Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Borrelia Burgdorferi - + + Brevibacterium + + Campylobacter - + Candida 0 + + S Chlamydia - + +
o Inhibeerib ensüüme nt laktaadi dehüdrogenaas, 6-P-glükonaadi dehüdrogenaas, heksokinaas, aldolaas oksüdeerides tioolrühmi (-SH) o Oksüdeerib NADH ja NADPH-d o Interakteerub membraanivalkudega inhibeerib aminohapete ja suhkrute transporti LPS antimikroobne toime: o Sagedamini bakteritsiidne toime GN-bakteritele (nt E.coli, Salmonella typhimurium, pseudomonaadid, Campylobacter jejuni) o Inhibeeriv toime ka GP-bakteritele: L.monocytogenes, Streptococcus sp. o Hüpotsüanaat resistentsetes bakterites NADH oksüdeeritakse ja OSCN- redutseeritakse II. Laktoferriinsüsteem Apolaktoferriin seob rauaioone o Holoensüüm o Glükoproteiin o 2 rauasidumisala o Fe3+ sidumiseks vaja 1 HCO-
· Muu oluline info--huvitavad faktid, õpetlikud juhtumid? Kirjandus: /1/ Roasto, Tamme, Juhkam Toiduhügieen ja ohutus, Tartu 2004, lk 49-96 /2/ Pärn. Piima ja piimatoodete ohutus.- Piimanduse käsiraamat, Tartu 2001, lk 605-609 Internetis lisaks BBB-le hulgaliselt allikaid, vastavalt teie huvile ja keeleoskusele Toiduga seonduvad patogeenid Listeria monocytogenes Escherichia coli, EHEC Salmonella Campylobacter jejuni näitel Optimaalsed Temp. 1-45oC Temp. 3-46oC Temp. 5-47oC Temp37-42 oC kasvutingimused pH 4,1 9,6 pH 4,4-9,5 pH 4,0-9,0 pH 6,5-7,5 aw 0,92 aw 0,95 aw 0,95
) Riskigurpp: lapsed, vanurid, nõrga immuunsüsteemiga, maohappe sekretsiooni pärssivad ravimeid või antatsiide tarvitavad reisijad. Kerge kuni mõõduka kõhulahtisuse korral võib kasutada lorepamiidi. Palaviku ja verise kõhulahtisuse korral mitte kasutada – võib süvendada haiguse raskust. Kui sümptomid ei leevendu 24-48h jooksul – AB ravi. Esterichia coli enterotoksiin – vesine kõhulahtisus koos kõhukrampidega, palavikuga või ilma. Campylobacter – verine kõhulahtisus + palavik. Noroviirus, rotaviirus – vesine kõhulahtisus. Algloomad (giardiaas – Giardia lamblia) – püsiv kõhulahtisus. 14. Kerge kõhulahtisus. Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Juua piisavalt vedelikku (Värska). Vedelik peaks olema gaseerimata. RehydronOptim suukaudse lahuse pulber (glükoos, naatriumkloriid, naatriumtsitraatja kaaliumkloriid).
