taimedes ligniin, taimsed parkained tanniinid. C-, E-, P- vitamiin. Leidub kohvis, punases veinis, roh tees, kakaos. Saamine kivisöe-, põlevkivitõrvast, valm sünteetiliselt, aniliini redutseerimisel vesinikuga. Kasutamine Värvainete tootmisel, saadakse polümeere plastmasside tootmiseks, ravimid, antiseptikud, kiudainete tootmisel (nailon). Keemist', lahustuvus. C6H6 ja C6H5CH3(kõige väiks) on vähepolaarsed ja seetõttu on nende lahustuvus väike. C6H5OH ja C6H5NH2 moodustavad vesiniksidemeid ja seetõttu on neil lahustuvus suur. C6H5NH2 molekulide omavahelised vesiniksidemed on nõrgemad võrreldes C6H5OHga ja seetõttu on nende lahustuvus väiksem, kui C6H5OHl. C6H5 ja C6H5CH3 on keemist' madalam, kui C6H5OHl ja C6H5NH2l, sest nad ei moodust vesiniksidet ja on vähepolaarsed. Asendusrühmaga reaktsioon toimub kergemini, kui benseenil sest asendusrühm on reaktsioonis aktiveerivaks rühmaks. Alküülimine
Heksaklorotsükloheksaan Füüsikalised omadused: vedelikud, õlised, hüdrofoobsed, lahustab vaiku, rasvu, vähepolaarseid aineid, narkootiline toime Kasutamine:lõhkeaine, meditsiinis, tooraine orgaan. Sünteesis, valuvaigistites, Fenoolid alkohol ehk hüdroksüareen. Kuulub alkoholidega ühisesse aineklassi, kuid tal on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2 Füüsikalised omadused: värvuseta, kristallsed, hügroskoopsed(imavad õhust niiskust), etanoolis, kuumas vees lahustub hästi, mürgine
lämmastikku eesliide amino- aniliin (aminobenseen) Aminohapped 2-aminopropaanhape * kaks hüdrofiilset rühma: hea CH3CH(NH2)COOH lahustuvus vees Fenoolid Ar-OH hüdroksübenseen ehk fenool C6H5OH Keemilised omadused * TÄIELIK PÕLEMINE 2 C2H6 + 7 O2 4 CO2 + 6 H2O RADIKAALILINE ASENDUS a) halogeeniga: alkaan + halogeen halogeeniühend + HHal CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CHClCH3 + HCl b) hapnikuga: alkaan + hapnik alkohol 2 CH 3CH2CH3 + O2 2 CH3CH(OH) CH3 ELEKTROFIILNE LIITUMINE a) halogeeniga: alkeen + halogeen dihalogenoalkaan CH2=CHCH3 + Cl2 CH2ClCHClCH3 b) vesinikhalogeniidiga: alkeen + vesinikhalogeniid halogenoalkaan (halogeeniühend)
· orto isomeeris on asendusrühmad kõrvuti (1,2-isomeerid rahvusvahelise nomenklatuuri kohaselt) · meta isomeeris on asendajaga süsinike vahel veel üks süsiniku aatom (1,3-isomeerid) · para isomeeris paiknevad asendajad benseenituuma suhtes diametraalselt (1,4-isomeerid) Asendiisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadustega. FENOOL EHK HÜDROKSÜBENSEEN Fenool ehk hüdroksübenseen (varem ka hüdroksübensool või ka karboolhape) C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Metüülrühma sisaldavaid fenoole nimetatakse orto-, meta- ja para-kresoolideks. Hüdroksüülrühmade arvu põhjal eristatakse ühe-, kahe- või mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OH-rühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OH-
b) halogeenidega C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl 2) annab liitumisreaktsioone C6H6 + 3H2 = C6H12 3) põleb tahmava leegiga · Saamine ja kasutamine: saadakse kivisöetõrvast. Kasutatakse lõhke- ja värvainete, ravimite, mootorikütuse, sünteetilise kautsuki, kiudainete, plastmasside ja lahustite tootmisel. Lisatakse bensiinile detonatsioonikindluse tõstmiseks. Fenool · Fenool tekib benseenituuma ühe vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga. · Molekulvalem C6H5OH · Struktuurvalem · Füüsikalised omadused: on iseloomuliku lõhnaga, värvusetu, mürgine, kristalne aine. Külmas vees lahustub halvasti, kuumas aga hästi. Õhus oksüdeerub, muutudes roosakaks. Surmab mikroorganisme, nahale sattudes tekitab põletushaavu. · Keemilised omadused: 1) kuna fenoolil avalduvad happelised omadused, reageerib leelistega C6H5OH + NaOH = C6H5ONa + H2O 2) annab asendusreaktsioone halogeenidega C6H5OH + 3Br2 = C6H2Br3OH + 3HBr
