itaalia normannid, kes vabastasid Rooma ning rüüstasid selle. 1085 Gregorius VII suri, Heinrich IV kuulutas välja jumalarahu.
Gregoriaanlikud kirkireformid: Tsölibaat - Kirikumeeste teadlik loobumine abielust ning seksuaalsest kontaktist naistega. Simoonia - vaimulike ametikohtade ostmine Dictatus papae - Paavst Gregorius VII poolt loodud paavstilik valitsusprogramm, mis sisuliselt teeks paavstist nii ilmalikes kui ka vaimulikes asjades viimase ning ülima otsustaja. Paavstliku maailmavalitsemise programm. See kinnitas paavsti õigusloome monopoli. Investituuritüli: Heinrich IV Canossas - Saksis oli 1073. Aastal alanud Heinrichile poliitiliselt ohtlik mäss, mille võitmiseks vajas ta paavsti abi. Vastuteeneks tuli kuningal lubada paavsti legaatidel saabuda Saksi ja teostada seal kirikureforme, mis oleksid vastavuses Rooma 1074. aasta kirikukoguga kus oli keelatud preestrite abielu ning tunnistati katoliku kiriku varasema traditsiooni vastaselt abielus preestrite poolt jagatud sakramendid kehtetuks
moodustasid enamasti kleerikud. Teisalt süvenes nende vahel ajapikku vastuolu – nt investituuritüli: kes võib nimetada piiskoppe (Saksas ja ka nt Eestis sageli ühtlasi ilmaliku võimu kandja) - 1075 kuulutas kirikukogu ilmalike võimude investituuri kehtetuks, keiser Henrich IV ei nõustunud sellega, mispeale paavst pani ta kirikuvande alla (see tähendas sisuliselt ühiskonnast väljaheitmist). Selleks, et oma võim tagasi saada, oli Heinrich sunnitud 1077 aastal Canossas paavsti juures andeks palumas käima. Tüli leidis lahenduse Wormsi konkordaadiga 1122. Kuningate võim piirdus üldjuhul nende domeeniga ja oli pigem dünastiline kui riiklik – see säilis veel pikalt. Ajapikku siiski ilmalik võim tugevnes ja hakkasid välja kujunema tänaste rahvusriikide alged. 2. Ristisõjad 1096 – 1270 Kalifaat oli seldzukkide (türgi hõim) ründest nõrgestatud. Bütsantsi basileios Alexios I Komnenos palus paavstilt abi pealetungivate seldzukkide vastu
annaabi.ee 