Ei infektsioonide puhul arengumaades. Lai toimespekter, väga efektiivne. Lai toimespekter. 1. G+ bakterid. 2. Rakusisesed 1. Erütromütsiin bakterid (Mycoplasma, Chlamydia). 3. Legionella 1. Klaritromütsiin (pneumoonia, läkaköha). 4. Campylobacter Ei (gastroenterokoliit). [5. Helicobacter pylori 2. Asitromütsiin infektsioonid (uuemad makroliidid).] 3. Roksitromütsiin 1. Linkomütsiin 1. Stafülokokid (sh mõned MRSAd!). 2
mürgistuse esile toiduga organismi sattunud toksiinid, ilma et haigusetekitajad peremeesorganismi koloniseeriks. Kõrgete temperatuuride rakendamine toiduohutuse tagamiseks ei oma 100% efektiivsust, sest toiduained võivad olla saastunud termoresistentsete toksii- nidega, mis üldjuhul hävinevad selliste temperatuuride juures, mida toidu- ainetööstustes rakendatakse suhteliselt harva. Tähtsamad toidupatogeenid: · Salmonella, · Shigella, · Campylobacter jejuni, · Listeria monocytogenes, · E. coli (enteropatogeenne), · Clostridium botulinum, · Clostridium perfringens, · Brucella abortus, · Mycobacterium bovis, · Staphylococcus aureus, · Vibrio parahaemolyticus, · Vibrio vulnificus, · Yersinia enterocolitica, · Coxiella burnetti. Väga oluliseks bioloogiliseks ohuallikaks toiduainetes on mükotoksiinid. Mükotok- siine produtseerivad erinevad hallitusseened. Toiduainetes on mükotoksiinidest
sisaldavate toiduainete tarvitamisel. Sagedamini on mürgistuse põhjuseks toidusse sattunud ja seal paljunenud pisikud või nende poolt eritatud toksiinid. Toidumürgitus ei levi haigetelt inimestelt tervetele. Olenevalt tekkimise põhjustest võivad mürgistused olla bakteriaalse või mittebakteriaalse päritoluga. Tähtsamad toidupatogeenid, mis võivad saastunud toidu tarbimisel inimestel esile kutsuda toidumürgistusi: 1. Salmonella 2. Shigella 3. Campylobacter jejuni 4. Listeria monocytogenes 5. E. coli (enteropatogeenne) 6. Clostridium botulinum 7. Clostridium perfringens 8. Brucella abortus 9. Mycobacterium bovis 10. Staphylococcus aureus 11. Vibrio parahaemolyticus 12. Vibrio vulnificus 13. Yersinia enterocolitica 14. Coxiella burnetti Piia Maria Nahkur Toidumürgistused 2. MIKROBIOLOOGILISED TOIDUMÜRGISTUSED Mikrobioloogilise toidumürgistuse e
Perekonna teised liigid kuuluvad ülemiste hingamisteede normaalsesse mikrofloorasse ja võivad põhjustada lokaalseid haigusi immuunpuudulikel patsientidel. 2003 aastal oli Eestis 1 Haemophiluse infektsiooni juhtum. Class EPSILONPROTEOBACTERIA 10 Epsilonproteobakterite klassi kuulub kaks olulist helikaalsete rakkudega perekonda: Campylobacter ja Helicobacter. *Campylobacter tähendab kõverdunud pulka. Siia kuuluvad inimese ja loomade patogeenid ja ka kommensaalsed liigid. Nad on gramnegatiivsed, asporogeensed helikaalselt kõverdunud gramnegatiivsed bakterid, kes ei metaboliseeri suhkruid. Mikroaerofiilised. Rakud on erineva pikkusega: lühikesed on komakujulised ja pikad on spiraalsed. Looduses levinud taimejuuretel, reo- ja joogivees, lindude ja loomade suguteedes ja seedekanalis. Tööstusriikides on kampülobakterid sagedased enteriidi tekitajad.
Naturaalsete toiduainete töötlemisel kasutatakse erinevaid mikroorganisme, lähtudes nende ensümaatilistest omadustest ja ainevahetusradade tüüpidest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine uute toodetega. 3. Peamised patogeenid puu- ja köögiviljadel (neid esineb rikkalikult, mahepõllunduses vähem): Hallitus- ja pärmseened · Piimhappebakterid (LAB, lactic acid bacteria) · Salmonella · Escherichia coli· Cryptosporidium. · Campylobacter · Bacillus spp. · Shigella · Enterobacter spp. 4. Köögiviljade riknemise põhjused seoses mikroobidega. - Taimehaigused - Taimede/viljade pinnakahjustused (enne või pärast korjamist, selle käigus) - Pikk vahe korjamise ja pesemise vahel - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast saagikoristust (enne töötlust) - Ebasobivates tingimustes säilitamine/transport pärast töötlust' 5. Aiasaaduste säilitamisviisid ja nende mõju mikroobidele.