Mitmehüdroksüülsed fenoolid on erineva toksilisusega, mõned neist tekitavad nahahaigusi. Fenoolidest valmistatakse polümeerseid aineid plastmasside tootmiseks või vaheühendeid polümeeride saamiseks. 6.Nimeta 3 areenide esindaja, nende omadused ja kasutamine. V:Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Fenool Bensoehape Naftaleen Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne (sulamistemperatuur 40,5ºC) aine, lahustub vees halvasti. Kasutamine: keemiaproduktide lähtematerjalina. Bensoehape on karboksüülhapete hulka kuuluv benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na- soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. Naftaleen C10H8 on kondenseerunud tuumadega areenide klassi kuuluv orgaaniline aine 7. Nimeta küllastumata ühendite esindajaid, kus neid leidub, kasutamine, omadused.
para-ksüleen Amino- ja etüülbenseeni aluselisus: aromaatsed amiinid oksüdeeruvad kergesti nii nagu kõik amiinid elektrofiilne asendus benseenis ja selgitage benseeni ja broomi vahelisel reaktsioonil: elektrofiili üks osa ründab nukleofiili ja tõrjub ühe vesiniku välja. C6H6 + Br2 = C6H5Br + HBr fenooli/aniliini ei saa hoida lahtises nõus: sest nad oksüdeeruvad(põlevad) õhuga juba toatemperatuuril Fenool+broom C6H5OH+3Br2= C6H5OHBr3 + 3HBr Aminobenseen+lämmastikhape C6H5NH2+HNO3= C6H5NH3NO3 Aminobenseen+proom C6H5NH2+Br= C6H5NBr2 + H2
Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus Hüdroksübenseen (C6H5OH) on tuntud ka nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases,
vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen Paratsetamool Happelisus Hüdroksübenseen (C6H5OH) on tuntud ka nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes
Fenoolid Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne aine, mis lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete utmisel. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades).
Etanooli oks. org. tekib aldehüüd- mis on aktiivne keemiliselt, toksiline, kanserogeenne see põhjustab pohmelli. Pohmell on alko mürgitus. KOLME ALUSELINE ALKOHOL e. FENÜÜL Ta on viskoosne, magus, vees hästi lahustuv, ei ole mürgine, lahtistav. Saadakse rasvade lõhustamisel või sünteetilisest propeenist. Kasutatakse: emailvärvide valmistamiseks , kreemide, dünamiidi, ravimetes. FENOOL Aromaatne alkohol (guassvärvi lõhn) C6H5OH Leidub kivisöe tõrvas, põlevkivi õlides. Toodetakse penseenist. F.Om: omapärase lõhnaga, värvusta, kristalne, vees häst ei lahustu, mürgine. Hästi lahustub piirituses. K Om.:õhu käes oks.(algus roosaks siis pruuniks), nõrgad happelised omadused. Kasutamine: plastmasside tootmine, nailoni, kaproni tootmine, mürkkemikaale, asperiini, lõhkeaineid, värvaineid, immutatakse aiaposte, et ei mädaneks. Tekib kala lihasuitsetamisel. EETRID R-O-P Oks.kergesti. tekivad perroksiidid