.-lima (angerja veri) Toiduaine on saastunud mürgiste ühenditega ümbritsevast keskkonnast · Saastunud õhk (kaadmium) seened · Kahjurite tõrje (pestitsiidide ja herbitsiidide jäägid) puuviljad, marjad, köögiviljad · Ebasobivad nõud (plii, vask) valmistatav toit · Autoheitgaasid (plii) aedvili HAIGUSNÄHUD- pöörduda koheselt arsti poole! · Nõrkus · Isutus ja iiveldus · Oksendamine · Kõhuvalud · Kõhulahtisus · Palavik · Peavalu CAMPYLOBACTER JEJUNI- KAMPÜLOOS Nakkuse võib saada Lemmikloomadelt 5 Kriitilised toiduained Saastunud piim ja liha Vead toiduvalmistamisel Ebapiisav kuumtöötlemine Ristsaastumine toore lihaga Temperatuuri ja pH toime Eluvõimeline vees... Hävib temperatuuril üle...+70 kraadi pH< 4,0 hävib kuivatamisel
Indiferentsed O2 juuresolekul või (aerotoler. + + + Streptococcus spp. puudusel fermenteerivad anaeroobid) Kasvavad hästi madalatel Mikroaerofiilid + + + O2 kontsentratsioonidel, Campylobacter spp. võivad kasvada ilma O2-ta 5. Bakterite levik Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. On baktereid, mis elavad parasiitidena taimedes ja loomades, põhjustades mitmesuguseid haigusi. Neid nimetatakse patogeenseteks (tõvestavateks) bakteriteks, samuti ka tõvestavateks pisikuteks
(Deinococcus radioduran) 4) kaksikkoidid e diplokokid (Streptococcus pneumoniae) 5) ahelkokid e streptokokid (perekond Streptococcus; Thiomargarita) pulkbakterid e. batsillid (Escherichia coli, Pseudomonas) kruvibakterid e. spiraalsed bakterid Vibrioonid(rohkem keede): Vibrio cholerae, Desulfovibrio Spirillid(1-1,5 keerdu): Helicobacter pylori, Campylobacter keeritsbakterid e. spiroheedid Treponema, Borrelia erüteem niitjad bakterid punguvad ja jätketega 7. Mida tead aktinomütseetidest, müksobaktertest, klamüüdiatest, mükoplasmadest? Aktinobaktereid peeti kaua aega seenteks (kiirikseened), kuna neil on mütseel nagu seentelgi o Väga efektiivsed org. aine lagundajad (tselluloos, hemitselluloos, pektiin, kitiin, valgud, pestitsiidid jne)
Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum. • Haigelt võetav uuritav materjal sõltub haiguse staadiumist. See on tingitud haiguse patogeneesist: algul tekib nn. tüfoidne sepsis, kui haigusetekitaja ringleb veres, haiguse kliinilises perioodis
· Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis neist endospoorid ja tõestas, et see bakter tekitab siberi katku; tema virulentsusplasmiididel esinevad geenid, mis kodeerivad paksu kapsli ja toksiinide sünteesi; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel · Bacillus cereus toidumürgituse tekitaja; toodab enterotoksiini · Bordetella pertussis läkaköha tekitaja · Campylobacter jejuni toidumürgituse tekitaja · Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini vastaseid antikehasid); toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab neurotoksiini
indutseeritakse laktoosi kasutamiseks vajalike ensüümide süntees. 42. Kas ekstremofiilid suudavad fotosünteesida IP soojuse arvelt? (ei) 43. Nimeta mõningate haiguste põhjustajaid? Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Leptospiroos. Leptospira interrogans. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik
1. vibrioonideks (keerde 1-1,5) 2. spirillideks (keerde rohkem). Vibrioonid: koolera- vibrio cholera Desulfovibrio- võib agregeeruda 3-6 rakust koosnevaks ketiks. ( kui keskkonnas on hapnikku, siis rakud kogunevad mikrokolooniateks, kus lima takistab hapniku difusiooni rakuni. ) Spirillid: (kruvibakterid) Spiraalne kuju annab eelise liikumiseks vedelas keskkonnas. Helicobacter pylori (elab maos ja põhjustab maohaavandite teket) Campylobacter jejuni Aquaspirillum (veebakter)[aeroobne] Spirillum volutans Spiroheedid ehk keeritsbakterid: Palju peenemad kui spirillid, painduvamad. Kuju tekib tänu valgulistele fibrillidele. Spiroheedil paiknevad rakku liigutavad viburid periplasmas- ruumis, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja välismembraani vahel. Viburid pöörlevad vastassuunas ja tõmbavad raku keerdu. Niitjad bakterid:
) · Haiged inimesed ja loomad · Tervenenud mikroobikandjad · Mittehaigestunud mikroobikandjad NB! TOIDUINFEKTSIOON levib eeskätt vee ja toorpiima kaudu. Saastumise vältimiseks tuleb: Töödelda toor- ja valmistoitu eraldi pindadel neile ettenähtud vahenditega; jälgida, et kuumutusreziim tagaks toidu valmimise (läbi küpsemise); valida toidu säilitamiseks õiged tingimused; rangelt jälgida isiklikke hügieeninõudeid. CAMPYLOBACTER JEJUNI KAMPÜLOOS Haigusnähud: · Kõhulahtisus, soolepõletik, lihasevalu, iiveldus - ilmnevad 1-10, tavaliselt 3-5 päeva peale nakatumist. · On esinenud haigusnähtude taasteket mitme nädala pärast. · Hiljem võivad haigestunut kimbutada ka liigesevaevused. · Kampülobakterioosi haigestumine näitab tõusutendentsi. Kriitilised toiduained Toores v. mittetäielikult pastöriseeritud piim, Cheddari juust Toidud loomade siseorganitest Õhukindlalt pakendatud tooted
molekuliga, siis moodustuvad hapnikuradikaalid, mis kahjustavad biopolümeere, eriti DNAd. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? 1. Kui org. vöi anorg. ainete oksüdatsiooniks vajalikku terminaalset elektroniaktseptorit. 2. Kui ühendit, mis lülitub selle oksüdatsioonil vahetult substraati. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku? · Hapnik oksüdeerib neid raku komponente, mis on rakule vajalikud redutseeritud kujul (koensüümid näiteks). Väga tugevad oksüdeerijad on hapnikust moodustuvad vabad radikaalid. Anaeroobidel on palju ensüüme (flaviinsed oksüdaasid), mis hapnikuga reageerides tekitavad temast radikaale. Seetõttu on anaeroobid hapnikule tundlikud.
moodi). Kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Pulkbakterite eelised ja puudused Suur eripind, sama ruumala. Parem kontaks keskkonnaga. Kiirem kasv. Pikad saledad pulgad kleepuvad hästi pinnale. Palju kleepumispinda. Tundlikkus osmootse rõhu suhtes- kuivavad kergesti. Viburid levinud, head ujujad. Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. Vibrio cholerae. Helicobacter pylori. Campylobacter jejuni- soolepatogeen. Aquaspirillum- väga suur spirill. Sees magnetteradest ,,varras" orienteerub magnetväljas. Spiraalsete bakterite eelised ja puudused Eelis veekeskkonnas liikumisel Kui hoida Aquaspirillum serpens'it kaua aega tardsöötmel, ilmuvad populatsiooni mutandid (pulgakujulised). Spiroheedid ehk keeritsbakterid Väga peenikesed, rakk on pikk. Treponema. Leptospira. Keeritsjad kuju tekib täna valguliste fibrillide keerdumisele ümber raku. Niitjad bakterid
84. Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle tunnuse alusel rühmadesse: 1. Aeroobid. Vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiile, kellele kõrged hapniku kontsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, Campylobacter, N2 fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 2. Anaeroobid. Saavad energiat enamasti kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemosünteesijaid (näiteks metanogeenid) ja fotosünteesijaid (näiteks rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku
sooles neid toiduaineid, mis peensooles jäid imendumata. Prebiootikumid, soodustavad selektiivselt kasulike soolebakterite paljunemist inimese sooles. Olulisemad bakterhaigused: Siberi katk. Bacillus anthracis. Botulism. Clostridium botulinum. Koolera. Vibrio cholerae. Uroinfektsioonid. E. coli, Proteus, Ureaplasma jt. Difteeria. Corynebacterium diphtheriae. Düsenteeria. Shigella tüved. Toidumürgitus. Bacillus cereus, Campylobacter jejuni, Clostridium perfringens, E. coli, Salmonella typhimurium, Staphylococcus aureus, Yersinia enterocolitica. Gaasgangreen. Clostridium perfringens, Cl. histolyticum, Cl. septicum. Gonorröa. Neisseria gonorrhoeae. Legionelloos. Legionella pneumophila. Pidalitõbi. Mycobacterium leprae. 35 Meningiit. Neisseria meningitidis, Haemophilus influenzae. Katk. Yersinia pestis. Kopsupõletik. Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Klebsiella pneumoniae, Staphylococcus aureus,