mitmealuselisi fenoole. Lihtsaimad kahealuselised fenoolid on katehhool, resortsinool ja hüdrokinoon. Fenoole ei klassifitseerita alkoholidena, kuna siin OHrühm ei ole seotud küllastunud süsiniku aatomiga. Fenoolide OHrühmaga seotud happesus on reeglina alifaatsete alkoholide ja karboksüülhapete vahepealne. Prootoni (H+) eraldumisel OH rühmast moodustub fenolaatioon, millele vastavad soolad on fenolaadid. Näiteks võib tuua fenooli reaktsiooni naatriumhüdroksiidiga: C6H5OH + NaOH > C6H5ONa + H2O Vahel arvatakse fenoolide klassi ka ühendid, milles OHrühm asendab vesiniku aatomit polütsüklilises aromaatses molekulis, need on siis hüdroksüareenid. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsioonid. Viimaste kui väärtuslike keemiatoodete
................... .............................................................................................. Ülesanne 11. (5 punkti) Milline alltoodud ühenditest on amiin , alkohol , ester , aldehüüd , alküün Milline ühenditest lahustub vees kõige paremini (Kirjutage igasse kastikesse õige ühendi järjekorranumber) 1) C6 H5NO2 5) C17H35COOH 9) CH3CH2CHO 2) CH2=CH2 6) C6H5NH2 10) C6H5OH 3) HOCH2CH2OH 7) CH3CCH 11) CH3CH2Cl 4) CH3OCH3 8) C6H6 12) CH3CH2COOCH3 Ülesanne 12. (6 punkti) Kirjutage kolme erinevatesse aineklassidesse kuuluva ühendi struktuurvalem ja nimetused, kui kõigi nende ühendite molekulivalem on C4H8O2 . Ülesanne 13. (10 punkti) A. 25 cm3 10 % - väävelhappelahusele tihedusega 1,12 g/cm3 lisati 0,1 dm3 vett.
· Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. leelisega K + KOH +H2O kaaliumfenolaat C6H5OH + KOH C6H5OK + H2O 2. Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) 2 +2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH),
· Fenoolide eripära põhjuseks on hüdroksüülrühma ja aromaatse tsükli vastastikmõju. Tänu sellele on fenool happelisem kui alkohol. Fenoolides on -elektronide delokalisatsioon (laengu laialimäärimine). + H+ 1. Fenool on nõrk hape. Reageerib leelisega. leelisega K + KOH +H2O kaaliumfenolaat C6H5OH + KOH C6H5OK + H2O 2. Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) 2 +2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH),
Bensiini lisandina kasutatakse ka isooktaani, mis saadakse isobuteeni alküülimisel isobutaaniga või isobuteeni dimerisatsioonil. Isobuteeni polümerisatsioonil saadakse polüisobutüleen, mis on tuntud butüülkummina. Ohutegur Värvitu kergesti põlev gaas: tema keemistemperatuur on -6,9 ºC, vees ei lahustu. Tavaliselt säilitatakse seda balloonides. Suure lenduvuse tõttu võib kergesti põlema plahvatada. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Ohutegur
Metanool Valem: CH3OH. Saamine või leidumine Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. Kasutamine Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Ohutegur Mürgisus Auru / õhu segud on plahvatusohtlikud Väga tuleohtlik. Fenool Valem: C6H5OH Saamine või leidumine Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme. Kasutamine Keemiatööstuses kasutatakse fenooli fenoolformaldehüüdvaikude ja epoksüvaikude tootmisel ning vähemal määral mitmete teiste keemiaproduktide lähtematerjalina. Ohutegur
Alkoholid, estrid ja karboksüülhapped 11. Valkude tähtsus. Tänu valkudele toimub inimeses hapniku ülekanne rakkudesse. Samuti olulised seedimisel, immuunsuse tekitamisele. 12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool valem, omadused, kasutamine. C6H5OH aromaatne alkohol benseenituumaga. · Omapärane lõhn · Värvusetu · Mürgine · Kristalne aine · Õhu käes oksüdeerub kiiresti · Lahustub hästi etanoolis · Nõrgad happelised omadused a) Plastmassi tootmine b) Nailon ja kapron c) Mürkkemikaalid d) Paratsetamool ja aspiriin e) Värvained f) Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest. 15. Valkude omadused ja tõestamine.
SIC! C6H5- fenüül, mitte bensüül ( bens(o)üül on hoopis C6H5-CH2- ) C6H5-CH2- C6H5 difenüülmetaan C6H5 - CH=CH- C6H5 1,2-difenüületeen Fenool(id) Fenoolid on ained, milles hüdroksüülrühm on vahetult seotud benseenituumaga - CH2 - O - H -OH Lihtsaim esindaja on fenool C6H5OH C6H5CH2 OH pole fenool, vaid aromaatne alkohol Omapärase lõhnaga, sööbiv ja mürgine tahke aine. Külmas (fenüületanool) , sest OH pole vahetult seotud vees lahustub halvasti - tekib kaks teineteisega benseenituumaga mittesegunevat vedelikku - vee lahus fenoolis ja fenooli lahus vees. Molekuli ehitus ja keemilised omadused 1
SIC! C6H5- fenüül, mitte bensüül ( bens(o)üül on hoopis C6H5-CH2- ) C6H5-CH2- C6H5 difenüülmetaan C6H5 - CH=CH- C6H5 1,2-difenüületeen Fenool(id) Fenoolid on ained, milles hüdroksüülrühm on vahetult seotud benseenituumaga - CH2 - O - H -OH Lihtsaim esindaja on fenool C6H5OH C6H5CH2 OH pole fenool, vaid aromaatne alkohol Omapärase lõhnaga, sööbiv ja mürgine tahke aine. Külmas (fenüületanool) , sest OH pole vahetult seotud vees lahustub halvasti - tekib kaks teineteisega benseenituumaga mittesegunevat vedelikku - vee lahus fenoolis ja fenooli lahus vees. Molekuli ehitus ja keemilised omadused 1
Saadakse benseenist. 1 Läbi klorobenseeni C6H6 + Cl2 C6H5Cl + HCl ja C6H5Cl + NH3 (C6H5NH3)Cl algul tekib sool (fenüülammooniumkloriid) ja soolast saadakse leelise toimel amiin (aniliin) (C6H5NH3)Cl + NaOH C6H5NH2 + H2O + NaCl 2 Läbi nitrobenseeni C6H6 + HONO2 C6H5NO2 + H2O ja saadud nitrobenseeni redutseeritakse vesinikuga tekkemomendil (monovesinikuga) C6H5NO2 + 6H C6H5NH2 + 2H2O 3 Võib saada ka fenooli ja ammoniaagi vahelisel reaktsioonil C6H5OH + :NH3 C6H5NH2 + H2O Saab valmistada ka kivisöest ja lubjakivist Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3), värvusetu õline vedelik. Lahustub hästi alkoholis, eetris ja benseenis. Aniliin on väga mürgine. Keemistemperatuur on 184°C ja sulamispunkt on -6,3°C. Aniliini pH on >7. Keemilised omadused Aniliinile on iseloomulik reageerimine nii aminorühma järgi kui ka benseeni ringi järgi.
Broomivee valastumine võimaldab selgitada, kas tegemist on küllastumata süsivesinikuga. · Kaaliumpermanganaat: KMnO4 Reaktsiooni käigus kaob kaaliumpermanganaadi lahuse lilla värvus, mistõttu on võimalik määrata, kas ühend on küllastumata Baeyeri test. · KATSE 3.4 Alkaanid Br2 ei reageeri, pole kordseid sidemeid, tärpentiniga aga küll. 71. Areenid: · Fenool + HNO3 = fenool-NO2 (NO2 teisel kohal) + fenool-NO2 (NO2 neljandal kohal) · Fenoolide (C6H5OH) värvusreaktsioonid raud(III)kloriidiga: Tekkiv värvus oleneb OH-rühmade arvust, teistest asendajatest, lahustist. 72. 73. Halogeeniühendid: · Iga molekul mis sisaldab vähemalt 1Br, 1I, 2Cl aatomit (nt CHCl3) on veest suurema tihedusega. Teiste org a tihedus on enamasti vee omast väiiksem. Katsed: alkaan üles, halogeenühend alla. 74. Alkoholid: · Vaskglütseraadi saamine: Etanoolig aei teki- sisaldab ainult 1 OH rühma, glütserool aga 3.