Escherichia coli (at levels 10 to 107 CFU/cm2 Food animals, whether infected or asymp- or higher). However, there is also a potential tomatic carriers, are sources of spoilage and for contamination with pathogens such as pathogenic microorganisms. More specifi- Escherichia coli O157:H7, Salmonella, cally, animals carry microorganisms on their Campylobacter spp., and others (Gill and external surfaces, including the gastrointes- Bryant 1992; Sofos et al. 1999a; Bacon et al. tinal tract, which contaminate the environ- 2000; Reid et al. 2002; Koutsoumanis and ment as well as food and water, forming a Sofos 2004; Koutsoumanis et al. 2006). complete cycle. In general, external animal Reduction of pathogen contamination surfaces, as well as their feces and the envi- levels in meat products could reduce the
Viirusi on veest raske detekteerida. Bakterid moodustavad suurima grupi vees esinevatest patogeenidest. Nakatumiseks vajalik toos on erinev (102108). Enimlevinud patogeensed bakterid vees: Shigella sp. - phjustab dsenteeriat Salmonella sp. - phjustab seedeelundkonna haigusi. S. typhi-tfus. Enteropatogeenne Escherichia coli - phjustab seedeelundkonna ja kuseteede haigusi Vibrio - kohastunud eluks nii vees kui ka seedetraktis. Vibrio cholerae - koolera Campylobacter jejuni -gastroenteriidi phjustaja. Algloomad: Giardia intestinalis, Entamoeba histolytica, Cryptosporidium, Cyclospora. Toksiine tootvad tsanobakterid: Lyngbya, Oscillatoria, Microcyctis, Anabaena, Aphanizomenon. Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz Vette sattunud patogeensed mikroorganismid hajuvad seal kiiresti, ei paljune ja nende kindlakstegemine tavaliste mikrobioloogiliste meetoditega on raske. Keskkonnategurid, mis mjutavad tvestavate bakterite ellujmist veekogus:
Gastroenteriit on reeglina kerge, iseparanev vesise diarröaga kulgev haigus. Tõsistel juhtudel võib väljaheites olla verd, vahtu. Üldiselt tervetel kestab 1…7 päeva. Ekstraintestinaalsed komplikatsioonid immuunkompromiteeritutel, vähihaigetel, maksasapiteede põletiku korral, vereprobleemide puhul. Bakterid mõmm :) 05/06 Campylobacter jejuni Üldist. Väiksed komakujulised G- pulgad, liikuvad, 2 viburiga. Mikroaerofiised, puudub võime süsivesikuid fermenteerida ja oksüdeerida. C. Jejuni on USAs kõige sagedamini esinev bakteriaalse gastroenteriidi tekitaja. Kasvab paremini 42° kui 37°C juures. Epidemioloogia. Zoonoosne infektsioon, inimese infektsiooni allikas on tavaliselt hooletult valmistatud linnuliha. Infektsiooni saab saastunud toidu, pastöriseerimata piima või kontamineeritud veega
sagedaseim. S-kihi valkudes on vähe S-S sildu moodustavaid aminohappeid nagu metioniin ja tsüsteiin. S-kihil arvatakse olevat mitu funktsiooni: kaitseb rakku keskkonnategurite järsu muutuste vastu, nt pH-soki vastu ja fagotsütoosi vastu. Näiteks E. coli kaitseb ennast S-kihiga nn bakterkiskja eest. S-kihiga on seotud bakterite virulentsus. S-kiht annab rakule veel ühe kaitsekihi ning hüdrofoobsuse tõttu on tihti kasutatav adhesiooniks. Näiteks inimese patogeen Campylobacter fetus'e (G(-) bakter) S-kiht koosneb SapA valgust ning katab bakteri välismembraani lipopolüsahhariidide kihi, mis on väga antigeenne. Kui inimese immuunsüsteem tunneb SapA ära, vahetab bakter S-kihti toodetavat SapA-d teise variandi vastu, mida immuunsüsteem ei tunne. 2.2.4. Kapsel Enamikul prokarüootidest on rakukestast väljaspool veel polüsahhariididest või polüpeptiididest kiht, mida on võimalik mikroskoobiga eristada. Kapslite
annaabi.ee 