Pürrool C4H5N on iseloomuliku lõhnaga vedelik, õhu käes tumeneb. Kasutatakse värvainete ja ravimite tootmisel. Hemoglobiin- koosneb neljast Pürrooli tuumast, mille keskel on raua aatom. Annab verele punase värvuse, kannab organismis hapniku laiali. Klorofüll- koosneb neljast pürrooli tuumast, mille keskel on magneesiumi aatom. Klorofüli osavõtul toimub rohelistes taimedes fotosüntees. (seotakse õhust CO 2 ja eraldatakse O2 ja taimedesse moodustub orgaaniline aine). Fenool C6H5OH on nõrga happe omadustega, iseloomuliku lõhnaga , värvuseta, mürgine, tahke aine, õhu käes muutub roosakaks. Keemilised omadused: Benseeni tuumas on vesiniku aatomit raske halogeeniga asendada. OH-rühma mõjul muutub see kergemaks. Kasutatakse : plastmassidena , mürkidena. Aminobenseen ehk aniliin saadakse nitrobenseeni redutseerumisel. C6H5NO2+3H2=C6H5NH2+2H2O on värvuseta vedelik, õhu käes tumeneb, mürgine. Keemilised omadused.
Polümerisatsiooni protsessi kulgedes toimub monomeeri järk-järguline üleminek tilkadest mitsellidesse, millede suurus kasvab, tilkade suurus ja arv aga vähenevad. 23. Fenool-formaldehüüd vaikude süntees. Olenevalt fenooli ja formaldehüüdi suhtest ning kasutatud katalüsaatorist saab toota termoplastset vaiku ja termoreaktiivset vaiku. Novolakki toodetakse vesikeskkonnas fenooli liia reaktsioonil formaldehüüdiga happelises keskkonnas: (n + 1) C6H5OH + n CH2O = H [- C6H3(OH)CH2 - ]n C6H4OH + n H2O Resoolvaigud saadakse leeliseliste katalüsaatorite (NH4OH, NaOH, Ba(OH)2) juuresolekul formaldehüüdi liia puhul. Saadud produkti omadusi on raske uurida, kuna ta on mittesulav ja mittelahustuv st. ta on termoreaktiivne vaik. 24. Tähtsamad kommertsiaalsed termoplastid ja nende omadused. Polüetüleen (PE) Toodeti esmakordselt täiesti kui uuriti reaktsiooni bensaldehüüdi ja etüleeni vahel
om.) 1) Iseloomuliku lõhnaga värvitu kristalne aine. Oksüdeerub hapniku mõjul roosaks, pikemaajalisel hapnikuga kokkupuutel tumeneb veelgi. Külma veega seguneb halvasti, kuid kuuma veega väga hästi. Orgaanilistes lahustes lahustub täielikult. 2) Lähteaine ravimite, lõhke-, värv- ja sünteetiliste kiudainete ja plastmasside tootmisel. Mikroobe hävitava toime tõttu immutatakse selle lahusega hooneid ja aedu, et kaitsta neid mädanemise eest. 3) C6H5OH + 3Br2 C6H5Br3OH + 3HBr C6H5OH + NaOH C6H5ONa + H2O Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus 1) Põlevkivi kaevandamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 2) Fenoolide mõju inimesele ja kasutamine meditsiiniis. 1) Tootmise käigus satub ümbritsevasse keskkonda hulga fenoole, osa neist heitvetega, teine osa eraldub aga looduslike sademete toimel. 2) Fenoolid on tugevad närvimürgid ja kahjustavad eriti kesknärvisüsteemi. Organismi imenduvad
OH ... ehk hüdroksübenseen C6H5 OH ehk tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga. I KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelisega C6H5 OH + NaOH C6H5ONa + H2O naatriumfenolnaat 2. juhtides naatriumfenolaadi lahusesse süsinikdioksiidi, tõrjub tekkiv süsihape fenolaadist välja fenooli. C6H5ONa + H2O + CO2 C6H5OH + NaHCO3 Järelikult on fenool happeliste omadustega. 3. benseeniga broom tavaliselt ei reageeri, fenooliga toimub aga asendusreaktsioon kergesti. C6H5 OH + 3Br2 C6H5 OH Br3 + 3HBr Tribromofenool II FÜÜSIKALISED OMADUSED Kõrgem keemistemperatuur kui alkoholidel, kuna moodustavad tugevamaid vesiniksidemeid. On kristlased või vedelad, oksüdeeruvad kergesti õhu käes, tumenevad.
OH ... ehk hüdroksübenseen C6H5 OH ehk tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdroksüülrühmaga. I KEEMILISED OMADUSED 1. reageerimine leelisega C6H5 OH + NaOH C6H5ONa + H2O naatriumfenolnaat 2. juhtides naatriumfenolaadi lahusesse süsinikdioksiidi, tõrjub tekkiv süsihape fenolaadist välja fenooli. C6H5ONa + H2O + CO2 C6H5OH + NaHCO3 Järelikult on fenool happeliste omadustega. 3. benseeniga broom tavaliselt ei reageeri, fenooliga toimub aga asendusreaktsioon kergesti. C6H5 OH + 3Br2 C6H5 OH Br3 + 3HBr Tribromofenool II FÜÜSIKALISED OMADUSED Kõrgem keemistemperatuur kui alkoholidel, kuna moodustavad tugevamaid vesiniksidemeid. On kristlased või vedelad, oksüdeeruvad kergesti õhu käes, tumenevad.
semise", s.o süsinikdioksiidi eraldumise. Vees mittelahustuvat karboksüülhapet võib töödelda leelise lahusega. Hape hakkab lahustuma soola moodustumise tõttu. 2. C6H5O- + H 3O+ HCO3- + H 3O+ Süsteemi energia CH 3COO- + H 3O+ CH 3COOH + H 2O H2CO3 + H 2O C6H5OH + H 2O Lähteained Saadused 3. 2CH3COOH + Zn ® (CH3COO)2 Zn + H2 2CH3COOH + CaO ® (CH3COO)2Ca + H2O 2CH3COOH + Na2CO3 ® 2CH3COONa + CO2 + H2O CH3COOH + CH3CH2OK ® CH3COOK + CH3CH2OH 4. Vaata ülesanne 1. 5. Tihedus. Alkoholide tihedus praktiliselt ei muutu, hapete tihedus pisut langeb selles reas. Kuna karboksüülrühmad on omavahel seotud vesiniksidemetega, siis pikemad süsivesinikahelad ei lase molekulidel tihedamalt asetuda.
· Tihedus 2,18 g/cm3 teatavas temperatuurivahemikus (analoogselt tavalisele klaasile, mis samuti sulab teatavas temperatuuri (soolhape, oblikhape, väävelhape): (n + 1) C6H5OH + n CH2O = H [- C 6H3(OH)CH2 - ]n · Sulamistemp. 327 C vahemikus). Polümeersete materjalide töötlemise C6H4OH + n H2O · Kasutamise piirid: 100 260 C
· Nessleri meetod (20µg/l-5mg/l NH4-N) 2HgI42- + 2NH3 NH2Hg2I3 + NH4I + 4I- aluselises keskkonnas , =425 nm 18 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 · Fenolaatmeetod (indofenoolmeetod) (10µg/l - 5mg/l NH4-N) Reaktsioon fenooliga hüpokloriti juuresolekul, mille tulemusena tekib bensokinoonkloramiin ja selle reageerimisel klooriga indofenoolsinine C6H5OH + NH3 +ClO- + 2OH- bensokinoonklooramiin indofenoolsinine =640 nm o Nitritlämmastiku määramine · Griss´i reaktiiviga =540 nm o Nitraatlämmastiku määramine · Näiteks salitsülaatmeetod Na-salitsülaadi juuresolekul, =415 nm. · Redutseerimisega Cd-kolonnis (fotol) NO2--iooniks, mida määratakse spektrofotomeetriliselt o Kjeldahl lämmastiku analüüs
annaabi.ee 
